VILSANDI Asukoht Saare maakond Kihelkonna vald Eesti kõige läänepoolsem asustatud saar Vilsandile saamine Vilsandile saab sõita paadiga Papisaare sadamast ning madala veetaseme korral maastikuautoga Kuusnõmme poolsaarelt Matkarada, mis saab alguse Kuusnõmme poolsaarelt ning viib läbi Käkisilma Väike- Vilsandile. Kohad kuhu minna Vilsandi rahvuspark Erinevad vaatetornid Viidumäe looduskaitseala Mihkli talumuuseum Kapa talu loomaaed Karujärve spordibaas Mõisad ja külad Loona mõis Pilguse mõis Pidula mõis ja mõisapark Leedri küla Karala küla Muud tegevused Taimeretked Ratsamatkad Kalal käimine Lindude ja hüljeste vaatlemine Ööbimine Hotelli tüüpi majutus: Pilguse mõis ja Loona mõis Turismitalu: Mardi talu, Anni turismitalu, Sülla ökotalu, Aida puheküla jne. Puhkemajad ja kämpingud: Kipi-Koovi matkakeskus, Kihelkonna suvekodu, Reinu ratsatalu, Lehtsa puhkemaja jne. Kasutatud materjal http://www....
VILSANDI RAHVUSPARK Asukoht: Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas Looduskaitseala moodustavad: Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega Vaika saared, Atlalaht, Kihelkonna, Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Rahvuspargi ülesanded: kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; arendada ja säilitada LääneEesti rannikuala traditsioonilist eluviisi.
Üldandmed Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos ümbreitsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Rahvuspargi pindala on 237,6 km², millest 162,3 km² moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari ning 75,3 km² maismaa. Paljud kaitseala väiksed ning madalad laiud on vähem kui pool km pikad ja kuni 100 m laiad. Avamere poolt ümbritseb kaugemaid saari 200 m laiune kaitsetsoon.
VILSANDI RAHVUSPARK Anneli Rego 10a Asukoht Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Rajamine Vilsandi noor loodusehuviline Artur Toom märkas Vaikas lindude rohkust ja võttis Vaika saared endale,et kaitsta linde.Hiljem koostöös Riia Looduseuurijate Seltsiga moodustati 14.august 1910.aastal Vaika loodusreservaat.Pika aja jooksul oli kaitseala suurenenud .1993.aastal pandi nimeks Vilsandi rahvuspark. Artur Toom Vaatamisväärsused Piirkonda iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad
14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga
14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga
Vilsandi rahvuspark Ülevaade ● Asub Saaremaa läänerannikul ● Pindala 237,6 km² ● 247 linnuliiki ● 520 soontaimeliiki ● 500 liiki samblikke ja samblaid ● 80 liiki kalu https://et.wikipedia.org/wiki/Vilsandi#/media/File:Vilsandi_ja_lahiymbrus.png Ajalugu ● 1906 - majakavaht Artur Toom rentis Vaika saared ● 1910 - moodustati Vaika loodusreservaat ● 1971 - moodustatakse Vilsandi Riiklik Looduskaitseala ● 1992 - avatakse bioloogiajaam Vilsandi saarel ● 1993 - reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks ● 2004 - Vilsandi rahvuspark saab Natura 2000 alaks Ülesanded ● Kaitsta rannikumerd ● Korraldada sealsete ökosüsteemide kasutust ● Kaitsta liike ja nende elupaiku ● Toetada Lääne-Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi ● Korraldada loodusharidust Foto autor: K.Paomees http://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/kultuuriparand/ Taimestik
Vilsandi rahvuspark Raimo Johanson Rakvere Ametikool AV13 Vilsandi rahvuspark • Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. • Vilsandi on ainuke inim asustusega saar kaitsealal. (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Elupaigad • Avameri • Rannikumeri • Rannik ja rannaniit • Loopealne • Mets • Puisniit • Jäänukjärv • Madalsoo (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014)
VILSANDI RAHVUSPARK Kadi Jürisson ASUKOHT Lääne Saremaa rannikumeres Rahvuspargi keskus asub Saaremaal Loona mõisas 6,3 km pikk 2,3 km lai 8,9 km² Ovaalse põhikujuga Suur Vilsand Rombjast Väike Vilsand ÜLDINFO 30 inimest Eesti esimene looduskaitseala Vilsandit hõlmab u 100 saart, laidu ja rahu Rajati saarte, merelindude ja rannataimede kaitseks Ainuke inimasutustega saar kaitseala Eesti kõige merelisem rahvuspark Loodus Vaheldusrikas loodus, rikkalik linnustik Kevadeti 114 linnuliiki, talviti üle 70 liigi Rikkalik taimestik, ligi 600 taimeliiki Pehme, mereline kliima Paepealne mullastik Akvatooriumile koondub talviti sigima ja suviti lesima hallhülgeid Ülesanded Ökosüsteemide kaitse ja kasutuse reguleerimine Liikide ja nende elupaikade kaitse Ennistada ja tutvustada Arendada ja säilitada Lääne Eesti eluviisi Kasutatud kirjandu...
Rahvusvahelise tähtsusega linnukaitsealade kõrgeima kategooria hulka kuuluv Vilsandi Rahvuspark on välja kasvanud 1910. a. loodud Ida-Euroopa ühest esimesest looduskaitsealast Vaika saartel. Vilsandi Rahvuspark paikneb meie riigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, mis on kokku 180 km². Vilsandi ise on väike saar 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Vilsandi rahvuspargi eesmärk on Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse : kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja
Vilsandi National Park Vilsandi National Park is a national park in Saaremaa, Estonia. It includes The administrative center is located on the largest island, Vilsandi. The area isn't very big 238 km2. The park grew from a bird reserve founded in 1910. The first who found Vilsandi birds interesting was long - time captain of the Vilsandi lighthouse,Artur Toom, who started providing protection for sea birds in 1906. Today, the preserve provides protection not only for sea birds, but for all the landscape, plants and animals present in the islands.Hunting is absolutely prohibited. This park is a popular tourist destination for both Estonians and foreign visitors, particularly from Finland. Before World War II, Vilsandi had 33 farms, with a population of around 200 people. Today, the population numbers around 30 individuals
Vilsandi rahvuspark.................................................................................................................... 1 1.Vilsandi rahvuspargi asutamine...........................................................................................2 2. Vilsandi rahvuspargi elusloodus......................................................................................... 3 3.Loodusobjektid Vilsandi rahvuspargis.................................................................................3 3.1 Poolsaared .............................................................................................................. 3 3.2 Lahed......................................................................................................................5 3.3 Saared.............................................................................................................
Kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; Kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; Arendada ja säilitada LääneEesti rannikuala traditsioonilist eluviisi; Ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; Leida uusi linde. Tegevused Vilsandi rahvuspargis 5 külastusele suletud loodusreservaati. Mootorsõidukitega sõitmine keelatud. Palju puhke- ja telkimiskohti. 3 matkarada. Tänan tähelepanu eest!
Eesti rahvuspargid Lahemaa rahvuspark 1971. aastal loodud rahvuspark on Eesti esimene rahvuspark. Peaaegu 1/3 sellest moodustab meri, 2/3 rahvuspargi maismaaterritooriumist katab mets. Lahemaal on 4 suurt poolsaart. Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid. Lahemaa rahvuspargist lõuna pool asuvad suured sood ja metsad, mis lisab veelgi eluruumi põtradele, metssigadele, karudele, ilvestele ja rebastele. Matsalu rahvuspark Matsalu on meie rahvusparkidest maailmas tuntuim. Rahvuspark on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin oma pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. Karula rahvuspark Karula metsades on ammustest aegadest olnud palju karusid, sellest siis ka koha nimi. Rahvuspark asub Lõuna-Eestis. Olulisteks kultuurväärtusteks on pärandkultuurmaastikud. Maastik on väga ...
Kitsemägi on Pühajärve läänekalda kõrgeim küngas, järgmisse vaatepunkti jääb 1500 m. Juusa järv on kolmnurga kujuline. Väike-Munamägi. Absoluutne kõrgus 207,5 m, nõlvad on üldiselt järsud. Gustav Wulff-Õie maja asub Nüpli järve kaldal. Wulff-Õis on populaarse laulu "Õrn ööbik" autor. Pühajärve rahvapark laiub järve laskuval nõlval ja tasasel rannikualal kuni järveni välja. Supluskoht, vetelpääste. Vilsandi rahvuspark Vilsandi rahvuspark moodustati 1993.a. Siinsete alade looduskaitseline korraldus ulatub aga 20.sajandi algusesse. 1910.a. moodustati Vaikadel esimene looduskaitseala Baltimaades kaitsmaks saarte rikkalikku linnustikku. 1971.a. laiendati kaitsvat territooriumi ning asutati Vilsandi Riiklik Looduskaitseala. Kaitse alla võeti Vilsandi koos rohkem kui 160 ümbritseva saarega. Rahvuspargi pindala on 191 ruutkilomeetrit, millest 114 ruutkilomeetrit võtab enda alla meri
Keskkonnakaitse 1. aasta arvud 1935-esimene looduskaitseseadus 1971-lahemaa rahvuspark,esimene rahvuspark eestis 1910- Eesti esimene looduskaitse ala - vaikla linnukaitseala 1993- Asutati Soomaa ja Karularahvuspark, ning Vilsandi Kaitseala suurendati. 2004- matsalau rahvuspark 2. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad.. 1. Riigimetsa Majandamise Keskus 2.Kiirguskeskus 3.Keskkonnaamet 4.Riiklik Looduskaitseamet 5.Keskkonnainspektsioon 1. Loetle kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid. 4. Kas väide on õige. Paranda väär õigeks. 1.Kährikkoer on võõrliik (õige) 2
Soomaa Rahvuspargi ala vabanes mandrijääst umbes 12 500 aastat tagasi. Jää taandumisel Sakala kõrgustikust põhja ja loode suunas moodustus liustiku ning kõrgustiku vahelisele alale kohalik jääpaisjärv. Navesti (jõe pikkus 100 km), Halliste (86 km), Raudna (58 km) ja Lemmjõe (41 km) alamjooksu tuntakse Riisa küla järgi Riisaküla üleujutusalana, mis pindalalt on Eesti suuremte hulgas (kuni 175 km²). Vilsandi Rahvuspark Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Registreeritud on üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku (üle 4000 paari). Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde.
· Kuressaare Bishop Stronghold is probably the bestpreserved medieval stronghold in all the Baltic States, being erected in the second half of the 13th century. In the center of the building from tooled dolomite bricks is a square courtyard, which is on the second and third floors surrounded by a closed cloister. There is an exposition of the Saaremaa Museum in the Stronghold that introduces the history and local nature of Saaremaa and Kuressaare. · Vilsandi National Park of international importance, belonging to the highest category of the birds' reserves, has been derived from one of the first nature reserves of the Eastern Europe in the Islands of Vaika, established in 1910. In Vilsandi and the islets tens of thousands sea birds halt, feed and nest. · Karja Katariina (Catherine) Church is the smallest medieval church in Saaremaa. The Church built in the 14th century has maintained its original
Eesti rahvuspargid 12.Klass 2014 Rahvuspark • Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. • Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Vilsandi rahvuspark • Üle poole rahvuspargi alast moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari. • Rahvuspargi pindala on 237,6 km². • Mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis. • 247 linnuliiki, 520 soontaimeliiki, ligi 500 liiki samblikke ja samblaid, umbes 80 liiki kalu. Rahvuspargi ülesanded: • kaitsta rannikumerd ja korraldada sealsete ökosüsteemide kasutust; • kaitsta liike ja nende elupaiku
· Metsvint-metsvindid on omapärane laul Salumetsa taimede tolmlemine Putuktolmlejad : · sinilill võsaülane maikelluke kopsurohi toomingas pihlakas pärn · Tuuletolmlejad: kuusk arukask sookask hall lepp sanglepp haab sarapuu Tänan tähelepanu eest! Rahvuspargid, Vilsandi freeloader123 Vilsandi Rahvuspargi asukoht o Asub Eesti äärmises lääneosas o Asub Saaremaal o Vilsandi on saar Vilsandi rahvuspargis elav lind Vilsadi rahvuspargis on kõige tuntum lind harilik hahk. Tänan tähelepanu eest! Siirdesoo Megapanda456 Sisukord Üldisemalt siirdesoost Siirdesoo loomastik Siirdesoo taimestik Üldisemalt siirdesoost Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek
..............................................................................12 Lisad..........................................................................................................................................13 Lisa 1 Karula rahvuspark......................................................................................................14 Lisa 2 Soomaa rahvuspark....................................................................................................15 Lisa 3 Vilsandi rahvuspark....................................................................................................16 Lisa 4 Matsalu rahvuspark....................................................................................................17 2 SISSEJUHATUS Eestis on palju looduskauneid paiku, suur osa on neist looduskaitse all. Eriti suuri looduskaitsealasid nimetatakse rahvusparkideks
1 Õhutemperatuurid Vali menüüst Kliima Kliimanormid ... Koosta mõlema ilmajaama andmete alusel joondiagramm. Joonis 1. Keskmine õhutemperatuur °C 19712000. Võrdle ja põhjenda temperatuuri kõikumist antud vahemikes. Võrdle õhutemperatuuri absoluutseid miinimume °C 1971-2000 Võrdle õhutemperatuuri absoluutseid maksimume °C 19712000. Temperatuuri amplituud on mõlemas kohas suur. Vilsandi kõige madalam temperatuur on Veebruaris -2 kraadi. Jõgeva kõige madalam temperatuur on samuti Veebruaris -5,9 kraadi. Nende vahe on 3,9 kraadi, järelikult Jõgevas on külmem talvel, kui Vilsandis. Vilsandis on kõige soojem Augustis 16,6 kraadi. Jõgevas on kõige soojem samuti 16,6 kraadi, aga juulis. See tähendab, et Jõgevas on suvi enne soojem, kui Vilsandis. Minimaalne temperatuur Vilsandis on -40,2 kraadi detsembris. Jõgevas on aga detsembris -28,6 kraadi. Vilsandis on külmem,
Eesti rahvuspargid Vlada Trussova 8. A klass Juhendaja: Tiivi Rüütel Sissejuhatus · Rahvuspark on suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte. · Meie rahvuspargid on: Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark Matsalu rahvuspark Lahemaa rahvuspark Karula rahvuspark · Asub Valga-ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste, Varstu valla maadel. · Asustati 1979. aastal, rahvuspargi nime kannab alatest 1993. aastast. · Kaitstakse metsa-ja järverikkaid maastikke, pinnavorme, liike ja pärandkultuuri. · Pindala 12 300 ha. · Võru murrak · Pinnavorm Soomaa rahvuspark · Asub Viljandimaa, Kõpu, Suure-Jaani ja Vastemõiste vallas · Asustati 1957
Kui rabad ärkavad talveunest, hakkavad häälitsema rongad; metsised ja tedred mängivad oma kevadisi armumänge, kaua ei lase ennast oodata ka sookurg. Kevadsoojad toovad kohale ka sellised linnud nagu rüüt, väikekoovitaja ja mudatilder. Soomaal on linde nähtud üle 160 liigi, neist haruldasemad on kaljukotkas, rabapüü, mudanepp, väikepistrik, rabapistrik ja alles mõne aasta eest siia kolinud rohunepp. Toitumas on nähtud ka rabapistrikku. Vilsandi Rahvuspark Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Koos ümbritseva akvatooriumiga hõlmab see kokku 180 km² (23 800 ha) suuruse ala, millest meri moodustab 105 km². Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest
eesti keele kontrolltöö nr 3 B - osa 1. vasta tabeli järgi küsimustele. rahvuspark maakond Pindala (ha) moodustamise aeg 1. vilsandi saaremaa 16 900 1910 2. matsalu läänemaa 48 610 1957 3. lahemaa harjumaa, l-virumaa 72 500 1971 4. karula võrumaa 11 045 1979 5. soomaa viljandimaa, l-virumaa 36 890 1981 a)mitmendal sajandil asutati eestis rahvuspargid? rahvuspargid rajati eestisse 20. sajandil.
KESKKONNAKAITSE 1.Elukeskkonnaks nimetatakse liikide omavaheliseid suhteid ja liikide ning eluta looduse keerulisi vastastikuseid seoseid.( http://www.envir.ee/loodus/9page.html ) 3.Säästva arengu põhimõtted on looduskeskkonna pikaajaline säilitamine ja tema kasutusvõimaluste hoidmine tulevastele põlvedele.(Liisa-Kai Pihlak,Andres Tõnisson,Geograafia Põhikoolile,Koolibri,2005) 5.Eestis on neli rahvusparki. LAHEMAA RAHVUSPARK Lahemaa rahvuspark asub Põhja-Eestis. Ta pindala on 64 915 ha maismaad Lääne- Virumaal ning Harjumaal. Lisaks sellele veel 47 069 ha sellega piirnevat rannamerd. Lahemaa rahvuspark on asutatud 1971. Selle rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja- Eestile iseloomuliku pärandkultuurmaastike ja looduse kaitse. ( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) KARULA RAHVUSPARK Karula rahvuspark asub Lõuna-Eestis Karula kõrgustikul.Karula rahvuspark asutati 1979. a maastikukaitsealana ning temast sa...
................................................................................................... 5 MÄRGALADE KAITSE EESTIS..............................................................................................................6 RAHVUSVAHELISE TÄHTSUSEGA MÄRGALAD EESTIS..............................................................8 MATSALU MÄRGALA................................................................................................................................. 8 VILSANDI RAHVUSPARK............................................................................................................................9 HIIUMAA LAIUD JA KÄINA LAHT...............................................................................................................9 LAELATU-PUHTU-NEHATU MÄRGALA.....................................................................................................10 ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA....................................................
INFO See on tõeline seiklus. Matk on katsumusterohke, väljakutseid ja unustamatuid elamusi pakkuv. Matk on kõigile jõukohane. Autod jäetakse Saaremaale ja pakitakse seljakotid. Matk läheb läbi laidude. Vilsandile jõudes viib kastiauto rühma turismitallu sööma, edasi sõit saare kõige läänepoolsemasse tippu 200 aastase tuletorni alla. Tutvutakse Vilsandi looduse eripäradega. Vaadatakse ringi tuletornilinnakus. Vilsandi Energiamaja külastus lisatasu eest. Paadid viivad väsinud matkalised tagasi autode juurde. Kestvus: 6-8 tundi Grupi suurus: minimaalselt 6 inimest Hind: 45/in Regulatsioonid Matk ei sobi lastele. Registreerimine kuni eelmise päeva kella 18.00ni. Sobilik on sportlik riietus ja jalanõu, mis vastab ilmale. Kaasa võiks pakkida vahetusriided ja jalanõud.
LOODUSKAITSE AJALUGU: - Looduskaitsealase tegevuse ajalugu *1297a. Taani kuningas keelas metsaraie Tallinna lähedal saartel. *1667a. ROotsi metsaseadus laienes ka eesti alale. iga raiutud vääris asemele tuli istudada väärispuu. ESIMENE LOODUSKAITSEALA: - 1910.a Vaika Lonnukaitseala. Asutaja Artur Toom Hiljem ümbernimetatud: 1957.a Vaika riiklik looduskaitseala 1971.a. Vilsandi riiklik Looduskaitseala 1993.a. Vilsandi rahvuspark LOODUSKAITSESEADUSED - 1935.a Esimene looduskaitseseadus - 1938.a Teine looduskaitseseadus - 1957.a Kolas looduskaitseseadus - 1990.a Seadus Eesti looduse kaitsest - 1995.a Säästva arengu seadus. LOODUSKAITSE ORGANISATSIOONID -1853.a Eesti loodusuurijate selts (LUS) -1966.a Eesti looduskaitse selts(ELS) -1991.a Eestimaa Looduse Fond (ELF) Vapil olev loom on lendorav. ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSE -põlispuud -paljandid ja koopad -astangud ja pangad -rändrahnud -joad N: jägala juga
Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn. viies aastaaeg suurvesi. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba, neist Kuresoo on Eesti suurim raba. 5 Vilsandi Rahvuspark Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega. Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Vilsandi rahvuspargi eesmärk on Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse. Registreeritud on üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku (üle 4000 paari)
SAAREMAA Nii põnev meretagune paik! MIKS MINNA SAAREMAALE? Eesti suurimat saart, Saaremaad teatakse hea puhkekohana, kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljuski just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. SAAREMAA SUUREMAD SAARED: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi. PEALINN: Kuressaare RAHVA ARV: 36 366 PEAMISED USUTUNNISTUSED: Luterlus, õigeusk ja baptism. LOODUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED SÕRVE POOLSAAR PIRETI KIVI ANIKAITSE PANK VÄKRA OHVRIKIVI PANGA PANK VÕLLA RAHN ÜÜGU PANK VILSANDI UNDVA PANK RAHVUSPARK SUURIKU PANK ODALÄTSI ALLIKAD MULLUTU-SUURLAHT HARILAID KARUJÄRV KOIGI RABA KAALI KAATRIVÄLI SÕRVE POOLSAAR
Viidumäe allikasood on kuulsad seal kasvavate taimeharulduste poolest(lõhnav käoraamat jne.) 5 Nüüdseks on kaitstav pindala tundubalt suurenenud,eeskätt Natura tõttu.Saaremaa kaitsealasid iseloomustavad sellised märksõnad nagu:merelinnud,haruldased taimeliigid,pangad,kuristikud,looalad,allikasood,pu isniidud. Just Saaremaal linnurikastel väike saartel moodustati(1927)Eesti esimene looduskaitseala,millest nüüdseks on saanud tunnustatud Vilsandi Rahvuspark. Peale väike saarte on kaitse all ka Linnulaht,mis on tähtis pesitsus-ja rändeala,veelindudele.Linnulaht on merest eraldunud madalaveeline järveke,mis on pikka aega olnud ornitoloogide uurimisala. Üks kuulsamaid ja ka laiemalt tuntud loodusobjekte on Saaremaal Kaali meteoriidikraatrid.Kraatrid tekkisid vähemalt 3000 aastat tagasi langenud hiigelmeteoriidi tükkide löögi plahvatustest.Peakraatri läbimõõt küündib 110meetrini ja sügavus 16 meetrit,kõrval kraatreid
Viidumäe allikasood on kuulsad seal kasvavate taimeharulduste poolest(lõhnav käoraamat jne.) 5 Nüüdseks on kaitstav pindala tundubalt suurenenud,eeskätt Natura tõttu.Saaremaa kaitsealasid iseloomustavad sellised märksõnad nagu:merelinnud,haruldased taimeliigid,pangad,kuristikud,looalad,allikasood,pu isniidud. Just Saaremaal linnurikastel väike saartel moodustati(1927)Eesti esimene looduskaitseala,millest nüüdseks on saanud tunnustatud Vilsandi Rahvuspark. Peale väike saarte on kaitse all ka Linnulaht,mis on tähtis pesitsus-ja rändeala,veelindudele.Linnulaht on merest eraldunud madalaveeline järveke,mis on pikka aega olnud ornitoloogide uurimisala. Üks kuulsamaid ja ka laiemalt tuntud loodusobjekte on Saaremaal Kaali meteoriidikraatrid.Kraatrid tekkisid vähemalt 3000 aastat tagasi langenud hiigelmeteoriidi tükkide löögi plahvatustest.Peakraatri läbimõõt küündib 110meetrini ja sügavus 16 meetrit,kõrval kraatreid
Matsalu rahvuspark on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid. Matsalu rahvuspark on ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu Diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust. Vilsandi rahvuspark 14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Üle poole alast moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari. Rahvuspargi pindala on 237,6 km², millest 162,3 km² hõlmab meri ja 75,3 km² maismaa. Piirkonda iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning huvitav merepõhja fauna. Siin on kohatud 247 linnuliiki, kellest pesitseb 114
lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. 1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus. 1853-asutati eesti loodusuurijate selts ELUS 1859- anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi koostatud ,,Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" 1879-Pidas akadeemik Georg Helmersen loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. 1910-rajati vilsandi saare majakavaht artur toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis. 1913-asutati saaremaa loodussõprade selts 1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon 1924-loodi järvseljale eesti esimene metsareservaat 1925-loodi hiiumaal tahkuna poolsaarele jugapuude kaitseala 1927-võeti kaitse alla kuressaare lähistel asuv linnulaht 1929-töötas komisjon välja esimese looduskaitseseaduse projekti. 1930-võeti kaitse alla abruka saare laialehine mets 1933-hakkas ilmuma LUSi ajakiri
soode ja rabaderohke ala, kus looklevad laisavõitu jõed. See on mõnus koht raba ja kanuumatkadeks. Kõige põnevam aeg Soomaal on suurvesi ehk viies aastaeg, mil kõik madalamad metsad, teed ja isegi õued on üle ujutatud. Liigelda saab siis vaid vett pidi. Vilsandi Rahvuspark Saaremaa Vilsandi Rahvuspark Saaremaa läänerannikul ootab neid, kes armastavad merd, hülgeid, liikuvat liiva, linde ja orhideesid. Vilsandil asuvad suurimad hallhülge lesilad ja rikkalik merelinnustik. Avastamist ootavad ka kivististerohked
· uuendusraie · ehitiste püstitamine (ka ajutiste ehitiste) Rahvuspark - looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi (sh koosluste, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastiku ja rahvuskultuuri) kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargis määratakse loodusreservaadi, sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi alad. 2004. aastast on Eestis 5 rahvusparki: · Lahemaa · Karula · Soomaa · Vilsandi · Matsalu rahvuspark Kõik nimetatud rahvuspargid kuuluvad kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alade hulka. Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. a. Asub Loksa ja Kuusalu vallas, Lääne-Virumaal Kadrina ja Vihula vallas. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha . Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, (sh
Lahemaa rahvuspark on Põhja-Eesti looduse esindusala, mida ilmestavad maalilised merelahed,rändkivirikas rannik ning langevad kaunid joad. Lahemaa on Eesti suurim rahvuspark Matsalu Rahvuspark Matsalu rahvuspark on lääne- Eesti looduse esindusala, kus Kasari delta hiigelroostik, Kasari luhad, Matsalu laht ja rannaniidud segunevad loodusimeks, mida kutsutakse matsalu linnuriigiks. Matsalus on märgatud ühtekokku 275 liiki linde, neist 162 liiki ka pesitsevad siin. Vilsandi Rahvuspark Vilsandi rahvuspark on Lääne- Eesti saarestiku esindusala, mille eripära on meri koos saarestikuga mõnusad elupaigad merelindudele, hüljestele ning kasvukohad paljudele mujal Eestis tundmatutele taimeliikidele. Soomaa Rahvuspark Sooma rahvuspark on Vahe- Eesti esindusala, mida ilmestavad soode vahel looklevad kaunid jõed. Nende veetulv põhjustab igal kevadel uputuse, mida kohapeal kutsutakse viiendaks aastaajaks. Kaitstavad looduse üksikobjektid
Eestis kaitstavateks aladeks ja objektideks on: rahvuspargid,looduskaitsealad, maastikukaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, pargid ja puistud, kaitstavad looduse üksikobjektid,vana ehk uuendamata kaitsekorraga alad,kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad alad. Kaitsealade kujunemine Eestis sai alguse 14. augustil 1910. aastal, mil Riia Loodusuurijate Selts kuulutas eraalgatusel kohaliku tuletornivahi Artur Toomi eestvõtmisel Vaika saared (praegu Vilsandi rahvuspargi territooriumil) loodusreservaadiks. See sündmus pani alguse Eesti kaitsealade ajaloole. 70-ndatel aastatel võeti omaks rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted looduse kaitse ja korralduse alal. Samuti koostati rahvuslik Punane Raamat. Rajati esimene rahvuspark - Lahemaa rahvuspark. 1993. a asutati Soomaa ja Karula rahvuspargid ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. 1994. a
.................. 4 Kaitsealad............................................................................................................... 4 Rahvuspargid.......................................................................................................... 4 Lahemaa rahvuspark........................................................................................... 4 Matsalu rahvuspark............................................................................................. 5 Vilsandi rahvuspark............................................................................................. 5 Soomaa rahvuspark............................................................................................ 6 Karula rahvuspark............................................................................................... 6 Kaitstavad looduse üksikobjektid............................................................................6 Liigikaitse.......................................
Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale. Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma. Tema pisaratest tekkinud ümberringi soo, mis praegugi Naistesoo nime kannab. Rändrahnu pikkus on 6,1; laius 5,8; kõrgus 3,8; ümbermõõt 17,9 m. VILSANDI RAHVUSPARK - 14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. ODALÄTSI ALLIKAD - Kihelkonna - Pidula maantee 9. kilomeetril jäävad teest vasakule Odalätsi allikad. Allikate vesi, mis tuleb ümbruskonna soodest ja tõenäoliselt ka Karujärvest, jookseb mööda maa - aluseid karstipragusid mere suunas. Odalätsi küla juures pääseb vesi paljude avade kaudu maapinnale, moodustades veidi kaugemal nn. Pidula veskioja. MULLUTU SUURLAHT - See on on looduskaitse all olev, madalate kallastega taime - ja mudarohke soolatoiteline järv
Tätte elus on asjad käinud kümne aastaste tsüklitena. Peale kümne aasta pikkust lauljakarjääri tundis ta, et ei saa enam niimoodi edasi minna. Seepärast on Tätte otsustanud laulmise mõneks ajaks jätta, kuid kindlasti mitte alatiseks. Jaan Tätte on mees, kes ei oska niisama istuda, tal on palju huvitavaid ideid ning ta suudab eestlasi alati enda tegevustega üllatada. 5 3.ELU VILSANDIL Jaan Tättele sai Vilsandi saar armsaks juba koolipoisi eas. Saare vastu on tal alati olnud suur armastus ning see on tema jaoks väga oluline koht. Esimest korda käis ta saarel, kui oli 9aastane. Tätte tädi ning onu elasid siis oma perega saarel ning viisid Jaani suvel oma tütrele seltsiks mängima. Kui Tätte esimest korda saarele astus koges ta midagi enneolematut, ta on öelnud: ,, Kuidas see tundus teistmoodi maailm peale metsi. Tohutu vabaduse ja avaruse tunne, tuul ja kõrbenud kollane"
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Miks võetakse hooneid muinsuskaitse alla? Referaat Õpilane:Kevin Tettermann Pärnu 2013 Miks võetakse hooneid muinsuskaitse alla? Punktid · Vanadus(nt: Pääsküla vana ülejõe viiv võvliga kivisild tema vanaduse tõttu) · Autentsus ehk ehedus(nt: Vilsandi energiamaja) · Tähtsus ajaloo protsessis(nt: Sarapiku talu)Lähemalt lugemiseks http://sarapiku.wordpress.com/about/ · Seos üldtuntud isikutega(nt: Tallinna ülikool) · Interjööri või sisseseade säilivusega · terviklikkus · Silmapaistvuse mõju või sümboolse tähendusega majad · Haruldus(nt: Suur Gildi hoone), Hoone portaalis äratavad tähelepanu rasked tammelaudadest uksed, mis on kaetud suurte rosetikujuliste sepisnaeltega. Mõlemal
Märgalad a) 1. Matsalu rahvuspark 2. Vilsandi rahvuspark 3. Soomaa rahvuspark 4. Lihula lka 5. Laidevake lka 6. Endla lka 7. Muraka lka 8. Emajõe Suursoo ja Piirisaare ka 9. Alam-Pedaja lika 10. Nigula lka) b) 1. Pohl 2. Murakas 3. Sookail 4. Sinikas 5. Küüvits 6. Turbasamblad 7. Ogaputk 8. Meeipuju 9. Soovõhk 10. Kukemari c) 1. Sookurg 2. Põder 3. Kiil 4. Rästik 5. Mäger 6. Lepatriinu 7. Hallõgija 8. Põldlõoke 9. Kärnkonn 10. Kajakas d) 1
mutt-vihmauss- kisklus, 4.vetinad ja seened- S 5.Sinitihane rasvatihane KO, 6. Hamster kurk H 2. 7.Happevihmade tekkes on oluline osa atmosfääri sattunud CO2. 8. Ökoloogiliseks tasakaaluks nim. populatsiooni arvukuse tabiilsust pikema aja jooksul. 9. ÕIGE 10. Erosioono põhjustavaks teguriks on nt. tuul, suurtel lagedatel maa-aladel, mis puhub ära mulla mineraalse osa. 11. kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremise. 12. Meie rahvuspargis on Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Karula, Soomaa 14. Natura 2000 hoiualadel kaitstakse peamiselt ohustatud , vähelevinud taime-,looma-,linnuriike. 3. 15. Tuul, vesi, päikeseenergia 16. põlevkivi suur kaevandamine. 17. Greenpeace Rooma klubi, WWF(maailma loodusfond) 18)1. Võõrliikide sissetoomine 2.vee reostus, õlid satuvad veekogudesse tööstuste juures, tapab vee elustiku. 5. Kommensialism- eriliikide suhe, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Nt: inimsoolestiku mikrofloora.
Sissejuhatus: Lahemaa rahvuspark Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993);Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk loodusreservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872. aastal USA-s. Euroopa esimesed rahvuspargid asutati Rootsis 1909. aastal. Eestis asutati esimene rahvuspark 1971. aastal – Lahemaa rahvuspark. 2006. aasta seisuga oli maailmas üle 6500 rahvuspargi. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohasel...
Nimi: Jaanuari Hälve Juuli Hälve Jaanuari Hälve Juuli Hälve keskmine C° keskmine C* sademet % sade % temp. temp. e summa mete 2015 2015 2015 summ a 2015 Türi -1,8 2,5 16 -1,2 77,1 135,3 78,3 95,5 Vilsand 1,7 2,4 16,9 0,5 42,5 90,4 37,3 76.1 i Kliimaerinevuste põhjendus 1) Juuli keskmine õhu...
SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. MAASTIKE JA MAAKATTE UURIMISEST EESTI VÄIKESAARTEL ............ 5 2. UURIMISALADE LOODUSTINGIMUSED............................................................. 7 2.1. Abruka saar ................................................................................................................. 9 2.2. Vilsandi saar.............................................................................................................. 11 2.3. Uurimisalade valiku põhjendus................................................................................. 13 3. MATERJAL JA METOODIKA ............................................................................... 14 3.1. Maastike uurimisel kasutatavad mõisted ja klassifikatsioonid ................................. 14 3.2
Eesti loomastik · http://www.zbi.ee/punane/ · http://bio.edu.ee/loomad/algus.htm · http://www.iucnredlist.org/ Selgrootud · Üle 12 000 liigi, neist u. 10 000 kuuluvad putukate hulka Põderpõrnikas Putukad karukuklane vapsik kuningkiil sõõrsilmik Kirjukaan (apteegikaan) Teod, karbid ja vähid salu-vööttigu ebapärlikarp viinamäetigu jõevähk Kalad · Eestis leidub 75 liiki kalu 30 liiki elab ainult meres 10 liiki elab ainult siseveekogudes Ülejäänud on siirdekalad Kalad lõhe Atlandi tuur säga harjus Kahepaiksed · Eestis leidub 11 liiki kahepaikseid 2 liiki sabakonni 9 liiki päriskonni Kahepaiksed harivesilik juttselg-kärnkonn rohekärnkonn mudakonn Roomajad · Eestis leidub 5 liiki roomajaid 2 liiki madusid 3 lii...
Maa süsteemide vahelised seosed Omavahel vastasmõjudes olevad Maa sfäärid moodustavad süsteemi, kus seosed avalduvad energiavoogude ning aine liikumise kaudu. Muutus ühes sfääris kutsub esile muutusi ka teistes. Biogeokeemiline ringe Toitainete ringvool, mis seob ökosüsteemi elusaid kui ka elutaa osi. Geograafiline sfäär Ruum, mis tekib atmo, hüdro, lito ja biosfääri vastastikusel mõjualal. Koosneb väga eriilmelistest maastikest. Maastikinimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud ala. Loodusmaastik Kultuurmaastik Maastike muutus on pidev protsess. Meie tänapäeva maastikud peegeldavad mineviku otsuseid. Maastike muutjad Looduskliima, maakerge, deflatsioon, erosioon... Inimenepoliitilised otsused Maastike kaart Maastike mosaiiksus Kui vahelduv on maastikupilt. Servaindeksmitu m piire o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
