MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimine Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED kokkuvõte Nicky Hayes´i raamatu põhjal (Inglise keelest tõlkinud Aavo Luuk) Tallinn 2009 Sotsiaalpsühholoogia alused 2 ,,Sotsiaalpsühholoogia alused" käsitleb traditsioonilisi teemasid, nagu kohanemine, hoiakud ja eelarvamused. Lisaks saab ülevaate viimastel aastakümnetel esilekerkinud uute vaadetega sotsiaalpsühholoogiale, nagu diskursus, suhted, sotsiaalne identiteet ja sotsiaalsete esituste uurimine. Raamatus kajastatakse ka teemasid, mis on üles tõusnud alles üsna hiljuti nagu etnosekesksus ja identiteet, eetilised küsimused
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Juhtimise kõrvaleriala Oksana Bondarenko Deniss Vaskin OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES Vaatlus Juhendaja: Jüri Uljas, Ma Tallinn 2011 SISUKORD Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin JU-2-joh 2 Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin JU-2-joh Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro. Eurole üleminek ei peaks muutma inimeste igapäevaelus põhimõtteliselt midagi muud, kui et üks vääring asendub teisega. Tegemist ei ole mitte rahareformi, vaid rahavahetusega. Kuid teiste riikide kogemus räägib, et pärast euro kasutuselevõttu suurenes sularaha võltsimise, petmise ning inimliku eksi...
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimes...
Psühholoogilise uurimuse teemaks on Sotsiaalpsühholoogiline uuring Pärnu linna koolide 7.-8. klasside õpilaste eluolu kohta. Küsitlus viidi läbi ajavahemikus november 2011 kuni veebruar 2012 ja küsitleti Pärnu linna koolide 7.-8. klasside õpilasi. Küsitlusel osales 629 õpilast. Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade õpilaste elamistingimustest ja perede toimetulekust, samuti uuriti õpilaste stressitaset ja vabaaja veetmise võimalusi. Uurimismeetod oli kirjeldav. Uuriti Pärnu linna koolide 7.-8. klasside õpilaste eluolu: 1. Arvuti, interneti ja mobiiltelefoni kasutus 2. Taskuraha kasutus 3. Kodused kohustused 4. Mured ja rõõmud 5. Stress 6. Kooliväline tegevus 7. Huviringid ja neist osavõtt Valimiks on põhikoolide 7.-8. klasside õpilased. Uurimuse tulemustest järeldati: Elamistingimused on 89% õpilastest head, sest elatakse oma majas või korteris. Uuringus selgus, et enamik õpilasi ehk 99% omab nii mobiiltelefo...
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi ...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond Sotsiaalpsühholoogia Veetlus ja inimsuhted Karolin Aariste NT-32 Juhendaja: Kaja Adra Tallinn 2015 Sisukord Inimsuhted…………………………………………………………….……..2 Hea suhtleja kehakeele nipid………………………………………………...3 Inimestevaheline veetlus……………………………………
Sooline võrdusõiguslikkus Eestis. On ammu teada, et meie riigis, kui ka mujal maailmas, meestel ja naistel on võrdsed õigused. Kõik saavad teha võrdset tööd, saada sama palka jne. Võrreldes vanade aegadega naistel tuli tunduvalt palju õigusi juurde. Nüüd naised saavad omandada nii kesk-, kui ka kõrgharidust. Sisseastumis katsetel ei tohiks olla eelistusi kas võtta naise või mehe kohale. Kõik peab põhinema ainult oskuste ja teadmiste alusel. Kuigi eriala valimisel on ikkagi näha „meeste“ ja „naiste“ tööd. Naiste valik on rohkem humanitaarsed erialad, need kus saab teha karjääri ilma rasket füüsilist tööd. Nende peaeesmärk on karjääri loomine, pere on aga teisel kohal. Sellise mõteviisi ....................... on see, et vaated on muutunud. Tänapäeval naised tahavad iseseisvust. Eesti tööturul on naistel ja meestel peaaegu võrdsed võimalused saada tööd, aga on erialasid kus rohkem eelistatakse üht või teist. Näiteks ehitajateks saada o...
Sotsiaalpsühholoogia alused Nicky Hayes Sotsiaalse suhtlemise kontekstid - Jäljendamine ja modelleerimine - olulised sotsiaalse õppimise protsessid, mille kaudu me suudame «üles õppida» sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Sotsiaalsete skeemide liikid (Baron ja Byrne): - rolliskeemid - isikuskeemid - minaskeemid - Rolliskeemid - skeemid, mida me kasutame, koheldes teisi inimesi vastavalt mingile spetsiifilisele sotsiaalsele suhtele. - Isikuskeem - skeem, mmis absorbeerib endasse ja kasutab ära meie arusaamise sellest isikust. - Omataolsed grupid - rühmad, mille liikmed me näeme endasarnastena. - Referentgrupp (otsustusgrupp) - inimgrupp, kes käituks meile eeskujuandvalt ja võiks meid selle kaudu juhtida. Sotsiaalse samastumise ehk identifitseerumise...
Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab? Norbert Eliase tsiviliseerumisteooria Saksa sotsioloog, alates 1935 Inglismaal 1939 Tsiviliseerumisprotsess. Tuntus alles 1970-80datel. Täna klassik Idee: Inimese käitumine + inimestevaheliste suhete mustrid ajaloos muutunud. Muutus = tsiviliseerumine. Soov kirjeldada muutuste suunda Uurimismeetod mida erinevatel ajastutel keelatakse. Ajahorisont: 13- 20 sajand. Läänemaailm. Eesti keeles: Tsiviliseerumisprotsess
EQ ja IQ 1. Kuidas on seotud IQ ja EQ? EQ ja IQ on seotud edu saavutamisega. 2. Kumb neist on olulisem? Millises kontekstis? Olulisem on EQ, kuna emotsioonid ja emotsioonide kontrollimine on elus tähtsamal kohal kui intelligentsus. 3. Millised oskused on elus tegelikult olulised? Kontroll emotsioonide üle ja läbisaamine teiste inimestega. (Sotsiaalsed oskused) 4. Millised on emotsionaalselt andekad inimesed? Oskavad juhtida oma tundeid ja märgata emotsioone. 5. Millest koosneb Colemani järgi emotsionaalneintelligentsus? 1) Oma emotsioonide teadvustamine. 2) Emotsioonide juhtimine. 3) Enese motivatsioon. 4) Emotsioonide ära tundmine teistes. 5) Suhte korraldus. 6. Kuidas hinnata emotsionaalset intelligentsust? Vaatluse teel. Vaadates inimest ja teda tundma õppides. 7. Visanda puhas kõrge IQ-ga tüüp Puhas kõrge IQ-ga inimene on produktiivne, etteaimatava käitumisega, kriitiline, nõudl...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12KÕ Maarja Kiisk KONFLIKTID, LAHENDAMISE VÕIMALUSED Õpimapp Õppejõud: Anu Leuska, MA Mõdriku 2014 SISUKOR Igapäeva elus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole mingeid võlunippe, mis probleemid olematuks muudaks. Küll on aga meil endil hea tahte puhul võimalik konfliktid tulemusrikkalt lahendada. Käesoleva õpimapi eesmärgiks on välja selgitada mis on täpsemalt konflikt ja millised on konfliktide peamised tekkimispõhjused. Millised on n...
.................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............................................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II.....114 17. SP uurimismeetodid. Uurimistöö eetika.....................118 1. Sotsaalpsühholoogia • SP – osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... • Gordon Allport (1954): “Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and
"Grupimõtlemise" termini autor on Irving Janis, kes avastas selle fenomeni aastal 1971. Janis märkas, et grupi mõtlemise idee ilmus, kui ta luges Ameerika presidendi John Kennedy ühe administratsiooni auaste mälestusi sellest, et kuidas korraldati sissetung Kuubasse. Selle Ameerika võimu idee kukkus läbi, mis rikkus nii Kennedy administratsiooni, kui ka terve riigi ühtsuse. Peale selle hukutava sündmuse USA ajaloos, on olnud ka teisi traagilised sündmusi. Näiteks sai tragöödiaks Pearl-Harbor`i sõjaväelise baasi mittevalmisolek Jaapani rünnakuks Teisel maailmasõja ajal. Tulemuseks oli atakk, mis viis hukule 18 laeva, 170 lennukit ja 3700 inimest.Neid Ameerika ajaloo episoode ühendas üks need olid ebaprofessionaalse otsustamise tagajärjed. Otsused aga olid vastu võetud kõrgema poliitika grupi või sõjaväeliste juhatajate poolt. Ühe sõnaga, kõik need olid kollektiivse vastuvõetud otsuste tagajärjed. Sellest saab järeldada, et grupi mõtlem...
kujunevad lähisuhted Küsimuse tekst Konformismi uurijatest on tuntuim ... Tagasiside Vali üks: Õige vastus on: inimesed ennast esitlevad ehk ,,presenteerivad";. a. Abraham Maslow Küsimus 34 Küsimuse tekst Tagasiside Kaasaegse sotsiaalpsühholoogia eelkäijateks peetakse... Õige vastus on: õpitud agressiivsusest. Vali üks: Küsimus 40 a. Gabriel Tarde Küsimuse tekst Frustratsioon tekib kui ... b. kõiki kolme nimetatud isikut Vali üks: c. Wilhlem Wundt'i; a
1997. Practical Guide to Behavioral Research. Tools and Techniques. Fourth Edition. Oxford University Press. Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 3 1. Inimese uurimise tasandid (Myers,1996) INTEGRATIIVNE SELETAMINE Teoloogia Filosoofia Sotsioloogia Sotsiaalpsühholoogia Psühholoogia Bioloogia Keemia Füüsika ELEMENTNE SELETAMINE KUI ME OLEME MINGI LÄHENEMISE OMAKS VÕTNUD, EI PEA ME ENDALE ESITAMA KÜSIMUSI, MIS SELLE JUURDE EI KUULU. Kurt Lewin ,,Ei ole midagi praktilisemat kui hea teooria". 2. Eetika
SOTSIAALKINDLUSTUS JA TERVISHOID PORTUGAL On õigus saada samal tasemel sotsiaalkindlustushüvitist ja sotsiaaltoetust kui vastuvõtjariigi kodanikul. Need õigused on: · Haigus ja sünnitushüvitis; · Invaliidsus, vanadus ja lesehüvitis; · Peretoetus; · Hüvitised, mida makstakse tööõnnetuste puhul. Rasedusja sünnituspuhkus Puhkusel olles saab ema 100% oma sissetulekust 120 kalendripäeva jooksul, kuid 90 päeva on vaja võtta pärast sünnitust. Peretoetused Lapsetoetus igakuuline toetus, mis makstakse kuni 16aastani või 24aastani kui nooruk on registreeritud haridusasutuses. Matusetoetus ühekordne toetus. Ajutine arstiabi On õigus saada esmast arstiabi. Selleks on vaja Euroopa ravikindlustuskaarti. Suuremates linnades ja keskustes on avatud ööpäevaringsed arstiabipunktid. Vältimatu abi saamiseks tuleb pöörduda otse tervishoiukeskuse esmaabikabinetti või Riikliku Tervishoiuteenistuse haiglasse. Arsti...
Sotsiaalpsühholoogia 1. Sissejuhatus SP kui teadus, SP kujunemislugu M.Heidmets, 2013 kevadsemester Sotsiaalpsühholoogia · SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... · Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". · Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of
Sotsiaalpsühholoogia 2. Inimsuhete ajalooline areng M.Heidmets, 2013 kevadsemester Meenutuseks: meie ühine ajalugu · . Vanaisad: homo erectus (2,0mln), homo neandertalensis (0,2 mln) · Vanaema: Australopithecus afarensis a human ancestor that had developed bipedalism, but which lacked the large brain of modern humans. Antropogeneesi õied From left to right, the FBI assigns the above individuals to the following races: White, Black, White (Hispanic), Asian. Top row males, bottom row females. Homo sapiens · Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused · Ca 50 000 aastat tagasi kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria vt J. Diamond, The Third Chimpanzee · Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine. · Käitumus...
Gustav Adolfi Gümnaasium Armastuse determinandid Referaat sotsiaalpsühholoogiast Koostaja: Juhendaja: Eve Tammaru Haabneeme 2008 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1 ARMASTUSE TEOORIA.......................................................................................................4 1.1 Vanemate ja laste vaheline armastus.................................................................................6 1.2 Armastuse objektid............................................................................................................8 1.2.1 Vennaarm..................
Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine LOENG I - Inimkäitumise sotsiaalne olemus ja käitumiskavatsus Käitumine – the way a person or animal acts of behaves, psühholoogia uurib ka mittevaadeldavaid aspekte Theory of Planned Behaviour Käitumist saab defineerida: - Jälgitav - Tegu millegi suunas millel on 4 komponenti o Tegevus ise – „ma tegin seda“ o Sihtmärk – mille suunas tegu on tehtud o Kontekst – kontekst milles käitumine toimub o Aeg – millal tegu on tehtud - Üsna hinnanguline olukorraga, käitumise muutmine toob kohe muutuse mõnes aspektis Käitumise komponentide üldistatavuse tasemed - Kõige spetsiifilisem on üksikkäitumine – käin paljudes saalides korvpalli vaatamas - Vahepealne/madal/kõrge - Aja laiendamine – käin kuu/6 kuu jooksul paljudes saalides - Kõige kõrgem – käin vaatamas kõiki pallimänge kõikides saalides pidevalt Kui kasut...
minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid,
Desensibiliseerimine ehk psühholoogiline immuunsus Psühholoogiline immuunsus on vähenenud emotsionaalne tundlikus või reageerimisvõime ühe või mitme positiivse või negatiivse stiimuliga pärast mitmekordset sama stiimuli kogemist. Stiimuliks võivad olla näiteks putukahirmu puhul putukad, mida nähes tekib tugev negatiivne emotsioon ja ärevus, hirm; või näiteks sõjafilmides kujuteldav sõjasituatsioon, kus inimesed surevad ja veritsevad. Desensibiliseerimine on süstemaatilises ja kontrollitud kujul kasutuses ravimeetodina saamaks üle ärevusest ja foobiatest, kus patsiendile tuuakse vähehaaval esile turvalises keskkonnas ja rahuseisundis ärevust või hirmu põhjustavat stiimulit või olukorda. Mitmekordsel stiimuli esiletoomisel inimene harjub stiimuliga ning vähehaaval stiimuliga kontakti suurendades tekib olukord, kus hirm, mis enne oleks kerkinud, enam ei suurene. Seda harjutust vajalikul arvul kordi tehes kaobki tugev emotsioon stiim...
taheta trahvi saada või kellegi alla ajamine teeb mõlgi autole. (Kraut, Richard, 2018) Psühholoogilise egoismile näib samas kõik aktid kui tahtmised või vajadused, mis töötavad sama printsiibi all nagu nälg. Sellele saab samas vastata altruismi poolt ema-lapse näidetega, kus ema sureb last ilmale tuues või nälgib, et last toita või seab teda kaitstes kolmandate osapoolte eest enda elu ohtu. Hayes, N., 2002. Sotsiaalpsühholoogia alused. Külim. Meos, I. Kaasaja filosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn, 2000, lk 3037. https://www.verywellmind.com/what-is-altruism-2794828 - Cherry, K. (09.06.2018). Altruism: Why We Risk Our Own Well-Being to Help Others. Myers, David G., 2013. Social Psychology. 11th ed McGraw-Hill,Inc. https://plato.stanford.edu/archives/spr2018/entries/altruism - Kraut, Richard, "Altruism", The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Spring 2018 Edition), Edward N
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
