Parmupill Ka rm e n P uid a k T utvus tus · Parmupill (ing.k. Jew's harp või Jaws harp, vene k. vargan ) on laialt levinud muusikainstrument, valmistatud puust, luust, bambusest või metallist. · Parmupill on üks idiofone, mis tekitab heli keele näppimise teel. Samas võib teda nimetada ka aerofoniks, kuna heli tekib tänu võnkuma pandud õhusambale. · Meile kõige tuttavam parupill koosneb raud või vaskraamist, millel on altpoolt (,,pära") võtmepära kuju, ülal aga asetsevad lahtised rööbitised otsad (,,aisad"), nende vahel on õhuke teraskeel kinnitatud ainult üht otsa pidi pära külge.Selle lahtine ots on veidi
Parmupill Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel. Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne-Eestis 19. sajandil. Kuid parmupill on ka levinud muudes maades ja tänu sellele on ta leidnud endale mitmeid nimesi ja nagu öeldakse, et heal lapsel on mitu nime ja palju kodusid: Venemaal vargan, Norras munnharpe, Prantsusmaal guimbarde, Tuvas khomus, Austrias maultrommel, Inglismaal ja Ameerikas jew's harp, ja nõnda edasi läbi terve ilma. Seejuures on naljakas, et üldtuntud ingliskeelne parmupilli nimetus jew's harp ehk ,,juudi harf" on ajalooline kurioosum, sest juutidele pole see pill üldse omane
Parmupill Tutvus tus · Parmupill (ing.k. Jew's harp või Jaws harp, vene k. vargan ) on laialt levinud muusikainstrument, valmistatud puust, luust, bambusest või metallist. · Parmupill on üks idiofone, mis tekitab heli keele näppimise teel. Samas võib teda nimetada ka aerofoniks, kuna heli tekib tänu võnkuma pandud õhusambale. · Meile kõige tuttavam parupill koosneb raud või vaskraamist, millel on altpoolt (,,pära") võtmepära kuju, ülal aga asetsevad lahtised rööbitised otsad (,,aisad"), nende vahel on õhuke teraskeel kinnitatud ainult üht otsa pidi pära külge.Selle lahtine ots on veidi
Parmupill Parmupill on arvatavalt üks vanemaid muusikainstrumente maailmas. Ühel 4. sajandist eKr Hiinast leitud joonistusel on muusik, kes mängib parmupilli taolist muusikariista, mis tõestab pilli ajaloolist vanust. Kuigi pill on pärit Aasiast on see kujunenud rahvuspilliks üle maailma paljudes riikides, kaasaarvatud Eestis. Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel. Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest Otepää linnamäelt. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne-Eestis 19. sajandil. Parmupillid on valmistatud metallist või bambusest. Pilli mängimiseks pannakse parmupill suhu hammaste vahele ning heli tekitamiseks tõmmatakse sõrmega pilli läbivat metallkeelt. Pillid on häälestatud häälestusulatusega madalast D-st (Le) kuni kõrge A-ni (Ra). Heal lapsel on mitu nime ja palju kodusid: Venemaal kutsutakse seda - vargan, Norras -
Parmupill ja rahvakannel Pärja Õun 12kl Tapa Gümnaasium Parmupill • 1 maailma vanimaid muusikainstrumente • Pärit Aasiast • Vanim Eestimaalt leitud parmupill pärit 13.saj. • Valmistatud raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Mängimine • Heli tekitajaks on pilli materjali jäikus. • Mängija võtab pilli oma huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma • Suuõõne suuruse muutmisel muutuvad ka helikõrgused Väike kannel • Peamiselt ühest puust õõnestatud • harilikult kuustest, harvemini männist, pärnast, kasest
http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=3H8a1vo_tQg Slaid 2 Parmupill ka suu-, moka-, noka-, konnapill) • 1 maailma vanimaid muusikainstrumente Hiinast leiti joonis, mis kujutab 4 saj eKr muusikut, kes mängib parmupilli taolist muusikariista. • Pärit Aasiast, Eestisse jõudis ilmselt sakslaste vahendusel. • Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13.saj. algusest.Laiemalt levis parmupill Põhje- ja Lääne- Eestis 19.sajandil. • Pill koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Algupäraselt valmistati parmupilli ka bambusest, luust või metallist. • Tänapäeval saab seda õppida pärimusmuusika õppelaagrites ning kõrgkoolis. Slaid 3PP mängimine Parmupillis on heli tekitajaks pilli materjal ise oma jäikuse tõttu.
Heli tekitamisel on teatav sarnasus ka lõõtsaga, sest mõlema pilli puhul aitab heli tekitada keelekesele suunatud õhuvool (parmupilli puhul mängija puhutud õhuvool). Mängija võtab pilli oma huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma. Suuõõne suuruse muutmisel muutuvad ka helikõrgused. Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel. Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne- Eestis 19. sajandil. Parmupill on kogumas taas suuremat populaarsust ning selle mängu saab õppida pärimusmuusika õppelaagrites ning kõrgkoolis. Jauram Rütmipillid on samuti pingipill - heli saadi tuhaga üle raputatud puupuitalust (pinki, põrandat, uksepakku) otsast lõhestatud kepiga hõõrudes ja koputades, ning umba ehk jauram, mis kujutab endast vibukujulist instrumenti. Selle külge on kinnitatud metall-litrid. Takti löömisel vastu põrandat litrid kõlisevad
Cuyinin'i rahvas Kogupikkus 2025 cm, funktsioneeriv osa on sellest väike Suure ulatusega pill Parmupilli hübriide Universaalne "Jawsaphone" Seade võimaldab trompeti kõlalehtri abil võimendada erinevaid parmupille Erinevalt tavalisest mänguvõttest, ei puutu hambad vastu raami Tulemuseks vaskse heliga parmupill Kahe keelega "Jawsaphone" Unikaalne vibraatoga kõla Vaiksem kui ühe keelega "Jawsaphone" Parmupill on kõlalehtri külge kinnitatud vedruga Jawsaphone videopildis http://www.youtube.com/watch?v=RymTCD Püssparmupill Pärineb Wisconsini osariigi (USA) "hodag'i" jahimeestelt Hodag on mütoloogiline loom Wisconsini folkloorist
tegevusele sobivaks. Pillide liigituses on neli rühma: *aerofonid (õhkpillid) * kordofonid (keelpillid) * idiofonid (korpusega helisevad pillid) ja *membranofonid (väriseva membraaniga pillid). Eesti rahvapillide päritolu järgi jagas rahvaluuleteadlane Herbert Tampere instrumendid kahte rühma: * rahvapillid rahva seas tekkinud või ka professionaalsest muusikast pärit pillid, mida rahvas kasutab traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab spontaanselt edasi (nt. kannel, torupill, parmupill, lõõtspill); * rahvalikud pillid rahvatraditsiooni tee leidnud professionaalse muusika pillid, põhiliselt vabrikutooted, mida rahvas edasi ei kujunda (nt. viiul, kitarr). Kuna rahvamuusikaga tegeleja ei tee üldjuhul ranget vahet eelnimetatud mõistetel, kasutatakse käesolevas väljaandes ühisnimetajat "rahvapill". 3 Parmupill Parmupill (suu-, moka-, noka-, konnapill ) on laialt levinud muusikainstrument, valmistatud
NORRA RAHVAMUSIKA · Lauldi peamiselt üksi. · Ballaad- pikk jutustava sisuga laul. RAHVATANTS · Halling - rütmikas ja akrobaatiline norra meestetants. RAHVATANTS · springar ¾ taktimõõdus kiire jooksutants, paaristants · gangar- 2/4 taktimõõduga kõnnitants, paaristants. · Uuemate rahvatantsude hulgast on populaarsemad valsid, reinlendrid (saksa päritoluga tants) ja polkad RAHVAPILLID KANNEL PARMUPILL RAHVAPILLID VILEPILL OINASARV HARDANGERI VIIUL Edvard Grieg (1843-1907) tuntuim professionaalne helilooja ja pianist. · Griegi peetakse norra rahvamuusika rajajaks. · Olulisemaks inspiratsiooniks oli talle kaunis Norra loodus. · Tema tuntumad teosed on klaverikontsert a-moll ja süit ,,Peer Günt". · Alexander Rybak 2009. a võitis Eurovisiooni laluvõistlust lauluga ,,Fairytale" · Edvard Grig "Liblikas"(2:01)
Takti löömisel vastu põrandat litrid kõlisevad. Puuben ühelt poolt kaetud nahaga, venemaise päritoluga trumm. Parmupill - Pill koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Mängija võtab pilli oma huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma. Suuõõne suuruse muutmisel muutub ka helikõrgus. Ilmselt tulnud sakslaste kaudu. Vanim Eestist leitud parmupill pärineb 13. saj. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne-Eestis 19. sajandil. Rahvamuusika Tegurid, mis kujundavad traditsiooni on: järjepidevus, mis ühendab olevikku minevikuga; varieerumine, mis tuleneb üksikisiku või grupi loomingulisest impulsist; sotsiaalne valik, mis määrab, millis(t)es vormi(de)s muusika edasi elab. Instrumentaalne rahvamuusika: 1) vanem instrumentaalne rahvamuusika - modaalne ehk laadiline mõtlemine, kitsas meloodia
Torupill- https:// www.youtube.com/watch?v=TVN2T1 TmRaQ Miks ma just need helid/muusikapalad välja tõin? Eesti hümni valisin juba lihtsalt sellepärast, et see on Eesti tunnus laul. Saaremaa valss peaks peas olema igal saarlasel ning ei ole võõras ka teistele eestlastele. Koidu laulu valisin sellepärast, et see on eestlastele nii hinge läinud ja mind ei jäta ka see laul külmaks. Instrumentidest tõin välja kaks pilli- parmupill ja torupill. Need valisin ainuüksi sellepärast, et need on väga eestlasliku ja kodumaise heliga. Eestit iseloomustavad maitsed(maitsmismeel) Sealiha Kama Tanguvorst, verivorst Sült Mulgikapsas Saaremaa vesi Miks ma just need maitsed välja tõin? Need toidud on minu jaoks väga maitsvad ja ma arvan, et paljudele teistelegi meeldivad need. Just need toidud on Eestis kujunenud traditsiooniks pühade ajal.
Muusika kodutöö Annemai Harak 1. Kirjuta lahti üks kalendritähtpäev. Ülestõusmispühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva. Nende pühade päeva arvutamisel kasutavad katoliku ja õigeusu kirik sama reeglit, kuid kalendrite erinevusega seoses ikkagi mõnel aastal langevad need samale päevale, mõnel aastal aga erinevale. Liturgiline värv on valge. Katoliikliku ja õigeusukiriku kombe kohaselt lõppeb ülestõusmispühadega (lihavõtetega) paast, võib taas süüa liha. Pühadetoit valmistati traditsioonikohaselt munadest ja piimast. Lõuna-Eestis oli kombeks nende pühade ajal püstitada kiik. Ülestõusmispühad on õigeusu kiriku suurim püha, samas kui jõulud on suurim püha katolikus kirikus ja protestantlikes kirkutes. Ülestõusmispühadele eelneb vaikne nädal. Eestis on ülestõusmispühadel mitmesuguseid, muuhulgas ka rahvapäraseid nimetusi:...
