Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Muraka ja Puhatu soostik (0)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
TALLINNA ÜLIKOOL
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut


Jaanus K.
MURAKA JA PUHATU SOOSTIKUD
Referaat


Õppegrupp: G-1
Juhendaja : Kaija Käärt

Tallinn 2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
MURAKA SOOSTIK 4
MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD 4
Veestik 4
Muraka raba 5
Ratva raba 6
Selisoo 6
Taimestik 7
Loomastik 8
Linnustik 9
MURAKA SOOSTIKU TURVAS 10
MURAKA KAITSEALA 11
PUHATU SOOSTIK 13
PUHATU SOOSTIK JA SEALSED SOOD 13
Veestik 13
Agusalu sood 14
Poroni jõe ürgorg 15
PUHATU SOOSTIKU ELUSTIK 16
Taimestik 16
Loomastik 18
Linnustik 19
PUHATU SOOSTIKU TURVAS 20
PUHATU KAITSEALANA 23
KASUTATUD KIRJANDUS 24
ILLUSTRATSIOONID 25
TABELID 26


SISSEJUHATUS

Muraka soostik asub Ida-Virumaa maakonnas kesk- ja edela osas, Tudulinnast umbes 5km põhja poole. Antud soostiku piires esineb neli tuntumat raba: Muraka, Ratva, Seli ja Virunurme ning lisaks veel mitmeid eri väiksemaid rabasid. Muraka soostik asub moreeni aladega vahelduvais jäänõgudes ning tekkis nende soostumisel. [1]
Joonis 1 Muraka soo ( http://www.matkaklubi.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/269/lang/0 )
Puhatu on Eesti Vabariigi kõige suurem soostik. Ta hõlmab üle kolmandiku Alutaguse pindalast jäädes Jõhvist umbes 3km kaugusele ja Iisakust 4km itta . Puhatu asub jääjärvede ja Suur- Peipsi setetega kaetud nõos. Soostiku põhjaosas asuvad põlevkivikarjäärid ning turbaväljad. [1]
Joonis 2 Hommikuna Puhatu raba ( http://www.loodusheli.ee/pilt.php?id_pilt=95 )

MURAKA SOOSTIK

MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD

Asub Ida-Virumaal ning koosneb erinevatest rabamassiividest ning on Alutagusel suuruselt teine soostik. Soostiku pindala on 12793ha ja sellest turbamaardlat on 10700ha. Madalsoode all on 8168ha, siirdesoodega kaetud 500ha ja raba-segalasundit leidub 1341ha’l. Soostik on üldiselt looduslikus seisundis ning kuivendust ei toimu. Maavaldajateks on Tudulinna ja Iisaku vald. [1]
Soostiku aluspõhi koosneb ülem-ordoviitsiumi lademe lubjakivist, mis sügavamal asendub mergliga. Aluspõhja katavad moreensed järvesetted, mis koosnevad saviliivadest, liivsavidest, liivadest, savidest, järvekriidist ning saropeelist. Soostiku mineraalse põhja kõrgeim punkt on Kaasiksaares (52 – 54 m). Soostiku kitsas põhjaosas langeb soo põhi põhja suunas, soo äärealadelt aga keskele . Soopinna reljeefi kõrgeim punkt asub soostiku keskel (56-57m). Soopõhja vagumus on soostiku pinnareljeefis nõrgalt märgatav lameda nõona. Nagu soo mineraalpõhjal, nii on ka pinnareljeefis poolsuletud nõgu, kuhu valguvad ümbruse pinnaveed ning tekitavad omalaadse, mõnevõrra aabasoodele iseloomuliku veerežiimi. Soo laienemise vältimiseks on 20 saj. algul lagesoo ja metsa piirile kaevatud kraavid, kus vesi suundub Purtse -, Taga ja Pungerja jõkke. [1] [2]
Soostiku lõunapoolses osas valdab puis - ja laukaraba, põhjaosas on ülekaalus lodualad ning vesised lagerabad. Piirkonna keskosas, äravooluta nõgusal alal laiuvad ulatuslikud märed. [3]

Veestik

Muraka soostiku vetevõrk koosneb avaveelises osas paljudest üksiklaugastest ja laugastikest. Laugaste suurim läbimõõt on kuni 400 meetrit, enamik jääb siiski 20–40 m vahemikku, sügavus küünib 1–3 meetrini. Laugastikest on suurimad Pardilaukad, Ilusa ning Iissaare laukad. Muraka soostik toitub ka sademetest ja moreeniveest. Eesvooluks on Tagajõgi, Roostoja, Mäetaguse ja Ojamaa jõgi. Rohked märealad on suurema või väiksema läbivooluga veevoolusooned, kus kohati valgub vesi laiali mööda soopinda, teisal koondub jälle ojadeks, mille sügavus ja laius on 0,5 – 1,5m. [4]
Aastane sademete hulk on soostikus keskmiselt 650mm (sellest külmal perioodil langeb ¼ ning soojal ¾). Võrreldes Lääne – Eestiga on suveperioodil rohkem sademeid, kuid sügisel oluliselt vähem. Tänu sellele on niiskustingimused ühtlasemad ning see mõjutab oluliselt vegetatsiooniperioodi ja soodustab kumerate rabamassiivide arengut soostiku alal. [4]
Antud soostiku turvas asub peamiselt liival ja saviliival, Ratva järvest kagus on aga turba all 65ha ulatuses järvemuda. Muraka soostiku turbakihi keskmine paksus on 1,34m ja varu 0,86miljonit m3. Kuuse- kase segametsaga madalsood paiknevad soostiku põhjaosas, männi-kase segametsaga siirdesoosid leidub Ratva raba põhjaosas. Üldse on soostiku pindala 12793ha ja sellest turbamaardlat on 10700ha. Madalsoode all on 8168ha, siirdesoodega kaetud 500ha ja raba-segalasundit leidub 1341ha’l. Soostik on üldiselt looduslikus seisundis ning kuivendust ei toimu. [1], [2]

Muraka raba

Tegemist on Muraka soostiku ühe põhilisema osasid. Ta on ümbritsetud pea kõikjalt metsadega, vaid kirdes piirneb ta Ratva rabaga ning põhjas Lipu sooga. Läänes on Muraka raba piiriks Tagajõgi. Kujult meenutab ta võrdhaarset kolmnurka ning selle pindalaks on umbes 7000ha. Muraka rabas hakkas kehtima alates 1957a.’st vabariiklik botaaniline -zooloogiline kaitseala ning 1981a.’l sai sellest sookaitseala. Seal levib Kirde – Eestile iseloomulik ürgne loodusmaastik. Turbalasundi paksus on keskosas 5-7m ja äärealadel 1-2m. Erinevate looduslike tingimuste tõttu on koostis muutuv ja mitmekesine . Antud alal leidub palju erinevaid kaitsealuseid ja haruldasi looma- ning taimeliike. [4]
Joonis 3 Muraka raba ( http://wikimapia.org/6502723/et/Muraka_raba )

Ratva raba

Ratva külast 3km edelas asub Ratva raba, mis kuulub Muraka soostiku alla. Tegemist on umbes 40km2 suuruse rabamassiiviga. Ta kuulub samuti Muraka raba kaitseala koosseisus looduskaitse alla. 1930-ndate lõpul moodustati Ratva raba looduskaitsereservaat (1109,1ha). Valdav osa on soode ja rabade all, metsa leidub ainult 27ha. Kaitseala piiridel on ka 15 rabasaart nagu näiteks Lambarabasaared, Susisaar, Männiksaar. Seal oli üks saar nimega Hundi-Jüri – vanasti elas seal selle nimeline mees, praegugi on antud saarel näha vanade koobaste, maa-aluste käikude ja keldrite jälgi. Raba kirdenurgas asub umbes 30ha suurune Ratva järv väljavooluga Ojamaa jõkke. Antud raba turbalasundi keskmine paksus on 4m, kuid suurim paksus on peaaegu 7m. [5]

Selisoo

Tegemist on kõrgrabamaastikuga. Ta on tekkinud peale jääaega (9000 – 8000 aastat tagasi). Tegemist on ühe Eesti vanima sooga. Seal on hästi välja kujunenud laugastik ja rabapeenar. Üks tuntumaid objekte on seal Milloja settebassein, kuhu pumbatakse Estonia kaevandusest 12000 – 25000m3 vett ööpäevas. Lisaks on seal hästi vaadeldav pinnase üleminek ehk rabarinnak, mis on suhteliselt järsk ja kaetud kõrgemakasvulise männikuga. Seal leidub palju laukaid, millede keskmine sügavus on 3m. [6], [7]
Joonis 4 Selisoo ( http://maetagusevv.ee/index.php?tid=YTudh7zo6xdOlzaYXXsXx0a6ITauLT0ZLiu8fTk )
MURAKA SOOSTIKU ELUSTIK
Muraka soostikus elab mitu kaitsealust loomaliiki ning lisaks kasvab ka mitmeid haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub ta Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga). Muraka soostiku loodus on üldjoontes ürgne ja inimeste poolt suhteliselt puutumata [3]

Taimestik

Veerand soostikku katab madalsoo taimestik, siirdesoo oma osatähtsus on umbes 13% ja ülejäänud osa on rabataimestiku all. Umbes 35% ulatuses on soostik kaetud hõredama või tihedama puurindega, mujal on soo üldiselt lage . Muraka raba põhjaosas on levinud valdavalt väheõiene tarn (levib hästi liigvee tõttu, kuna Muraka raba äravoolutingimused on väga halvad), mis mujal Eestis on haruldane . Eriti huvitav on aga sealne soosaarte taimestik. Idaosa „saared“ on suhteliselt liigivaesed (seal levivad palu- ja laanemetsad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Muraka ja Puhatu soostik #1 Muraka ja Puhatu soostik #2 Muraka ja Puhatu soostik #3 Muraka ja Puhatu soostik #4 Muraka ja Puhatu soostik #5 Muraka ja Puhatu soostik #6 Muraka ja Puhatu soostik #7 Muraka ja Puhatu soostik #8 Muraka ja Puhatu soostik #9 Muraka ja Puhatu soostik #10 Muraka ja Puhatu soostik #11 Muraka ja Puhatu soostik #12 Muraka ja Puhatu soostik #13 Muraka ja Puhatu soostik #14 Muraka ja Puhatu soostik #15 Muraka ja Puhatu soostik #16 Muraka ja Puhatu soostik #17 Muraka ja Puhatu soostik #18 Muraka ja Puhatu soostik #19 Muraka ja Puhatu soostik #20 Muraka ja Puhatu soostik #21 Muraka ja Puhatu soostik #22 Muraka ja Puhatu soostik #23 Muraka ja Puhatu soostik #24 Muraka ja Puhatu soostik #25 Muraka ja Puhatu soostik #26 Muraka ja Puhatu soostik #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karabeus Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
46
doc
Eesti kaitsealad-referaat
80
docx
Eesti elustik ja elukooslused konspekt
53
pdf
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
53
pdf
Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
17
doc
Ramsari konventsioon
26
pdf
Eesti looduskaitse
58
docx
Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun