DIDAKTILISI HARJUTUSI JA ÕPPEMÄNGE 4-aastastele 1. On või ei ole. 2. Telefon 3. Mänguasjade kauplus. 4. Õige või vale. 5. Leia sarnane sõna. 6. Talverõõmud 7. Mis millega? 8. Mänguasjade kauplus 9. Kauplus 10. Nimeta, mida näitan. 11. Ülekäik 12. Liiklusjuht 13. Mis muutus 14. Mida keegi kuuleb 15. Kuula hoolega 16. Tunne lilli 17. Kes see on? 18. Tunne puid. 19. Mis on rohelist või teist värvi. 20. Leia selline puu 21. Mis sul käes on. 22. Sööklas. 23. Riidesse ja õue. 24. Loomaaed. 25. Mis sõidab? 26. Kuningas. 27. Kunstnik. 1. On või ei ole. Eesmärk. Arendada nõutava hääliku määramise oskust sõnades, arendada häälikukuulamist. Käik. Õpetaja ja lapsed lepivad kokku häälikus, mida hakatakse sõnades määrama. Õpetaja ütleb aeglaselt sõna. Kui nõutud häälik esineb sõnas, siis lapsed plaksutavad, kui ei esine, siis panevad käed põlvedele. 2. Telefon Eesmärk. Täpsustada hüüdsõnade hääldamist, süvendada oskust reguleerida oma hääle valjus...
docstxt/1337254654114228.txt
Maria Kozlova LÕE-1 Nädala õppekava: 28.09.2009.-02.10.2009.a. (04.okt. on loomakaitsepäev) Nädala teema: Loomad Nädala eesmärgid: laps eristab mitut looma liiki; nimetab igast liigist vähemalt 2 looma; teab kus vastav loom elab; viib kokku looma ja tema häälitsuse; teab et loomadega peab olema ettevaatlik ja neid ei tohi lüüa ega õrritada. Laste vanus: 4-5 a. Ainete maht: kuulamine ja kõnelemine ×3; vaatlemine ja uurimine ×1; lugemine ja kirjutamine ×1; võrdlemine ja arvutamine ×1; kunstiõpetus ×3; liikumisõpetus ×2; muusikaõpetus ×2; Kokku 13. Esmaspäev: koduloomad Teisipäev: maakoduloomad Kolmapäev: metsloomad Neljapäev: loomaaed Reede: kokkuvõte üldteemast Esmaspäev-koduloomad. Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Teab vähemalt kolme kodulooma. Teab mis häält vastav loom teeb. Teab et loomadega tuleb olla ettevaatlik. Istume ringis vaibal. Hakkan esi...
TASEMETÖÖ Matemaatika 4 klass I p/a 1.Kirjuta a)vahetult eelnev arv arvudele b)vahetult järgnev arv arvudele 4020 8009 5000 2799 5010 3019 2000 4899 2.Arvuta peast 40 * 60 = 6 : 0= 307 + 403 = 534 30 = 20 * 50 = 160 : 4 = 134 + 18 = 2400 1300 = 21 * 4 = 0 : 8= 606 + 304 = 474 70 = 16 * 5 = 150 . 3 = 156 + 38 = 2700 1600 = 3.Arvuta 26 kr 50 s + 80 s = 15 kg 250 g kg 500g = 32 kg 900 g 8 kg 985 g = 36 kr 80 s + 4 kr 70 s = 12 h 15 min 1 h 35 min = ...
Lambaliha Esimesed kirjalikud andmed Eestimaal aretatavatest lammastest pärinevad 1794. aastast, mil W. Friebe kirjutas Eesti ja Liivimaa statistilises ja ökonoomilises aastaraamatus, et Baltimaades peeti ebaühtliku, jämeda villaga, väikesekasvulisi, kitsa rinna, kõrgete peente jalgade ja lühikese olmnurkse sabaga lambaid, kelle jäärad olid sarvedega, lambad olid enamasti mustad või hallid. Need olid eesti maalambad, keda võib pidada põhjalühisabalammasteks ja kes olid põhiliseks lähtematerjaliks eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu kujundamisele.19. sajandi alguses oli meriinovill väga hinnaline kaup ning mõisnikud hakkasid importima meriino peenvillalambaid. 1840 oli Eestis ja Liivimaal 208 820 peenvillalammast ning peenvilla ja maalamba ristandit. Kuna meriinolammaste pidamine sai 19. sajandi lõpus Austraalias hoo sisse, siis peenvilla hinnad maailmaturul hakkasid lange...
2012.a Variant 9
docstxt/13871896831341.txt
$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 43 L 184 128 120 128 0 0 false 5 0 L 184 80 120 80 0 1 false 5 0 L 184 48 120 48 0 0 false 5 0 154 240 48 304 48 1 2 5 154 360 56 424 56 1 2 5 150 288 96 336 96 1 2 0 150 288 136 336 136 1 2 0 150 288 176 336 176 1 2 0 152 384 136 440 136 1 3 0 w 184 24 360 24 0 w 360 24 360 40 0 w 360 40 360 48 0 w 184 24 184 48 0 w 208 80 184 80 0 w 184 64 184 72 0 w 184 64 200 64 0 w 184 72 184 80 0 w 200 64 200 40 0 w 200 40 240 40 0 w 160 64 160 128 0 w 160 64 160 56 0 w 160 56 240 56 0 w 160 128 184 128 0 w 304 48 344 48 0 w 344 48 344 64 0 w 344 64 352 64 0 w 352 64 360 64 0 I 216 104 256 104 0 0.5 w 288 88 256 88 0 w 256 88 256 104 0 w 208 80 208 104 0 w 208 104 216 104 0 w 184 128 264 128 0 w 264 128 264 104 0 w 264 104 288 104 0 w 272 88 272 128 0 w 272 128 288 128 0 w 272 88 288 88 0 w 144 144 144 48 0 w 144 48 184 48 0 w 144 144 288 144 0 w 248 144 248 184 0 w 248 184 288 184 0 w 248 144 288 144 0 w 264 12...
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 154 272 96 400 96 0 2 5 5 w 128 80 272 80 0 w 128 112 272 112 0 154 400 80 544 80 0 2 5 5 150 272 224 384 224 0 2 5 5 150 272 304 384 304 0 2 0 5 150 272 384 384 384 0 2 0 5 w 64 80 128 80 0 w 64 80 64 160 0 I 64 160 64 208 0 0.5 5 w 64 208 272 208 0 w 64 208 64 288 0 w 64 288 272 288 0 w 128 112 128 240 0 w 128 240 272 240 0 w 128 240 128 400 0 w 128 400 272 400 0 L 128 48 32 48 0 0 false 5 0 w 128 48 176 48 0 w 176 48 176 320 0 w 176 320 272 320 0 w 176 320 176 368 0 w 176 368 272 368 0 152 432 304 544 304 0 3 5 5 w 176 48 400 48 0 w 400 64 400 48 0 w 384 304 432 304 0 w 384 224 384 288 0 w 384 288 432 288 0 w 384 384 384 320 0 w 384 320 432 320 0 w 384 752 432 752 0 w 384 816 384 752 0 w 384 720 432 720 0 w 384 656 384 720 0 w 384 736 432 736 0 w 400 496 400 480 0 w 176 480 400 480 0 152 432 736 544 736 0 3 5 5 w 176 800 272 800 0 w 176 752 176 800 0 w 176 752 272 752 0 w 176 480 176 752 0 w 128...
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L 624 96 624 64 0 0 false 5 0 L 656 96 656 64 0 0 false 5 0 L 688 96 688 64 0 0 false 5 0 L 720 96 720 64 0 0 false 5 0 x 664 47 685 50 4 32 A x 902 48 923 51 4 32 B L 960 96 960 64 0 0 false 5 0 L 928 96 928 64 0 0 false 5 0 L 896 96 896 64 0 0 false 5 0 L 864 96 864 64 0 0 false 5 0 L 1136 16 1104 16 0 0 false 5 0 L 1136 112 1104 112 0 0 false 5 0 I 1152 48 1184 48 0 0.5 5 I 1168 160 1200 160 0 0.5 5 150 1312 48 1360 48 0 2 5 5 150 1312 112 1360 112 0 2 0 5 150 1312 176 1360 176 0 2 0 5 150 1312 240 1360 240 0 2 0 5 w 1296 16 1136 16 0 w 1136 16 1136 48 0 w 1136 48 1152 48 0 w 1312 256 1136 256 0 w 1296 224 1312 224 0 w 1312 192 1200 192 0 w 1200 192 1200 160 0 w 1312 64 1200 64 0 w 1200 64 1200 160 0 w 1312 32 1184 32 0 w 1184 32 1184 48 0 w 1312 96 1184 96 0 w 1184 96 1184 48 0 w 1312 128 1152 128 0 w 1152 128 1152 112 0 w 1152 112 1136 112 0 w 1312 160 1296 160 0 w 1296 224 1296 160 0 w 1296 1...
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) F0=A + B (aritmeetiline liitmine) F1=shr A (nihe paremale) F2=xor A, B (inverteerida sõna A B-nda biti väärtus) F3=A or B $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 w -32 880 -32 944 0 w 0 880 -32 880 0 w -32 848 -32 784 0 w 0 848 -32 848 0 w 0 864 -32 864 0 152 0 864 80 864 0 3 0 5 w -160 736 -160 624 0 w -32 736 -160 736 0 w -32 688 -32 704 0 154 -32 720 80 720 0 2 0 5 w -192 928 -128 928 0 w -192 800 -192 928 0 w -192 800 -128 800 0 w -192 704 -192 800 0 w -176 848 -128 848 0 w -176 768 -176 848 0 w -176 768 -128 768 0 w -160 960 -128 960 0 w -160 880 -160 960 0 w -160 880 -128 880 0 w -160 736 -160 880 0 w -176 672 -128 672 0 w -208 672 -176 672 0 150 -128 944 -32 944 0 2 0 5 150 -128 784 -32 784 0 2 0 5 154 -128 688 -32 688 0 2 0 5 150 -128 864 -32 864 0 2 0 5 L -512 672 -544 672 0 0 false 5 0 L -512 704 -544 704 0 0 false 5 0 x -603 677 -558 680 4 24 A(1) x -602...
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Kodutöö nr. 6 Variant nr. Töö nimetus: Tala tugevusarvutus paindele A-1 B-4 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi): Rühm: Juhendaja: 112441 MATB32 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Andmed INP-profiil S235 F = 10 kN a =4,5 m b = c = a/2 = 2,25 m p = F/b = 4,4 kN/m [S] = 4 Toereaktsioonid Ühtlase joonkoormuse resultant = pL => 4,4*2,25 = 9,9 kN Toereaktsioonid 2 =0 F*AD - FB*AB + Fres*(AC /2) = 0 => arvutan sellest FB asendades arvudega FB = Toereaktsioonid 3 =0 FA*AB Fres*(AC/2+CB) + F*BD = 0 => arvutan sellest FA asendades arvudega FA = Toereaktsioonide kontroll =0 F FB FA +Fres = 0 = > 10 17,475 ...
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) F0=A cmp B (võrdlustehe) F1=shr A (nihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A nor B $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L -704 -176 -704 -224 0 0 false 5 0 L -656 -176 -656 -224 0 0 false 5 0 L -608 -176 -608 -224 0 0 false 5 0 L -560 -176 -560 -224 0 0 false 5 0 x -727 -260 -682 -257 4 24 B(3) x -681 -259 -636 -256 4 24 B(2) x -629 -260 -584 -257 4 24 B(1) x -577 -259 -532 -256 4 24 B(0) x -337 -259 -292 -256 4 24 A(0) x -389 -260 -344 -257 4 24 A(1) x -441 -259 -396 -256 4 24 A(2) x -487 -260 -442 -257 4 24 A(3) L -320 -176 -320 -224 0 0 false 5 0 L -368 -176 -368 -224 0 1 false 5 0 L -416 -176 -416 -224 0 1 false 5 0 L -464 -176 -464 -224 0 0 false 5 0 154 -176 -96 -32 -96 0 2 0 5 150 -32 -144 48 -144 0 2 0 5 w -32 -128 -32 -96 0 150 -32 -48 48 -48 0 2 0 5 w -32 -96 -32 -64 0 w -32 -160 -176 -160 0 w -176 -160 -176 -112 0 w -176 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Õppeaine TUGEVUSÕPETUS I Pinnamomendid Ülesanne 1 Kodutöö Õppejõud: Priit Põdra Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 20.11.09 Tallinn 2009 1. Ülesande püstitus Andmed: 80 a = 9 cm a, b pikkused, cm b = 8 cm Arvutada joonisel esitatud kujundi keskpeainertsimomendid. 80 Nõutav lahenduskäik: · Määrata kujundi keskpeateljed · Arvutada kujundi peainertsmomendid. 90 · Esitada sobivas mõõtkavas joonis, kus on näidatud ku...
docstxt/124397324133960.txt
$ 3 0.0 21.593987231061412 74 5.0 50 152 936 440 960 440 1 4 0.0 150 904 408 904 424 1 2 0.0 150 904 472 904 456 1 2 0.0 150 872 464 872 448 1 2 0.0 150 872 416 872 432 1 2 0.0 w 904 424 936 424 0 w 872 432 936 432 0 w 872 448 936 448 0 w 904 456 936 456 0 w 904 328 936 328 0 w 872 320 936 320 0 w 872 304 936 304 0 w 904 296 936 296 0 150 872 288 872 304 1 2 0.0 150 872 336 872 320 1 2 0.0 150 904 344 904 328 1 2 0.0 150 904 280 904 296 1 2 0.0 152 936 312 960 312 1 4 0.0 w 904 208 936 208 0 w 872 200 936 200 0 w 872 184 936 184 0 w 904 176 936 176 0 150 872 168 872 184 1 2 0.0 150 872 216 872 200 1 2 0.0 150 904 224 904 208 1 2 0.0 150 904 160 904 176 1 2 0.0 152 936 192 960 192 1 4 0.0 w 904 88 936 88 0 w 872 80 936 80 0 w 872 64 936 64 0 w 904 56 936 56 0 150 872 48 872 64 1 2 0.0 150 872 96 872 80 1 2 0.0 150 904 104 904 88 1 2 0.0 150 904 40 904 56 1 2 0.0 152 936 72 960 72 1 4 0.0 M 984 232 1016 232 0 2.5 M 984 208 1016 208 0 2.5 ...
$ 3 0.0000049999999999999996 10.200277308269968 50 5 50 152 1080 64 1096 64 1 4 0 150 1040 16 1056 16 1 2 0 150 1040 48 1056 48 1 2 0 150 1040 80 1056 80 1 2 0 150 1040 112 1056 112 1 2 0 150 1040 496 1056 496 1 2 0 150 1040 464 1056 464 1 2 0 150 1040 432 1056 432 1 2 0 150 1040 400 1056 400 1 2 0 150 1040 368 1056 368 1 2 0 150 1040 336 1056 336 1 2 0 150 1040 304 1056 304 1 2 0 150 1040 272 1056 272 1 2 0 150 1040 240 1056 240 1 2 0 150 1040 208 1056 208 1 2 0 150 1040 176 1056 176 1 2 0 150 1040 144 1056 144 1 2 0 w 1080 80 1072 80 0 w 1080 72 1064 72 0 w 1064 72 1064 80 0 w 1064 80 1056 80 0 w 1072 80 1072 112 0 w 1072 112 1056 112 0 w 1080 56 1064 56 0 w 1064 56 1064 48 0 w 1064 48 1056 48 0 w 1080 48 1072 48 0 w 1072 48 1072 16 0 w 1072 16 1056 16 0 w 1072 144 1056 144 0 w 1072 176 1072 144 0 w 1080 176 1072 176 0 w 1064 176 1056 176 0 w 1064 184 1064 176 0 w 1080 184 1064 184 0 w 1072 240 1056 240 0 w 1072 208 1072 240 0 w 1064 ...
New P r e – I n t e r m e d i a t e FOURTH EDITION © Oxford University Press 2012 Unit 1 Test A 13 getting 1 6 2 Where were you born 2 amazed 3 Why are you here in Chicago 3 embarrassing 4 What are you studying 4 amazing 5 What did you do in India / What was your job in 5 embarrassed India 6 interested 6 How often do you go back to India 7 2 2 play 2 How much, a 3 go 3 How long, h 4 speak 4 Whose, d 5 does 5 How many, i 6 make 6 Which, f ...
Mis on vabadus? Hannah Arendt Akadeemia 1991 a. Nr 3 ja 4 Tõlkinud Ene Reet Soovik Hannah Arendt üritas oma artiklis leida vastust küsimusele "Mis on vabadus?". Tema vaatenurgast ja arvates näis see olevat lootusetult võimatu. Ta üritab vastust otsida meie teadvustest ja südametunnistustes, mis ütlevad meile, et me oleme vabad. Arendti arvates oleme ka kõige suurema selgitustöö eest tänu võlgu Kantile. Kuna Kant väidab, et vabadust ei saa omistada sisemeelele ja sisekogemuse valdkonnale sugugi rohkem kui meeltele, mille abil tunnetame ja mõistame maailma (lk 476 Akadeemai 1991a. nr.3). Ta tahab sellega õelda, et tegelikult ei saa me sundida teadvust ja südame- tunnetust , et me mõistaksime et oleme vaba. Vaid me peame tunnetama tunnetame ja mõistame meeltega seda maailma, nii me saame oll...
docstxt/133599139736378.txt
Esiaja kunst Kunsti tekkimine Inimese areng Inimese areng väga pikk Umbes 4 milj. a. tagasi hakkas inimene käima kahel jalal. 2.5 milj. a. tagasi hakkas valmistama esimesi tööriistu. Kiviaeg – esiaja vanim ja pikim ajajärk Jaguneb: Vanem kiviaeg e. paleoliitikum Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum Noorem kiviaeg e. neoliitikum Kunsti tekke algus u 40 000 a. eKr. Vanema kiviaja nooremas ajajärgus. Miks hakkas inimene kunstiga tegelema? Eneseväljenduse tahe Rituaalide teostus Kogemuste edasiandmine Kõige tõenäolisemalt tekkis kunst seoses usundiga ja maagiaga. Skulptuur ~40 000-20 000 eKr. Leitud lihtsaid ja algelisi looma- ja inimesekujutisi. Materjal: luu, savi, pehme kivi. Ümarplastika ja reljeef. Valmistati usulistel eesmärkidel. Skulptuur Peamiselt naiste kujud. Rõhutati kehaosi, mis olid seotud viljakusega. Ebaolulised ke...
Muinasaja arengujärgud: 1)mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 9000- 5000 a. eKr. 2)noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800 a. eKr. 3)vanem pronksiaeg u1800-1100 a. eKr. 4)noorem pronksiaeg u 1100-500 a. eKr. 5)eelrooma rauaaeg u500eKr 50pKr. 6)rooma rauaaeg u50-450pKr. 7)viikingiaeg u800-1050 8)hilisrauaaeg u1050-1200 Mõisted: Ajalooallikas-kõik see, millest algab ajaloo uurimine liigid: 1)kirjalikud 2)pildid 3)suulised 4)esemelised Leiuaines-leitav ajaloo allikas Kultuurkiht- on otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht Elutegevuskiht-inimesed on elanud seal kunagi Arheoloogiline kultuur- sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Kunda kultuur-mesoliitikumi kultuur, oli levinud läänemere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu idaosani. tunnused valmistati luudest ja sarvedest esemeid. Kammkeraamika kultuur-neoliitikumi ...
5 fakti romantikute elust ja loomingust Ralf Mikk IT-18E 1. A. Puskin Elust 1) Puskin hoolis oma aust väga ja ta pidas oma elu jooksul 29 duelli. 2) 26 jaanuar1837 sattus ta ühte duelli ühe oma teise naise armastajaga. 3) Sündis vene aadlike perre. 4) Ta liitus Filiki Eteria, salajase organisatsiooniga, mille eesmärgiks oli Kreekas Ottomani reziimi ülevõtmine 5) Ta kirjutas 130 luuletust kooli ajal ja ta esimene oli siis kui ta oli 15 aastane. Looming 1) Mozart and Salier oli tema parim lühi draama mis võtis inspiratsiooni Peter Shafferi Amadeusest. 2) Tema esimene novel oli Eugene Onegin mis rääkis elust tema ajal. 3) Venemaa kuningas keelas Puskinil kirjutada halbu asju Venemaast nii, et see mõjutas tema kirjutamist. 4) Tema esimene novel oli Eugene Onegin mis rääkis elust tema ajal. 5) Tema pere arst rääkis talle rahva lugu...
docstxt/14145960709103.txt
1. Eesti Vabariigi poliitiline areng . Põhiseadus võeti vastu 1920 aastal . Seadusandlikku võimu teostas - RIIGIKOGU , täidesaatvat võimu VALITSUS Riigivanem täitis kahte ülesannet : 1)Juhtis valitsuse tegevust 2)täitis riigipea esinudus ülesandeid . Esimine põhiseadusoli väga demokraatlik : a)Valimisõigus( alates 20.aastast ) b)Kodanikel võrdsus seaduste ees c)Rahva osavõtt riigivalitsemisest 1920.aastatel olid koalitsioonivalitsused s.t : valitsus, mis koosneb erinevate parteide juhtidest. Koalitsioonivalitsuste puuduseks oli see,et :olid erimeelsused ja need ei püsinud aasta aegagi koos. 2.Poliitiline elu 1930.aasatel . Mida tähendas majanduskriis Eestile ? * Majanduskriis tõi kaasa tehaste,äride ja talude pankrotti mineku. * Tööpuuduse * Elatustaseme languse. Kuidas oli majanduskriis seotud poliitilise olukorra tervanemisega? *Rahvas hakkas elu halvenemises süüdistama erakondasid,parlamenti ja valitsust. Miks hakkati nõudma põhisea...
jätkusuutlikkus sustainability vahetuv ümbruskond immediate surroundings põhi mugavused - basic amenities piirama confines biosfäär biosphere hoidma sustain ülekaalus olev prevailing haritav arable vesi/vee - aquatic tarbimine consumption ühendama incorporates jäätme käitlus waste assimilation tööriist tool ökosüsteem ecosystem rikkuma exceed taastada regenerate säilitama maintain liialdama overshoot alahindama underestimate piisavalt adequately nõuded requirements näitama indicate kogus/hulk volume vastupandamatu compelling kokkupõrge/mõju impact gobaalne soojenemine global warming kliimamuutused climate hange kasvuhooneefekt the green house effect osooniaugud the hole in the ozone layer happevihm acid rain metsaraie deforestation rahavastikukadu depopulation reostus pollution sudu smog biolagunev biodegradable looduskaitse conservation prügimägi dumping ground keksk...
Kas A. Hitler oli Saksamaa ainus võimalus? Pärast esimest maailmasõda oli kõige kohutavam olukord just Saksamaal- ta pidi ära andma mitmeid maaalasid, sõja tegevus oli piiratud, majanduskriis oli kõige kohutavam- hüperinflatsioon. Oma nõrga riigiga piirasid ka nad teisi riike, kes olid tunduvalt paremas seisus. Seega otsisid sakslased igasugust väljapääsu nende ebaõiglasest saatusest. Adolf Hitler üritas aastal 1923 Münchenis võimu haarata, kuid natside mässulisus suruti kiirelt maha. Ta pisteti koos oma kaaslastega kongi, kus ta kirjutas oma raamatu ,, Mein Kampf", seal rääkis ta, kuidas suudaks Saksamaa oma olukorda päästa ning rääkis nende ilusast tulevikust. Hitler avaldas oma raamatus palju asju, kuidas peaks Saksamaad muutma, näiteks: tuli kehtestada uus kord riigis, kus kõik teisiti mõtlejad tuli kõrvaldada, tuli ka tühistada kõik ahistavad lepingud. Kuid sellega nad algul edu ei saav...
Praktikum nr 4. Mõõtmistulemuste võrrandite lahendamine vähimruutude meetodil. Ülesanne 1. Antud on kolm lineaarset mõõtmistulemuste parameetrilist võrrandit: 1) Kõigepealt tuleb meil ülesande lahendamiseks leida tundmatute parameetrite x ja y kõige tõenäolisemad väärtused vähimruutude meetodil. Arvestada tuleb ka, et mõõtmistulemused on vastavalt kaaludega 6, 4 ja 3. Ülesande lahendamiseks peame parameetriliste võrrandite abil koostama maatriksid A (Tabel 1) ja L (Tabel 2), mis vastavalt koosnevad tundmatute ees asetsevatest kordajatest ja paremal pool võrdusmärki asetsevatest väärtustest. Lisaks veel mõõtmistulemuste kaaludest moodustatud kaalumaatriks W (Tabel 3). Tabel 1. Maatriks A 3 2 2 -3 6 -7 Tabel 2. Maatriks L 7.8 5.55 8.5 Tabel 3. Kaalumaatriks W 6 0 0 0 4 0 0 0 3 Lähtudes nendest andmetest ja ka...
1. Balti kubermangude valitsemiskorraldus. · Kõige olulisem võimuesindaja kubermangus oli kuberner. · Kuberner allus otseselt senatile, aga riigiasju ajas siseministriga. · Kubernerile alluv oli asekuberner. · Lisaks võidi tema kõrvale ametisse nimetada sõjakuberner. · Kõige olulisemad asutused kubermangus olid (kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus, politsei valitsus.) · Kubermanguvalitsus tegels igapäevase kubermangu juhtimisega. · Kroonupalat juhtis viitsekuberner, tegeles majanduse ja rahaga. · Hoolekandevalitsus tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · Sisekaitse üksused kohalikud sõjaväekomandod. 2. Talurahvaseadused: a) eeldused ja põhjused; b) sätted; c) tähtsus. · 1802. aasta regulatiiv ,,Iggaüks..." - 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...", ...
1. Katariina II valitsemisaeg. A) 18saj B) 19saj C) 17saj 2. Missuguses riigis õppisid esimesed vene kutselised heliloojad? A) Venemaa B) Saksamaa C) Itaalia 3. Esimene vene ooperiteater? A) Moskva Suur Teater B) Petrovka teater C) Maria Teater 4. 19. sajandi teise poole tähtsaim ooperikeskus Venemaal? A) Petrovka teater B) Maria Teater C) Moskva Suur Teater 5. Balletizanri arengus oluline periood? A)18.saj B)20.saj C) 19.saj 6. Tsaikovski balleti tippteos? A) Luikede järv B) Pildid näituselt C) Finlandia 7. Mis aastal pandi alus Venemaa balletikunstile? A)19.saj B) 18.saj C)20.saj 8. Venemaa rahvusliku sümfoonilise muusika traditsioonide rajaja? A) Glinkina B) Sussanin C) Sibelius 9. Mitu vene rahvaviisi on ,,Kamaarinskaja"aluseks? A) kolm B) üks C) kaks 10. Mitu sümfooniat kirjutas Tsaikovski? A)10 B)6 C)8 11. Mitme osaline on Modest Mussorgski klaverisüit ,,Pildid näituselt?" A)12 B) 8 C) 10 12. Missugust päritolu oli...