Autorid:Anneli Rego ja Anne-Marie Kottise Koosseis • Ruslan Trotšõnskõi – tromboon, vikat, laul • Juhan Suits - eesti torupill, vile, sarv, parmupill, laul • Madis Pilt – akordion • Martin Aulis – löökpillid Muusikanäided • https://www.youtube.com/watch?v= Z1tc0AGoqc0 (Piimanaiste polka) • https://www.youtube.com/watch?v= OrTomNayVFM (Tuli karastatuid ei põleta) • https://www.youtube.com/watch?v= iGCKKNYbzwg (Kalyna) Aitäh kuulamast!
(pinki, põrandat, uksepakku) otsast lõhestatud kepiga hõõrudes ja koputades, ning umba ehk jauram, mis kujutab endast vibukujulist instrumenti. Selle külge on kinnitatud metall-litrid. Takti löömisel vastu põrandat litrid kõlisevad. Vähesel määral on kasutatud ka trumme. Näiteks Setomaal oli kasutusel väike ühelt poolt nahaga kaetud trumm ehk puuben, mis on venemaise päritoluga. Parmupill ei kuulu otseselt löökpillide hulka, kuid tema tööpõhimõte sarnaneb löökpillide tööpõhimõttele, kus heli tekitajaks on pilli materjal ise oma jäikuse tõttu. Pill koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Heli tekitamisel on teatav sarnasus ka lõõtsaga, sest mõlema pilli puhul aitab heli tekitada keelekesele suunatud õhuvool (parmupilli puhul mängija puhutud õhuvool). Mängija
saanud seda kuulata.Selle nimi oli ´´Poiss põrsaga.`` Läksime edasi torni poole, istusime maha ja kuulasime giidi juttu: Assauwe torn on ehitatud 1411 aastal, see on unikaalne maja. Tornis toimus eelmine aasta ka Beethoveni näitus. Eesti rahvapill on kannel, mis on 6 keeleline. Klaver nimega ´´riga`` on toodetud Eestis. Parmupill on väike ja unikaalne samuti ka Eesti rahvuspill. Sotimaal on parmupill väga populaarne. Siin toas olid veel ka: lõõtspillid,põispillid,parmupillid,sohusarved,vilepillid,karjapasunad,roopillid,torupillid,kandled, viiulid ja muud. Giid mängis meile Läti lugu, põriseb ja nagu tõmbaks keeli. Giidi nimi on Alo Põldmäe ja ta on helilooja ja muuseumis toimuvate asjade korraldaja Meil oli suur au, et just tema tegi /korraldas meile selle ringkäigu, sest varem kunagi ei ole andnud tema ringkäiku meie koolist käinud õpilastele ja õpetajale. Minu arvamus:
eeskujuks olid kirikulaulud, levisid suulisel teel Viis- laenviisid, tantsuviisid Esitlus- lauldakse üksi, saatemuusikaga, lauldi ajaviiteks Liigid- meeste laul ja meeste teema, naistelaul, ringmängulaulud Rahvapillid: ¤ Puhkpillid- sarvpillid, kõrrepill, torupill, karjapasun, trompet ¤ Keelpillid- kandeled, hiiukannel ¤ Lõõtspillid- ¤ Löökpillid- lokkupill, parmupill M. Härma looming: ¤ tegeles rahvalaulude töötlusega. ¤ kantaadid, koorilaulud, soololaulud Teemad: 1. isamaalised laulud- "Enne ja nüüd" ; "Meeste laul" 2. lüürilised armastuslaulud- "Kui sa tuled, too mul lilli" 3. rahvaviisi seadmed(liitis mitu rahvaviisi üheks tervikuks)- "Tuljak" ; "Lauliku lapsed" ; "Ei saa mitte vaiki olla" 1) Refräänsõnade kasutamine.
SOOME MUUSIKA · Soome Vabariik on meie naaber · Soomlased on meie lähim sugulasrahvas: meie keeled on sarnased ja ka meie rahvamuusikas on ühiseid jooni. RAHVALAUL · Soome vanim rahvalaul on runolaul. · Iseloomulik algriim ehk sarnaste algushäälikutega sõnade kasutamine värsireas Näiteks: Õit-se, õit-se, õi-e-ke-ne, Kas-va- kas-va, kau-ni-ke-ne. · Laule esitatakse eeslaulja ja koori vaheldudes. · 18-19. sajandil asendus vanem rahvalaul uuema rahvalauluga · Lõppriim- on sõnade lõpphäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena. RAHVATANTS · Soome rahvatantsud on rahulikud ning neis on tunda naabrite Rootsi ja Vene tantsude mõjutusi. RAHVAPILLID · KANNEL PARMUPILL VILEPILL LÕÕTSPILL · Eesti ja Soome hümnil on sama viis, mille autoriks on saksa päritolu Soomes elanud ja töönanud helilooja Friderik Pacius · Soome kuulsaim professionaalne hel...
saanud vähe või mitte mingisugust väljaõpet. Uued tantsijad õpivad tantsu mitteametlikult, jälgides teisi tantsijaid ja/või teistelt tantsijatelt saadud õpetuse kaudu. Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. RAHVATANTS RAHVAPILLID EESTIS ON PALJU ERINEVAID RAHVAPILLI, MIS SAAME KASUTADA: Lõõtspill,Torupill, Kannel, Moldpill, Hiiu kannel, Setu kanne,l Parmupill, Vilepill, Karjapasun, Roopill, Lehepill , Põsepill Kilk, Põispill, Sarvepill, Jauram, Savipiilu, Huik RAHVAPILLID Lõõtspill on vaba ehk läbilööva keelega vabade aerofonide rühma kuuluv kaasaskantav muuskiariist. Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. AITAH TÄHELEPANU EEST! https://www.wikipedia .org/
MUUSIK A RAHVAPILLIORKES TER Rahvapilliorkester on muusikakollektiiv (orkester) Rahvapilliorkestris pillidena kasutatakse ainult vanu rahvapille, näiteks: kannel, torupill, parmupill... Rahvapilliorkester mängib ainult töötlemata pärimuslikku rahvamuusikat RAHVAPILLIORKESTER KUULA SIIN Eesti rahvapillorkestrid: Leegajus… ◦Leegajus oli aastatel 1971– 1995 tegutsenud eesti rahvamuusikaansambel. ◦Enamiku tegutsemisaja jooksul (1972–1992) oli neil umbes 20 liiget. KUULA SIIN ◦Ansambli kunstilised juhid on olnud Igor Tõnurist, Kristin Kuutma. Eesti rahvapillorkestrid: Piibar... ◦ Piibar on aastal 1971 asutatud rahvamuusikaansambel, mis tegutseb Tallinna Huvikeskuse Kullo juures. Aastatel 1971–1983 kandis ansambel nime Etnograafilise Rahvakunsti Ansambel. ◦ Ansambli kunstiline juht on Toivo Luhats. ◦ A...
