R. Munteri keemiatehnoloogia 3. kontrolltöö (0)

1. Toornafta puhastamine liivast ja sooladest.
Toornafta sisaldab vett, muda, liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse toornaftale vett ja väävelhapet või leelist pH reguleerimiseks.Segu kuumutatakse ning lastakse läbi segamisventiili, et saavutada homogeensust. Seejarel lahutatakse segu setitis, kus nafta kui kergem faas pinnale kerkib ning soolane vesi pohja settib. Teine meetod põhineb elektrostaatilisel soolärastusel. Nafta-vesi süsteem lahutatakse elektrostaatilises kõrgepinge väljas. Soolane vesi koaguleerub kiiresti ja settib, nafta kerkib “koorekihina” pinnale.
2.Naftast toodetavate mootorkütuste omadused.
Bensiin Põhiosa bensiinist moodustavad süsivesinikud C4-C12. Osa neist on ohtlikud: benseen .,tolueen.; naftaleen jne. Bensiin ujub veepinnal . Vett ei saa kasutada bensiini põlengu kustutmiseks.. Bensiin on lenduvam kui diiselkütus ja lennuki petrooleum. Ja seda mitte niivõrd bensiini põhikomponentide, kuivõrd lisandite tõttu.Diiselkütus Et eristada naftast toodetud diiselkütust biomassist toodetust, nimetatakse esimest – petrodiisel Petrodiisel on fossiilne kütus, mida saadakse toornafta fraktsioneerival destillatsioonil.. Koostise moodustavad süsivesinikud C8 kuni C21 :parafiinid ja naftaleenid ja alküülbenseenid. Lennukikütus Reaktiivkütus on kütus gaasturbiinmootoritele. See on segu erinevatest süsivesinikest. sisaldavad süsivesinikke C8...C16.
3.Nafta kaheastmelise destillatsiooni skeem ning saadavad produktid
Kogu seade koosneb kahest toruahjust ning kahest kolonnist: esimene töötab atmosfäärirõhul ja teine, masuudi lahutamise kolonn , vaakuumis . Toornafta läbib kõigepealt esimese ja teise kolonni soojusvaheti , mille tulemusena ta soojeneb üles, seejärel suunatakse ta esimese kolonni toruahju, kus ta kuumutatakse üles ning juhitakse esimese kolonni alumisse otsa. Toruahjus põletatakse vedel-või gaasilist kütust. Kolonnist väljuvad (bensiini) aurud kondenseeritakse ning osaliselt suunatakse kolonni .Bensiini saagis nafta lihtdestillatsioonil oleneb nafta koostisest . Mootorikütus on seda kõrgema kvaliteediga, mida kõrgem on oktaanarv . Peale selle peab kütus olema keemiliselt stabiilne, mittekorrodeeriv .Lennukibensiin ;diisel.
4.Määrdeõlide tootmine
Toornafta destillatsioonil saadud määrdeõlide fraktsioonid suunatakse ümberdestilleerimisele vaakumis , et eraldada kergemaid jääke. Edasi on vaja määrdeõli puhastada vahast, kuna viimased on parafiinid C20…..C30, mis talvel põhjustavad määrdeoli hangumist. Vahad kõrvaldatakse sobiva lahustiga.Edasi on vaja kõrvaldada värvus, mida põhjustavad olefiinid ja asfaldi jäägid. Tänapäeval kasutatakse selleks adsorptsiooni savidel või katalüütlist hüdrogeenimist. Bensiini saagise suurendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks ning sobiva koostisega keemiatööstuse tooraine saamiseks kasutatakse nafta töötlemisel valdavalt mitmesuguseid destruktiivseid ja reformivaid protsesse.
5.Nafta ja Gasoilide termiline krakkimine
Termilist krakkimist kasutatakse ainult siis kui bensiini palju pole vaja toota. Gasoili aur kuumutatakse üles ning lahutatakse fraktsioonideks rektifikatsiooni kolonnis . Saadakse: gaasid,naphta/bensiin ,krakitud gasoil ,koks . Krakkimise produktid on: krakkbensiin , krakkgaasid ja krakkimisjääk. Soojusvahetites soojendatud masuut suunatakse rektifikatsioonikolonni ,kus ta segatakse aurustist tulevate kuumade krakkimisproduktidega ning jagatakse siis kaheks osaks. Raske fraktsioon ;Kergefraktsioon . Mõlema ahju krakkproduktid antakse reaktorisse, kus nad viibivad, kuni lõhustumine on saavutanud vajaliku sügavuse. Seejärel suunatakse produktid aurustisse.. Krakkjääk eraldub aurusti põhjast.
6.Nafta ja gasoilide katalüütiline krakkimine