12. PEATÜKK. Valitsus ja riigieelarve Sobiv vaste: Leidke igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B _F__ 1. Maksuvõimelisuse A. Maks, mis lisatakse kaupade hindadele nende müügil. printsiip _C__ 2. Kasusaamise printsiip B. Maks, mis mõjutab väiksetululisi rohkem kui suuretululisi rühmi. _D__ 3. Ettevõtte tulumaks C. Kontseptsioon, mille järgi maksud peaksid põhinema saadud teenustel. _G__ 4. Aktsiisimaks D. Maks ettevõtte kasumilt. _H__ 5. Üksikisiku tulumaks E. Nõuab, et kõik isikud maksaksid oma tuludelt ühesuguse protsendi makse. _I__ 6. Progressiivne maks F. Teooria, mille järgi suurematululised peaksid maksma rohkem makse kui väikesetululised. __E_ 7. P...
Vana-Kreeka Kreeka kunst Eristatakse kolme perioodi: Arhailine e. varajane ajajärk 8-6 saj. eKr. Klassikaline e. kõrgaeg 5-4 saj. eKr. Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-33 a. eKr. Kreeka kultuur Idamaade kunsti langusega kerkis esile elujõuline Kreeka kultuur. Kreeklased pidasid oma jumalaid endasarnasteks, sellest tulenevalt on ka nende kultuur ja kunst väga inimesekeskne. Kreeka kultuur Kunsti kiiret arengut soodustas ka demokraatlik ühiskonnakord. Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks. Kreeklased olid meresõitjad ja neil oli sellest tulenevalt ka tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel. Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid. Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast. Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu. Tähtis ilu ja harm...
Muusikaajalugu- Klassitsism 1. Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist/parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiigi põhimõtted. 2. Perioodid ja kirjeldused: a) Üleminekuaeg 1720-1760- Tekkisid uued žanrid, muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Kirik polnud enam määraval kohal. Muusikaühingud korraldasid avalikke kontserte. b) Varaklassitsism 1760-1780- Sümfoonia. Varem tekkinud žanrid arenesid küpseteks teosteks. Haydni ja Mozarti varajane looming. c) Klassitsismiajastu kõrgaeg 1780-1810- Haydeni ja Mozarti parimad teosed. Beethoven 1780. Herailisus, üliklikkus, rahvuslikud jooned. 3. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. ...
ERLE MAIDO 155635TAAB11 21.09.2015 Laste hind ja väärtus 1. Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. 18. sajandil tervitati vastsündinud last “talupoeglikus” Ameerikas kui tulevase töö tegijat, kes oli oma vanematele tuleviku kindlustuseks. 19. sajandi keskpaigaks muutus laps “linna” keskklassis ökonoomselt mõttetuks. Rahaliste hüvitiste asemel muutus tähtsaks laste haridus. Töölisklassi laste väärtus kasvas edasi. Järsk industrialiseerimine tutvustas lastele uusi tegevusalasid ja 1870. aastaks oli iga kaheksas l...
Evolutsiooniline bioloogia, kodutöö 1) Milline(sed) toodud populatsioonidest paistavad olema Hardy-Weinbergi tasakaalus (näita arvutuskäik)? Nende puhul, kes ei ole tasakaalus, mõistata miks. Toodud on genotüüpide hüpoteetilised loendusandmed mitte sagedused. P Q R a 67 45 7 b 30 140 30 c 50 100 50 d 70 60 70 e 0 150 100 f 113 76 12 a) n= 67+45+7= 119 Alleelisagedused: p=(67+45/2)/119=0,7521 q=(7+45/2)/119=0,2479 GT oodatud HW sagedused: p2=0,5657 2pq=0,3729 q2=0,0614 GT sagedused: P=67/119=0,5630 Q=45/119=0,3782 R=7/119=0,0588 JAH b) n=30+140+30=200 Alleelisaged...
GEOGRAAFIA Litosfäär 1. Milline on maa siseehitus? a. Kihid -Sisetuum -Välistuum -Vahevöö-astenosfäär ja litosfäär -Maakoor b. Astenosfäär Vahevöö ülaosas olev plastiline kiht- basaltne magma. Lühiajaliste pingete korral käitub tahke elastse keskkonnana, juhtides seismilisi laineid. c. Litosfäär -Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö jäiga osaga - Jaguneb litosfääri laamadeks 2. Mandriline VS ookeaniline maakoor MANDRILINE OOKEANILINE a. Paksus Paksem-U 40 km Õhem- U 7 km b. Tihedus Väiksema Tihedam tihedusega Koosneb tard-ja Koosneb tard-, settekivimitest mo...
VASSILI KANDINSKY (1866-1944) Vassili Kandinsky sündis 4.detsembril 1866.a. Moskvas. Ta ema oli moskvalane, üks vaaremadest aga Mongoolia printsess, isa oli pärit Hiina piiri äärest Siberist. Nii kasvas poiss kahe erineva kultuuri, Euroopa ja Aasia kultuuri keskel üles. 1871.a. kolis pere Odessasse, kus isa juhatas teevabrikut. Kümnendast eluaastast alates õppis Kandinsky eraõpetajate käe all joonistamist, tsello- ja klaverimängu. 1886.a. sõitis Kandinsky Moskvasse, kus õppis Moskva Ülikoolis juurat. Ülikooli lõpetamise järel abiellus ja töötas Ülikoolis juuraosakonna dotsendina. Kunstnikuks hakata otsustas Kandinsky üsna hilises eas. 1895.a. toimus Moskvas impressionistide näitus, kus Kandinsky avastas enda jaoks maalikunsti. Ta lõpetas tegevuse juristina ja sõitis Münchenisse kunsti õppima. Peagi avas ise kunstikooli, kus töötas õpetajana. Elas ja töötas põhiliselt Münchenis, osales mitme rühmituse töös. 1911.a. lahutas oma abielu ja...
1. Kes neist pidas oleva algeks piiritut?: a- thales b- pythagoras c- anaximandros d- zenon? 2. Milline neist vaadetest pole teoreetiline?: a- filosoofia b- teadus c- müüdiline d- teoloogia 3. Kes neist pidas kõige algeks vett?: a- parmenides b- spinoza c- thales d- leibniz 4. Epistemoloogia on...: a- tunnetusteooria b- õpetus olemisest c- moraaliteooria d- õpetus väidete vormist 5. Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus: a- eesmärk põhjus b- formaalne c- liikumispõhjus d- algpõhjus 6. Kelle lause oli: „ mõtlen, järelikult olen“ a- sokrates b- decartes c- locke d- Berkeley 7. Kelle arvates on vaim absoluut ja tegelikkus vaimne: a- hegel b- fichte c- schelling d- marx 8. Milline neist pole teadmise tähendus: a- tuttavolek b- oskus c- nägemine d- teadmine,et 9. Missugune neist on omane objektiivsele idealismile: a- jäik determinism b indeterminism c- fatalism d- nõrk determinism 10. Kui keha j...
To: Ms Maire Liidlein From: Kerli Neljas Date: 16th December Subject: Recommendation report about Haapsalu Introduction Haapsalu is a small, friendly and romantic town is a real summer paradise and in summer a lot of holidaymakers visit this. They come for the warm seawater, curative mud, peacefulness. A lot of people visit the resort every summer, there are many different ways to spent time there, both for tourists and locals. Old Town of Haapsalu and museums People who are interested in culture and history can visit the Old Town and museums. For example the Estonian Railway Museum, the Episcopal Castle Museum, the Läänemaa Museum and others. I think that the city itself is one of the greatest historical places. Nobody can talk about the history of Haapsalu better than the city itself. And visiting museums is a good for acquiring new knowledge, but those people who do not love history, may get bored. And all museums are located relativ...
MARC CHAGALL (1887-1985) Marc Chagall sündis 7.juulil 1887.a. Vitebskis. Ta oli juudi väikekaupmehe kümnelapselise pere esiklaps. Lõpetanud kohalikus koolis 4 klassi, asus Chagall õppima kunsti kohaliku meistri juures, kellest sai Chagallile suur eeskuju. Hiljem jätkas kunstiõpinguid Peterburis mitmes erakunstikoolis. 1910.a. sõitis hariduse jätkamiseks Pariisi. Kuigi Chagall pidas ennast elu lõpuni vene kunstnikuks, mõjutasid teda Euroopa ja prantsuse kultuur. Siit pärines kunstniku eripära, ta kalduvus segada kokku fantaasia ja olustikulisus, minevik ja tulevik, müstika ja reaalsus. Värvide ja joonte väljendusrikkus tegid Chagallist ekspressionisti ja sürrealismi eelkäija. Juba Chagalli esimestest maalidest õhkub lapselikku siirust, mingit alateadvuslikku, instinktiivset ja ohjeldamatut ilu. Ta tööd mõjuvad tõeliselt värskete ja fantastilistena. 1912.a. eksponeeris Chagall oma töid esmakordselt näitusel Peterburis. Seejärel toimusid ...
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on em...
3. MIX 1. Töö tasustamise vormide areng toimub suunal a. töö tariifisüsteemide arendamine b. ajatöö osakaalu suurendamine c. tükitöö osakaalu suurenemine 2. Ajaliselt kõige pikem töönädal Euroopa riikidest on (Eesti Statistikaameti andmetel): a. Türgi b. Prantsusmaa c. Taani d. Island 3. Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: a. 7 b. 6 c. 5 d. 4 4. Tootlusnormi suurendamisel 10% väheb ajanorm: a. 11,1 % b. 10,1 % c. 9,1 % d. 9,6 % 5. Loomulikuks töötuse määraks on: a. siirde -, tsüklilise - ja struktuurse töötuse summa b. siirde ja tsüklilise töötuse summa c. siirde - ja struktuurse töötuse summa d. tsüklilise ja struktuurse töötuse summa 6. Transver e. siirdetuludena käsitletakse a. Renditulu b. Töötasu c. Pension ...
Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik. Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa...
1. Millise aine molekule on joonisel kujutatud? Põhjendage oma vastust vähemalt kolme jooniselt ilmneva faktiga. Joonisel on kujutatud desoksüribonukleiinhappe (DNA) molekuli 1) DNA sekundaarstruktuur on biheeliks, mis meenutab spiraalselt keerdunud redelit 2) DNA ahelaid hoiavad kood vesiniksidemed, mis vastavalt komplementaarsuse printsiibile moodustuvad järgmiste lämmastikaluste vahel: A = T ja C = G 3) DNA molekuli ehituskiviks e monomeeriks on desoksüribonukleotiid, mis koosneb desoksüriboosist (viisnurk), millele kinnituvad lämmastikalus (tähistatud trükitähtedega) ja fosfaatrühm (ring) 2. Millist protsessi on kujutatud joonisel? Põhjendage oma vastust vähemalt kolme joonisel kujutatud faktiga? Joonisel on kujutatud replikatsiooni ehk DNA kahekordistumist 1) Jooniselt on näha DNA sekundaarstruktuur – biheeliks e kaksikspiraal 2) DNA ahelate vahele moodustuvad vesiniksidemed järgmiste ...
Eesti maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ANTIQUE GARDEN ORNAMENT: fountains Kadi Mõttus Tartu 2011 Book what I use: Israel, Barbara ,,Antique garden ornament: two centuries of american taste" 256 pages LR tehnikakirjanduse Barbara osak. 21p Israel 712.2 ISR Fountain pros: · Most compelling of garden ornaments · Make viewer think how it works · Beauty · Musical sound · The play of light Compelling mõjuv The idea comes from... ... crops irrigation! Ornamental fountains variations: · Freestanding tazza-form · Shallow · Bowl Shallow - madal Ornamental fountains variations: · The wall-mounted · Semiattached water ensemble · Fountain figure Another ornamental fountain variation: · The grotto Thomas Jefferson (1743 1826) · Plan for a naturalistic grot...
13. PEATÜKK. Raha ja rahaasutused Sobiv vaste: Leidke igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B _G__1. Barterkaubandus A. Turistidel on nad sageli raha asemel. __J_2. Käiberaha B. Kõik, mida tavaliselt võetakse vastu maksetena kaupade ja teenuste eest. __E_3. Nõudehoius C. Raha väärtus. _I__4. Varutegur D. Hindade tõusu periood. __B_5. Raha E. Raha jooksval kontol. __H_6. Rahapakkumise F. Selle pakkumine suureneb või väheneb automaatselt komponendid vastavalt äritegevuse vajadustele. _C__7. Ostujõud G. Ühe kauba või teenuse vahetamine teise vastu. __D_8. Inflatsioon 8. M0, M1,M2 __A_9. Reisitsekid I. Reservi suurus, mida p...
Eesti Teise maailmasõja ajal. 1) MRP Moltovi-Rippentropi pakt NSVLiidu ja III Reichi vahel Poliitilise ja sõjalise liidu sõlmimine 23.08.1939. Salajane lisaprotokoll, mis jagas Euroopa NSVLiidu ja III Reichi vahel Euroopa NSVLe Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaaraabia III Reichile Lääne-Poola ja Leedu 1. septembril III Reich tungis Poolasse ja vallutas natuke rohkem kui oli kokku lepitud, seepärast 28. sep väed kohtuvad ja sõlmitakse lisaleping ning III Reich annab Leedu NSVLe 2) Baaside leping, Baaside aeg 28 september sõlmitakse leping Eestiga, millega Eesti lubab NSVLe tuua punaarmee Eestisse. 18 oktoober baasid sees- pidi tulema 25 000 inimest aga tuli 35 000 Sõlmiti leping ka Läti ja Leeduga Soomesse tahti ka lepingut, aga Soome keeldus ning seepärast juhtus Tal...
Kodune töö nr 1 Andmed: Klapi kõrgus (a): 0,5m Pinnakeskme kaugus: Klapi ülemise serva pikkus (b): 0,3m Klapi alumise serva pikkus (c): 0,4m Vedelikusamba kõrgus pöördetelest (h): 1,7m Vedeliku tihedus (ρ): 1400 kg/m3 Keskinertsimoment: 1. Arvutan klapi pindala (A). a+ b 0,4 +0,3 A= ∗h A= ∗0,5 2 2 A = 0,175m2 2. Arvutan klapi pinnakeskme kauguse (ülaservast) (SC ). 0,5(0,3+ 2∗0,4) Sc= = 0,262m 3 ( 0,3+0,4 ) 3. Pinnakeskme paiknemissügavus (hC). h+Sc = 1,7 + 0,26 = 1,96m 4. Leian klapile mõjuva jõu suuruse (F). F=PC∗A=ρg hC A F = 1400 * 9,81 * 1,96 * 0,175 = 4 710,76 N = 4,71 kN 5. Leian keskinertsimomen...
Cyclonic Storms What is it? air rotates at high speed around a centre (The Eye) causes high winds Types hurricane typhoon severe tropical cyclone severe cyclonic storm tropical cyclone Typhoon Why is it different? heavy rains, winds(119 km/h) late summer form over warm seas,27 Inside: strong winds around the eye The strongest winds inside the eyewall Why do they happen? warm air collides with cold air spin in a counter clockwise direction result a storm surge,strong winds Steps of a typhoon windy, rainy (several hours) the eye brings calm weather damage to marine, shoreline, inland ecosystems weaknens, needs warm water The biggest `Tip' Oct 4th, 1979 Highest 260 km/h Damage 99 fatalities ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
