VÕLAD TÖÖVÕTJATELE Töötasu arvestamisel tehakse kanne (kasumiaruanne skeem 2): D Palgakulu K Võlad töövõtjatele Või (kasumiaruanne skeem 1): D ...kulud K Palgavõlg D ...kulud K Sotsiaalmaksuvõlg K Töötuskindlustusevõlg D Palgavõlg K Töötuskindlustusevõlg K Tulumaksuvõlg K Kogumispensionivõlg K Arvelduskonto TÖÖTAJATE PUHKUSETASUKOHUSTUSED Puhkusetasukohustus on aruandeaastal välja teenitud ja kuluks kantud, kuid välja maksmata puhkusetasu. Puhkusetasu läheb läbi eraldise konto. Kulud- > eraldis - > võlg Puhkusetasukohustuse moodustamine: D Puhkusetasukulud K Puhkustasueraldis D Sotsiaalmaksukulud K Sotsiaalmaksu eraldis D Töötuskindlustusmakse kulud K Töötuskindlustusmakse eraldis
8) Vana masin (soetusmaksumus 16 000 eurot, akumuleeritud kulum 12 000 eurot) müüdi 6750 euro eest (sh käibemaks määraga 20%). Raha laekus kassasse. Teha raamatupidamiskanded majandustehingute kohta ja arvutada käibemaksuvõlg seisuga 31.12.20x1 ÜLESANNE 1 Karini tulumaks: 1100 22 22 144 = 912 912 * 21% = 191,52 235,52 maksudeks Kätte saab 1100 235,52 = 864,78 33% 1100-st 1% 3010-st Kanded: 1) Töötasu arvestamine D: Palgakulu 3010 K: Palgavõlg 3010 kuna kohe ei maksta 2) Sotsiaalmaksu arvestamine D: Sotsiaalmaksukulu 993,3 K: Sotsiaalmaksuvõlg 993,3 3) Töötuskindlustuse arvestamine D: Töötuskindlustuskulu 30,10 K: Töötuskindlustusvõlg 30,10 *** Need olid tööandja kulud*** 4) Kinnipidamised töötasudelt D: Palgavõlg 649,04 K: Töötuskindlustusmaksevõlg 60,20 K: Tulumaksuvõlg 551,04 K: Pensionikindlustuse võlg 37,80 5) Töötasu maksmine
109224FAY TAF0070 Raamatupidamisbilanss (eurodes) seisuga 31.12.20x0.a. AKTIVA PASSIVA Arvelduskonto 7040 Võlad tarnijatele 9000 Ostjate tasumata arved 5260 Palgavõlg 1005 Ettemakstud kindlustuskulud 2400 Osakapital 12000 Materjal 3000 Eelmiste aastate jaot. kasum 3958 Materiaalne põhivara 11010 Aruandeaasta kasum 1095 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -1652 AKTIVA KOKKU 27058 PASSIVA KOKKU 27058 PÄEVARAAMAT
12.20x1 kajastati kuluna Kaubakulud 3,100 Kaup 5 31.12.20x1 Tarbitud elektrienergia (arve) Elektrikulu 320 Võlad tarnijatele 6 31.12.20x1 Arvestati ja maksti töötajatele töötasu Palgakulu 1,200 Palgavõlg Palgavõlg 1,200 Arvelduskonto 7 Korrigeeriti ettelaekunud renditulu Ettemakstud renditulu 300 Muu tegevustulu Materiaalse põhivara 8 soetusmaksumuse mahaarvestamine Amortisatsioonikulud 444
Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 Põhivara kokku 552,000 549,400 AKTIVA KOKKU 895,000 864,160 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajaline pangalaen 170,000 170,000 Võlg tarnijale 34,600 35,440 Palgavõlg 48,000 60,000 Tulumaksuvõlg 40,000 47,060 Sotsiaalmaksuvõlg 0 19,800 Töötuskindlustusmaksevõlg 0 480 Käibemaksuvõlg 0 39,860 Intressivõlg 0 600 Dividendivõlg 0 28,000
- seadmed (Accumul. Depr. - Equipm.) -50 Mööbel (Furniture) 3 600 Akum. depr. - mööbel (Accumul. Depr. - Furniture) -60 Põhivarad kokku 5 490 Varad kokku 18 790 Kohustised Lühiajalised kohustised (Short-Term Liabilities) Võlad tarnijatele (Accounts payable) 3 600 Palgavõlg (Salary payable) 500 Ettemaks ostjatelt (Unearned Service revenue) 600 Kohustised kokku 4 700 Omakapital Omaniku finantseering (Owner's capital) 14 000 Jaotamata kasum/kahjum (Retained profit/loss) 90 Omakapital kokku 14 090 Kohustised ja omakapital kokku 18 790
K Tooraine ja materjalid 2000 3. Laost väljastati tootmisesse toorainet 147 380 D Tootmise otsekulud 147380 K Tooraine ja materjalid 147380 4. Laost väljastati abimaterjale tootmisse 10 000 D Tootmise üldkulud 10000 K Tooraine ja materjalid 10000 5. Arvestati palka 140 000 (brutotasu) ja vastavalt makse palkadelt D Tootmise otsesed tööjõukulud 147180 D Tootmise üld tööjõukulud 40140 K Palgavõlg 140000 K Sotsiaalmaksu võlg 46200 6 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) K Tööstuskindlustus võlg 1120 D Palgavõlg 2800 K Kogumispensioni võlg 2800 D Palgavõlg 2240 K Tööstuskindlustus võlg 2240 D Palgavõlg 26992 K Tulumaksu võlg 26992 6. Tasuti eelmise majandustehingu kulud pangast
· AS'i Reek pikaajalise investeeringuna soetatud aktsiad- vara · Auto- vara · Büroohoone- vara · Ettemaksed tarnijatele- vara · Ettemaks ostjalt teenuse eest- kohustus · ettemaksuna laekunud rent- kohustus · intressinõue- vara · intressivõlg- kohustus · kaup müügiks- vara · lühiajaline pangalaen- kohustus · osakapital- omakapital · ostjalt laekumata summa- vara · OÜ'le Laks antud lühiajaline laen- vara · Palgavõlg- kohustus · Raha arvelduskontol- vara · Tootmisseadmed- vara · Tulumaksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees kohustus · Võlad tarnijatele- kohustus
5 132300 79 400 52 900 6 842 700 915 600 -72900 Ülesanne 2 Mis alljärgnevast kuulub varade, kohustuste või omakapitali hulka (v,k,o)? (v) Sõiduauto (v) Büroohoone (v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt (o) Kohustuslik reservkapital (o) Aruandeaasta kasum (v) Ostetud kaubamärk (o) Võlad tarnijatele (v) Tootmisseadmed (o) Osakapital (v) Makstud avanss tarnijale (v) Ettemakstud rent (tootmisruumide eest) (k) Palgavõlg (k) Lühiajaline pangalaen (v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täita alljärgnev bilansitabel. As Meie 1. 50% AS Karu aktsiaid 250 000 2. Aktsiakapital nimiväärtuses ? 3. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 230 000 4. Kohustuslik reservkapital 44 000 5
· Kohustis (liability) P · Omakapital ( equity) P · Tulu (revenue) · Kulu (expense) kasumiaruan · Kasum (profit) · Kahjum (loss) P Finantsarvestue tunnused · Eesmärk · Info kasutajad · Ajaline suunitlus · Põhinõue infole · Täpsus · Objektid · Arvestussüsteem · Mõõtühikud · Info esitamine · Kohustuslikkus Seisundi aruanne bilanss- seisuga 31.dets 20x3 Perioodi aruanded- kasumiaruanne, rahakäibe aruanne. Palgavõlg- Töötasu alammäär on -täistööajaga töötamise korral 276,02 eurot -töötasu alamääraks tunnis 1,73 eur Töötasu arvestamisel kajastatakse: Tööjõukulud (töötasu ning tööandja maksud ja maksed) maksude ja maksete kohustised palgas muude kinnipidamiste kohtustised. Kinnipidamised töötasust (1) · Töötasust peetakse kinni- · Töötajate töötuskindlustus (v.a pensionäridi korral=
Laen tagastatakse 3 kuu möödumisel koos intressiga: D Lühiajaline pangalaen 100 000 D Intressivõlg 3000 K Pangakonto 103 000 Võlad tarnijatele Need on võlad tarnitud kaupade ja osutatud teenuste eest. Ostuarved kajastatakse raamatupidamisarvestuses tekkepõhiselt ehk majandustehingu toimumisel, olenemata sellest, kas raha on tasutud. Raamatupidamiskanne: D (vastav) Kulu, Kaup, Materjal, Materiaalne põhivara jne. (D käibemaks) K Võlad tarnijatele Töötasu kajastamine (Palgavõlg) Töötasu alammäär 2014. aastal on: 355 eurot/kuus (täistööajaga töötamise korral) ja 2,13 eurot/tunnis. Töötasu alammäär 2015. aastal on: 390 eurot/kuus (täistööajaga töötamise korral) ja 2,34 eurot/tunnis. Töötasu arvestamisel kajastatakse: tööjõukulud (töötasu ning tööandja maksud ja maksed), maksude ja maksete kohustised, väljamaksmata töötasu kohustis Kinnipidamised töötasust Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 2% töötasust.
omakapitalis, on: OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab raha laekumist ja väljamakseid aruandeperioodil, on: RAHAKÄIBE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab tulusid, kulusid ja majandustulemust aruandeperioodil on: Kasumiaruanne Finantsaruanne, mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga on: RAAMATUPIDAMISBILANSS Kohustiste koosseisus kajastatakse: ETTEMAKSTUD RENDITULUD Konto kaup on: AKTIVAKONTO Konto nõuded ostjate vastu on AKTIVAKONTO Konto Palgavõlg on: PASSIVAKONTO Konto vasakul pool kajastatakse: DEEBET Konto võlad tarnijatele algjääk märgitakse: Konto paremale poole ja see on kreedit Konto võlad tarnijatele kreeditkäive on: 1300EUR Konto võlad tarnijatele lõppjääk on: 700EUR Konto Võlad tarnijatele on: Passivakonto Konto võlad töövõtjatele on: passivakonto Korrigeerimiskandeid tehakse: Raamatupidamisõiendi alusel Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD KULU KAJASTAMINE KULUNA
104. 105. Tekkepõhised kulud kajastatakse esmalt kasumiaruandes kuluna, aga raha maksmine võib toimuda hiljem. 106. Oletame, et etteõvttes on 2 töötajat ja kummagi töötaja töötasu on 1000 eurot kuus. Palgapäevaks on töölepingus märgitud 5. kuupäev. Kui töötajad tegid tööd septembrikuus, siis kuu viimase päeva seisuga arvutatakse välja tasu tehtud töö eest ja kajastatakse raamatupidamiskandega: D palgakulud 2000, K palgavõlg 2000. Palgapäeval, 5. oktoobril, makstakse töötasu ja tehakse raamatupidamiskanne D Palgavõlg 2000, K Pangakonto 2000. 107. Tekkepõhised tulud kajastatakse esmalt kasumiaruandes tuluna, aga raha laekumine võib toimuda hiljem. 108. 109. 110. Lõpetamiskanded. Pärast korrigeerimis- ja enne lõpetamiskandeid on soovitatava koostada vigade vältimiseks proovibilanss. Lõpetamiskanded on tulukonto sulgemine, kulukonto sulgemine ja tulude ja kulude koondkonto
Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe) Kasum/kahjum – aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb Kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või
risk b. Likviidne sularaha majandusüksuse kassas ja raha pangas c. Igasugused lühiajalised müügikõlbulikud väärtpaberid 8. Millised bilansikirjed kajastatakse nõudena? Valige üks või mitu: a. Käibemaksuvõlg b. Ettevõtte tulumaksu ettemaks c. Tarnijatele tasutud avansid d. Tulevaste perioodide ettemakstud rendikulu e. Ostjate ettemaksed f. Ostjate laekumata arved g. Palgavõlg h. Tasutud ettemaks varude eest 9. Firma 2xx6 aasta krediitmüük oli 1,5 miljonit eurot. 01.01.2xx6 oli kontol väärtusvähendi kreeditsaldo 36 000 eurot. Aasta jooksul kanti maha lootusetuid arveid, mis oli varem kuludesse kantud, 30 000 euro ulatuses. Varasemate aastate kogemustest on hinnatud, et 3% krediitmüügist ei laeku. Milline on 31.12.2xx6 väärtusvähendi konto saldo? Valige üks: a. 45 000 eurot b. 81 000 eurot c. 20 100 eurot d
K Renditulud 1500 Tekkepõhised kulud ... kajastatakse esmalt kasumiaruandes kuluna, aga raha maksmine võib toimuda hiljem. Tekkepõhised kulud -näide Oletame, et ettevõttes on 2 töötajat ja kummagi töötaja töötasu on 1000 eurot kuus. Palgapäevaks on töölepingus märgitud 5. kuupäev. Kui töötajad tegid tööd septembrikuus, siis kuu viimase päeva seisuga arvutatakse välja tasu tehtud töö eest ja kajastatakse raamatupidamiskandega: D Palgakulud 2000 K Palgavõlg 2000 Palgapäeval, s.o 5. oktoobril, makstakse töötasu välja ja tehakse raamatupidamiskanne: D Palgavõlg 2000 K Pangakonto 2000 Tekkepõhised tulud ... kajastatakse esmalt kasumiaruandes tuluna, aga raha laekumine võib toimuda hiljem. Tekkepõhised tulud -näide AS Apsti andis 1. septembril 20x1 laenu AS-le Upsti 120 000 eurot. Intressimäär on 12% aastas. Lepingu kohaselt tagastab AS Upsti AS-le Apsti laenu 31. augustil 20x2 kogusummas.
täistööajaga (arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas). Jaanuarikuu täistööajanorm oli 176 tundi. Eeldusel, et töötaja töötab tööajanormijärgselt, on töötaja jaanuarikuu põhipalk 30 x 176 = 5280 krooni brutosummas. Tööajanorm on kalendrikuude lõikes erinev ning sõltub konkreetse kuu kalendaarsete tööpäevade arvust. Tööandja teeb palga arvestamisel järgmised kanded: D Kulu K Palgavõlg K Sotsiaalmaksu võlg K Töötukindlustusvõlg 6 Töötajale tasu välja makstes: D Palgavõlg K Tulumaksuvõlg K Töötukindlustusvõlg Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv-
järgmisel perioodil 20802 Kap.rendi lüh.osa, leping .... Passiva Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 2090 Konventeeritavad võlakohutused Passiva Konverteeritavad võlakohustused 21 Võlad tarnijatele Passiva 2110 Võlad Eesti tarnijatele Passiva Võlad tarnijatele 2120 Võlad EL tarnijatele (ühendusesisene soetus) Passiva Võlad tarnijatele 2130 Võlad välistarnijatele (mitte EL) Passiva Võlad tarnijatele 22 Võlad töövõtjatele Passiva 2210 Palgavõlg Passiva Võlad töövõtjatele 2211 Palgast kinnipeetud elatis Passiva Võlad töövõtjatele 2212 Palgast kinnipeetud trahvid (sh. täitevamet) Passiva Võlad töövõtjatele 2219 Muud kinnipidamised palgast Passiva Võlad töövõtjatele 2280 Puhkusetasu kohustus Passiva Võlad töövõtjatele 23 Maksuvõlad Passiva 231 Käibemaksu saldo Passiva 2310 Müügi käibemaks Passiva Maksuvõlad 2311 Sisendkäibemaks Passiva Maksuvõlad
reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Bilansiskeem on esitatud lisas 1. Näiteülesanne 3: Koostada bilanss alljärgnevas tabelis 4 järgmistel andmetel: Saldod: 1 Arvelduskonto 16 000.- 7 Osakapital 40 000.- 2 Kassa 4 100.- 8 Ostjatelt laekumata summad 12 000.- 3 Kasum 5 000.- 9 Palgavõlg 4 100.- 4 Kaup 4 000.- 10 Pikaajaline pangalaen 10 000.- 5 Masinad 28 000.- 11 Võlg tarnijatele 6 500.- 6 Materjal 1 500.- 13 Tabel 4 BILANSS PASSIVA (kohustused ja
Kui vekslil ei ole intressimäära näidatud, on tegemist diskontoga (kontrapassiva konto). Viitvõlad nt võlad töövõtjatele, dividendivõlad, intressivõlad, mis on bilansi koostamise päevaks tekkinud, kuid mille maksetähtpäev ei pruugi olla saabunud või seda ei teatagi. Viitvõlgade fikseerimine nõuab perioodi lõpul tavaliselt korrigeerimiskannete tegemist. Viitvõlad jagunevad: 6 o palgavõlg o puhkusetasueraldis o dividendivõlg Maksuvõlad jagunevad: o tasumisele kuuluv käibemaks o muud maksuvõlad (nt sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, üksikisiku tulumaksuvõlg, ettevõtte tulumaksuvõlg) Pikaajaliste kohustiste tagasimaksed järgmisel perioodil sellel kirjel kajastatakse kohustiste põhisumma see osa, mis järgmisel perioodil tagasimaksmisele kuulub o ostjate ettemaksed (Alver & Alver, 2017) 1
Kui vekslil ei ole intressimäära näidatud, on tegemist diskontoga (kontrapassiva konto). Viitvõlad nt võlad töövõtjatele, dividendivõlad, intressivõlad, mis on bilansi koostamise päevaks tekkinud, kuid mille maksetähtpäev ei pruugi olla saabunud või seda ei teatagi. Viitvõlgade fikseerimine nõuab perioodi lõpul tavaliselt korrigeerimiskannete tegemist. Viitvõlad jagunevad: 6 o palgavõlg o puhkusetasueraldis o dividendivõlg Maksuvõlad jagunevad: o tasumisele kuuluv käibemaks o muud maksuvõlad (nt sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, üksikisiku tulumaksuvõlg, ettevõtte tulumaksuvõlg) Pikaajaliste kohustiste tagasimaksed järgmisel perioodil sellel kirjel kajastatakse kohustiste põhisumma see osa, mis järgmisel perioodil tagasimaksmisele kuulub o ostjate ettemaksed (Alver & Alver, 2017) 1
Inventeerimise kord Inventuuri ettevalmistamine Inventuuri läbiviimine Inventeerimistulemuste vormistamine Tulemuste analüüs Oluliste hälvete leidmine Hälvete dokumenteerimine Raamatupidamisandmete korrigeerimine Inventeerimistulemuste kajastamine Puudujääk normi piires D Kulud K Kaup, Materjal jne Puudujääk üle normi (süüdlane teada) D Debitoorne võlg, Pangakonto, Kassa, Palgavõlg jne K Kaup, Materjal jne Puudujääk üle normi (süüdlast ei tea) D Kulud K Kaup, Materjal jne Ülejääk D Kaup, Materjal jne K Kulud VARUDE KULUPÕHISED ARVESTUSMEETODID Laos olevad üheliigilised varaobjektid võivad olla soetatud erinevatel aegadel ja erineva soetushinnaga. Siit ka küsimus: Kuidas kajastada varude lõppjääki ja müüdud kaupade soetusmaksumust? Enamlevinud meetodid
Inventuuri tulemused fikseeritakse vastavas aruandes (näiteks inventeerimisnimestikus). Inventeerimise kord Inventuuri ettevalmistamine Inventuuri läbiviimine Inventeerimistulemuste vormistamine Tulemuste analüüs Oluliste hälvete leidmine Hälvete dokumenteerimine Raamatupidamisandmete korrigeerimine Inventeerimistulemuste kajastamine Puudujääk normi piires D Kulud K Kaup, Materjal jne Puudujääk üle normi (süüdlane teada) D Debitoorne võlg, Pangakonto, Kassa, Palgavõlg jne K Kaup, Materjal jne Puudujääk üle normi (süüdlast ei tea) D Kulud K Kaup, Materjal jne Ülejääk D Kaup, Materjal jne K Kulud VARUDE KULUPÕHISED ARVESTUSMEETODID Laos olevad üheliigilised varaobjektid võivad olla soetatud erinevatel aegadel ja erineva soetushinnaga. Arvestuse lihtsustamise eesmärgil on välja töötatud kulupõhised meetodid, mille alusel toimub varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine. Enamlevinud meetodid
2570 Tulumaks alates 2000 ja erisoodustuse tulumaks Võlad 2579 Tulumaks alates 2000 ja erisoodustuse tulumaksu intressivõlg Võlad 2580 Maamaks Võlad 2589 Maamaksu intressivõlg Võlad 2590 Raskeveokimaks Võlad 2591 Raskeveokimaksu intressivõlg Võlad 2610 Palgavõlg Võlad 2611 Palga vahekonto Võlad 2612 Puhkusereserv Võlad 2650 Dividendivõlad Võlad 2660 Intressivõlad Võlad 2690 Muud viitvõlad Võlad
Intressimäär 7% 8-12% Alusvaluuta EUR EUR 17 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 31.12.2008 31.12.2007 Palgavõlg 210 000 173 000 Puhkusetasu eraldis 160 000 87 000 Kokku 370 000 260 000 Lisa 11 Maksud Maksude ettemaksed 31.12.2008 31.12.2007 Käibemaks 925 000 845 000
Ettevõtte tulumaks 569 213 12 707 Töötuskindlustus 356 364 77 613 Kohustuslik 0 116 890 kogumispension Pakendimaks 0 4727 KOKKU 6 040 259 5 514 820 Tabel 3 Maksukohustused 4.3 Võlad 31.12.2009 31.12.2008 Palgavõlg 4 460 397 4 192 356 Puhkuse reserv 1 040 713 1 234 979 KOKKU 5 501 110 5 427 335 Tabel 4 Võlad töövõtjatele 31.12.2009 31.12.2008 Intessivõlad 129 018 216 376 Muud viitvõlad 805 790 1 276 930
annaabi.ee 
