Sotsioloogia
Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid
Avalik esinemine
- Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
4
Avalikud suhted
- Tallinna Ülikool
4
Avalikud suhted
- Tallinna Tehnikaülikool
1
Avalikud suhted
- Euroülikool
5
Avalikud suhted
- Kutsekool
5
Introduction to social stratification
-
1
Keskkond ja säästev areng
-
2
Kõnekunst
- Tartu Ülikool
2
Maasotsioloogia
- Eesti Maaülikool
5
Organisatsioon ja juhtimine
- Tallinna Ülikool
10
Organisatsioon ja juhtmise teooriad
- Tallinna Tehnikaülikool
3
Organisatsioon-a juhtimine
- Kutsekool
3
Organisatsiooni kommunikatsioon
- Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
1
Organisatsiooni käitumine
- Keskkool
3
Organisatsioonikäitumine
- Tallinna Tehnikaülikool
1
Organisatsioonikäitumine
- Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
3
Organisatsioonikäitumine
- Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
15
Organisatsiooniline käitumine
- Kutsekool
22
Organisatsiooniline käitumine
- Tallinna Majanduskool
14
Organisatsiooniteooria
- Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
1
Sissejuhatus kvalitatiivsetesse meetoditesse
-
2
Sissejuhatus sotsiaaltöösse
- Tartu Ülikool
5
Sissejuhatus sotsioloogiasse
- Tallinna Ülikool
29
Sissejuhatus sotsioloogiasse
- Tartu Ülikool
2
Sotisaal
- Akadeemiline
3
Sotsiaalse analüüsi alused
-
2
Sotsiaalsed probleemid Eestis
-
5
Sotsiaalteadused
- Tartu Ülikool
28
Sotsiaalteaduste klassikud
-
1
Sotsiaaltöö
- Kutsekool
5
Sotsiaaltöö
- Tallinna Ülikool
47
Sotsiaaltöö
- Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
9
Sotsiaaltöö alused
- Tartu Ülikool
6
Sotsiaaltöö korraldus
- Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
15
Sotsioloogia
- Tartu Tervishoiu Kõrgkool
4
Sotsioloogia
- Tallinna Tehnikaülikool
142
Sotsioloogia
- Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
3
Sotsioloogia
- Estonian Business School
6
Sotsioloogia
- Tallinna Ülikool
18
Sotsioloogia
- Tartu Ülikool
24
Sotsioloogia
- Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
10
Sotsioloogia
- Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
10
Sotsioloogia
- Akadeemiline
4
Sotsioloogia
- Keskkool
11
Sotsioloogia
- Tallinna Majanduskool
2
Sotsioloogia
- Akadeemia Nord
2
Sotsioloogia
- Kutsekool
4
Sotsioloogia
- Tallinna Tehnikakõrgkool
1
Tänapäeva sotsiaalprobleemid
- Tallinna Ülikool
4
sotsioloogilise mõtte ajalugu
-
1
Ühiskonna uurimine ja analüüs
-
5
Kategooria sotsioloogia populaarseimad õppematerjalid
Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine.
Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks
teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida.
Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).
2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja
normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega
sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe?
Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE
(kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei
järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta.
(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on
möödapääsmatu!)
Sotsioloogia on väärtustevaba selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate
eesmärkide saavutamiseks
indiviidi, sotsiaalse objekti või inimtegevuse tulemusena loodud väärtuse liikumine ühest
sotsiaalsest positsioonist teise. Horisontaalne mobiilsus: liikumine ühel ja samal sotsiaalse
hierarhia tasapinnal asuvast grupist teise. Nt.isiku üleminek ühest usust teise või ühest
perekonnast teise. Vertikaalne mobiilsus: indiviidi üleminek ühest sotsiaalsest kihist teise.
Jaguneb: tõusev mobiilsus ja langev mobiilsus.
5 teadust, millega sotsioloogia on seotud: geograafia, pedagoogika, psühholoogia, keeleteadus,
filosoofia.
