TOLLIMAKS Mis on tollimaks? • Maks, mis lisatakse imporditavatele kaupadele • Sissetoodava kauba koguste piiramine ning eksporditava kauba koguste suurendamine, mõjutades nii nende konkurentsivõimet • Ühekordne, deklareeritav ja määratav maks • Tollimaksumäär on üldjuhul 017% • Tollimaksu suurus sõltub kauba liigist, päritoluriigist ja ka kogusest Mis on tollimaks? • Lisandub ka käibemaks ning aktsiis (alkohol, tubakas, mootorikütus) • 1. mai 2014 • Tollitariifistik TARIC Eesti Tollitariifistik Mida peab arvestama? • Tollimaks lisandub importimisel riikidest, mis ei kuulu Euroopa Liitu • Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole ning tollideklaratsiooni ei ole vaja esitada • Käibemaksu tasutakse ka transpordikulult. Mida peab arvestama? • Kui saadetakse midagi kolmanda riigi füüsiliselt isikult füüsilisele isikule mittekaubanduslikul eesmärgil, siis ...
TOLLIMAKS SIGRIT VÖÖ LVRKK 2015 MIS ON TOLLIMAKS? • TOLLIMAKS ON IMPORDITAVALE VÕI EKSPORDITAVALE KAUBALE RAKENDATAV MAKS, MILLE EESMÄRGIKS ON MUUTA KAUPADE SUHTELISI HINDU JA SELLE KAUDU MÕJUTADA KAUBAVAHETUSE STRUKTUURI. EESMÄRK • TOLLIMAKSU KEHTESTAMISE EESMÄRK ON TAVALISELT SISETURU KAITSE VÕI MUUD MAJANDUSPOLIITILISED EESMÄRGID TOLLIMAKSU LIIGID • VÄÄRTUSELINE TOLLIMAKSUMÄÄR, MIS ON PROTSENTUAALNE MÄÄR KAUBA TOLLIVÄÄRTUSEST;
Tollimaksu mõju tuleb hinnata komplekselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtte ega tarbijate jaoks. Tollimaks halvendab peaaegu alati maailma kui terviku heaolu. Tollimaks vähendab alati heaolu kõigis kaubavahetuses osalevates riikides, kaasaarvatud tollimaksu kehtestanud riigis. Erandid: Tollimaksu lubamine optimaalne tollimaks, kui riik nii suur, et võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Dumping Hind (Odavamalt kui koduturul ei sobi kui koduturul ei müüdagi ja tehakse ainult välisturule. Omahind?. Less than fair value väiksem kui õiglase hinnaga) C valitsuse tulu tollimaksust A ja B tootjate kasum ehk ümberjaotav efekt. A tootjate kasum B tootmiskulud täiendava toodangu tootmiseks Tarbijate kaotus A+C+B B+D rahvamajanduse puhas kaotus
Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Riiklikest maksudest on otsesed maksud (makstakse vahetult tuludelt) näiteks: füüsilise isiku tulumaks ettevõtte tulumaks sotsiaalmaks NB! Siia hulka võiks tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed.
nende konkurentsivõimet. Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole. Tollimakse võib liigitada ka soodustollimaksudeks, kolmandate riikide tollimaksudeks ja erimeetmeteks. Soodustollimaks võib olla null- või vähendatud määraga maks, tariifkvoodi või -laena. Soodustuse saamisel on oluline kauba päritoluriik ja selle tõendamine. Kolmanda riigi tollimaksu rakendatakse, kui soodustust ei ole ette nähtud. Erimeetmed on dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks ning kaitsemeetmed. Tollimakse ei pea maksma, kui tollimaksuvabastuse saamiseks õigusaktides ette nähtud tingimused on täidetud ja maksuvabastust taotletakse tollideklaratsioonil, kus kaup deklareeritakse vabaks ringluseks. Tollimaksust on vabastatud: - Postisaadetised väärtusega kuni 45 eurot ehk ca 700 krooni, kui saatja ja saaja on eraisikud, ning 22 eurot ehk ca 330 krooni, kui saatja on äriühing. - Kolmandast riigist saabunud reisija isiklikus pagasis sisalduv mittekaubanduslik kaup
• Keelutoll versus tulutoll. Tollimakse võib vaadelda ka nende kestuse järgi: eristatakse lisatolle (ajutised) ja tasakaalustavaid (pidevaid) tolle. • Lisatollidega võib saavutada nn tärkava (või ka ümberkujundatava) tootmisharu kaitsmise. • Tasakaalustavad tollid, mis on iseloomult pidevad, võetakse sageli kasutusele, kui kaubanduspartner subsideerib oma eksporti. 4. Kindel, väärtuseline ja kombineeritud tollimaks. Liikuv tollimaks. Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba ühikult (kaaluühik või muu ühik, näiteks - tükk). Väärtuseline e. ad valorem tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba väärtusest (hinnast), kusjuures transpordikulud võivad olla kaasa arvatud või mitte. Kombineeritud tollimaks kujutab endast kahe eelmise tollimaksu kombinatsiooni 5
3. Otsene maks on selline maks, mida maksumaksja(üksikisik,firma) maksab riigile oma tulult 4. Füüsilise isiku tulumaks on see, kui inimene tasub kogu oma sissetulekust 21%. 5. Otsest maksu maksab maksumaksja oma tulult. Kaudset maksu tasutakse aga ainult siis, kui tarbitakse. 6. Aktsiisimaks on erimaks, mis on kehtestatud kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud. 7. Aktiisimaksud kehtivad Eestis näiteks tubakal, alkoholil ja bensiinil. 8. Tollimaks on maks, mida kogub riik sisse- ja väljaveetavalt kaubalt. 9. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks, mis tähendab, et sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks. 10. Inimene maksab ligi 30% oma palgast sotsiaalmaksuks. 11. Tuludeklaratsioon on inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne. 12. Maksupetturit saab trahvida, lõpetada kohtu otsusega tema tegevuse või konfiskeerida vara.
