puudulikkusesse) Ühepoolne (vastaspoolse neeru kompensatoorne hüpertroofia) LISANEER Väikeses vaagnas; kaasnevad kivid, hüdronefroos, ureetri ektoopia jne. KAHESTUMINE Ühe- või kahepoolne Neerude ja ureetri kahestumine Püelonefriit (põhjuseks püelonefriit, refluks, kivid, kusejuhasong) ROTATSIOONIHÄIR ED Düstoopia e. väärasetsus Neer asetseb väljaspool oma õiget asukohta: iliotsökaalselt tooraksi vaagna- või lumbaalpiirkonnas HOBURAUDNEER Kaasneb neerude rotatsioonihäire, enamasti on alumised poolused suunatud mediaalsele ning omavahel ühenduses ERINEVAD SUHTEANOMAALIAD S-kujuline, L-kujuline, vormitu POLÜTSÜSTILISED NEERUD Autosomaalne dominantne
Neerude tegevuse regulatsioon · Osmootse rõhu regulatsioon- osmootne rõhk tõuseb kui inimene kaotab suhteliselt rohkem vett kui osmootset rõhku tekitavaid soolasid.Vedeliku puuduse tingimustes tõuseb vere osmolaarsus, sellele organism reageerib janutunde tekkimisega. · Vererõhu langusele ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhu-ja venitustundlikus piirkonnas · Happe-leelistasakaalu regulatsioon neer levitab pidevalt mitte lenduvaid happeid ja aluseid. Neeru Ph kujunemine tujub neeru distaalsetes torukestes. Ööpäevase uriini hulk 1,5 l Tunnidiurees 50-100ml
vasokonstriktoorne aine, mida tuntakse. Ta põhjustab kestva veresoonte ahenemise ja tõstab sellega vererõhku. Samas toimib angotensiin neerupealistele ja põhjustab seal aldosterooni vabanemise. Aldosteroon aga põhjustab neerutorukestes Na tagasi- imendumise ja Na-le järgneb ka vesi. Seega käivitub RAAS vererõhu languse, soola kaotuse ja verehulga vähenemise tingimustes. Happe-leelistasakaalu regulatsioon Neer eritab pidevalt mittelenduvaid happeid ja aluseid. Nendeks on sulfaatioonid, fosfaatioonid, mis tekivad valkude lõhustamise käigus. Aluselisteks aineteks on ka mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sõltub ainevahetuse lõpp-produktidest. Taimetoitlasel on uriin leeline, liha söömisel muutub uriini reaktsioon happeliseks. Uriini pH võib kõikuda vahemikus 4,5-8,0. Vesinikioonide kontsentratsioon on proksimaalses torukeses veidi
tekitavaid soolasid. Selle tulemusena distaalsete vääniliste torukeste läbilaskvus veele suureneb ja vesi peetakse organismis kinni. Samas sunnib janu inimest rohkem jooma ja nii taastatakse normaalne vedelikubilanss ja säilitatakse isotoonia. Alkohol pärsib ADH teket siit ka alkoholi liigtarbimisel tekkiv kuiv nahk ja suurenenud uriinihulk.Happeleelistasakaalu regulatsioon: Neer eritab pidevalt mittelenduvaid happeid ja aluseid. Nendeks on sulfaatioonid, fosfaatioonid, mis tekivad valkude lõhustamise käigus. Aluselisteks aineteks on mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sõltub ainevahetuse lõpp produktidest. Taimetoitlasel on uriin leeline, liha söömisel muutub uriini reaktsioon happeliseks. Lisaks sellel osaleb H ioon ka hingamise regulatsiooni
kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina, osa higiga ja kopsudest välja hingatava õhuga Neerud (ladina k. renes) On punakaspruunid oakujulised paariselundid Kaaluvad 150200g Paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal Neerude ehitus ja talitlus Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufaasia nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimub uriini valmistamine
KT V SISEELUNDID 70. Seedekanali osad Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool 71. Seedekanali seina ehitus Kolm kesta: (sisemine) Limaskest rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Aluskiht kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga (keskmine) Lihaskest silelihasrakkudest, kahekihiline: välimine pikilihaskiht, sisemine - ringlihaskiht (välimine) Serooskest õhuke ja siledapinnaline, eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed 2 keelealust süljenääret suu põhjas, avaneb keele alla 2 lõuaalust süljenääret alalõuanurga kohal, avaneb keele alla 2 kõrvasüljenääret väliskõrva ees all mälurlihas peal, avaneb suuõõnde t...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Neerud Referaat Anneli Mihkelson 9. Klass Pärnu 2009 Neerud on punakaspruunid oakujulised paaris elundid, mis kaaluvad 150200g, ja paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas. Parem neer asub12. rinnalüli ja 1.3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal. Neerude funktsioonid · kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · osmootse rõhu säilitamine · happeleelistasakaalu regulatsioon · jääkainete eemaldamine organismist · bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon · vereloome regulatsioon Neeru sisesekretoorne funktsioon See on seotud erütropoietiini tootmisega
Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised, punakaspruunid spetsiifilidsed eritusorganid, mis kinnituvad nimmepiirkonnas mõlemal pool selgroogu ekstrapertoneaalselt kõhuõõne dorsaalse seina külge, vasak neer paremast mõnevõrra tagapool. Kuseteede ülesanne os uriini aktiivse edasijuhtimise ja põies säilitamise kõrval uriini koostisosade verre tagasiimendumise tõkestamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Ainupapillilises neerus on neeruvaagen kusejuha lehtrikujuline laiend, millest hobuse neerudes mõlema otsa suunas väljuvad juhalaadsed lõppsopised. Mitmepapillilises neerus on iga neerunäsa varustatud neeruvaagna väljasopististe neerukarikaga
Eritus elundkond Algab neerudega ja lõpeb kusitiga. Elutegevuse käigus moodustab organism mitmesugused mitte omastavad ainevahetuse produktid, mille kuhjumine rikub organismi sisekeskkonna konstantsust- homöostaas (kusiaine, soolad, süsihappegaas) Organismi viiakse pidevalt toidu ja joogiga vett ja seal lahustunud aineid. Neer On 150g raske. Tiheda konsistensiga punakas-pruun, parenhümatoosne elund (paaris). Mõõtmed: 12x6x3 cm. Neer asetseb viimase rinnalüli ja esimese kahe nimmelüli kõrgusel. Parem neer on vasakust veidi all pool, sest maks surub teda alla poole. Neerude ülemised poolused on teineteisele lähemal kui alumised. Neerude kinnitamiseks pole olemas ligamentaarset hoide aparaati. Nad püsivad oma asendis tänu neeruväratisse sisenevatele veresoonte doonusele, neerukihnule ja kõhulihaste pressile. Tugeval kõhnumisel ja kõhulihaste lõtvumisel võib tekkida rändneer
75%) Diagnoosimine On määratav: vereplasmas peale plasmavalkude väljasadestamist. Põllumajandusloomade norm: 3,3 6,7 mmol/l Füüsiline uuring, biokeemia, uriini analüüs, CBC Hemokontsentratsioon - veri pakseneb vedeliku vähesuse tõttu Biokeemia - uurea, kreatiniini kõrge kontsentratsioon, kaltsiumi kõrge tase Proteiini kõrge tase uriinis Röntgen - takistused kuseteedes, neerude suurus ja struktuur Väiksem neer - krooniline neeruhaigus Suurem neer - akuutne neerupuudulikkus või obstruktsioon Koeproov neerust, et diagnoosida neeruhaigust, elimineerida teisi akuutseid/kroonilisi neeruhaiguseid Iseärasused Hobusel ja veisel on renaalse asoteemia korral uurea hulga suurenemine minimaalne Kreatiniini hulga suurenemine glomerulaarfiltratsiooni vähenemine Veisel: Metaboolne alkalaas NaCl vähenemine Polüuurilise neerupuudulikkuse puhul hüpokaleemia Oliguurilise neerupuudulikkuse puhul hüperkaleemia Hobune
kompimine Seedelundkon Suu-neel- Algab Sooltoru algab Suuava-neel- Magu, maks, Tindinääre, d sööögitoru- suuavaga, suuavaga ja hõõrel-magu- sooltoru, süda, seepiaplaat, umbselt söögitoru, lõpeb pärakuga. sooltoru-maks- neer, lehter lõppev sool. pugu, magu, Toit ja üks neer/pärak Sool sool, pärak, toidujäägid ei mahukas ja eritustorukese segune. Kaks külgmiste d neeru. jätketega, nendee kaudu toimub toidu jaotumine ussi kehas. Pärakut pole, tahked toidujäägid eritatakse suu kaudu, vedelad
● eritavad vastavalt vajaudsele aluselist- happelist fosforhappe soolasid ● eritavad mürkaineid. Mis kinnitub neerude ülemisele poolusele? Neerupealis ehk suprarenaalnääre Mis elundid kuuluvad kuseelundite Neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti süsteemi? Neer ladina k. Ren Neerud (lad.k) renes kusejuha (lad.k) ureter kusepõis (lad.k) vesica urinaria kusiti (lad.k) urethra Kus asuvad neerud? Neerud paiknevad nimmekiirkonnas lõhuelme taguses ruumis kummalgi pool lülisammast.
INIMESE ORGANISM KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Kuidas nimetatakse kõiki keha luid ühe sõnaga? 2. Kus paikneb nägemisnärv? 3. Raskeim inimene kaalus üle 998 kg. Õige või vale? 4. Mitu luud on täiskasvanud inimese kehas? Eksimisvõimalus + - 20 5. Neere kasutatakse hingamiseks. Õige või vale? 6. Sülge toodavad süljenäärmed. Õige või vale? 7. Milline organism pumpab verd kehas ringi? 8. Kus asub küünarluu? 9. Millisele kehaosale viitab sõna ,,haistmine"? 10. Mitu kuud on naine rase? INIMESE ORGANISM KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Raskeim inimene kaalus üle 998 kg. Õige või vale? 2. Mida on inimkehas 100 miljardit? 3. Milline kehaosa võib nakatuda tuberkuloosi? 4. Mitu luud on ...
LIHASED NAHK TUGI- LUUD ELUNDKOND INIMENE KATTE- ELUNDKOND LIIGESED KÜÜNED KUSEPÕIS NEER NÄRVI- PEAAJU SÜSTEEM ERITUS- ELUNDKOND KUSEJUHA MEELE- SEEDE- ELUND ELUNDKOND SIGIMIS- KUSITI ELUNDKOND SELJAAJU SISENÕRE- PÄRA SÜSTEEM PEENIS K NÄRVID
- Liha ilma lõhnata ja lihaskude kahvaturoosa - Konsistentsilt kõva (koputades kostab puhas selge heli) Linnuliha Subproduktid ehk rupskid · On tapaloomade muu söödav osa peale liha Punased rupskid (süda, maks, keel, põrn, kopsud, neerud) Valged rupskid (aju, udar, munandid, pea, jalad, harknääre) · Enam kasutatakse sea kui veiserupskeid Olenevalt looma liigist jagunevad: · Veiserupskid (keel, maks, saba) · Searupskid (kõike) · Lambarupskid (aju, neer, munandid, jalad) · Vasikarupskid (neer, maks, harknääre)
1. Menüü nupp 2. Tagasi nupp 3. Valimise nupp 4. LCD ekraan 5. USB auk 6. Printeri pea 7. Printimisalus Milliseid 3D printereid on olemas? Kasutusalad - Kiirprototüüpimine; - Ehete- ja meditsiinitööstus; - Kosmosetööstus; - Arheoloogia; - Kriminoloogia; - Majade ehitamine. Ajalugu -1983 aasta; - Chuck Hull leiutas esimese 3D loomise tehnika; - 1991 – esimene FDM 3D printer; - 1999 – esimene 3D prinditud organ; - 2002 – esimene prinditud neer; - 2006 – esimene SLS printer massidele; - 2007 – esimene 3D printer, mille hind jäi alla 10 000$. Ajalugu - 2009 pane ise kokku printerite levik (DIY) - 2011; - Esimene prinditud auto; - Esimene prinditud lennuk; - Prindime kulda ja hõbedat; - Prindime šokolaadi. - 2012 – paigaldati esimene prinditud lõualuu. - 2013 – esimene prinditud relv ja alustati esimese 3D pliiatsi projektiga.
TIGU Elupaik : koduaias, linnapargis Suurus : Toitumine : taimelehed, küpsenud vilju Eritamine : üks neer Närvisüsteem : peaaju Meeleelundid : kaks paari kombitsaid ja silmad, kompimis ja maitsemeel Sigimine : liitsuguline Mitmekesisus : Tähtsus looduses : aitavad kaasa parasiitusside levikule Kasutusalad : söögiks, kunagi kasutasid inimeses usse riide värvimiseks Hingamine : kops või lõpused JÄRVEKARP Elupaik : mageveekogudes kui ka meres Suurus : Ehitus : neil puudub pea, väljast on koda kaetud õhukese sarvainest kihiga ja seestpoolt õhukese pärlmutterkihiga
endokriinorganid (epi- ja hüpofüüs, neerupealis, kilpnääre jt.) Kompaktsete organite ehitus · Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) · Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Kui organisisese sarra osad jaotavad organi enam-vähem isoleeritud ruumideks, siis nimetatakse neid vaheseinteks e. septideks (septa) Nääre Lümfisõlm Põrn Neer Kihn Maks capsula Munasari Pea- ja seljaaju Munand Valkjaskest tunica albuginea Ajukestad Epikard
ANGINA PECTORIS-STENOKARDIA 47.RENAL COLIC- NEERUKOOLIKA 48.LOIN-PUUSAOSA 49.INGUINAL SWELLING- KUBEME PAISTETUS 50.THORACIC PAIN- RINDKERE VALU 51.PERIUMBILICAL RASH- ... LÖÖVE 52.ENLARGED AXILLARY NODE- SUURENENUD LÜMFISÕLM 53.MANDIBULAR PAIN- ALALÕUAN/ LÕUA VALU 54.GROIN-KUBE 55.TRUNK-TÜVI 56.HEPATIC DISEASE -MAKSAHAIGUS-OF THE LIVER 57.PANCREAS-KÕHUNÄÄRE 58.DUODENUM-KAKSTEISTSÕRMIKSOOL 59.GALL BLADDER- SAPIPÕIS 60.LIVER- MAKS 61.RIGHT KIDNEY-PAREM NEER 62.LEFT KIDNEY- VASAK NEER 63.SPLEEN-PÕRN 64.STOMACH-MAGU 65.DIGESTIVE SYSTEM- SEEDESÜSTEEM 66.BOWEL or INTESTINE- SOOL NT. SMALL BOWEL or SMALL INTESTINE 67.LARGE BOWEL- JÄMESOOL 68.ANUS-PÄRAK 69.RECTUM-PÄRASOOL 70.IN DIGESTION- SEEDEHÄIRE 71.RESPIRATION- HINGAMINE 72.RESPIRATORY SYSTEM HINGAMISSÜSTEEM 73.AIRWAYS- HINGAMISTEED 74.LUNGS-KOPSUD 75.LOBES-SAGAR 76.LARYNX-KÕRI 77.TRACHEA or WINDPIPE- HINGETORU 78.BRONCHUS-BRONID/ BRONCHIOLES- BRONHIOOLID // BRONCHUS-BRONH,
ANGINA PECTORIS-STENOKARDIA 47.RENAL COLIC- NEERUKOOLIKA 48.LOIN-PUUSAOSA 49.INGUINAL SWELLING- KUBEME PAISTETUS 50.THORACIC PAIN- RINDKERE VALU 51.PERIUMBILICAL RASH- ... LÖÖVE 52.ENLARGED AXILLARY NODE- SUURENENUD LÜMFISÕLM 53.MANDIBULAR PAIN- ALALÕUAN/ LÕUA VALU 54.GROIN-KUBE 55.TRUNK-TÜVI 56.HEPATIC DISEASE -MAKSAHAIGUS-OF THE LIVER 57.PANCREAS-KÕHUNÄÄRE 58.DUODENUM-KAKSTEISTSÕRMIKSOOL 59.GALL BLADDER- SAPIPÕIS 60.LIVER- MAKS 61.RIGHT KIDNEY-PAREM NEER 62.LEFT KIDNEY- VASAK NEER 63.SPLEEN-PÕRN 64.STOMACH-MAGU 65.DIGESTIVE SYSTEM- SEEDESÜSTEEM 66.BOWEL or INTESTINE- SOOL NT. SMALL BOWEL or SMALL INTESTINE 67.LARGE BOWEL- JÄMESOOL 68.ANUS-PÄRAK 69.RECTUM-PÄRASOOL 70.IN DIGESTION- SEEDEHÄIRE 71.RESPIRATION- HINGAMINE 72.RESPIRATORY SYSTEM HINGAMISSÜSTEEM 73.AIRWAYS- HINGAMISTEED 74.LUNGS-KOPSUD 75.LOBES-SAGAR 76.LARYNX-KÕRI 77.TRACHEA or WINDPIPE- HINGETORU 78.BRONCHUS-BRONID/ BRONCHIOLES- BRONHIOOLID // BRONCHUS-BRONH,
KATB 41 Tallinn 2014 Sissejuhatus 1778 ,Carl Wilhelm Scheele Ei leidu looduses puhtal kujul Mikroelement Kaitseb söögitoruvähi eest. Leevendab või kaotab astma sümptomid. On tähtis raua omastamisel. Tõrjuba kaarjast. Soodustab seksuaalfunktsioone. Tarbimine Soovituslik kogus naistel 0,100,3 mg ja meestel 0,130,3 mg. kahjulik 10 mg ja 180mg. Ületarbimine härib vase omastamist kehas. 0,07mg kilogrammi kohta Maks, neer, selgroog Aktiveerib organismis ensüüme, mida on vaja DNA sünteesiks ja kusihappe moodustamiseks Leidumine loomaliha, loomsed subproduktid, lehma ja kitsepiim, austrid, kaunviljad, teraviljad, täisteraviljatooted, idandid, kookospähklid, melonid, kakaopulber, tumerohelised aedviljad (näiteks lehtsalat, spinat, mitmed kapsa teisendid). Aedviljade ja piima molübdeenisisaldus oleneb Molübdeeni rohkusest pinnases.
paiknevad samuti mantli siseküljel. Teod vesikeskkonnas Vereringe on tigudel avatud. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Teod toituvad taimedest, mille peenestamiseks on neelus hõõrel. Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline keel, millega tigu kraabib taimedelt pehmeid osi. Erituselundiks on neer, mis asub südame lähedal. Neeluümbrine närvitänkude kogumik moodustab juhtiva osa närvisüsteemist. Sealt väljuvad närvid kogu kehasse. Teod on liitsugulised loomad. Munad munetakse taimedele. Enamik veetigusid muneb oma munad veetaimedele. Talvel teod magavad. Nende ainevahetus aeglustub, nad ei toitu ega kasva. Külma üleelamiseks tõuseb tigude kehavedelike suhkrusisaldus, et neid külmumast takistada. Kevade saabudes hakkavad nad uuesti toitu otsima ja toidust saavad nad
SYSTEMA UROGENITALE – KUSE-SUGUELUNDITESÜSTEEM Tagapind Kuseelundid: neer, kusejuha, kusepõis ja kusiti - ülal diafragma REN/NEPHROS – NEER - all - oakujuline paariline kuseloomeelund musculus psoas major – mediaalselt lateraalsuunas - mõõtmed: 12x6x3 cm musculus quadratus lumborum - mass: 200g musculus transversus abdominis
kõrguse põõsa või kuni 15 meetr i kõrguse koonusja kujuga puuna. Koor on hallikaspruun, kestendav, noorelt punakaspruun Okkad (lehed)11,5 cm pikkused, tugevad, teravad ja torkivad Viljad meenutavad mar ju, noorelt rohelised, valminult mustad KADAKAS RAHVAMEDITSIINIS Kadakamar ja kohta ütles rahvas, et selle sees on 9 arsti. Kadakamar jadest tehakse teed, neid v õib aga ka niisama suhu pista, sest need parandavad seedimist. Valminud käbid aitavad neer u ja p õiehaigustepuhul, samuti soole, mao ja eesnäär mehädade kor ral. Neil on s öögiisu tekitav toime, soodustavad ur iinier itust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga p äev süüa mõni mar ikäbi. KADAKAPUIT Puit on peenetoimeline ja elastne, raske ja tihe, puit on omapärase meeldiva l õhnaga. Kadakapuitu ei taha koi ega m ädanda mädanik. Puit sisaldab pisikuid h ävitavaid aineid, seep ärast
inmesed,bakterid,seened) Paljunemine · Suguline · Mittesuguline Eluslooduse organiseeritus. · Molekulaarne tasand ei ole elusolend(DNA või valgu molekuli uurimine) · Rakuline tasand kõige väiksem eluüksus on rakk. · Kude rakkudest(närvikude,lihaskude,sidekude,epiteekude ehk kattekude(nahk)) · Elund ehk organ kops-gaasivahetus,süda-verevarustus,magu-seedib toitu,maks-teeb mürke kahjutuks,neer-filtreerib verd,aju-juhib keha elutegevust, kõigetähtsam elund. · Elundkond koosneb elunditest mis täidavad ühesugust ülessannet. Vereringeelundkond süda, Seedeelundkond magu ja maks, Erituselundkond neer, Närvisüsteem aju, Hingamis elundkond kops. · Organismi tasand inimene, taim, loom. · Populatsiooni tasand ühel ja samal maa alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. Võrtsjärve ahvenad
6. Nimeta 4 põhikudet 1) Lihaskude 2) Epiteel kude ehk kattekude 3) Sidekude 4) Närvikude 7. Nimeta 3 erinevat lihaskoe tüüpi 1) Silelihaskude 2) Vöötlihaskude 3) Südalihaskude 8. Millised koed kuuluvad sidekoe hulka? Sidekoehulka kuuluvad: 1) Luu-ja kõhrkude 2) Rasvkude 3) Veri mis on vedelkude 9. Mis moodustub erinevatest kudedest? Too näiteid Erinevatest kudedest moodustuvad erinevad organid ehk elundid. Näiteks:Kopsud, magu, neer jne 10. Mis on elundkond? Elundkond on erinevatest elunditest moodustuv organism, kus erinevad elundid täidavad ühiseid ülesandeid. 11. Kõikide elundkondade ülesanded 1) Tugi-ja liikumiselundkond - Aitavad liikuda 2) Hingamis elundkond - Gaasi vahetus 3) Seedeelundkond - Toidu seedimine ja imendamine 4) Erituselundkond - Jääkainete eraldamine 5) Vereringeelundkond - Ainete transport 6) Siginemiselundkond - Sugurakkude tootmine 7) Närvisüsteem - Elundkondade töö juhtimine
lümfi, rasvade, valkude, süsivesikute seedimine, toitainete imendumine. jämesool kogunevad seedumata jäägid, ül vee tagasi imendumine, bakterid kes toodavad k vitam (vere hüübimine), jämesoole lõpus väljaheide: seedumata jäägid, vesi, hukka saanud bakterid. pärasool. pärak väljutatakse tahked jäägid. erituselindkond (nahk, kopsud, neerud, soolestik) ül vedelate jääkide eemaldamine, 2 neeru 2 kusejuha kusepõis kusiti, neer vedelate ainevahetus jääkide eemaldamine, vee mineraal soolade sisalduse reguleerimine veres tagavad püsiva sisekeskkonna, nh3 organismist välja, ehitus neerukoor (neerukehakesed), neerusäsi (neerutorukesed), neeruvaagen, eritatakse uriin, vesi, soolad, kusiaine. nahk eritatakse higi, vesi, mineraal soolad, kusiaine. kopsud eritatakse vesi, süsihappegaas, soolestik eritatakse vesi, seedumata jäägid
Erituselundkond Erituselundkond koosneb neerudest, kusepõiest, kusejuhadest ja kusitist. Uriiniga kõrvaldatakse organismist lämmastikku sisaldavaid jääkaineid, sooli ja liigset vett. Nii püsib vere maht ja keemiline koostis normi piires. 1 neer erituselund, mis kõrvaldab jääkaineid ja reguleerib organismi veesisaldust; 2 kusejuha lihaseseinake kokkutõmbete abil saabub uriin kusepõiesse; 3 kusepõis elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 kusiti. NEERUD Neerud on pruunid oakujulised elundid, mis paiknevad selgmiselt kõhuõõne
KIRITIGU Kiritigu on liitsuguline. Tema kehas on ainult üks sugunääre, milles valmivad nii seemne- kui munarakud. Ta hingab kopsudega ja ta erituselundiks on neer. Teo vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda. Ning ta juhtivateks meelteks kompimis- ja maitsmismeel. Kiritigu on suure kojaga liik. 5,5-e kiiresti kasvava keermega koja laius varieerub 1418 mm (enamasti 1222 mm) ja kõrgus 1022 mm (enamasti 1825 mm). Koda on tumepruun, kaetud heledate (kollakate) tähnidega ning tavaliselt ühe tumepruuni vöödiga. Suue on ümar, suudmeserv tagasi keerdunud, valge huulega. Naba on suletud. Teo keha värvus on pruun kuni mustjashall.
samuti mantli siseküljel. 4 · Vereringe on tigudel avatud. · Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. · Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. · Teod toituvad taimedest, mille peenestamiseks on neelus hõõrel. · Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline keel, millega tigu kraabib taimedelt pehmeid osi. 5 · Erituselundiks on neer, mis asub südame lähedal. · Neeluümbrine närvitänkude kogumik moodustab juhtiva osa närvisüsteemist. Sealt väljuvad närvid kogu kehasse. · Teod on liitsugulised loomad. Munad munetakse taimedele. Enamik veetigusid muneb oma munad veetaimedele. 6 Teo munad. 6 KIRITIGU · pruun koda heledate korratute pikilaikudega · kojal üks tumepruun pikivööt · koja suudme serv hele · koja läbimõõt 18-25 mm
Kuse-suguelundite süsteem Systema urogenitale Kuseelundid (organa urinaria): Kuseelundid e. erituselundid on: -Neerud – toodavad uriini -kusejuhad e. ureeterid – viivad uriini neerudest põide - kusepõis – uriini reservuaar - kusiti e. ureetra – juhib uriini põiest väliskeskkonda Kuseelundite peaülesandeks on jääkainete eemaldamine verest ja nende kehast väljutamine (kõrvalülesandena väljutavad jääke ka soolestik, kopsud ja nahk!). Neer (ren, nephros): Neerud on 2 oakujulist elundit kõhuõõne tagaseinal retroperitoneaalruumis, mõõtmed ca 12 x 6 x3 cm, kaal ca 200g. Neerude ülesandeks on vere puhastamine jääkidest ja vere osmootse tasakaalu säilitamine. Jäägid ja muud hetkel liigsed ained eemaldatakse uriini koostisse – seega lühidalt on neer uriini tootja. Neerul eristatakse: ülemine ja alumine poolus (ots); eesmine ja tagumine pind; lateraalne ja mediaalne serv.
tunnused- kombitsad, nokataolised lõuad, suured silmad, tindinääre, lehter, närvisüst. võimaldab kehavärvi muuta, meelerakkude abil tunnetavad maitset ja lõhna. Karpidele iseloom. tunnused- sisse-ja väljavooluava (alumise kaudu sisse, ülemise välja), meeltest maitsmis- ja kompimismeel (jalaga), kaheosaline koda (lukuside ühendab pooli, avab ja suleb sulgurlihaste abil), vastsed on kevadeni mantliõõnes, siis kaladele. *Teo seedee.: suuava-neel- magu- sooltoru- pärak. Erituse.: neer- neerujuha *Karbi seedee. : auu- neel- magu- sool. Avatud veretinge.
paikneva suuavaga. Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmises osa pinnal asuvad arvukad kiriinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi ehk hõõrla. Kiritoed söövad taimelehti ja küpsenud vilju,kraapides neilt hõõrlaga tükikesi. Teo maole järgnev u-kujuline sooltoru on pikk nind lõpeb koja eesserva lähedal pärakuga. Teo Tigule on arenenud ka võrdlemisi suur seedenõret tootev seedenääre hõõrel maks. Erituselundiks on tigudel üks neer, mis paikneb südame kõrval. Kiritigu hingab kopsuga Teod hingavad kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil, mis paikneb koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu, mille rohkete veresoonte kaudu satub õhuhapnik verre. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Teo koda Koda kaitseb tigude elundeid. Tavaliselt on koda spiraalselt
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometriu...
Lihaseline jalg + kombitsatega pea Kõhtjalgsed Tähtsaimad meeled: · Kompimismeel ja maittsmismeel kombitsad ja jalatakd silmad(valgus+vari) · Seedeelundkond SPETSIAALNE KODA pea alapoolel suuava=torujas neel=kitiinhambakesed ehk HÕÕRLA=mAgu=sooltoru=pärak · Erituselund neer(südame kõrval) · Hingamiselundid lõpused/kops, · Vereringe avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoontesse = kops = süda Liitsuguline Enamik elab maismaal Kõhtjalgne limusk Paljuneb, nagu vihmauss KIRITIGU ja VIINAMÄETIGU- L.K.A Magevetes-MUDATIGU, SARVTIGU, LABATIGU NÄLKJAD Kojata teod Elvad rohus
gaasivahetus toimub kopsudes. Gaasid sisenevad O2 , CO2 lahustunud kujul vereringesse. Väljahingavas õhus on muutunud O2 ja CO2 konserdatsioon hapnik on vähenenud ja süsihape suurenenud. Rakuhingamine on keemiline protsess rakus klükoos oksudeerub O2 toimel tekib energia. RINGEELUNDKOND- (süda, veresooned) O2 ja CO2 trantsport. Organismi varustamine toiduainetega, hormoonidega ja antikehadega. Jääkainete trantsport neerudesse ja organismi soojus regulatsioon. ERITUSELUNDKOND- (neer, kusejuha, kusepõis, kusiti) peale neerude osalevad ka kopsud ja nahk. Uriin tekib neerudes. Vere ultrafiltratsioonil. NÄRVISÜSTEEM- kesknärvi süsteem, mis koosneb peaajust, seljaajust. Koosneb närvidest ja mille moodustavad närvirakude jätkmed. SISENÕRESÜSTEEM- ( kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, sugunääre) SIGIMISELUNDKOND- vajalik järglaste saamiseks Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja toidab organisms kindlat ülesannet.
süntees, vereloome Allikad Maks, Maks, neerud, Maks, munad, pärn, Munakollane, Loomaliha, Merekalad, Loomaliha, Kalatooted, maks punane liha, kala, pähkel kõrvitsaseemned pähklid, maks, neer, piim jodeeritud sool, teraviljatooted, pähklid, seemned, päevalilleseemned, maks, oad, petersell, täisteravili meretaimed tumerohelised spinat, tomat, aedviljad
Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid Kuseelundite süsteemi kuuluvad järgmised elundid: neerud renes kusejuha ureter kusepõis vesica urinaria kusiti urethra Neerud renes neer ren Neerud on punakaspruunid oakujulised paariselundid kaaluga ~150- 200 g, mis asetsevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas. Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal. Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufastsia; nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale.
• Happe- leelis tasakaalu hoiavad konstantsena vere puhversüsteemid, gaasivahetus kopsudes ja eritusmehhanismid neerudes. • Kõrvalekalle normaalsest pH-st pärsib vajalike ensüümide aktiivsust Neerude pH regulatsioon •• Väljutab mittelenduvaid happeid (nt väävelhapet). • Normaalse toitumise korral produtseerib inimene 24h jooksul 12-15 mooli CO2-e ja uriiniga väljutatakse 50 mmol hapet uriiniga. • Suure happe liia korral on terve neer võimeline eritama ka rohkem vesinik ioone. • Aluselise liia korral vesinikioonide sekretsioon väheneb. • väljutatakse põhiliselt seotuna ja külge Neerude pH regulatsioon • Normaalsetes tingimustes imenduvad kõik ioonid neeru (proksimaalses) torus tagasi. • See muudab uriini pH happeliseks. • Uriini pH= 4-4.5 • Päevas saab väljutada maksimaalselt 0,1 – 0,15 mmol/L vaba vesinikiooni • Ülejäänud happe eritamine toimub
Mao asukoht sõltub loomaliigist ja toitumusest, pool tühi magu, mis ei vaju kõhuseljale, paikneb rinkeresiseses kõhuõõnes vahelihase ja maksa tagaküljel. Maks ja pankreas Pankreas e. Kõhunääre on endokriin e. Juhata nääre Hingamisteed Jagunevad: Ninaõõs, Kõri ehk higetoru, Kopsud Kopsud Imetajatel on vahelihas täielikult välja arenend. Kuse organid Jagunevad: Neer Selgroogsetelt eristatakse Eelneer, keskneer ja Järelneer), Kusejuha, Kusepõis, Kusiti,Kloaak Sugu organid Sugunäärmed- gonaadid Emas. - ovogenees- munarakkude valmimine Jagunevad: Munasari, Munajuha, Emakas, Tupp, Tupeesik, Kõdisti, Häbe ja Imetid Isas. - Jagunevad: Munand, Munandimanus, Munanditott, Seemnejuha, Lisasugunäärmed ja suguti. Udar Süda Südame kestad- sisemine-, keskmine-,välimine Suur ja väike vereringe Nahk
Takul on kõik elutunnused. Näiteks: Loomne rakk, timne rakk Kude- Ühesuguse tekke, ehituse ja talitluse rakkude rühm. Erinevalt taimekudedest, sisaldavad loomsed koed rohkesti rakuvaheainet. Näiteks: Vöötlihaskude, silelihaskude, südamelihaskude. Elund- Organismi osa, millel on kindel asend, kuju ja talitus. Elundid moodustuvad erinevatest kudedest ja need koed talitlevadkooskõlastatult ja täidavad kindlaid ülesandeid. Näiteks: Süda, magu, neer Elundkond- Elundite kogum, mis täidab koos ühiseid ülesandeid. Näiteks: hingamiselnudkond, seedeelnudkond, erituselundkond. Naha läbilõike skeem: Naha ehitus ja talitlus: *Nahk kaitseb oranismi väliste vigastuste, ultroviolettkiirguse, liigse veekaotuse, mitmesuguste haigustetekitajate sissetungi ees. *Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. *Nahk on erituorgan, higistamisel eritab jääkaineid. *Inimese nahk on omalaadne erituelund, mille retseptoritega taipame valu, sooja,
siis peaks hoiduma mõne muu haiguse, näiteks angiini või sarlakite, väljaravimata jätmisest. Nõuandeid Tuleb end kaitsta sooja riietusega, eriti rõske ja tuulise ilma ajal Tuleb tarbida palju vedeliku ja mitte jätta WC kasutamata, kui selleks vajadus on. Tuleb pesta käsi pärast WC kasutamist. Tuleb oma tervist üleüldiselt lasta regulaarselt kontrollida. Kroonilist neeruhaigust välja ravida ei ole võimalik. Halvimal juhul tuleb neer asendada uuega. Alkoholi, tubaka jt meelemürkide mõju elundkonnale ja muud huvitavat Suitsetamine võib põhjustada vererõhu tõusu ja seega tõstab neerukahjustuse ohtu. Kuna neerud tegelevad jääk ja mürkainete väljutamisega organismist, siis kahjustavad alkohol, tubakas ja muud meelemürgid neid eriti. Muid huvitavaid fakte Jõhvikamahl aitab mõningal määral kuseteede põletiku ennetada. Uriin, mis tekib neerudes on steriilne, st. selles puuduvad bakterid.
kolesterooli sisaldus on küllalt erinev. Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda. Kolesteroolitaseme vähendamiseks organismis tuleks piirata näiteks searasva, võid, koort, munakollast, juustu, siseelunditest( maks, aju, neerud ), mereandidest( vähid, krabid, austrid ). Praadimise asemel keeta, hautada. Kolesterooli taset aitab veel vähendada kiudaineterikas toit Kolesterooli sisaldus 100 grammis toiduaines: Munakollane 1120 mg Vutimuna 844 mg Kalamaksaõli 570 mg Broilerimaks 440 mg Neer 405 mg Kanamuna 343 mg Maks 300 mg Veisemaksapasteet 293 mg Kalamari 235 mg Või 202 mg Nahaga kalkun 191 mg Krevetikonserv, külmutatud krevetid 182 mg Suitsuangerjas 140 mg Majonees 120 mg Keel, angerjas, suitsusilm 108 mg Nahaga broiler 99 mg Lard, kõrge rasv.juust 95 mg Veiselihakonserv, valgehallitusjuust 93 mg Vahukoor 92 mg Räim, haug, vürtsikilu 90 mg Küpsis 88 mg Emmental 87 mg Suitsukala, keskmiselt 80 mg Salaami 79 mg Lambaliha 77 mg Juust keskmiselt, seliha 72 mg
kõhunääre MAKS: *toodab sappi *kahjulike ainete lagundamine *toodab verevalke *talletab varuaineid · Hingamiselundkond Reguleerib piklikaju hingamiskeskus sisaldus tõuseb Vere CO2 , pH Hingamisekuse kemoretseptorid hingamissagedus tõuseb Joonis: nina, neel, kõri, hingetoru, kopsutoru, kops ÜLESANNE: varustab organismi hapnikuga · Erituselundkond Neerude tööd reguleeritakse. janukeskus, antidiureetiline hormoon Joonis: neer, kusejuha, kusekõis, kusiti · Ringeelundkond Joonis: süda, veresooned Regulatsioon: 1)hindamisgaasid-->hingamiskeskus 2)adrenaliin 3)jäsemete liigitamine 4) vererõhk · Tugielundkond Joonis: luud ja lihased 1) toestab keha 2)annavad kehale kuju 3)lihased toodavad soojust · Sigimiselundkond Joonis: munasarjad, munandid ÜL: järglaste saamine · Katteelundkond 1)kaitseb keskkonnamõjude eest 2)liigse päikesekiirguse eest 3)toodab melaniini
mantli sees. Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. Vereringe on tigudel avatud. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Toitumiseks on tigudel hõõrel. Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline keel, millega tigu kraabib taimedelt pehmeid osi. Erituselundiks on neer, mis asub südame lähedal. Neeluümbrine närvitänkude kogumik moodustab juhtiva osa närvisüsteemist. Sealt väljuvad närvid kogu kehasse. Teod on liitsugulised loomad. 3 Eluviis Kevadel ilmade soojenedes aprilli lõpus või mai alguses poevad talvitunud teod pehmest pinnasest välja ja hakkavad aktiivselt kõdus, taimedel ja sageli ka puudel tegutsema
Söövad taimelehti ja küpsenud vilju. Teod on sümmeetrilise kehaga. Nende iseloomulik tunnus on seljapoolel asuv koda, mille sees on kehasisused. Kõhupoolelt sirutuvad kojast välja pea ja lihaseline jalg. 2. Tee joonis tigude siseehitusest ja kirjuta juurde. 3. kirjelda tigude hingamist, vereringet, eritust, närvisüsteemi ja sigimist. Hingamiselunditeks lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel). Vereringe on tigudel avatud. Erituselundiks on tigudel üks neer, mis paikneb südame kõrval. Eritatavad ained juhitakse neerujuha kaudu kojast välja. Nende tähtsaimad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Kombivad peamiselt kombitsate ja jala tallaga. Kiritigu on liitsuguline. Teod liibuvad paaritumiseks kokku, vahetavad seemnerakke, mis jäävad erilisse seemnehoidlasse. Munad asetab kiritigu mulda. 4. Tigude mitmekesisus ja tähtsus, too näiteid. Enamik tigudest toitub taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Teod moodustavad ühe
Elundite saamiseks kasutavad kurjategijaid neid inimesi, kes üldse ei soovi olla doonorid. Umbes pool aastat tagasi, lugesin ma ajalehest artiklit, mis rääkis ühest neiust. Tütarlaps oli oma sõbrannadega lõbutsenud ühes Riia klubis. Seal oli ta tutvunud ühe noormehega, kellega ta ülejäänud õhtu veetis. Järgmise päeva hommikul oli ta avastanud ennast odavast hotellist ning õmblused seljal. Tüdruku kehast oli eemaldatud neer. Ilmselt oli ta uinutatud ning ta ei suutnud käituda enam adekvaatselt, mis andis lihtsa võimaluse kurjategijatel oma töö hõlbsalt ära teha. Maailmas kasvab surrogaatemade kasutamine viljatutele peredele laste saamiseks. Asendusemaks nimetatakse naist, kelle kehas kasvab teiselt naisorganismilt pärit embrüo viljastatud munarakk. Eestis on 2011-nda aasta seisuga surrogaatide kasutamine illegaalne ning selle vastu eksides karistatav
eest. 2) TUGIELUNDKOND (kõõlused, liigesed, luud, lihased) võimaldab liikuda. 3) SEEDEELUNDKOND (maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak) lagundab toitu. 4) HINGAMISELUNDKOND (hingetoru, ninaava, kurk, kõri, kopsutorud, kopsud) varustab organismi hapnikuga. 5) RINGEELUNDKOND (süda, veresooned) transpordib kehas aineid. 6) ERITUSELUNDKOND (neer, kusejuha, kusepõis, kusiti) eemaldab kehast mittevajalikke aineid. 7) NÄRVISÜSTEEM (peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid) vahendab ja töötleb informatsiooni. 8) SISENÕRESÜSTEEM (käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari (naisel),munand (mehel)) reguleerib organismi eluavaldusi. 9) SIGIMISELUNDKOND (eesnääre, seemnesari, peenis (mehel); rinnanääre,
4. Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest( juuksed,nahk, küüned). Tugielundkond võimaldab liikuda( kõõlused, liigesed,luud,lihased). Seedeelundkond lagundab toitu(maks,kõhunääre,suuava,söögitoru,magu jne) . Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga(hingetoru,nina,kurk,kopsud,kopsutorud). Ringeelundkond transpordib kehas aineid (süda,veresooned). Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid (neer,kusejuha, kusepõis,kusiti). Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni (peaaju,meeleelund, seljaaju, närvid). Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi (käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre,harkelund,neerupealsed jne) . Suguelundkond on vajalik järglaste saamiseks( eesnääre,seemnesari,peenis,rinnanääre,munasari, emakas) 5. Sisenõrenäärmed. (tähtsamaidiseloomusta, roll ainevahetuses,olulisemadhormoonid lk
§ hüdrokortisoon, kortisool, mis ,,mobiliseerib" organismis süsivesinike, § valke ja rasvasid (suurendab nende osavõttu ainevahetusest). androgeenid suguhormoonid § q Säsi rakud toodavad väga aktiivset hormooni adrenaliini ja noradrenaliini neerupealised neer www.vitaminov.net/pics/1319272055.gif NEERUPEALISED img217.imageshack.us/img217/7812/ dsc0068ci5.jpg Adrenaliin -vallandub hirmu, ehmatuse aga ka positiivsete emotsioonide korral. Vastandliku toimega on noradrenaliin. q Adrenaliini funktsioonid organismis: kontrollib süsivesikute AVst ja lihaskontraktsiooni;
annaabi.ee 