Millised on akulturatsiooni astmed: akultratsiooni protsess kooseb: heakskiit, kohanemine e.
omaksvõtt ja vastuseis.
Mida tähendab esmane hälbelisus:
Esmane hälbimus norme rikutakse, kuid seda ei panda tähele ning ei oma mõju indiviidi
identiteedile.
Teisene hälbimus sotsiaalselt määratletud reaktsioonide tüüp kuidas inimesed reageerivad
hälbivale käitumisele
Sissejuhatus sotsioloogiasse
1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1)
Sotsioloogia mõiste
Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus.
Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui
teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos
(kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest.
Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis
Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste
sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused
on kohati siiski erinevad
teadmistel, ajaloolistel tingimustel, uskumustel, kontseptsioonidel oma roll. Ei ole puhast
empiirilist teadmist. Seepärast ka teatud pingestatus empiiria ja teooria vahel
2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel?
Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas
peaks olema?) Kuidas on lausetest ei saa loogiliselt järeldada kuidas peaks olema lauseid.
Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe?
Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku
otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama
sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte.
3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi?
Akadeemiline publik Mitteakadeemiline publik
Juhend filmianalüüsi koostamiseks
Sütevaka Humanitaargümnaasium
Juhendaja: Liina Käär
Filmianalüüs on sotsioloogiakursuse kohustuslik grupitöö, mis koostatakse iseseisva kodutööna.
Filmianalüüs koostamiseks:
1. Moodustage grupp 2-3 liikmega
2. Vaadake läbi kokkulepitud mängufilmid Intouchables, Süü on tähtedel, Klass
3. Registreerige enda grupp
[email protected]
4. Koostage analüüs, mis koosneb järgmistest osadest:
a. Tiitelleht
b. Sisukord
c. Sissejuhatus
d. Lühikokkuvõte filmi sisust
e. Filmis kajastatud sotsiaalsed faktid (üldine ülevaade nt filmis olid kajastatud sellised
faktid nagu kuritegevus, globaliseerumine, perekond jne.)
f. Ühiskonna kirjeldus, mis antud filmis kajastatud on
g. Kultuur (millise kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid, tabud, tavad,
moraalinormid, seadused, väärtused filmis kajastamist l
Sissejuhatus sotsioloogiasse
Lektor Tarmo Strenze
Õpik: Hess, b.B, Markson, E.W.&Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011
Eksam: 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar.
Referaat. Tähtaeg- 18 detsember
Võimallikud lisa-kodutööd.
Tekstifailid on doc või rtf formaadis
Sotsioloogia-ühiskonnateadus
Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes
püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit.
Õigusteadus vs sotsioloogia
Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib
4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk).
5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse.
6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas.
7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm.
8. Õige ja perspektiivika karjääriredeli valik (vajalik ka kutsesuunitlus).
9. Teenekate kontingendi (meritokraatia) vanus.
RAAMATU KÜSIMUSED Sotsioloogia Ivar Aimre 2005
1 Sotsiaalsed protsessid (257-259)
Inimene elab muutuste kulgemise ehk protsesside sees (looduses nt päevad järgnevus). Ka
inimtegevuses ilmnevad pidevad ja korduvad, ühed ja samad või väga sarnased nähtused.
Sotsiaalprotsessid on nähtuste seeriad, mis mõjutavad üksteist vastastikku või toimuvad gruppide
organisatsioonis ja struktuuris ning millel on inimeste või koosluse elementidevahelised seosed.
Antud failis on vastused 127 sotsiologia valdkonda kuuluvale küsimusele. Mõned neist (välja toon siin 51) nt:
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?)
2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu.
3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta.
4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited.
5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde.
6. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega?
7. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?
8. Auguste Comte – miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks?
9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
10. Mida tähendab Comte „kolme astme seadus”? Peate oskama lahti seletada erinevad kolm astet: teoloogiline, metafüüsiline ja positivistlik ehk kuidas iga tasandi kohaselt maailma ja seal toimuvat seletatakse.
11. Emile Durkheim – tema panus sotsioloogiasse?
12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus – mida tähendab, mis seob mehaanilise solidaarsuse korral gruppi/ühiskonda kokku? Mis seob orgaanilise solidaarsuse korral?
13. Mida tähendab anoomia?
14. Karl Marxi panus sotsioloogiasse?
15. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat)
16. Baas ja pealisehitus – ühiskonna seletamine.
17. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad – nt maailmapaljastus, ideaaltüüp, võimu teema)
18. Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses?
19. Mille uurimisele tuli Weberi arvates eelkõige keskenduda? (inimkäitumise subjektiivsetele motiividele)
20. Inimtegevuse/-käitumise neli peamist ideaaltüüpi – kirjeldage ning tooge näited.
21. Pierre Bourdieau: mis on sotsiaalne väli, habitus ning kuidas mõjutab kogukapital (koosneb sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust kapitalist) inimeste paigutust sotsiaalsel väljal? Näited.
22. Selgita funktsionalistliku teooria selgitust ühiskonna kohta üldiselt?
23. Peamine kriitika funktsionalistliku teooria kohta?
24. Milles seisneb konfliktiteooria seisukoht ühiskonna olemuse kohta?
25. Mikrosotsioloogiline lähenemine: milles seisneb sümboolse interaktsiooni teooria põhiolemus?
26. Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad?
27. Mis on ühiskond? Ühiskonna tunnused.
28. Nimeta ühiskonna kolm peamist looduslikku raamistikku ning too näiteid kuidas iga osa mõjutab ühiskonnatüüpi ja olemust.
29. Kas ühiskond on grupp inimesi või võib ühiskonda vaadelda ka inimesteset eraldi? Objektivistide ja subjektivistide nägemus ühiskonna olemusest? Igaüks peaks leidma endale sobiva seisukoha ning oskama seda põhjendada.
30. Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga?
31. Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse?
32. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond?
33. Mis on siirdeühiskond? Mis siirdeühiskonnas toimub?
34. Mis on kultuur?
35. Nimeta kultuuri kolm komponenti ning too näiteid. Peate olema valmis ülesannet lahendama, vaadake ÕISis vastavat töölehte.
36. Mida tähendab kultuuriuniversaal? Kuidas seostub sotsiaalsete institutsioonidega?
37. Mis on väärtus?
38. Selgitage erinevate sotsiaalsete normide olemust: tava, moraalinorm, seadus, tabu?
39. Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? Eksamil ülesanne väärtuste ja normide omavahelisest seosest, vaadake töölehte nr 2.
40. Mis on kultuuriareaal? Näide
41. Mis on kultuuribarjäär? Näited erinevatest kultuuribarjääridest.
42. Mis on kultuurišokk? Näide.
43. Mis vahe on eliit- ja massikultuuril?
44. Mis on sümbol?
45. Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine? Kuidas võivad kultuuriti erineda?
46. Kuidas on omavahel seotud keel ja taju?
47. Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited.
48. Rituaalide erinevad käsitlused, kriitika.
49. Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus?
50. Mis on etnotsentrism? Etnotsentrismi positiivne (oma kultuuri väärtustamine) ja negatiivne (teiste halvustamine) tähendus. Ksenofoobia. Näited.
51. Mis on subkultuur? näited
Kontrolltöö 3
Irühm
Looduslähedus-linlikkus,indikaatortunnused ja dünaamika.
linlikkusajalooline dünaamika-tänapäeval on inimene tunduvalt vähem maaga seotud kui tema
esivanem. Esivanemaid iseloomustab tugev ühtekuuluvustunne maaga, mida väljendab
uskumus, et inimene kuulub maale ja et Maa on Ema. Maad kasutatakse põllupidamiseks, mis
on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks.
Indikaatortunnused: tegevused elatise hankimise viis, (küttimine, karjakasvatus), vähene
kaubavahetu. teadmised - teadmiste hulk looduses toimuva kohta. hoiakud/väärtused-
looduslähedus loodusega, linlikkus
Millieid sotsiaalseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua individualismi suurenemine.