Norra Kirily ja Karis 6a Tartu Tammme Gümnaasium Norra Vapp Norra Norra on kuningriik, mida valitseb Harald V. Norra lipp on: punane,sinine ja valge. Vapp kollase ja punasega,mikrofon sealsest valge. Norra pealinnaks on Oslo. Norra hõmn kannab nime" Ja, vi elsker dette landet " https://www.youtube.com/watch?v=nLjIyL4gWtg Kohe kuulete Norra Hümni Norras elab 2014 aasta aprilli kuu järgi 5 124 383 inimest. Norra Lipp Norra Muusika Norra aegade kõige kuulsam helilooja on Edvard Grieg(1843-1907). Kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Norra popmuusika lipulaevadeks on sellised bändid ja esinejad nagu Röyks...
Andraliis LAURI MARKUS torupill, viled, kandled, ängipill, parmupill, akustiline kitarr, laul laul, elektrikitarr KURIRAIVO ATSO bass, bassmandoliin, trummid, haisutrumm, kännupill, laul laul KES? MIS? KUS? 1999. aasta 24. veebruaril said Tallinna äärelinnas Pääsküla raba servas laulja kitarristi Markuse keldris kokku kolm meest. 2001. aasta alguses vahetas bändi algse bassimehe välja Kuriraivo. 2009. aastal ilmus bändi 10. sünnipäeva auks 2DVD/CD "Kõva Kont", mis on Metsatöllu viimane omakulujakirjadegaüllitis
NT SU D PI Kelti harf ja torupill, 1) Tinavile Populaarne rahvapill ..................................... Puutrompetid, ..................................... LL lauto, füdel. 2) Mandoliin Alpides on ..................................... Ligafka, ..................................... ID 3) Torupill Parmupill, tsitter Dudy Rahvaste muusika
Trad.Attack! (2013-...) Koosseis: Sandra Vabarna, Jalmar Vabarna ja Tõnu Tubli Valisin selle ansabli, kuna olen kuulnud selle kohta kõige rohkem. Sandra Vabarna mängib ansamblis torupilli, parmupilli ja erinevaid vilesid. Jalmar Vabarna mängib kitarri ning Tõnu Tubli löökpille. Rahvamuusikast traditsioonilised pillid, mida mängitakse on torupill, parmupill ning vilepill. Trad.Attack! eksperiminteerib erinevate muusikaliste suundadega. Nad võtavad aluseks pärimusmuusika alustades mõnel juhul sahisevate salvestustega ammu kadunud külalaulikute häältest ning ehitades sinna ümber pulseerivad rütmistruktuurid. Kõik ansabliliikmed kasvasid ülesse pärimusmuusika keskel ning olid ennem koosseisu kokkupanemist juba vähemalt 15a muusikamaailmas tegutsenud.
METSATÖLL Folk- metalmuusika laulusõnad räägivad paganlusest, loodusest, fantaasiast, mütoloogiast ja ajaloost. Mulle meeldivad ka rockansambel ,,Linking park", ,,Lordi" ja ,,Apocalyptica". ,,Metsatöllu" praeguSES koosseisUS aastast 2004 mängivad: Markus laul, elektrikitarrid, lokulaud Lauri torupill, viled, kandled, ängipill, parmupill, akustiline kitarr, elektrikitarrid, laul Kuriraivo bass, bassmandoliin, kännupill, kisa ja röökimine Atso trummid, haisutrumm, laul 2004 ilmus album "Hiiekoda", mis muutis bändi vaatajaskonna mitmesajakordseks ja purustas kõik senised Eesti raskemuusika müügirekordid ning ,,Metsatöll" sai 2005. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel aasta metalartisti tiitli. 2008. aastAL ilmus ,,Metsatöllu" kolmas album ,,Iivakivi", mille eest
mehed. Jutustati lossidest, võitlusest mõisaomanikuga, ilusatest naistest, õnnetust armastusest, revolutsioonidest. Eeskuju võeti saksa kultuurist. Eesti rahvapillid Suhteliselt väikse osatähtsusega. Vanimad on viled, pasunad ja sarved. Muistsed muusikainstrumendid: 1) vilepillid 2) keelpillid 3) rütmipillid Pillid olid suhteliselt algelised. Laenati ka teistest kultuuridest. Puhkpillid - erinevad vilepillid, karjasepasunad, loomasarved, torupillid, parmupill. Keelpillid - kannel, hiiu kannel e. rootsi kannel. Rütmipillide tähtsus oli pigem vaatemänguline kui muusikaline. Nt. jauram, pingipill, piitsaplaks, kraaplaud. Kõige hilisema tekkega on rahvatantsud. 18. saj. lõpp. Eristati 2 tüüpi rahvatantse: 1) sõõrtantsud tantsiti ringis 2) voortantsud tantsiti reas Jaotatakse esitajate järgi meeste-, naiste-, laste-, paaris- ja rühmatantsud. Tuntumad rahvatantsud: labajalavalss, ingliska, kalamees, jooksupolka, tuljak.
Konspekt Eesti rahvamuusikast Eesti rahvapillid Primitiivsed Palju teistest kultuuridest laenatud Olulisemad puhk-ja keelpillid Löökpillid rohkem meelelahutuseks (jauram, pingipill) Puhkpillid- sarved, karjasepasun, vilepill, torupill, parmupill Keelpillid- kandled, hiiukannel, viiul, moldpill, lõõtspill Kapell- rahvapillidest moodustatud orkester. Rahvuslik ärkamine Seotud kultuuri ja hariduse edenemisega Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks teguriks oli David Otto Wirkhaus e Väägvere Taaveti
1869,1879,1880,1891,1894,1896,1910,1923,1928,1933,1938 Vanem rahvalaul regivärsiline rahvalaul muutumatu 18.sajandini .Regilaul e. Rundelaul on laulnud naised ,keda on nimetatud leelotajad. Regivärsil on kasutatud algriime. LõunaEestis kasutati ka refräänsõna(kaske,ülesüles) Lääneja PõhjaEestis pikendatud lõppe. Laululiigid: 1)Töölaulud 6)Matuselaulud 2)Vokilaul 7)Mängituslaul 3)Karjaselaulud 8)Kalendritähtpäevalaulud(mardi 4)Nektrutilaul kadrilaulud, jõululaulud,vastlalaulud jne,) 5)Pulmalaul Setolaulud: 1.Eeslaulja, 2.torrõ (koor) 3. Killõ(naine kes laulab peenikse häälega) Uuem rahvalaul 18.saj. keskpaigast 20,sajandini. Tõuseb meesteosatähtsus. Teemadeks: päevasündmused, vabadus...
eri rütme. Lokulauad olid enamasti mõisates, kuid ka suuremates taludes. Pingipill (tuhkapill) koosneb veidi krobelisest puitalusest (põrand, uksepakk, pink, tühi õllevaat) ja lõhestatud otsaga kepist või luuavarrest. Viimasega kraabitakse tuhaga üleriputatud puitalust (pingil istudes hõõruti kepiga kasetohuga kaetud õnarust). Pingipilli mängiti enamasti naljapillina teiste pillide saateks või pulmaorkestris. Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel. Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne-Eestis 19. sajandil. Parmupill (konnapill, huulepill, kärsapill, suukannel) koosneb raud- või vaskraamist, millel on altpoolt võtmepära kuju, ülal aga lahtised otsad. Nende vahel on õhuke teraskeel, mis on kinnitatud pära külge ainult üht otsa pidi. Lahtine ots on veidi painutatud, et seda oleks sõrmega parem näppida
"Neue Pizzicato Polka" "Nahkhiir" "Mustlasparun" "Ilusal sinisel Doonaul" Franz Schubert Franz Schubert oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1000 teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Metshaldjas Ave Maria Arpeggione Noël Lee Franz Schuberti looming umbes 600 soololaulu 9 sümfooniat 22 klaverisonaati lühipalad klaverile Klaveripalad neljale käele 19 ooperit 7 missat Austria rahva pillid Parmupill Tsitter Kordamisülesanne Mittu sümfooniad kirjutas Haydn? Millal ja kus sündis Johann Strauss? Nimeta ühe Austria rahva tantsu
meest, üks neist oskas natuke kitarri mängida, teine tundis kedagi, kes trumme mängis ning kolmandal oli valmis mõeldud bändi nimi. Metsatöllu muusikastiiliks on folk-metal Bänd alustas kolmeliikmelisena tegevust 1999. aastal 2001. aasta alguses vahetas bändi algse bassimehe välja Kuriraivo. praegune koosseis sai paika aastal 2004 Bändi koosseis Markus laul, elektrikitarrid, lokulaud Lauri torupill, viled, kandled, ängipill, parmupill, akustiline kitarr, elektrikitarrid, laul Kuriraivo bass, bassmandoliin, kännupill, kisa ja röökimine Atso trummid, haisutrumm, laul Väljaanded 1999 album ,,Terast mis hangund me hinge" video ja singel ,,Hundi Loomine" netisingel ,,Ussisõnad" 2004 album ,,Hiiekoda" 2005 CD ,,Mahtra sõda" 2005 album ,,Terast mis hangund me hinge 10218" 2006 singel ,,Sutekskäija" 2006 CD/DVD ,,Lahinguväljal näeme, raisk!"
Regilaulu liigid: 1) töölaulud (vilja,künni,tubaste tööde laulud) 2)kalendritähtpäeva- ja tavandilaulud(mardi,kadri,jaanipäeva laulud, kiigelaulud,pulmad 3)lastehällitamise- ja mängitamiselaulud 4)isiklike tundeid väljendavad laulud (vaeselapse,lese,neiu igatsuslaulud kallima järgi) 5)lüroeepilisedlaulud(jutustava,eepilise sisuga laulud) Uuem rahvalaul hakab tekkima 18.saj lõpul eriti Kesk-Eestis ja linnade lähedal maal. Vanem rahvalaul on kriitilist laadi ja naiselik kuid uuem rahvalaul seotud meeste teemadega, kajastati ühiskondlike sündmusi nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu. Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks. Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem. Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid ,pajupill,parmupill,kannel,mollpill,jauram,põispill,lõõtspill. Rahastati kirikuhooneid ja kabeleid, on ehitatud ka kloostreid ja ordulinnuseid.Kirikut...
MUUSIKA KT NR. 1 1. Iseloomusta vanemat rahvalaulu – kõnelähedane, teksti vähe, 2-3 ebamäärase kõrgusrga heliastet, lauldi üksi. Regivärsiline: seotud inimese igapäevase elu, mõtteviisi ja keelega, esikohal tekst. Liigid: töö ja tavandilaulud, jutustavad laulud, lüürisilised laulud. Tekst jaguneb värssideks. Alrgiim – sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas. Parallelism – ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. Vanema murde kasutamine. Pikad tekstid. Enamasti ühehäälsed. Eeslaulja ja koori vaheldumine. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Rühm ilma eeslauljata. Ilma pillideta saateta. 2. Iseloomusta uuemat rahvalaulu - 18. Sajand. Tekkimise põhjus muudatused eesti arenguloos. Kaasaaegne sisu. Liigid: tantsulaulud, laulumängud, sõja ja nekrutilaulud, vangilaulud, armastuslaulud. Tekst jaguneb 4realiseks salmideks, oluline tegevuse kujutamine. Lõppriim – vä...
Neid valmistati enamasti kodus. Selleks kasutati looduslikke materjale: nahka, puukoort, pilliroogu, sarvi, putke, puulehte, kõrsi Tunti nelja liiki pille : Puhkpillid pajupill, vilepill, roopill, kõrrepill, torupill, karjapasun, karjasarv. Keelpillid kannel, väikekannel, viiul, hiiukannel, põispill. Lõõtspillid Löökpillid krapid, karjakellad, helirauad, pingipill, jauram. Parmupill anti teateid edasi, mängiti tantsuks, saadeti tavandi ja maagilisi toiminguid, mängiti ajaviiteks või laste lõbustamiseks. Pillimuusika oli olulisel kohal inimeste elulaadis. Uuemad rahvalaulud olid tavaliselt pikad, jutustava sisuga ja koosnesid salmidest. Nende arv võis ulatuda mitmekümneni. Tekstid olid lõppriimilised. Eeskujuks oli nii kirikulaul kui saksa tõlkekirjandusest pärit luule · Muusika Muusika päritolu oli kahesugune:
rahvalauluga. Levinud kaks rahvalalude gruppi: nukrad balladid, mis jutustasid loodusest, armastusest ja kodust. Laulud tantsude saateks. RAHVATANTS Rootsi rahvatants on ¾ taktimõõdus paaristants polska Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level RAHVAPILLID Vilepill Parmupill Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Click to edit Master text styles Fifth level Second level Third level Fourth level Fifth level LÕÕTSPILL Click to edit Master text styles Second level Third level
Folkloor e. rahvaluule,rahvapärimus moodustabki Eesti rahvamuusika. Inimesed moodustasid rühmi, kellel olid kultuuriliselt sarnased tunnused, näiteks rahvus,elukutse,elukoht.Nende mõttemaailma ja eluviisi osaks oli järjepidev vaimne kultuur e. pärimus.Pärimuse alla kuuluvad vanad teadmised, uskumused,kombed ja nende väljendumine vaimses loomingus, n: muusika,jutud. Rahvaluule kandub edasi suhtlemise teel. Niimoodi leviski vana rahvamuusika suhtlemise teel, hiljem aga kirjalikult..Tänapäeval on neid võimalusi rohkemgi. Kõigepealt tekkis vanem rahvamuusika-18.saj. ja hääbus umbes 19. saj. paiku, hernhuutlaste tulekuga eestisse..Vanemat rahvalaulu iseloomustab lihtsus ning ebatäpsus.Viis oli väikese ulatusega ja rahuliku rütmiga,intoneerimine ebatäpne e. lauldi rääkimisega samal kõrgusel.Uuemat rahvalaulu viis oli aga laiema ulatusega, esines palju hüppeid ning intoneerimine oli täpsem. Kahte rahvalaulu eristab ka teks, vanemal esines algr...
Eesti muusika. Rahvalaulu aluseks värv ja igale silbile vastab üks noot. Oluline osa on värss, muusikalisel osal väiksem tähtsus. Monotoonsed ja igavad. Temaatika on jaotatud 2 suurde rühma: lõike- töölaulud ja tavandi laulud + lastelaulud <-- need on naistelaulud, eeslauljal suur roll(nimetati kaasitaja või leelotaja). Eeslauljaks pidi olema kogukonna üks helgemaid lauljaid. Saxo Grammraticus väitis, et 13. saj on olnud meestel veel sõjalaule. Meestelaule Eestis ei ole, vähemalt mitte sõjalaule. Regilaulu on Eestis lauldud enne 19.sajandit, aga säilinud on ta Kihnus ja Setumaal. Eesti rahvalaul on ühehäälne: pikendatud lõppheli ja refrään. Skandeerimine : muusika ja tekstirõhud ei lange kokku näiteks mardilaulu tekst. Ettehaarav lauluviis koor võtab eeslaulja viimasest silbist kinni ja vastupidi ka. Setumaa rahvalaul on mitmehäälne nn Setu terts nad laulavad kahe duuri vahele, see on maast madalalt omandatud. Setu stiil on veidi...
16.saj-Liivimaale jõudis usureform. Jumalateenistusi hakati pidama eesti keeles. Hävitati tohutult kirikute vara. Rajati jesuiidi kolleegium. Tuli välja esimene eestikeelne lauluraamat. Georg Müller avas pühapäevakooli, kus õpetati laulma. Pillimeestel oli raske aeg, sest teenistuses olid vaid tornipuhujad. 17.saj-1632 asutati TÜ. Esimene eesti protestanlik lauluraamat. Ilmus Toomkiriku õpetaja lauluraamat. Asutati Õpetajate Seminar. 18-19saj.-Laastas katk, olulised inimesed surid. Balti-saksa kultuur elavnes. Tekkis esimene asjaarmastajate teater. Tallinnas käis Madam Tilly ooperi seltskond. Avati professionaalne teater. K.F.Korell sündis Hageris, on esimene eesti päritolu kutseline muusik. Ta oli viiuldaja, ooperi laulja, kapellmeister ja muusikaõpetaja. I laulupidu-Toimus 17.06.1869 Tartus. Osa võtsid meeskoorid ja puhkpilli orkestrid. Organiseerijateks olid Jannsen, Jakobson jt. Lauli üldiselt saksa heliloojate laule.Asjaarmastajad-...
Eesti rahvalaul Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem ehk regilaul 2) uuem, vaimulik rahvalaul Olemas juba esimestest sajanditest. Vanem rahvalaul e Regilaulu põhiosa on sõnadel, viisil on ainult illustreeriv osa. Rahvalaulu ehituse aluseks on värss. Enamasti 8-silbiline. Seda iseloomustab eesriim. Rütm on vähevahelduv. Mõnevõrra rikastavad rahvalaulu refrään ja pikendatud lõppheli. Refrään koosneb enamasti ühest sõnast (kas' ke-pulmalaulu refrään, leelo) Ette kantakse vanemat rahvalaulu eeslaulja ja koori vaheldusena ehk ANTIFOONINA. Eeslauljat kutsutakse leelotajaks, helletajaks,laulikuks jne. Vanem rahvalaul terve elu (hällilaul kuni surmalaul jne) Saxo Grammaticuse sõnul on olemas olnud 13. saj meeste sõjalaulud.Need kadusid aga ajas ja kadus ka meeste rahvalaul sellega. Seega vanem rahvalaul on pm naiste laul. Enim on olemas kalendrilaule ja tavandilaule. SKANDEERIMINE- nähtus kus muu...
Rahvalaul jaguneb kaheks:1) regilaul/runolaul (vanem)2) uuem rahvalaul. Regilaul koosneb regivärssidest, on 8-silbiline ja valdavalt ühehäälne saateta.Regilaulus eeslaulja ja koori vaheldumine. Uuemas rahvalaulus on värsid.Valsi eestipärane vorm labajalavalss. *Viled, sarved, pasunad, kannel, viiul, torupill, parmupill, jauram. *Valgas Janis Cimze nimeline seminar. A. Kunileid, F. Saebelmann, K.A.Herman, A. Thomson. Vanim laulukoor Põltsamaal, praegu kannab nime ,,Heli". Esimesed pasunakoorid Tormas ja Väägveres. I üldlaulupidu 1869 Tartus, kus osalesid vaid mees- ja pasunakoorid. Kanti ette kaks eesti autori laulu: 1) A. Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" 2) A.Kunileid ,,Sind surmani". Karl August Herman andis välja esimest muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht".Laulud
Oli teisipäeva õhtu ja nagu igal teispäeval ei olnud mul enne kontserdit midagi muud teha kui õppida .Seetõttu olin vägagi õnnelik, teha ennast korda ja seada sammud Nokia Kontserdimaja poole.Kohale jõudes leidsin kiiresti oma klassi ning hakkasime põnevusega oma kohtasi otsima.Kuna see oli mu esimene kord Nokia Kontserdimajas, olin meeldivalt üllatunud.Mõne aja pärast kustutati tuled ja algas kontserdi esimene osa. Kontsert, mida olime klassiga kuulama tulnud oli "Wang Li / Paabel + Meestevägi" . Ürituse teema on seotud folgiga ja Viljandis peetava folkfestivaliga. Ausalt öeldes ei olnud ma varem kokkupuutunud folkmuusikaga, aga kuna otsin pidevalt uusi muusikapalasi mida kuulata, siis see kontsert oli kuldne võimalus teha algust minu jaoks uut sorti muusikaga. Esimesena astusid üles Paabel ja Meestevägi. Meesteväe koosseisu kuulus 6 meest: Meelis Hainsoo, Sakarias Leppik, Konstantin Tsõbulevski, Taavi Paomets, Aare Külama ja Arn...
· vilepill · roopill valmistatud pilliroost · vilepill sirgest pajulepast · torupill tuulekott, torud · karjapasun puust v puukoorest, tehti igapäev uus · sikusarv e sokusarv sarvest, signaalpill · kannel keelpill mängitakse sõrmedega, tehti ühest puutükist, 6-7 keelt · hiiukannel e rootsikannel seda mängitakse poognaga · põispikk põiest, poognaga · parmupill suuõõnega · tuhapill puust pulgaga Uuem rahvalaul · Sai mõjutust Euroopast · põhineb lõppriimil, mitmehäälne · regivärsid koondatud salmidesse · suur osakaal on meeste kanda · tuleb pillisaade · viisid keerulisemad · meeste temaatika · naised laulavad sentimentaalsest armuromantikast · vana eesti keelt enam ei ole · vemmalvärsi, paroodia kujul Rahvatantsud · Liigutused sarnanevad tööle
kodudes ja omal käel, ilustati ning muudeti, ning tekkisid uued lood, kirikutes ei kasutatud, tekkis omaette traditsioon (Cyrillus Kreek) Kuidas nimetatakse peamisi häälerühmi setu laulus? EESLAULJA, TORRÕ, KILLÕ RAHVAPILLID Kuidas liigitatakse Eesti rahvapille? (4 rühma) Nimeta igast rühmast vähemalt kolme pilli. Keelpillid kannel, viiul, põispill Puhkpillid pasunad, sarved, torupill Lõõtspillid akordion, lõõtspill, libliklõõts Löök-/rütmipillid trumm, parmupill, jauram Kirjuta kandle ajaloost (millal jõudis Eestisse), liikidest. Vanem kannel ehk väikekannel Uuem kannel ehk viisikannel Duurkannel Rahvakannel RAHVATANTS Kuidas jaguneb Eesti rahvatants? (2) Vanem rahvatants Uuem rahvatants Millised olid vanema rahvatantsu peamised liigid? (2) Sõõr ja rida ehk voor (juhttantsija) Imiteerivad ja akrobaatilised tantsud (väikeses grupis) Nimeta kuidas jaguneb uuem rahvatants? (2) Paaristantsud Kontratantsud Milline on uuema rahvatantsu päritolu?
Regilaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul); Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt); Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt); Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt); Kiige-, mängu- ja tantsulaulud. Rahvapillid: torupill, parmupill, (hiiu) kannel. Tantsud: sabatants, eesti valss, polka, kalamies, ingliska, kupparimuori Koorid Sai alguse kihelkonnakoolidest. 20-tel a-tel asutati 1 kihelkonnakool (sest pärisorjuse kaotamine). Köstrid, kiriku- või kooliõpetajad. Lauldi vaimulikke laule. Laulud ühehäälsed alguses. Tugevad koorid Lõuna-Eestis. Valga seminar 1ne koht, kus hakati tugevalt eesti muusikat õppima. Eesti-Läti piiril. Puhkpilliorkestrid e pasunakoor e pillikoor. 42 koori
Kunileid Mis on pikendatud lõppheli? Laulu- ja mängu selts Mis on refrään? Näited. Napp Missugune on rütm regilaulus? Erandid, põhjenda. Mõttekordus Missugused teemad läbivad isiklikke tundeid Parmupill kajastavaid laule? Pasunakoor Missuguseid kalendrilaule on kõige rohkem säilinud? Pikendatud lõppheli Miks? Refrään Nimeta regilaulude liike. Runolaul Kumb on meile omasem- laul või pillimäng? Miks?
Rahvapillid ja pillimuusika 11. kl Vanemale pillimuusikale oli omapärane: ühehäälne mõtlemine, kitsas heliulatus, lühikeste vormiosade kordamine Mängiti tavaliselt üksi Uuem mitmehäälne muusikaline mõtlemine levis 18.-19. Sajandil kui populaarsuse võitsid suurema heliulatusega ja saatehäälega pillid nt. Viiul, lõõtspill, kannel 19. Saj lõpul hakkasid tekkima rahvapillide ansamblid 19. Saj oli eestlaste laulujumalaks Vanemuine. Pillimäng oli traditsiooniliselt meeste tegevus, hiljem 20. sajandist hakkasid pille mängima ka naised (eelkõige kannelt) KEELPILLID (kordofonid ) Heli tekitavad pingutatud keeled- poognaga või näppe teel. Vanemal ajal valmistati keeled sooltsest, hobuse saba jõhvidest. Uuemal ajal tehakse keeled metallist. Õõnes puust kõlakast toimib resonaatorina, mis võimendab heli. Kannel vanim tantsumuusika pill t...
käsitsikirjutatud salmikute kui ka trükiste kaudu · Laulundatud stiil kaherealine · Funktsionaalharmoonia ehk saatega laul · Levis üle maa justkui moehaigus Rahvapillid · Valik suur kuid üsna algelised pillid · Valmistati kodusel teel · Ehituselt lihtsad · Jagunevad: 1) Puhkpillid · Torupill (kõige täiuslikum ja laialt levinud) · Parmupill (väike ümmargune raudraampiluga ühes küljes ja õhukese teraskeelega raami keskel) 2) Keelpillid · Kannel (vanasti suures aus) · Viiul (hakkas levima 19. Saj alguses) · Rootsi päritoluga ,,sugulased" hiiu ehk rootsi kannel; moldpill (mõlemaid mängiti poognaga, kuid hoiti süles) Rahvalaulu alaliigid lapse seisukohast lähtuvalt
Tartu Kutsehariduskeskus Sõpruse Puiestee 2008 Ajalugu Mõte luua muusikaline kollektiiv Sõpruse puiestee tekkis 1992 aastal Turu äärelinna ridaelamuboksis. Idee autoriks oli Andres Rooväli kes töötas välja ka loodava ansambli identiteedi, sõnumi sisu, väljundite vormi ja määras üldjoontes kogu ühenduse edasise arengukava. Aastate jooksul on idee osaliselt täienenud, tehtud on hulk praktilist tööd nagu lugude ja tekstide kirjutamine, kollektiiviga liitusid andekad, noored muusikud. Laulude sõnum Sõpruse puiestee räägib oma lugudes erinevatest inimestest, südmustest ja ajastutest üritades küsida "kes ma olen, kes sa oled ja miks me oleme?" Sest mis on elu? on küllap üks tähtsamaid, tegelikult kõige olulisem küsimus ja naeruväärt, koguni võimatu oleks sellest mööda hiilida. Me võime ju ennast petta, maskeerida elu illusiooniks, teadmise sõnaks ja sõna silbiks aga mida enam me paadume seda vaesemad me ol...
Estonia seltsi meeskoor Lisaks oli rohkesti kõnesid Hurdalt. Jannsenile heideti ette saksameelsust, valitsevate ja kirikuringkondade soovide arestamist. Rahvale sisendas laulupidu usku ja lootust, andis hoogu koorilaulu edasiseks arenguks. Segakoorid jäeti eemale. Innustus luua uusi oma laule. Jakobson oli kuri saksaliku kava pärast, tema arvates sobisid eesti laulude eeskujuks soome viisid ja vanad eesti rahvalaulud. 6. Rahvapillid Kannel, torupill, lõõtspill, parmupill, jauram, hiiu kannel, lokulaud, vilepill, pasunad 7. Rahvatants Labajalavalss, voortantsud, söörtantsud, kaerajaan, reinlender, harakatants, mustlaspolka 8. Regi- ja uuema rahvalaulu tunnused Liigid: töö-, kalendri-, tavandi-, laste-, kiige- ja lüroeepilised laulud Tunnused: *aluseks värss (8silpi), refräänisõna võis lõpetada (kaske, jaani, alee-aa) *algriim *ühehäälne (v.a setud) *meloodia lihtne, lühike, väikese ulatusega *eeslaulja + koor *rõhk sõnadel
8Eesti muusika Rahvalooming Puhkpillid pasunad, sarved, vilepillid, torupillid, roopill, parmupill Keelpillid kannel, rootsi kannel Löökpillid jauram, lokulaud, Lõõtspill Rahvatantsud labajalavalss, polka, pikk ingliska Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta, pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise (orel)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
