Palumaa Referaat (0)

1. Paiknemine Eestis
Palumaa on palumännikute ja nõmmede maastik ,mis asub Haanja kõrgustiku kirdejalamil.
2.Geoloogilne ehitus
Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad.
Piusa raudteejaama juures leiduvat valget liivakivi kasutatakse klaasiliivaks.
3. Pinnamood
Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine . Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste,järvede,soode,niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid,aga ka põllumaid ja soid.
Lk 1
4. Kliimaolud
Atlandi ookeani põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus, tuntud kui, Islandi miinimum, mõjutab oluliselt ka Eesti ilma, kuna põhjustab tugevaid tuuli , sademeid ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseosadesse kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass
põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedama ilma. Eestis valitseb üleminekuline paraskliima.
Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal .
Peamiseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma.
. Kõige madalam on sademete hulk saartel ja rannikul ning kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kaugusel paiknevas vööndis. Eesti asukoht tingib selle, et hulk ületab aurumise.
Talvise lumikatte hulk ning ajaline kestus varieeruvad suuresti. Keskmiselt on Eestis lumi maas 75–135 päeval aastas, kusjuures kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.
Lk 2
5. Veestik
Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv.
Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad.
Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit.
Seetõttu lähevad nende pinnakihid suvel väga soojaks temperatuurikihilisus kujuneb suureks.
Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi
Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas on sügavaim Eestis.
Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org
.Värskas tungib sügavasse maismaasse omapärane orglat,mis oma tekkelt on Peipsi järve lõunasse kaldumise tõttu veega täitunud ürgorg.
Samas ürgorus asub Õrsava järv
.Mädajõel ja Piusal elab palju kopraid,kes ehitavad suuri kuhilpesi ja langetavad puid.
6. Muld ja taimkate
Mullad on siin piirkonnas lubjavaesed ja kohati tugevasti leetunud,ent siingi leidub viljakaid maid. Taimestiku on märgata lubjalembeste taimeliikide vähesust
.Siinses maastikus võib näha laildaselt asustamata palumetsi,mis vahelduvad rabade ja järvedega.Seal kus metsa vähem laiuvad kanarbikunõmmed ,leesikalaigud ja liivanurmed.
Värska ehk Lutepää liivik on tähtsaim stepipäritoluga taimede kasvukoht Eestis. Siin kasvavad liiv-haguhein,tatari põisrohi,kännas-nõmmelill,liiv-hunditubakas,nõmmenelk,harilik käokuld,aas- karukell jpt.Siinsetes metsades pesitseb palju kodukakkusid.
Lk 3
7.Vaatamisväärsused
Kauneim vatamisväärsus on Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas,mille veerusid kaunistab hulk liivakivipaljandeid.
Laialt tuntud on ka Härma müürmägi,mis on ilusaim Piusa äärseist liivakaljudest.
Tuntumad paljandid on veel Tamme müür Vokil ja Mõldri müürmägi.
Samuti on vaatamisväärsusteks Valgjärv ja Mustjärv-üks oma läbipaitva vee ja teine pruuni vee pooles
.Omapärane oma tekkelt on orglaht.
Taimetarku peaks kindlasti huvitama stepitaimede rohkus Lutepää liivikus.
Lk 4
Referaat
Palumaa
Nimi:
Kasutatud kirjandus
Raamat „Eesti maastikud “
www.wikipedia.org
Lk 5
Sisukord
Lk.1.......................................... Paiknemine eestis, Geoloogline ehitus, Pinnamood.
Lk.2.......................................... Kliimaolud.
Lk.3.......................................... Veestik, Muld ja taimkate.
Lk.4..........................................Vaatamisväärsused.
Lk.5.......................................... Kasutatud kirjandus.