Inimested muutuvad erakuteks ning puudub oskus teistega koostööd teha. Toimub üksiktöö ja
see ei pruugi ühiskonnale ega majandusele olla sama tõhus, kui meeskonnatöö. Langeda
võivad töö/asjade kvaliteet ja kiirus, sest meeskonnaga suudetakse kiiremi
2. Loeng Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia
kujunemislugu kujunemislugu
1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smithi järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smithi järgi, selle kriitika
Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused:
? tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; ? tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus;
? turukonkurents;
Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine.
Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei
omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid
interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega
(empiirikud ja teoreetikud).
Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel?
Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe?
Sotsioloogia on väärtustevaba selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete
erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise
väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber).
- Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi,
usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna
Sotsioloogia alused Liina K
momendil, kuid mõni võib olla täielikult mõjutatud sellest. Nt. reklaamitakse uut ampooni ja
olgugi, et inimesel pole seda otseselt vaja, ta ostab selle reklaamimõjutuste tõttu.
5. Ei jõudnud pildistada
6. Nimeta religiooni põhielemendid ja too näiteid juurde
VASTUS:
Religiooni 5 põhielementi on:
1. Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu
? nr sulgudes mõiste seletuse järel näitab peatükki Sotsioloogia raamatust,
kus mõiste esineb
2. Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks
3. Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine
4. Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit
5. Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust
Nt. ei saaks kristlus eksisteerida, kui keegi ei usu Jumala olemasolusse või nt. uskumus, et kui sa
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED
1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus
mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist.
Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus vaatleja läheb
kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet sel puhul on saadav info rohkem ankeedi
koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu sel puhul saab rohkem
infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria
Sotsioloogia ajalugu
Teaduse ajaloo kaks tahku
? Ideede ajalugu teooriad, koolkonnad, voolud, uurimistulemused, avastused
? Institutsiooni ajalugu õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad,
teadlaste ühingud
Ajaloo tähtsus või tähtsusetus
? Filosoofia filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota
? Füüsika füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks
Milline on sotsioloogia?
? Robert K Merton - sotsioloogia peab olema nagu füüsika : tõeline teadus peab olema
mineviku unustama
? Jeffrey Alexander - sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma
Sotsioloogia ajaloo perioodid
? Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg kuni 19.saj)
? Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt 20.saj algus)
? Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920)
Kõige mõjukamad sotsioloogid
? Karl Marx
? Emile Durkheim
? Max Weber
Auguste Comte (1798 1857)
06-09-2006
Sotsioloogia- analüüsioskus.
Argisotsioloogia- inimesed teevad päevast- päeva (nt. otsutamine) enesele aru
andmata.
Teaduslik sotsioloogia- toimub plaanipäraselt, sihikindlalt.
Kuidas algab uuring?
Prognoos
1. Mis saab edasi kui midagi ette ei võeta?
2. Mida teha, et olukord muutuks?
3. Kuidas kontrollida, kas olukord on muutunud?
Sotsioloogia klassikud/ isad
? August Comte (1798- 1857)- mõtles välja sõna sotsioloogia (societas-
ühiskond, logos- õpetus, teadus)
Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis. Sotsioloogia hakkas arenema
18. saj lõpu poole Euroopas. Seda mõjutasid Prantsuse revolutsioon
(1789), tööstus revolutsioon.
? Herbert Spencer (1820- 1903) Sotsialiseerimine- ühiskondlikuks
tegemine. Kooli funktsioonid.
1.KLASSIKUD
Adam Smith
Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused:
tööviljakuse kasv
turukonkurents
kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused,
sh haridus)
Vaba turu eeltingimused:
Vaba vahetus ja konkurents
Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku
majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike
võimusuhetega arvestamine
Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega,
institutsioonidega
Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja
Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest
organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni
Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad
(perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on
pealisehitus
Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite oma
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?)
Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja