Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Varane muusikalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Lõik failist

I õpiaasta kevadsemester 2013:
Varane muusikalugu (MTX 310) – kursuse teemad.
1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.–17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium . Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel.
2. Johann Sebastian Bach . Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika , tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed ( passioonid , kantaadid , missa ). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli - ja klaviirimuusika).
3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming.
4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused ( Mannheim , Berliin/ Potsdam , Viin , Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad .
5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel.
6. Sonaadivorm. Kammeransamblid, anrid, vormid 18. sajandi II poolel.
7. Klassikaline instrumentaalstiil Haydni ja Mozarti küpses loomingus (1770.–90. aastatel).
8.Beethoveni looming. Muutused klassikalistes vormides , tähendus 19. sajandi muusikale . Sümfoonia ja selle tähenduse muutumine avalikus kontserdielus. Vokaalteosed.
9. Ooper 18. saj. II poolel. Opera seria kriis ja Glucki ooperireform. Mozarti ooperid .
10.Muutused Euroopa muusikaelus 18.–19. sajandi vahetusel.
1.Saksa protestantlik kirikumuusika 16.-17. Sajandil:
Saksa protestantlik kirikumuusika 16.–17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel.

Seoses

Vasakule Paremale
Varane muusikalugu #1 Varane muusikalugu #2 Varane muusikalugu #3 Varane muusikalugu #4 Varane muusikalugu #5 Varane muusikalugu #6 Varane muusikalugu #7 Varane muusikalugu #8 Varane muusikalugu #9 Varane muusikalugu #10 Varane muusikalugu #11 Varane muusikalugu #12 Varane muusikalugu #13 Varane muusikalugu #14 Varane muusikalugu #15 Varane muusikalugu #16 Varane muusikalugu #17 Varane muusikalugu #18 Varane muusikalugu #19 Varane muusikalugu #20 Varane muusikalugu #21 Varane muusikalugu #22 Varane muusikalugu #23 Varane muusikalugu #24 Varane muusikalugu #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor EliiTydruk Õppematerjali autor
I õpiaasta kevadsemester 2013:
Varane muusikalugu (MTX 310) – kursuse teemad.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast

Muusika ajalugu
thumbnail
6
doc

Muusikaajalugu 11. klass

Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.18. sajandil. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19. sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: · varane periood 15801630 · keskmine periood 16301680 · hiline periood 16801740 Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokkmuusika oli õukonnakeskne ­ õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamisobjektiks ­ arenes kontsertstiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass.

Muusikaajalugu
thumbnail
2
pdf

Varane muusikalugu

Isepäine geenius kes ei kohanenud kunagi aja ja ühiskonnaga. Ooper 18. saj. II poolel. Opera seria kriis ja Glucki ooperireform. Mozarti ooperid ­ Gluck oli Viinis ja Pariisis edukas oma uuendatud laadis tõsiste ooperitega (opera seria). Mozartit tema reform ei mõjutanud. Mozart lähtus Itaalia koomilisest ooperist. Nende oopereid nähakse sageli vastanditena. Eesmärgid olid sarnased. Gluck suurendas dramaatilisust ooperites dramaatilise tegevuse ja teksti osakaalu teostes ja allutas muusika neile. Mozartile jäi muusika ooperis pea väljendusvahendiks. Mozarti tähtsamad ooperid sündisid elulõpul Viinis. 1786a. Mozarti suurooper (tähtsaim) ,,Figaro siin Figaro seal". Libretisti Da Ponte viimaseks tööks koos Mozartiga jäi ooper Cosi Fan Tutte. Tema ooperid "Figaro pulm" (1786) "Don Juan"(1787) "Cosi fan tutte" ("Nii teevad kõik")(1790) "Võluflööt"(1791) Barokistiil avaldus kõige enam ooperizanris. Kalleim muusikazanr. Vaid suurimad

Muusika ajalugu
thumbnail
6
doc

Barokkmuusika

Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul

Muusika ajalugu
thumbnail
14
doc

10. kl Õpimapp

Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5

Muusikaajalugu
thumbnail
10
doc

BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS

BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast.  Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul  Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele.

Muusikaajalugu
thumbnail
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana

Muusika
thumbnail
6
doc

J.S.Bach

S.Bach Johann Sebastian Bach 31. märts 1685 Eisenach ­ 28. juuli 1750 Leipzig oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Lapsepõlv Eisenachis (1685­1695) Linnad, kus Bach elas Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha (Lämmerhirt) Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (1645­93) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun