HARIDUSELU 17.18. SAJANDIL BENGT GOTTFRIED FORSELIUS AABITS Mariann Alber 9. klass Kadrioru Saksa Gümnaasium 2014 SISUKORD I. Bengt Gottfried Forselius II. Forseliuse seminari asutamine III. Forseliuse selts IV. Forseliuse seltsi sümboolika V. Aabits VI. Kirjaviis VII.Forseliuse auks VIII.Kasutatud materjalid BENGT GOTTFRIED FORSELIUS • Sündis u 1660 Harju-Madise kihelkonnas – hukkus Läänemerel 16. 11.1688. • Lõpetas Tallinna gümnaasiumi ja õppis õigusteadust Wittenbergi ülikoolis. • Asus talurahvakoolis Risti kirikumõisas lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. • 1684. aastal avas I Eesti koolimeistrite kooli - Forseliuse seminar. FORSELIUSE SEMINARI ASUTAMINE • Rajati B.G. Forseliuse poolt aastal 1684 Piiskopimõisa. • Eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. • Õppis 160 poissi. Hiljem ligi 50 neist asusid tööle õpetajana...
Tema kaugemaks eesmärgiks oli lugemisoskuse levitamine ettevalmistuse saanud koduõpetajate kaudu. Sel viisil hakkas lugemisoskus levima ka tütarlaste hulgas. „Forseliuse eluajal õpetati koolides lugemine selgeks umbes tuhandele lapsele“ (Andresen: 1981, 22). Rahvakoolide rajamisega kaasnes vajadus õppekirjanduse järele. Seni puudusid ka lastepärased kooliraamatud. Kuna Forseliuse õppemeetod eeldas, et kõigil lastel oleks ühesugune õpik, otsustas ta kirjutada aabitsa. „Aabitsast sõltus lugemaõpetamise edukus, aabitsast kui kõige arvukamast ja odavamast rahvaraamatust olenes ka parandatud kirjaviisi levik ja võidulepääs“ (Andresen: 1981, 25). Aabits ilmus 1684. aastal. Olulise tähtsusega oli Forseliuse põhimõte, et lapsed õpiksid koolis sunduseta, seega jäi paljudele arusaamatuks tema kasvatusteooria põhiprintsiip – kõigi õpilaste õpetamine ja töölerakendamine ilma karistamiseta (Andresen: 1981, 15). „Raamatusse suhtuti austusega,
koolihariduse osas, kus pidas vajalikuks, et kõigis paigus oleks parimad koolid, rõhutades nende tähtsust eriti just linnades. Aga ainus tõeline ja tegelik samm rahva hariduse tõstmiseks sellest ajast on Wanradt-Koelli Lutheri väikse katekismuse tõlge Eesti keelde, mis ilmus 1535 Wittenbergis, teine eestikeelne luteriusu katekismus ilmus 1554 Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte tõlkes. 1575. aastal jõuab Eestisse esimene teade aabitsast. Hulk aega hiljem 1641 trükitakse Tallinnas esimene eestikeelne aabits. Gustav Adolf oli esimene, kes pööras tõeliselt oma tähelepanu rahva harimisele. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks
Peeter ristiti 29. Juunil, Peetruse mälestuspäeval, 1672 Tsudovi kloostris. Valitsejaperekonna lapsi hoiti rahva pilgu alt eemal ja ka kirjalikes allikates mainitakse neid vaid juhuslikult, tavaliselt siis, kui neile sai pilgu heita mõni uudishimulik välismaalane: näiteks nähti, kuidas kolmeaastane Peeter lahkus Kremlist kullatud tõllas, saatjaks kääbused. Peetri varajane noorus möödus traditsioonilise õigeuskliku kasvatusmalli kohaselt, tähendas lugemaõppimist aabitsast ja kirjutamis- ja arvutusoskuse omandamist. Seda kehvapoolset õpetust jagasid talle vene ametnikud ,kellel nähtavasti ei õnnestunud oma õpilasele edastada isegi mitte kõige põhilisemaid oskusi. Selles mõttes jäi Peetri haridus alla mitme oma poolvenna ja õe omale. Sõjamängud Peeter armastas mängida sõda. Tema lemmikmänguasjadeks said lipud, kirved, vibud, püstolid, karabiinid, saablid ja trummid. Peeter hakkas oma sõjamängukaaslasteks võtma igast seisusest vabatahtlikke
-Tegelikud tagamaad: pealekaebamine, vihavaen, riigi ja usu vastane tegevus -Karistati: põletamine tuleriidal, peksmine ja häbipost 23) LIIVIMAA KINDRALKUBERNERIL TULEB ROOTSI KUNINGALE ANDA ARU EDUSAMMUDEST TALURAHVA HARIDUSE VALLAS POOLA AJAST KUNI AASTANI 1689. KOOSTA ETTEKANDE KAVA -Forseliuse õpetajate seminar -Hakatakse talurahvakoole rajama -Ülikool. Sealt tulevad haritud kirikuõpetajad. Emakeelsed jutlused -Leeritamist sai teha kodus, kodus õppida -Forselius lasi veerida aabitsast. Esimene aabits Forseliuselt 24) MILLEGA JÄID EESTI AJALUKKU: - Johan Skytte - Liivimaa kindralkuberner, temast saab ülikooli asutaja. - Andreas Virginius – 17.sajandi lõpu poole tõlgib uue testamendi Lõuna-Eesti keelde. - B.G.Forselius – Õpetab välja terve lennu koolmeistreid. Kirjutas esimese aabitsa. Vanakirjanduse looja. - H.Stahl – Esimene eesti keele grammatika. Esimest korda eesti keeles usuõpetus. On andnud välja käsi ja kodu raamatu.
Seetõttu seati sisse nn koolisundus, ilma lugemise oskusetta ei pääsenud leeri ega saanud ka abielluda. 1739anti Liivimaal välja koolikohustuskorraldus, kõik talulapsed, alates 712 aastani pidid käima koolis või õppima regulaarselt kodus, käiri pidevalt kontrollimas. Kool asus tavaliselt taluhoones ja tegutses novembrist aprillini, kui välistöid oli vähem. Õpiti aabitsast, katekismusest ja lauluraamatust. 1765Liivimaa koolipatent, mida toetas Geroge Browneigasse suuremasse mõisa (alates 5st adramaast), tuli asutatada kool. Esmakordselt seati nõuded ka koolihoonete, majal peab olema aken, ahi ja korsten. Mõisnike suhtumine jäi negatiivseks, talupoja koht pidi olema põllul ja selleks ei olnud haridust vaja. Siiski oli talupoegade lugemisoskus 18.saj. lõpuks umbes 60%. Kirjutada oskasid vähesed. Kõige rohkem oli talurahva kasu liivimaal, kõige vähem
tarbekirjanduse ülesandeid. "Kodu- ja kirikuraamatut" kasutasid köstrid, mõisa- ja perevanemad ettelugemiseks ning koduste palvetundide sisustamiseks. Kuid nimetatud jm. Kirikuraamatud ei vastanud kooliõpetuse eesmärkidele keeleliselt, metoodiliselt ega trükitehniliselt. Forseliuse pakutud uus õppeviis eeldas, et igal õppijal oleks oma isiklik ja kõigil ühesugune õpperaamat. Noor Forselius alustas kõigepealt aabitsa kirjutamisest, sest sellest sõltus lugemaõpetamise edukus. Aabitsast kui kõige arvukamast ja odavamast rahvaraamatust olenes ka parandatud kirjaviisi laiem levik ja võidulepääs. Koolmeistritöö oli temale selgeks teinud, et enne õpetamist tuleb luua kirjaviis, alles siis saab seda õpetada. Tähtede tundmine üksi ei tähendanud veel lugemisoskust. FORSELIUE AABITS Selleks ajaks oli olemas ka juba tema aabits (1684). Forseliuse eluajal välja antud aabits pole kahjuks meie päevini säilinud. Säilinud on aga Forseliuse aabitsa kordustrükke. 1929
3 H.Rannap Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia Tln 2002 Edasiviivad jõud Kaugetel aegadel valitses tugevama õigus. Mõisnikud olid ahned ja kitsid, mistõttu ei sallitud, kui talupoeg kulutas hinnalist aega kiriku uste vahel kõõlumiseks. Tihti jõuti kirikutegelastega kokkuleppele, et ,,asjad kuidagi korda ajada." Midagi pidi juhtuma, et hariduselu hakkaks edenema tänapäevasemas suunas. 1575 jõuab Eestisse esimene teade aabitsast. õpilasele Michael Schlaterile Tallinnas ostetakse laudaabits (bredern Abc bock). Oluline märk, mis kindlasti ei jää viimaseks. Hulk 3 aega hiljem 1641 trükitakse Tallinnas esimene eestikeelne aabits. 1600 Tallinna aadel lükkab tagasi Rootsi kuninga Karl IX pakkumise avada Toompeal riigi kulul ülalpeetav kool mittesakslaste lastele. 1626 võtab Gustav II Adolf
1680 Suure mõisate reduktsiooni algus Baltikumis - taasriigistati valdav osa mõisu. 16841688 Tartu lähedal tegutses esimene eesti koolmeistrite kool, nn. Forseliuse seminar. 1686-1687 Piiblikonverentsid Võnnus ja Pilistveres. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem lugema õppida. 1686 Ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits, mida hakati kohe kritiseerima, kuid vaatamata sellele oli uuenduste mõju tohutu ja aabitsast ilmus mitu kordustrükki. 1687 Algas laialdane talurahvakoolide asutamine. 16901710 Tartu ülikooli teine tegevusjärk (Academia Gustavo-Carolina, 1699 1710 Pärnus). 16 1693 Johan Hornung avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika ja pani kirja põhjaeesti kirjakeele reeglid, mida tuntakse vana kirjaviisi nime all ja mis oli kasutusel 19. sajandi keskpaigani.
· 16841688 Tartu lähedal tegutses esimene eesti koolmeistrite kool, nn. Forseliuse seminar. · 1686-1687 Piiblikonverentsid Võnnus ja Pilistveres. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem lugema õppida. · 1686 Ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits, mida hakati kohe kritiseerima, kuid vaatamata sellele oli uuenduste mõju tohutu ja aabitsast ilmus mitu kordustrükki. · 1687 Algas laialdane talurahvakoolide asutamine. · 16901710 Tartu ülikooli teine tegevusjärk (Academia Gustavo-Carolina, 16991710 Pärnus). · 1693 Johan Hornung avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika ja pani kirja põhjaeesti kirjakeele reeglid, mida tuntakse vana kirjaviisi nime all ja mis oli kasutusel 19. sajandi keskpaigani.
on ikka sellises pidurõivastuses. Esinemiste järel anti õpilastele varem lilleõis ja elu esimene kõvakaaneline õpilaspilet. 1990. aastatel hakati 1. klassi astujaile kinkima aabitsaid (varem osteti kõik õpikud enne kooli endale ja seetõttu polnud aabitsal muud erilist tähendust, kui et ta oli esimene lugemisraamat - õpikud jäid ju nagunii endale; vahel müüdi vanemates klassides kooliraamatuid ka sümboolse hinna eest edasi noorematele). Tänaseks on aabitsast kujunenud pikemaks ajaks esimene ja ainuke õpilase oma raamat, mälestusese. Paljudes koolides on aabitsasse liimitud kooli logoga eksliibris või kleeps. Oma koolimütsiga koolides antakse sageli just esimesel aktusel üle oma kooli tekkel. Nõukogude aja viimastel aastakümnetel hakati 1. septembril tähistama tarkusepäeva, see tähtpäev on jäänud oluliseks tänini. Koolivormist ja eriti pidulikust koolivormist 1950. aastatel hakkas Eesti koolides taas kehtima kohustuslik koolivorm
on ikka sellises pidurõivastuses. Esinemiste järel anti õpilastele varem lilleõis ja elu esimene kõvakaaneline õpilaspilet. 1990. aastatel hakati 1. klassi astujaile kinkima aabitsaid (varem osteti kõik õpikud enne kooli endale ja seetõttu polnud aabitsal muud erilist tähendust, kui et ta oli esimene lugemisraamat - õpikud jäid ju nagunii endale; vahel müüdi vanemates klassides kooliraamatuid ka sümboolse hinna eest edasi noorematele). Tänaseks on aabitsast kujunenud pikemaks ajaks esimene ja ainuke õpilase oma raamat, mälestusese. Paljudes koolides on aabitsasse liimitud kooli logoga eksliibris või kleeps. Oma koolimütsiga koolides antakse sageli just esimesel aktusel üle oma kooli tekkel. Kuna koolisaalid ei mahuta tihti kõiki õppureid, siis minnakse ilusa ilmaga kas kooli spordiväljakule või piduliku rongkäiguga hoopis mujale, näiteks Elvas ja Türil lauluväljakule. Elvas on see olnud traditsiooniks pikki aastakümneid
kaubandusest. Kõik need valdkonnad vajavad spetsialiste, kelle töö tulemused suuremal või vähemal määral sõltuvad tekstiilide või tekstiiltoodete tundmisest. Tekstiilmaterjalide otstarbekas kasutamine nii individuaalõmbluses kui õmblustööstuses eeldab materjalide omaduste tundmist. Materjalide omaduste tundmine saab alguse tekstiilkiudude ja nende omaduste tundmisest, nagu sorav lugemine saab alguse aabitsast ja A-tähest. Kiudude omadused on määratletud nende füüsikalise struktuuri, keemilise koostise ja molekulide ehitusega. Kanga omadused sõltuvad komponentidest, millest ta koosneb. Üldandmed tekstiilkiududest Selleks, et mõista, mis on tekstiilid ja edaspidi aru saada materjaliõpetuse erialase terminoloogia baasmõistetest, on tutvumiseks ära toodud järgmised tekstiilkiududega seotud terminite seletused:
segakeelne olla. Samas oli tal väga kummalisi väljendeid kasutusel, mis on vist lääne mõjuga. Õppis Viipuris ja hiljem Turkus. Skütte-nimelise sekretär oli ja see saatis ta Wittenbergi õppima teoloogiat. Ta hakkas piiblit tõlkima. Ta oli väga vaene, aga usin. Ta palus kuningalt abi ja saigi raha. Tagasi tulles hakkas Turu toomkooli rektor ja hiljem sai Turu piiskopiks. Kuna piibli tõlkimine ja kirjutamine oli raske, siis alustas ta hoopis aabitsast ,,Abckiria" u 1542. Kahjuks pole sellest eriti palju säilinud, u 12 lk. Teise trüki kaanel on pöördumine ,,M. A. tervitab kristlasi/Kristjani (oma pega)". 1544 avaldas ta palveraamatu ,,Rukouskirja Bibliasta". Seal olid kirjas ka mitmed nõuanded. 1548 ilmus Uus Testament. Töö oli palju mahukam, kui ta arvas. Seega avaldas ta vaid osa piiblist. Selle lasi ta Stockholmis trükkida, sest Soomes veel ei olnud ühtegi kirjastust. Säilinud on 70 eksemplari 500st
16841688 Tartu lähedal tegutses esimene eesti koolmeistrite kool, nn Forseliuse seminar. 13 16861687 piiblikonverentsid Võnnus ja Pilistveres. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem õppida lugema. 1686 ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits, mida hakati kohe kritiseerima, kuid vaatamata sellele oli uuenduste mõju tohutu ja aabitsast ilmus mitu kordustrükki. 1687 algas laialdane talurahvakoolide asutamine. 16901710 Tartu ülikooli teine tegevusjärk (Academia Gustavo-Carolina, 1699 1710 Pärnus). 1693 Johan Hornung avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika ja pani kirja põhjaeesti kirjakeele reeglid, mida tuntakse vana kirjaviisi nime all ja mis oli kasutusel 19. sajandi keskpaigani. 1694 Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; maanõunike kolleegium
Siitpeale lõppes Harri Jõgisalu muretu väikelapsepõli: mäletas, et ta ei kohanenud kitsa linnakorteriga, tundis puudust Rüüsmaa õuest, jõest ja loomadest. Muule lisaks oli ta esimesel linna-aastal järjest haige. Tekkis mingi umbusk linna suhtes, millest ta polegi päriselt vabanenud. 1.2.1 Kooliaeg 1930. aasta sügisel läks Harri vanaema saatel Tallinna Veerenni tänava (V) algkooli esimesse klassi. Kuna tähed olid maal gooti tähestikuga aabitsast selgeks tehtud, tuli need koolis uue õpiku järgi ümber õppida. Kevadeks oli lugemine omandatud. Kooliaastate jooksul tuli Harril palju kolida: Rüüsmaalt Tallinna Veerenni tänavale, sealt Herne tänavale ning edasi Tondile. Teisest klassist saadeti ta koos vennaga Rüüsmaale tädi juurde elama ning Harri jätkas kooliteed Paadrema algkoolis. Neljandasse klassi läks Harri Taebla kooli. Vanaema sai Taebla mõisa karjatalitajaks ja tuli sinna kolida.
Edaspidi rakendatakse korduvat lugemist ka lausete ja lühitekstide puhul. Soovitav töökorraldus on järgmine: 1. Õpetaja loeb tahvlile kirjutatud sõnu/kõnetakte aeglaselt, neile osutades. 2. Õp osutamise järgi loeb mõni edukas õpilane, vajadusel õp abistab. Iga loetud üksust võib kooris korrata (köidab tähelepanu). 3. Õpilased loevad osutamise järgi kooris. 4. Loeb mõni vähem edukas õpilane. 5. Õpilased loevad samu sõnu/kõnetakte aabitsast. Jälle vaheldub individuaalne ja kooris lugemine. Hoidumaks mehaanilisest lugemisest, “peast” kordamisest, võib sõnade paigutus erineda. Aabitsast lugedes nõutakse õpilastelt vastavale sõnale osutamist (nt pliiatsiga/sõrmega). Lugemisvea korral annavad teised õpilased sellest märku. 6. Leitakse tähendusega sõnad/sõnavormid. Õp moodustab lühilause või sõnaühendi. 7. Veaga sõnad loetakse vastavalt kirjapildile. 8
Seoses reformatsiooniga tekkis vajadus eestikeelse kirjasõna järgi. 1525a- lüübeckis trükiti jumala teenistuse käsiraamat eesti liivi ja lätikeelsete selgitustega. Ei ole säilinud kuid peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks. 1535a- lutherlik katekismus mille koostas niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja tõlikis eesti keelde Johann Koell. Säilinud on 11lehte. 1549a- hakkas piiblit eesti keelde tõlkima hans susi. Käsikiri ei ole säilinud. Esimene teade eestikeelsest aabitsast. Liivi sõda. 16saj tugevnes võitlus ülemvõimu pärast läänemerel.(Taani,rootsi,poola-leedu,moskva). Kõik olid huvitatud oma mõju suurendamisest Baltikas(head sadamalinnad). 1539- keelati liivimaal venemlaste otsene kauplemine välismaalastega. Tehti ka takistusi oluliste kaupade ja isikute venemaale pääsule. Kõik see tekitas moskvaga terava konflikti. Liivimaa oli läänemereäärsete 1554a- oli vaja pikendada rahu. Venelased seadsid tingimusteks 1. täieliku kauplemise
17.sajandi lõpul hakati looma ka rahvakoole, üheks suureks eestvedajaks Forselius, kes esitas ka omapoolsed ortograafia normeerimise ettepanekud, samuti kerkisid Forseliuse ettepanekud esile piiblikonverentsidel. Samal ajal tehti ka ettevalmistusi piibli väljaandmiseks Eestimaal. Põhjaeestikeelse tõlketöö koordineerimiseks kutsus Fischer 1686. aastal Võnnu lähedale konverentsile, küsimuseks kirjaviis, lähtudes Forseliuse aabitsast ja ortograafiast, üksmeelt ei saavutatud, sets Tallinna esindajad ei tahtnud Stahli traditsioonidest loobuda. 1688. aastal tehti otsus Forseliuse kirjaviisi kasuks, Tallinn ei leppinud ja keskvõim pani seisma põhja-eesti-keelse piibli ja Uue Testamendi trükiks ettevalmistamise. Eestis töötasid kirjakeee arendamisel Forseliuse kõrval mitmed kirjamehed - Adrian Virginius, J. Hornung. Hornungi grammatika 1693.
annaabi.ee 
