väljendiga `laadi alla'. Alati ei saa sõnu mugavalt eestistada, tõlkides nad lihtsalt ümber. On olemas terminoloogiaid, millel ei ole otsetõlget või siis tähendab otsetõlge hoopis midagi muud. Sõnu lihtsalt muutes eesti keele grammatikareeglitele kohaseks võib ta tunduda kohmakas ja veniv. Nagu on öelnud keeleteadlane Johannes Aavik: `'Kui meil tunnistatakse rahvusliku ja omakeelse kultuuri aadet ja soovi rahvusena püsida, siis on paratamatult vaja keelt arendada, rikastada.''-kutsudes nii üles inimesi uusi sõnu välja mõtlema. Aavik andis enda poolt suure panuse rikastades eesti keelt sõnadega, millest umbes 30 on läinud keele põhisõnavara hulka. Kahjuks ei olnud kõik Aaviku toodud sõnad tema enda poolt välja mõeldud, vaid soome keelest tuletatud. Eesti keele püsimiseks on eelkõige vaja seda pidevalt uuendada ja täiendada, sest
tehtud otsustele ja tegudele. Vabanemaks võõrvõimust pidi meil, kui rahvusel, olema vajalikud eeldused nagu keel, haritlaskond ja ühistegevused, mis õhutasid rahvuslikkusele. Eesti keele kõnelejaid on maailmas väga vähe. Eesti keelt kõneleb umbes 1,1 miljonit inimest, mis on väga väike arv, võrreldes inglise keele kõnelejatege, keda on ligi kolm miljardit. Eesti keeleteadlane Johannes Aavik on öelnud: ,, Kui meil tunnistatakse rahvusliku ja omakeelse kultuuri aadet ja soovi rahvusena püsida, siis on paratamatult vaja keelt arendada, rikastada". Kuna maailma rahavaarv koguaeg suureneb, siis on vaja inimestel kohta, kus elada. Eestis on iive väga väike, aga riigis elamispinda piisavalt. Tõenäoliselt tulevikus suureneb võõrmaalaste sisseränne Eestisse. Sellisel juhul on väga tähtis, et eestlased mitte ainult ei arendaks, rikastaks eesti keelt, vaid ka hoiaksid seda, ega läheks üle võõrkeelsele asjaajamisele või õppele koolides
Seal magnetsilm niisama moodi vilgub ning selle pilgul Maailm neidki jaatab. Ja "Philips-extra" skaalal silmapilguks nad saavad kätte sellesama saatja. Alt laulab sireleist, kus õites õnne peitub, ja tähest langevast öötaeva täherägus. Ning sest, et õnne vales pole leitud, et õnn on tõde otsijate nägu. Siis äkki paiskub nende tuppa Moskva, hääl, pakkuv sõpruse ja usalduse aadet. Kuid neile Moskva sama võltsilt kostab kui meile Lääne propagandasaade. Ma sulen raadio. Nemad teevad ka nii. Suurt vaikust mingi madalrõhkkond rusub. Kuid miskit vaikuses ses usub kogu Maailm, Maailm, kus armunudki üksteist veel ei usu. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Arvi_Siig http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/11/25/kultuur.htm
Seal magnetsilm niisama moodi vilgub ning selle pilgul Maailm neidki jaatab. Ja "Philips-extra" skaalal silmapilguks nad saavad kätte sellesama saatja. Alt laulab sireleist, kus õites õnne peitub, ja tähest langevast öötaeva täherägus. Ning sest, et õnne vales pole leitud, et õnn on tõde otsijate nägu. Siis äkki paiskub nende tuppa Moskva, hääl, pakkuv sõpruse ja usalduse aadet. Kuid neile Moskva sama võltsilt kostab kui meile Lääne propagandasaade. Ma sulen raadio. Nemad teevad ka nii. Suurt vaikust mingi madalrõhkkond rusub. Kuid miskit vaikuses ses usub kogu Maailm, Maailm, kus armunudki üksteist veel ei usu. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Arvi_Siig http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/11/25/kultuur.htm
välised. Mitte vene keelt kõnelevad õpetajad vallandati. 1893 Tartu ülikool vene keelne ja nimeks Jurjevi ülikool.1893. Eesti Kirjameeste seltsi lõpp. Vene keel oli kasulik, sest võimaldas harida end hiljem Venemaal edasi, teha karjääri väike ametnikuna või ohvitserina sõjaväes. Venestamine pärssis tuntavalt eesti kultuurielu. Eestlaste endi hulgast kerkisid esile avaliku elu tegelased, kes kiitsid keskvalitsuse venestamispoliitika heaks. Ainsaks rahvuslikku aadet propageerivaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetatud Tartu ajaleht Postimees, mis alates 1891 aastast ilmus päevalehena. Venestamise vastasid : Hermann( Postimees, esimene eestikeelne entsüklopeedia), V.Reinman ( karskusliikumise edendamine, harrastus ajaloolane) Uus rahvuslik tõus Eesti keele ja kultuuri taastamine eesmärgiks. Venestamine ei suutnud lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust. Enamik seltse tegelesid
kui lagunemisprotsess algas. Vanas Iisraelis jäeti laip suletud koopasse, kuna see ära lagunes. Pärast seda viidi jäänused ära ja pandi surnukirstu, see on lubjakivist kaanega kast, mis on umbes 32 tolli pikk, 12 tolli lai ja 16 tolli kõrge. Praegu mähitakse Iisraelis lahkunu surilinasse või palverätikusse ja maetakse ilma kirstuta (www.iisrael.ee). Kuni püsib juudi õpetus, seadus, traditsioon ja haridus, niikaua püsib ka juudi rahvas. Aga rahvast, kel pole ühist aadet, usku ja soovi oma aadetest pidada, ei suuda koos hoida ka Jumal (Saks, lk 6).
Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Villem Ridala. Ekspressionism Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti
maailmasõja üleelamised. Stiililt oli ekspressionism ülierutatud, jõuline, paatoslik, meeleolult õudust taotlev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane. Ekspressionistide vaimsust, ellusuhtumist ja loomingut kujundas ning mõjutas väga sügavalt Esimene maailmasõda. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionistide elutunnetus on traagiline, kantud katastroofi eelaimusest.
Politseiasutuste võimu laiendati ka Balti kubermangudele, asjaajamistes vene keel. Maakondades ametisse talurahvaasjade komissarid, põhiül kontrollida valla tegevust. Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust, tsensuur tugevnes, toetati õigeusukirikut.Haridus: 1887 muudeti vene keel sunduslikuks vallakoolides, 1893 venekeelsele õppele üleminek Tartu ülikoolis.:eestlased said paremini jätkata haridusteed venemaal, karjäär sõjaväes. Pärssis eestlaste kultuurielu. Ainsaks rahvuslikku aadet propageerivaks ajaleheks jäi K.A. Hermanni Tartu ajaleht Postimees, mis ilmus 1891.a päevalehena. Uus rahvuslik tõus-Veneaeg ei lämmatanud omaalgatuslikku tegevust, enamik seltse tegutses edasi. Uued seltsid:karskusseltsid, kutseühingud, käsitööliste ühendused, tuletõrjeseltsid-rahva edasine organiseerumine.1888a J.Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks-laialdane vastukaja. 1890ndatel 3 laulupidu, 96a laulupeol osavõtjaid üle 5000. isamaalised laulud-lemmikuks Fr
tema suhtes. Romaanis on ka NKVD tegelased, kes esmalt tekitavad lugejasse vastikust ja vihkamist teisalt ka halesust ja kaastunnet nende naiivsuse tõttu. Sündmustik algab Taavi Raudoja tagasitulekust kodukanti koos oma kaaslastega. ,,Raamatus ,,Ristideta hauad" omavad nii heroilisus kui ka rahvuslikkus teistsuguse mõõtkava, kuhu mahuvad siiski ära vabadusvõtleja isiklik heroism, tema tõekspidamised, ja tema vankumatu tahe eelkõige väärtustada vaimu ja aadet kõikide olmeliste ja kehaliste kannatuste kiuste. Kui laenata Jaan Krossilt mõiste "kirjandus kui laiendatud autobiograafia", siis pole kahtlust, et Arved Viirlaiu sulest ilmunud teosed on eesti kirjandusele pärandanud unustamatult värvikalt kirjeldatuna eesti sõduri ja vabadusvõitleja, soomepoisi ja metsavenna kujud." (Kirss, Tiina 1997. Arved Viirlaiu looming rahvuslikus perspektiivis Sirp 02.11) 6
kunsti keelelise mõttetuse, rikutud tsivilisatsioonile kunsti primitiivsuse ja spontaansuse. Üks tuntumaid dadaiste on Tristan Tzara (18961961). ekspressionism kunstimeetod, mis sündis Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Ekspressionistid kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet; võitlesid sõja vastu ning uue inimese ja parema maailma eest. Väljenduslaadis taotlesid nad ilmekust ja hoogsust, mille nimel 1 loobusid mõnikord omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht näiteks sakslase Bertolt Brechti (18981956) ning
ajada ei tasu. Elu on mõistetamatu ja jääb mõistetamatuks, välja arvatud reaalsus, kuhu oleme pandud randu koristama ja rappeid sööma, et hoida hinge sees viimse viivuni, kuni see kehas püsib." Endast lugupidav kajakas ei lasku ealeski vaidlusse PARVEGA, ent Jonathan ei suutnud vaikida. "Vastutustundetus!" karjatas ta. "Vennad, kas merikajakal saab olla rängemat vastutust kui leida ja järgida oma kõrgeima lennu aadet?! Tuhandeid aastaid oleme üksteist tuuseldanud kalapeade pärast, nüüd ometi avardus meie elamise eesmärk ja sisu, - tõeliselt lendama õppides leiame ehk tee vabadusse! Andke mulle vaid võimalus näidata, mida olen avastanud." Ent PARVEL puudus halastus, kõik seisid kurtidena, ühele jalale kivistunult. "Vennaarm on varisenud!" skandeerisid nad kooris ja pöörasid talle üksmeelselt selja.
Väärtuseks nimetame seda, mille nimel miski lõppkokkuvõttes juhtub. Väärtused on alati abstraktsioonid ja toimivad kriteeriumidena inimeste ja inimgruppide poolt tehtavais valikuis. Kui ütleme, et väärtused on teatud määral püsivad, siis tähendab see ühtlasi, et väärtusi ei peeta vaid indiviidide vahetute emotsionaalsete reaktsioonide väljenduseks. Väärtustes väljendub kogu ühiskonna põhjahoovus. Aade. Võime rääkida väärtustest või kasutada sõna aade. Aadet võime defineerida kui mõttesüsteemi, mida peetakse kas osaliselt või tervikuna ideaaliks ja mille sisu püütakse oma käitumisega teostada või levitada. Väärtusvaldkonnad. Kultuuris peegelduva tegelikkuse taga võib näha mitmeid eri tüüpi väärtusi. Sellele viitavad ka terminid väärtusvaldkonnad, väärtuse liigid ja väärtuste sisuvaldkonnad, mida võib pidada sünonüümideks. Peamised väärtuste liigid on järgmised:
Ei keegi haista, kuis lõhnavad lehed ja muld. Neil päädes uitab tükike tahmast tuld. Veel enne, kui hinge haarab enesejälestus, käib sealt läbi mõnigi muistne mälestus. Üks neist kunagi laulis ja vahvsti lõõtsa mängis. Pärast kaisutas ilusaid plikasid sängis. Teine võimsalt jooksis ja purustas rekordeid. Tribüünilt kõlasid rahva hurraad ja hei-heid. Kolmas pidas omaks kindlat maailmavaadet ja veel mõnda sehukest peenikest aadet. Aga möödusid kihud ja aated ja ootamata end leidsid nad hallise päevade oravarattas. Ninas lämbusid lõhnad, maitse tumenes suus. Päev-päeval läks päälael hõredamaks juus. Silmis tuhmiks jäid värvid, kasvas ette vats ja rühikast sammust sai tatsadi-tats. Nüüd jäänd neile töö + kodune igavus. Elu on leige supp. Hea on seegi, et täna neil mekib viru valge ja vorstijupp.
sõjaväelaste kongressil Lappeenrannas nõudis lipnik G. Kirschbaum(Utuste) Eesti osariigile oma raha ja tolle.See märgukiri aga jäi tähelepanuta ja ettepanek hääletati maha,kuid äratas tähelepanu ajakirjanduses.Maa-nõukogu kinnisel koosolekul 23.augustil arvas Jaan Tõnisson,et kuigi eestlase riiklik paleus leiaks rahuldust Venemaa rahvaste föderatsioonis,ei saa sellest nähtavasti asja, seepärast peaks katsuma koos teiste Balti-Skandinaavia rahvastega omariikluse aadet täide viia.Tõnisson tegi ettepaneku luua iseseisev Baltimaade puhverriik,kutsus kõiki poliitilisi rühmitusi ühinema üheks tugevaks rahvuslikuks jõuks ja soovitas saata välis-maale esindajad. Tõnissoni ettepanekute kohta ei teinud maanõukogu mingit otsust.Alles järgmisel istungil 25.septembril otsustati asuda Eesti Asutava Kogu valimisseadust välja töötama. Eesti esimene välispoliitiline samm Hävitava hoobi Vene rindele andis Eesti saarte vallutamine 29. septembrist kuni 8
. Теперь они здесь, в адовой неволе, в гнетущей тьме навсегда останутся пленниками вечной муки и вечной печали. Данте выслушивает ихи историю с переживанием и сочувствием “Purgatoorium”, Dante Alighieri 12. Kuidas Dante arendab "Purgatooriumis" edasi seadsuslikkusele ja südametunnistustele rajatud vabaduse aadet (mida esindab Cato)? Millele see tugineb ja mis takistab ja soosib selle realiseerimist? Millele peaks Sinu meelest vabaduse idee ehitama? „Jumaliku komöödia” teemaks on sõnasõnalisel tasandil hingede seisundi kirjeldus pärast surma, allegoorilises mõttes aga oma vabal tahtel hea ja kurja vahel valiva inimese teguviiside karistamine või hüvitamine jumaliku õigluse poolt. Tegelased ise omandavad „Jumaliku
Väärtuseks nimetame seda, mille nimel miski lõppkokkuvõttes juhtub. Väärtused on alati abstraktsioonid ja toimivad kriteeriumidena inimeste ja inimgruppide poolt tehtavais valikuis. Kui ütleme, et väärtused on teatud määral püsivad, siis tähendab see ühtlasi, et väärtusi ei peeta vaid indiviidide vahetute emotsionaalsete reaktsioonide väljenduseks. Väärtustes väljendub kogu ühiskonna põhjahoovus. Aade. Võime rääkida väärtustest või kasutada sõna aade. Aadet võime defineerida kui mõttesüsteemi, mida peetakse kas osaliselt või tervikuna ideaaliks ja mille sisu püütakse oma käitumisega teostada või levitada. 20 Väärtusvaldkonnad. Kultuuris peegelduva tegelikkuse taga võib näha mitmeid eri tüüpi väärtusi. Sellele viitavad ka terminid väärtusvaldkonnad, väärtuse liigid ja väärtuste sisuvaldkonnad, mida võib pidada sünonüümideks
terves vaimus on suutnud kasvatada oma järeltulijaid, — see on tervete tra- ditsioonide kandja. Siit kasvab välja ka terve tugev vaimne eliit linna, haritlaskonda. „Hingegeoloogia”, millel põhineb psühhoanalüüs, lubab seda tervet elementi leida ka mujal, — sest ka linna eestlane on pärit maalt. Kelles lööb läbi terve vaim, kes tajub meie rahva tervet hinge ja sidet maaga, see oma vaimses loomingus või tulunduslikus tegevuses kannab ja viib edasi sama eestluse-aadet. Praegune haritlaskond, kes pidi paratamatult kandma aadli ülesandeid riigi ja rahva juhtimisel, on valdavas enamuses kaotanud ideelise sideme maaga. Selline haritlaskonna maapõlglik sidemeteta ja traditsioonideta õhusrippumine ei tohi kesta. Vaja on reaalset sidet rahvuse põhiolemust kandva laia kihiga — maaga — ja vastavat parteitut rahvuslikku ideoloogiat. Põllumees üksi ei suuda edasi viia riigi ja rahvusliku kultuuri ideid. Veel vähem aga haritlaskond ilma põllumeheta.
Kurjuse allikaks peetakse urbaniseerunud ühiskonda, mis otsib väljapääsu vägivallas. Kujutamise objektiks on suurlinn, agul, sõda, lahinguväli, vigased, eluheidikud, vaimuhaiged, nälgivad lapsed, prostituudid. Kogu olustik on deemonlikult hingestatud, tervikutunne ja turvalisus on kadunud. Ekspressionismi iseloomustab "inetuse esteetika", kus ülekaalus on surma ja enesetapu motiivid. Ekspressionistid kaitsesid isikuvabaduse ja rahu ja vendluse aadet; võitlesid sõja vastu ning uue ja parema maailma eest. Väljenduslaadis taotlesid nad ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Ekspressionistid üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Eesti kirjanikest viljelesid ekspressionismi Marie Under, Johannes Barbarus, Henrik Visnapuu, Johannes Semper 1920
Näiteks Vergiliuse (7019 e.Kr) "Bucolica" või Kristjan Jaak Petesoni (18011822) "Enn ja Ellu". ekspositsioon vt süzee. ekspressionism kunstimeetod, mis sündis Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Ekspressionistid kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet; võitlesid sõja vastu ning uue inimese ja parema maailma eest. Väljenduslaadis taotlesid nad ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht näiteks sakslase Bertolt Brechti (18981956) ning Franz Kafka (18831924) loomingus, eesti
Impressionistlikke teoseid on kirjutanud sakslane Bernhard Kellermann, eestlased Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Villem Ridala. Ekspressionism Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest
Tuglas("Felix Ormusson"), Anton Hansen Tammsaare("Varjundid"), Villem Ridala , Marie Under (varasem looming) Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal.Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõ- nadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega.Inetuse esteetika,traagiline.Kõik tarapitalased, ajaluule
Impressionistlikke teoseid on kirjutanud sakslane Bernhard Kellermann, eestlased Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Villem Ridala. Ekspressionism Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti
Impressionistlikke teoseid on kirjutanud sakslane Bernhard Kellermann, eestlased Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Villem Ridala. Ekspressionism Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõ- nadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda
annaabi.ee 