TOLLID Rahvamajandus Koostajad: X X Tartu 2014 Tollid Toll = Tollimaks = Tariif Mis on toll ehk tollimaks? Toll - Maks, mis lisatakse imporditavatele kaupadele, et piirata sissetoodava kauba koguseid ning suurendada eksporditava kauba koguseid. Impordimaks Kõige tähtsam ja kõige tavalisem tollimaks. Eesmärk on siseturu kaitsmine väljastpoolt tuleva konkurentsi eest. Kaitse- ja tulutoll Kaitsetoll – Kauba kaitsmine välismaise konkurendi eest. Tulutoll – Raha hankimiseks. Tollide ehk tollimaksude maksustamisviisid: Väärtuseline – Kindel protsent kauba hinnast. Kindel – Kindel summa kauba ühikult. Kombineeritud – Teatud protsent hinnast + fikseeritud summa ühikult.
kuludega kui teised.Riigil on sühteline millegi tootmise eelis, kui selle tootmise loobumiskulud on väiksemad kui teistel riikidel Tollimaks on riigipiiri ületavatelt kaupadelt nõutav lõiv, mida võetakse teatud tariifide järgi. Tollimakse on kahte põhiliiki. 1) Tulutolli võetakse raha hankimiseks. 2) Kaitsetolle võetakse kodumaise tüütsutse eest kaitsmiseks välismaise konkurentsi eest. Tollimaks- kogumiskohajärgi - impordi tollimaks - Eksordi tollimaks - Transiittollimaks Maksustamiseviisi järgi - väärtuseline tollimaks % ühikult - Kindel tollimaks - Kombineeritud tollimaks ühikult + % Kvoot On kaubakogus , mida riil lubab kitsendusteta ja täiendava tollimaksuta improtida või eksportida. Ekspordisoodustus on maksusoodustuste ja sooduslaenude andmine ja potensiaalsetele eksportiajatele ning madalaintressiliste laenude andmine ekporttoodangu ostjatele välismaal.
suurema maksu. Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse ka progresseeruvaks maksusüsteemiks ja Eestis astmeliseks tulumaksuks. - Regressiivne maksusüsteem Lisaks proportsionaalsele ja progresseeruvale maksasüsteemile on olemas ka regressiivne maks. Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne. Valitsus kogub makse: 1. Valitsemiskulude katteks 2. Mingi tootmisharu kaitseks - näiteks tollimaks (impordilt võetav maks), millega muudetakse imporditava kauba hind kõrgemaks. Sellega kaitstakse kodumaist tootjat. 3. Kahjulike tegevuste tõkestamiseks näiteks maksustatakse sigarette ja alkoholi, et vähendada nende tarbimist. 4. Mingite tegevuste soodustamiseks - näiteks Eestis vabastatakse need ettevõtted tulumaksust, mis investeerivad teenitud kasumi tagasi firmasse. 5. Majandusliku aktiivsuse reguleerimiseks makse langetades suurendatakse majanduslikku
põhjused Mitmepoolse kasu olemasolu Hindade erinevused Resurssidepiiratus Toodete mitmekesisus Maailma suurimad kauplejad Väliskaubanduspoliitika Tollimaksu- Kogutakse kaupade riigipiiri ületamisel imporditavalt kaubalt Eestis hakkas kehtima enamsoodustusreziimi tollimaksu seadus alates 1.jaanuar 2000 Impordikvoot- teatud kauba lubatud impordi maht aastas Tollimaksud Kindel tollimaks- tollimaks, mis on määratud kindlas koduses valuutas Väärtuseline- tollimaks, mis kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba hinnast Kombineeritud- tollimaks mis on esitatav summana,kus tasutakse väärtuseline kui ka kindel tollimaks Liikuv- tollimaks , mis ei ole määratletud kindla raha summana või protsendina kauba hinnast Maailmakaubanduse triaadid 1. Põhja-Ameerika ( USA, Kanada, Mehhiko) 2. Lääne-Euroopa (EL, Norra, Island, Sveits)
muutunud majanduse kasvu olulisemaks faktoriks: SÕNASTA GRAAFIKU PÕHJAL VALITSEV SEADUS- PÄRASUS, SELGITA PÕHJUSI. SELGITA, MIS RIIKIDES JA MIKS ON EKSPORDI OSAKAAL RKP-S SUURIM? MIKS EI OLE SELLE OSAKAAL VÄGA SUUR USA-S? SELGITA, MIKS ON EKSPORDI OSAKAAL INIMESE KOHTA SUURIM VIIES ESIMESES RIIGIS? Väliskaubanduslikud kitsendused: OTSESED: Tollimaks · Tollimaksuks nimetatakse sisseveetavalt kaubalt võetavat maksu või lõivu. · Tollimaksude liigid: 1. väärtuseline tollimaks · Maks moodustab kindla protsendi imporditava kauba hinnast. 2. kindel tollimaks · Kui tollimaks on kehtestatud imporditava kauba ühikule ega ei sõltu kauba hinnast, on tegemist kindla tollimaksuga. 3. kombineeritud tollimaks · Nimetatud tollimaks on kahe eeltoodu kombinatsioon ja on esitatav summana, kus tasutakse : väärtuseline tollimaks, kindel tollimaks, liikuv tollimaks Liikuv maks ei ole määratud kindla
Majanduse küsimuste vastused 1.Missugused on peamised rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjused? Üksikul riigil on raske varustada oma kodanike kõigi vajalike hüvistega ja selleks on vaja neid importida. Mõnikord on odavam importida, sest hind on soodsam. Ressursid on piiratud, toodete mitmekesisus(tarbijate maitse-eelistused), mitmepoolse kasu saamine. 2. Erinevad kaubanduspoliitilised vahendid ja nende peamised kasutamispõhjused. 1)Kindel tollimaks on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana imporditava kauba ühikult. 2)Väärtuseline tollimaks kehtestatakse teatud kindla %-na imporditava kauba hinnast. 3)Kombineeritud tollimaks on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuselist tollimaksu kui lisaks sellele on ka kindlat tollimaksu. 4)Liikuv tollimaks ei ole määratletud kindla rahasummana või %-na kauba hinnast, vaid on seotud teiste teguritega
tarbeks 1 tund tundi 1 CD-mängija 1 korvpall Kunstikale 3 Sportikale 1 tund tundi Töötunnid kokku Töötunde kokku 6 2 tundi tundi Nagu näha saavad mõlemad riigid mõlemad kaubad, kuid Kunstika töölised kulutavad nüüd 2 tundi endise 3 tunni asemel ja Sportika 6 tundi 9 tunni asemel. Kuna mõlemad riigid toodavad nüüd kaupu ressursse otstarbekamalt kasutades on tõusnud nende tootlikus. Tollimaks Tollimaks on riigipiiri ületavatelt kaupadelt nõutav lõiv, mida võetakse teatud tariifide järgi. Tollimakse on kahte põhilist liiki: 1. Tulutolli võetakse raha hankimiseks. 2. Kaitsetolle võetakse kodumaise tööstuse kaitsmiseks välismaise konkurentsi eest. Kogumiskoha järgi: - impordi tollimaks
18 protsenti § 1 lõike 1 punktis 2 sätestatud summast; 18 protsenti § 1 lõike 1 punktis 3 sätestatud summast; 5 protsenti § 1 lõike 1 punktis 4 sätestatud summast; 5 protsenti § 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud summast; 5 protsenti § 1 lõike 1 punktis 6 sätestatud summast. 4) Tulu prognoos 215 mln. 5) Selle tulu läheb Eesti Kultuurkapitalile, hasartmängude nõukogule, siseministreeriumile regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditeks, Eesti Punasele Ristile 7. Tollimaks 1) Maksab isik, kes kasutab riigist sisse- või välaveo teenust 2) Maksustatakse kaupa 3) väärtuseline tollimaksumäär loetakse kindla protsendiga ja spetsiifline tollimaksumäär kindla summana 4) Tulu prognoos 345 mln.
· Ettevõtte tulumaks · Käibemaks · Aktsiisimaksud · Hasartmängumaks · Sotsiaalmaks maks, mida ettevõte maksab töötaja pealt · Muud maksud ja trahvid · Finantstulud Tulud varadelt Valitsuse kulud · Toetused · Pensionid · Tervishoiukulutused · Riigikaitse · Intressid riigivõlgadel · Toetused kohalikele omavalitsustele · Avaliku sektori palgad Makse kogutakse, et: · mingit tootmisharu kaitsta - tollimaks · et pidurdada tegevust mida valitsus peab kahjulikuks Maksusüsteemid Proportsionaalne maks: Üksikisiku tulumaks on 21%. Tulude kasvades kasvab sama palju ka maksukoormus. Progressiivne maks: Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt. Regressiivne maks: Tulude kasvades kahaneb maksu koormus. Nt käibemaks Raha 1. Kaupraha - bartertehing 2. Metallraha 3. Paberraha 4. Pangakaart Raha on maksevahend. Väärtuse mõõt
nafta hind · OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) otsustab langetada müüdava nafta hinda --> USA, Euroopa Liit jt riigid saavad odavalt naftat osta --> tootmiskulud langevad --> ettevõtlus areneb, majandustulud kasvavad --> inimeste elujärg paraneb kõikjal maailmas · Maailmaturg kujuteldav turg, mis hõlmab kogu maailma ja kus toote hind on kõikjal ühtlane 1990 2000 2010 Rahvusvaheline kaubandus · Tollimaks kaubaühiku või kaubakoguse impordi pealt makstav raha NB! Kõrged tollimaksud takistavad rahvusvahelist kaubandust · Import sissevedu · Eksport väljavedu · Tolliliit riikide vaheline kokkulepe, mille järgi (1) omavahelisel kauplemisel on madalad tollid ja (2) liidust väljaspool on kehtestatud ühtne, kõrge tollimäär USA Kanada omavaheline tollimaks 0% USA Kanada tollimaks 10% tollimaks 10%
KOKKU 200 600 Maailmas kokku toodetaks 200 ühikut kala ja 600 ühikut paberit ANDRES ARRAK 6 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Väliskaubanduspoliitika Tollimaksu – kogutakse kaupade riigipiiri ületamisel imporditavalt kaubalt Kindel tollimaks – tollimaks, mis on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana impor- ditava kauba ühikult Väärtuseline (ad valorem) tollimaks – tollimks, mis kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba hinnast Kombineeritud tollimaks – tollimaks, mis on esitatav summana, kus
Dumpinguvastaste tollimaksude kasutamise lubamiseks on vajalik ka materiaalse kahju vôi selle ohu tuvastamine. Dumpinguvastane menetlus 1. EL ettevõtja esitab Euroopa Komisjonile kaebuse 2. 45 päeva jooksul teatab Euroopa Komisjon otsuse menetluse alustamise kohta EL Teatajas 3. 9 kuu jooksul teate avaldamisest kehtestatakse ajutine dumpinguvastane maks 4. 15 kuu jooksul menetluse algusest kehtestatakse lõplik dumpinguvastane maks Dumpinguvastane tollimaks EL rakendab kokkuleppel WTO-ga kehtestatakse konkreetsete riikide suhtes suurus sõltub tuvastatud dumpinghindadest lisandub tavalisele tollimaksule kuulub ka käibemaksuga maksustatava summa sisse. Näited · Ameerika Ühendriikidest pärit biodiisli impordi suhtes kehtib alates 13.märtsist 2009 ajutine dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks vahemikus 260,6 kuni 419,4 eurot tonni kohta (EL Komisjoni määrusest (EÜ) nr 193/2009) ·
saavutada erinevat mõju nende sisseveole. · Keelutoll versus tulutoll. Tollimakse võib vaadelda ka nende kestuse järgi: eristatakse lisatolle (ajutised) ja tasakaalustavaid (pidevaid) tolle. · Lisatollidega võib saavutada nn tärkava (või ka ümberkujundatava) tootmisharu kaitsmise. · Tasakaalustavad tollid, mis on iseloomult pidevad, võetakse sageli kasutusele, kui kaubanduspartner subsideerib oma eksporti. 4. Kindel, väärtuseline ja kombineeritud tollimaks. Liikuv tollimaks. Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba ühikult (kaaluühik või muu ühik, näiteks - tükk). Väärtuseline e. ad valorem tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba väärtusest (hinnast), kusjuures transpordikulud võivad olla kaasa arvatud või mitte. Kombineeritud tollimaks kujutab endast kahe eelmise tollimaksu kombinatsiooni 5. Tollimaksu mõju seda kehtestanud väikeses avatud majanduses: tulemused
Vähendatud käbemaksumäär 9% 12% (nt raamatud) Käibemaks Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär 16 000 € 50 000 € ettevõttele Protsent kauba tolliväärtusest Väärtuseline tollimaks 0-17% Sõltub kauba kaalust või täiendavatest Spetsiifiline tollimaks mõõtühikutest Käibemaksu ei pea tasuma, kui Tollimaks äriühingult saadud paki väärtus jääb
MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enama...
ALANDATUD KÄIBEMAKS. · Ettetellitaval perioodikal ( õpikud ja töövihikud, ravimid) · Majutusteenused + hommikusöök. Natuke muutuvad importkauba käibemaksud. AKTSIISIMAKS Maks, mis on kaupadele kehtestatud , mille tarbimist tahab riik mõjutada. Tahetakse panna kaupadele, millel on üsna jäik nõudlus. ( nt alkohol, tubakas, pakendiaktsiis, elektriaktsiis, kütuseaktsiis) TOLLIMAKS- Kehtestatud kaupadele, mis ületavad riigipiiri. · Meil on väärtuseline tollimaks. · Seda võib võtta ka ühiku pealt. · Esmalt võetakse tollimaks ära kohe tollis ning seal võetakse ka aktsiisimaks. · Eestis võeti tollimaks kasutusele 1.mail 2004.aastal. Riigieelarve- On finantsplaan, mille alusel valitsus kasutab riigiraha. Laekumine on planeeritud. · Riigieelarve võetakse vastu riigikogu ( parlamendi) poolt. · Eelarve peab hiljemalt olema vastu võetud 1.märtsiks. Riigieelarve koostamisel on aluseks võetud teatud dokumendid:
Valitsuse püüe vähendada tööpuudust ja suurendata tööhõivet ( nt töötu abiraha) 22. NIMETA RIIGIEELARVE SUURIMAD TULUD JA KULUD Kulud: sotsiaalkulud, tervishoiukulud, haridus- ning teaduskulud ja sisekorra- ja õiguskulud, keskkonnakaitse, julgeolek, riigikaitse, vaba aeg, kultuur ja religioon Tulud: Otsesed tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks,töötuskindlustusmaks, raskeveomaks Kaudsed käibemaks, aktsiisimaksud, hasartmängumaks, tollimaks. 23. NIMETA majanduspoliitika üldised eesmärgid - Kõrge tööhõive e võitlus tööpuudusega - Hindade stabiilsus e võitlus inflatsiooniga - Kõrge ja püsiv maj kasv - Õiglane sissetulekute jaotus (sots süsteem) - Ühishüvede pakkumine (haridus, tervishoid jms) - Riigivara korrashoid - Keskkonna kaitsmine 24. Eesti panga ülesanded on: - Raha reservide hoidmine - Euro seisundi jälgimine
100% - 2% = 98% (teisel juhul puudus 2% ja tööl oli 98% töölistest ) 92% - 180 000 ( tehakse ristkorrutis leidmaks summat , mida teeniti siis kui tööl 98% - X oli 98 % töölistest) X = ( 98 *180 000 ) : 92 = 191 739 , kr Vastus: kui töölt puudus 2 % , siis oli toodangu maht 191 739 , kr 2. Eestisse imporditakse sõiduautosid impordihinnaga 230 000 kr auto kohta. Kui palju maksab auto eest ostja , kui tollimaks on 15 % , aktsiisimaks on 8% , kaubanduslik juurdehindlus on 22% ja käibemaks on 18% eelnevast hinnast? · 230 000 + 15% + 8% = 230 000 + 0,15*230 000 + 0,08*230 000 = 282 900 kr ( leitakse hinnad millele on lisatud tollimaks ja aktsiisimaks alati tuleb meeles pidada et tollimaks lisandub alghinnale ja ka aktsiismaks lisandub alghinnale ) · 282 900 + 22% = 282 900 + 0,22*282 900 = 345 138 kr
Eesti Vabariigi maksud Otsesed ja kaudsed maksud Otsesed maksud- need, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult. Otseste maksude korral on maksumaksja ja maksukoormuse kandja sama isik : · Tulumaks- jaguneb kaheks : füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaks). Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 21% · Sotsiaalmaks- maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. Maksumäär on 33%. Kaudsed maksud- tootmis- ja impordimaksud ehk tarbimise pealt kogutavad ma...
VÄLISMAJANDUSPOLIITIKA Välismajandustegevuse vormid: 1) väliskaubandus 2) rahvusvaheline finantskeskkond Väliskaubandus jaguneb ekspordiks ja impordiks. Väikeriigid on tugevamas sõltuvuses välismaailmast kui suured. Miks? ................................................................. Väliskaubanduse piirangud: 1) tollimaks (impordi-ja eksporditoll) 2) kvoot- väliskaubanduse mahuline piirang 3) mittetollilised piirangud: tootmisstandardid, tehnilised nõuded, tervishoiustandard Miks piiratakse väliskaubandust? 1) tollimaks on üks tuluallikaid 2) tärkava tööstusharu argument et kodumaiseid vastrajatud tööstusharusid välismaise konkurentsi eest kaitsta 3) kaitsetoll vastumeede teise riigi poolt rakendatud tollile. Importtooted
koosneb riiklikest ja koosneb füüsilisest isikust, kohalikest maksudest. kus tema maksustav tulu on Riiklikud maksud on tulu äritegevusest, tulu tulumaks, sotsiaalmaks, põllumajandusest või maamaks, raskeveokimaks, metsandusest. käibemaks, tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisid. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu.
EV kehtivad maksud Eesti Vabariigi maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. Lisaks veel kohalikud maksud, mida võib olla kaheksa: · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu Eestis kehtiv tulumaksu määr 2009. aastal oli 21%. 2009. aasta lõpus võettis Riigikogu
proportsionaalse maksusüsteemiga. b) Kui tulu kasvades kasvab ka maksumäär, on tegemist progresseeruva ehk astmelise maksusüsteemiga. 2.6 maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, protsendina ühiskondlikust kogutulust, nimetatakse maksukoormuseks. maksumäär - Maksumäär on tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab. riiklik ja kohalik maks - Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. otsene ja kaudne maks - Otsest maksu maksab maksumaksja (üksikisik, firma) riigile oma tulult. Otsesed maksud on Eestis füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks ja maamaks. Kaudsed maksud on käibemaks, aktsiisimaks ja tollimaks.
· progressiivseteks · regressiivseteks Eesti maksusüsteem - koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest, on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid · raskeveokimaks. Maksukoormus - kõigi maksude kogusumma protsendina ühiskondlikust kogutulust. Eesti maksukoormus on hetkel umbes 32% ja ELi madalamate hulgas, mis on arenenud maailma keskmine. Euroopa keskmine maksumäär on 19,81%. Eesti maksukoormus erineb sellest 38% võrra. Sotsiaalkindlustusmaksete ja kaudsete maksude osatähtsus kõigist maksudest oli Eestil ELi keskmisest kõrgem, vastavalt 38,5 protsenti ja seitsmes koht ning 41,7 protsenti ja kümnes koht
EESMÄRGID: Majanduse arengu toetamine ja tööpuuduse vähendamine. PÕHITÕED: eelarvelised kulutused (suurendamine ja vähendamine); maksud (mida rohkem on riigil funktsioone, seda kõrgemad on maksud, muudetakse maksuse struktuuri 13. Milliseid makse Eestis kogutakse ja millised on nende määrad? (www.emta.ee) Milliseid makse ning millise määra järgi tuleb maksta, sõltub ettevõtte eripärast. Tulumaks; Käibemaks; Sotsiaalmaks; Tollimaks ja aktsiisid; Töötuskindlustusmaks; Erisoodustusmaks; Keskkonnatasud; Muud maksud; Maksud piiriülese tegutsemise korral. 14. Millised on Eesti majanduse peamised väljakutsed (probleemi olemus, põhjused, tagajärjed, lahendused) Eesti majanduse peamised väljakutsed on tavainimestele liiga kõrgete maksude kehtestamine ning vähese palga maksmine. See on riigi poolt mõnes mõttes ka arusaadav, sest riigil endal on ka raha
(1) Mis moodustab kaubanduse baasi, st. miks riigid ekspordivad-impordivad just neid tooteid? (2) Milliste kauplemistingimuste8 (suhteliste hindade) juures toimub vahetus maailmaturul? (3) Milline on võit rahvusvahelisest kaubandusest tootjate ja tarbijate jaoks? 8. Toolimaksu mõiste ja liigid Tollimaks1 on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärgiks on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada rahvusvahelise kaubavahetuse struktuuri. Tollimaks pole üheselt mõistetav, s.t. eksisteerib terve hulk erinevaid tollimaksu liike ja määrasid, milles orienteerumiseks on neid otstarbekas liigitada. Tollimaksude klassifitseerimisel võib lähtuda mitmesugustest alustest. Tollimäärade kehtestamise põhimõtetest lähtudes võib eristada neli enamlevinud tollimaksu liiki, need on kindel, väärtuseline, kombineeritud ja liikuv tollimaks. Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba ühikult
Maksusüsteemid Eestis ning mujal Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas, kuna läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis kehtivad riiklikud maksud on nt käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, tollimaks, maamaks, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks ning erinevad aktsiisid. Aktsiisidest võib nimetada alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektrienergia- ning pakendiaktsiisi. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub ka kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud on nt müügimaks, paadimaks, reklaamimaks ja parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks. Kohalikud maksud laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Eestis
Investeering - raha kasulikult paigutama. Privatiseerimine - erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus - riiki lubatakse väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Transiitkaubanuds - läbiveo kaubandus, allhanketöö, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise otse, vaid laseb teha. Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõig...
kuhu: rootsi, soome, enemaa. import- kasv üsna suur 20011 a-l 66%. peamiselt.: masinad, seaded, mineraalsed tooted, põllumaj saadused, toidukaubad. kellelt: saksamaa, soome, rootsi, läti. piirangud: tollimaks- nii in kui ka eks kaupadelt nõutav maks. kvoot- im kaupadele kehtestatud mahuline piirang. standard- teatud nõuded im kaupadele. im tolli nõutakse neilt kõrgemalt, kes väljas pool el piire, tollimaks o üks peamisi tuluallikaid paljudes arengumaades, et kaitsta kodumaiseid tööstusharusid välismaise konkurentsi eest. WTO- maailma kaubandus org, asutati 1947, peakorter Genfis, Eesti liitus 1999, tänapäeval kuulub sinna 153 riiki, IMF- rahvvusvaheline valuutafond, peakorter Washingtonis, eesmärk on soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskurside stabiilsus, loodi 1945, eesti liitus 1992, eesti esindaja on eesti panga president .
kus eelis oli suurim Eksport – väljavedu; import – sissevedu Reeksport – toote sissevedu eesmärgiga seda täiendada ja välja viia Kaubandusbilanss e. puhas eksport – ekspordi ja impordi vahe Kaubandusbarjäärid Barjäärid kehtestatakse, et mingit kindlat tootmist arendada oma riigis ja kui see on taseme saavutanud, siis tühistatakse OTSESED Barjäärid KAUDSED - tollimaks - kvoot* - mahuline ehk - eeskirjad koguseline piirang - dumpinguvastane - nõuded tollimaks - embaago (suhtluskeeld) Kaasajal püütakse eelkõige kaubandusbarjääre vähendada ja ühtlustada riikidevahelisi kaubandustingimusi (WTO) Dumping – kauba müümine välisturul odavamalt kui siseturul (ajutine) Majandusliku koostöö vormid Sõlmitakse vabakaubandusleping 1
( nt. passi saamise puhul, autole uus number) 25) Maamaks- Maamaksu tasub iga kinnistu omanik olenevalt krundi suurusest ja asukohast. 26) Aktsiisimaks- Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi -ja karastusjoogipakenditele. See on nagu tulevikumaks, kuna see katab tulevikus vaja mineva ravi ja keskkonnakaiste kulud. 27) Tollimaks- Hasartmängumaks toob Eesti riigile neli korda enam tulu kui üks vanemaid maksuliike - tollimaks. Tollimaksu kogub riik sisse -ja väljaveetavalt kaubalt. 28) Sotsiaalmaks- Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult. Prontsent on 33%. 29) Tuludeklaratsioon- Tuludeklaratsioon on inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne. Deklaratsiooni tuleb kirja panna: töötasu, honorar, annetused, intressid, dividendid, tulu vara müügist.
tulemuseni. Peab arvestama turutõket, mis sõltub tootest/teenusest. Segamajandus – eraettevõtluse kõrval eksisteerib ka riigi otsustamine. Riiklik maks vs kohalik maks: kohaliku maksu kehtestab KOV, riikliku riik. Riiklikud maksud: Tulumaks 20% Sotsiaalmaks 33% (20% pension, 13% haigekassa) Käibemaks 20% Maamaks erandid Hasartmängumaks toetab kultuuri, sporti Tollimaks EL-väliste toodete sissetoomisel Aktsiis Kohalikud maksud: Reklaamimaks Teede ja tänavate sulgemise maks Mootorsõidukimaks Lõbustusmaks Parkimistasu Loomapidamismaks Jagunevad otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed: - arvestatakse teenitud tulult protsendina Tulumaks Kaudne: - arvestatakse toodete/teenuste hinna sees Käibemaks Tulumaks Proportsionaalne – nt 20%
Embargo Embargo Tollimaks Tollimaks on maks imporditavalt kaubalt, millega püütakse muuta kaupade suhtelisi hindu ja sellega muuta ka rahvusvahelise kaubanduse struktuuri. Samuti loodetakse tollimaksuga muuta toote valmistamise asupaika. On olemas mitmeid erinevaid tollimaksu liike. Levinumateks tollimaksu liikideks on kindel, väärtuseline, kombineeritud ja liikuv tollimaks. Kindel tollimaks on määratud kindla koduses valuutas väljendatud rahasummana imporditava kauba ühikult: (P+tk). Kindla tollimaksu suhteline suurus väheneb kui inflatsioon antud riigis on kõrge. Samuti on kindel tollimaks luksuskaupade puhul suhteliselt väiksema toimega. Väärtuseline (ad valorem) tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba hinnast: (1+tv)*P. Väärtuseline tollimaks ei sõltu inflatsioonitempost, sest hindade taseme tõusu korral suureneb automaatselt
2. reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses. Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed- ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt. tulumaks sotsiaalmaks maamaks Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist. aktsiis käibemaks tollimaks Maksukohuslane Maksukohuslane ehk maksu subjekt on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma. Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ KORDAMINE ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE GLOBALISEERUMINE EHK ÜLEILMASTUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine- kogu maailma haarav majandusalane, poliitiline, kultuurialane ja keskkonnaaalane seotus Globaliseerumine on saanud võimalikuks tänu infotehnoloogia (IT) ja transpordi kiirele arengule Globaliseerumise tagajärjel muutub maailm järjest ühetaolisemaks, `'väiksemaks'' ehk nn ,,globaalseks külaks'' ,,Globaalne küla'' tähendab... 1. Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma 2. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne 3. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav 4. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel 5. Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt: maj...
vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib olla maks ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks. Nt loodussäästliku tarbimise propageerimine. Eesti maksusüsteem jaguneb kaheks: I riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega II kohalikud maksud kehtestab KOV oma territooriumil Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks (üleriigiliselt kaotatud kinnisvara alt), hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks (EL väljapoolt sissepoole tulevatele maksudele), aktsiisid (alkoholi, tubaka, kütuse, elektri ja pakendiaktsiis), raskeveokimaks.
TURUL TOIMIVAD SEADUSPÄRASUSED -konkurents -turg määrab hinna -toote kvaliteedi muutumine -tehnoloogia uuenemine -ökonoomne tootmine PLAAANIMAJANDUS -ettevõtted ei pinguta-konkurents puudubpankrot -riik otsustabkuidas, mida, kus, kui palju toota (hinna määrab riik) -tekivad monopolid( -kauba kvaliteet ei parane -plaanid teevad plaanikomitee -kaupade puudus (defitsiit) TURUTÕRGETE KÕRVALDAMINE 1.riik võib reguleerida teatud kaupade hinda, kvaliteeti, hulka 2.riik võib ise tegeleda tootmisega 3.riik võib teha rahaülekandeid, väljamakseid, vastavalt sotsiaalsetele vajadustele 4.riik võib mõjutada majanduslikku käitumist (maksudega) ÜHISHÜVED. Kes, kuidas kasutab? -selle tarbimise eest ei saa küsida tasu ning iga edasise tarbija lisandumine ei muuda midagi. (valgusfoorid) RIIGIEELARVE KOOSTAMINE(valitsus koostab) ..on riigi kulude ja tulude plaan 1 aastaga (valitsus koostab-3 lugemist parlamendis-parlament võtab vastu-president kuulutab) T...
. Ühiskonnaõpetuse loeng. Maksud, maksed . Riigi kulutused heaolule Maksud Maks on õiguaktiga (seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega) riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Maksud laekuvad kas riigieelarvesse või sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust makstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Peamised tulumaksusüsteemid on: 1. Astmeline e. progress...
A. maksuvõimelisuse põhimõttest maksustamisel; B. kasusaamise põhimõttest maksustamisel; C. progressiivsest maksust; D. käibemaksust. A 9. Kui riiklik käibemaks on 20 % ja toode maksab kaupluses 120 eurot, siis milline on selle kauba hind ilma käibemaksuta? A. 100.00 eurot. B. 144.00 eurot. C. 96.00 eurot. D. 120.00 eurot. A 10. Millised järgnevatest maksudest on kohalikud maksud? A. Sotsiaalmaks, käibemaks, tollimaks B. Ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks, raskeveokimaks C. Hasartmängumaks, maamaks, aktsiisid. D. Reklaamimaks, tänavate sulgemise maks, lõbustusmaks D 11. Valitsus kehtestab autotootjatele maksu suurusega umbes 4000 krooni auto kohta. Autofirmad lisavad selle hinnale, mida nad oma autode eest võtavad. Kes maksab selle maksu kinni? A. Autotööstus. B. Valitsus. C. Kõik maksumaksjad. D. Auto ostja.
võimalust kaupu ladustada, töödelda, pakkida, sorteerida. Vabakaubanduspiirkondade puhul on eesmärgiks transiidivoo sissetõmbamine. Vabakaubandustsoonid luuakse piiripunktides, lennuväljadel, raudteesõlmedes ja teistel emamaa tolliterritooriumidel. Vabakaubandusalad jagunevad omakorda veel vabatsoonideks (vabasadamad ja tollivabad laod), väliskaubanduspiirkondadeks ning vabamajanduspiirkondadeks.. 12.Tolliliit on ühtne kaubanduspiirkond, kus riikide vahel liikuvatel kaupadel puudub tollimaks ning liiduväliste maadega on kehtestatud samad kaubavahetusreeglid. 13.Ühisturg loodi Rooma leppega 1958. a. ja oli algselt Euroopa majanduse ühenduse (EMÜ) nimetus. Ühisturu peamiseks eesmärgiks oli liikmesriikidevahelise kaubanduse ja teenuste liikumise liberaliseerimine tolliliidu loomise ja liikmesriikidevaheliste kvantitatiivsete piirangute eemaldamise teel. Esimese sammuna eemaldati 1968.a. liitu kuuluvate riikide vaheliselt kaubanduselt tollimaksud
klass kokku 30 punkti I variant 1. Millised demokraatlikud liikumised olid Euroopas olemas juba enne I MS? (3 punkti) 1) Liberaalid 2) Sotsiaaltemokraadid 3) 2. Täida lüngad. (10 punkti) 1) riigi korra paranemist 2) fasistid 3) natsianaalsatsalistid 4) kommunism 5) 6) sõjaväge 7) oma rahvust 8) Venemaal 9) Kommunistid? 10) Itaalias 3. Iseloomustab Prantsusmaa majanduslikku olkukorda pärast I MS. (4 punkti) Prantsusmaal oli tollimaks, pühendatud võõramaisele toor ainele. Tekstiili tööstus. 2 on puudu veel!!!! 4. Täida tabel Roosevelti reformide kohta. (2 punkti) Põllumajanduses: hakati maksma hüvitisi. Sotsiaalhoolekandes: hakati maksama töötuabi rahasid ja pensione maksama inimestele. 5. Liigita järgnevad ideelis-poliitilised voolud õigesse vadkonda. (6 punkti) Demokraatia: sotsiaaldemokraatia, liberalism, kommunism Diktatuur: fasism, natsionaalsotsialism, konservatism 6
Rahvusvaheline majandus Katre Kluust Mis on rahvusvaheline majandus? Kõik tehingud, mis ületavad riigipiire Kaubavahetus importija ja eksportija vahel Tehinguteks on kaubad, teenused ja kapital Miks see tekkis? Ressurside piiratus Ressurside ebaühtlane jagunemine Toodete mimekesisus Tarbijate eelistused Absoluutne ja suhteline eelis Kaubanduses on suurem mõju suhtelisel eelisel Väliskaubanduspiirangud Tollimaks Kvoot Ekspordisoovdustus Valitsuse korraldused ja määrused Miks piiratakse? Oluliste majandusharude kaitse Vastloodud majandusharude kaitse Piirangud mimekesistavad majandust Kaitse odava välistööjõu konkurentsi eest Omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine Rahvusvahelised organisatsioonid IMF (International Monetary Fund) GATT (General Agreement on Tariffs and Trade) WTO (World Trade Organization) UNCITRAL (United Nation's Commission on
omavalitsuse avalik-õiguslike ül. Täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahakaotus. *Riik kehtestab elanikkonnale otsesed ja kaudsed maksud. Riiklike maksude maksuhaldur on tolli ja maksuamet Otsesed maksud- füüsilise isiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks *progresseeruv või astmeline *proportsionaalne *regressiivne Kaudsed maksud- käibemaks, aktsiis, tollimaks Tulumaks- maksab füüsiline isik oma maksustatavalt tulult Käibemaks-tarbimismaks, mida riik võtab jaemüügi kaupadelt ja teenustelt Aktsiisimaks-riigi tarbimismaks teatud kaupadele täiendavalt käibemaksule Tollimaks-maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiridel Maamaks-riiklik omandil põhinev maks, mis laekub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse Raskeveokimaks-makstakse eesti liiklusregistrisse kantud veoste vedamiseks veoautosid või ronge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
