Keila Kool Kristiina Justus MIINA HÄRMA Referaat Juhendaja: Tiia Peenmaa Keila Kool 2015 Sisukord 1 1. Elulugu………………………………………………………………………… …….3 2. Looming………………………………………………………………………… …..5 3. Teosed………………………………………………………………………… ……..6 4. Pildid…………………………………………………………………………… ……..7 5. Kasutatud kirjandus…………………………………………………………….8 2 ELULUGU Miina Härma (aastani 1935 Hermann) sündis 9.veebruaril 1864 Kõrvekülas, Raadi vallas. Suri 16.november 1941 Tartus. Maetud on Miina Härma Raadi kalmistule, kus on ka tema hauamonument. Miina oli Eesti helilooja , koorijuht ja organist. Ta oli Eesti esimene professionaalne naishelilooja. Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid ...
Miina Härma Elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga. Õppimine nägi välja nii, et noor tüdruk hakkas oreli klaviatuuril mängides mälu järgi kordama kuulduid koraale. Kui koraal oli selgeks saadud, otsis ta selle välja Punscheli koraaliraamatust ja vaatas, kuidas see nootides välja nägi, mida ta õppis sel viisil lugema ja mängima. 15-aastaseks saanuna siirdus Miina Härma koos isaga K. A. Hermanni juurde, kes lubas anda "ühe tunni nädalas kompositsioonis ja klaverimängus". K. A. Hermanni ju...
Miina Härma Elulugu Sündis 8.veebruar 1864 Raadi külas. Sündis koolmeistrite perekonda ning nii ema kui ka ise olid muusikaalselt perekonnast. Suri 16.november 1941 ja maeti Tartu Raadi kalmistule. Hariduskäik Alghariduse sai Miina Härma kodus. Seejärel K. Schultzi tütarlastekoolis, kus lisaks õppis muusikat K. A. Hermanni juures. Edasi õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja komponeerimist aastatel 1892-1903 Miina Härmat võib pidada 20. sajandi alguse kohaliku muusikaelu juhiks. Ta osales Tartu Kõrgema Muusikakooli asutamises. Oli "Eesti Muusika Kuukirja" peatoimetaja. Juhatas koore üldlaulupidudel. Oli Tartu Helikunsti Seltsi esinaine ja koorijuht. Osales aktiivselt Tartu kõrgema Muusikakooli rajamises (1919). Miina Härma oli Tartu Ülikooli esimene audoktoriks valitud naine (1939). ...
Miina Härma elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. M in a Vahepeal lõpetas ta Tartus K. Schulze tütarlastekooli, mis oli saksameelne ja saksakeelne. Käis ju tollel ajal haridusega kaasas saksa keel ja eesti keele rääkimine polnud haritud inimesele sobilik. Sellest hoolimata ei suutnud kool murda Härma isamaa-armastust, mille kujunemisel oli suur osa Lydia Koidula luulel. Aastal 1883 astus 19-aastane neiu Peterburi konservatooriumi saades tolle aasta oreliklassi ainsaks õpilaseks. Konservatooriumis õppides andis ta suvevaheaegadel Eestis kontserte, millele anti kiitvaid hinnanguid. Õppimine läks hästi ja 1890. a. lõpetaski Härma konservatooriumi vabakunstniku diplomiga. Pe...
REFERAAT Miina Härma Mari-Ann Pällo Tallinna Kunstigümnaasium 2007 12k Miina Härma elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma valiti 1939. aastal Tartu Ülikooli audoktoriksMiina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Nõu kihelkonnast. Kodus lauldi neljahäälseid koraale, selle traditsiooni tõigi kaasa ema. Koduses laulukooris laulis ema sopranit, isa tenorit ja kasulapsed alti ja bassi. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga, mille isa oma raha eest koju ostis. Õppimine nägi välja nii, et noor tüdru...
Sass Henno Elulugu ❖ sündis 13.10.1982 ❖ 1989-2001 Miina Härma Gümnaasium ❖ 2001-2003 Tartu Kõrgem Kunstikool ❖ 2003-2005 Tallinna Ülikool ❖ Eesti Televisioon ❖ 2007 Balti filmi- ja meediakool ❖ Al. 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige Looming ❖ ‘‘Elu algab täna’’-(2002) ❖ ‘‘Mina olin siin. Esimene arest’’ -(2004) ❖ ‘‘Mereröövlimäng’’ - (2005) ❖ Lühimängufilm ‘‘Südameasjad’’ -(2007) ‘‘Mina olin siin. Esimene arest’’ ❖ Romaanivõistluse võitja (2004) ❖ Hoogne stiil, selged karakterid, jõuline sõnakasutus ❖ noored, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi ❖ vaesus, vägivald, vangistus Kasutatud allikad ❖ http://minaolinsiin.ee/ ❖ http://et.wikipedia.org/wiki/Sass_Henno ❖ http://www.poogen.ee/?SubID=8&ArID=37 702
ELULUGU Kodanikunimega Elisabeth Lepik Sündis 23.novemberil 1906 Jõgeval Lapsena unistas näitlejakarjäärist 1914. aastal õpingud Puskini-nimelises tütarlastegümnaasiumis Halb Majanduslik seis Lõpetas Miina härma gümnaasiumi 1924 1924. aastal Tartu ülikoolis õppimist kirjandust ja eesti keelt Aastast1934 eesti kirjanikkude liidu ia arbujate liige. Betti suri 1989 Tartus olles 83 aastane LOOMING B. Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" Gümnaasiumi lõpus kirjutas Alver salamisi romaani ,,Tuulearmuke" 1935.aastal ,,Viletsuse komöödia" ,,Suured vallutajad ja teeröövlid" ja ,,Dinee saatana juures" Viimase proosateose avaldas ta 1796. Aastal ning kandis pealkirja ,,Kõmpa". Lisaks on ta ka proovinud kirjutada draamat. TEOSED Luuleraamatud -"Tolm ja tuli" -"Eluhelbed" -"Lendav linn" -"Korallid Emajões" Proosa -"Tuulearmuke" -"Invaliidid" Poeemid -1931. aastal avaldatud ,,Lugu valgest varesest"...
Sass Henno Maarja Kaljula MJ211 ELulugu Sündis 13.09.1982 Tartus 19892001 Tartu Miina Härma Gümnaasium 20012003 Tartu Kõrgem Kunstikool (arvutigraafika ja reklaam) 20032005 Tallinna Ülikool (filmi, videot ja meediareziimi) Alates 14.09.2005 Eesti Kirjanike Liidu liige Teosed/looming ,,Elu algab täna" ,,Mina olin siin. Esimene arest" (2005 aasta romaanivõistluse võitja) ,,Mereröövlimäng" Tõsieluromaan ,,Homse maailma kirjanikud" Lühimängufilm ,,Südameasjad" Raamatu kirjutamise kursus Õpetab huvilisi aastaga kirjutama http://menu.err.ee/uudised/3d834ab5-f908-4237-b44f-d456a088391b Kursus maksab 16 400 Tstaadid Inimesed ei ole luiged, kes oma elu ühe ja sama kaaslase kõrval mööda saadavad. Naised on nagu autod: kujult erinevad, kuid tööpõhimõtted on üldjoontes sarnased. Me ütleme pidevalt asju, mida me ei mõtle ja seetõttu saame ka koguaeg haiget. Ja mitte ainult meie, vaid ka inimesed, kellest m...
Sass Henno Koostas: Kertu Karner Elulugu Sündis13. septembrilClick to edit Master text style 1982 Tartus Second level Õppis 19892001 Third level Fourth level Tartu Miina Härma Fifth level Gümnaasiumis 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis 20032005 Tallinna Ülikoolis Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. On töötanud Eesti televisioonis assistendi ja rezissöörina Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Teosed Võrguteavik "Elu algab täna" (internetis alates 2003) "Mina olin siin. Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005...
Rasmus Kalj ujärv Hanna-Katr yna 10.b Elulugu Ta sündis sündinud 28. märtsil 1981 Tartus Koolihariduse omandas Miina Härma Gümnaasiumis Õpingud jätkusid 2000. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis Ta lõpetas lavakunstikooli XXI lennu 2004. aastal R.Kaljujärv Eesti Draamateatris 2006. aastal teatrisse NO99 2002. aastal pälvis Kaljujärv Voldemar Panso preemia. Ta on näidelnud 30 teatrilavastuses ning 7 filmis Näitlejana teatsis 2002 2004 "Kosjasõit" (lavakunstikool) "Tagasi Metuusala juurde" 2003 (lavakunstikool) "Liblikad on vabad" (lavakunstikool) "Naine valges" (Eesti Draamateater) "Pidu" (lavakunstikool) "Julia" (Eesti Draamateater) "Kärbeste saar" (lavakunstikool) "Kits" (Eesti Draamateater) "Utoopia" "Lumekuninganna" (Ees...
Betti Alver 1906- 1989 Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). õppis Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja ...
Uurimistöö Brigitta Õepa Kalamaja Põhikool Betti Alver Koostaja: Brigitta Õepa Klass: 9 Tallinn 2013 Sisukord 1. Bigraafia............................................................................................ 1 2. Luulekogud........................................................................................2 3. Tunnustused......................................................................................3 4. Luulestiil...........................................................................
Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 19241927. a. õppis ta Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Teis...
PAIDE GÜMNAASIUM Anna Haava Referaat Koostaja: Klass: Paide 2010 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Elulugu.......................................................................................................................................4 Looming.....................................................................................................................................7 Loomingunäited........................................................................................................................8 Anna Haava loomingu tähtsus..........................................................................
Eesi m esed kutselised heliloojad Eesti vane ma põlvkonna kutselised muusikud said hariduse pea miselt Peterburi konservatooriumis. · Johannes Kappel (1855-1907) Esimene kõrgema haridusega muusik Eestis. Johannes Kappel on pärit Raplast, kösterorganisti ja kooliõpetaja perest. Te ma esi m ene pilli mängu õp etaja oli tema isa. Lapsep õlv ja kooliaastad m ö ödusid Johannesel Paides. 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi, mille ta l õpetas hõbeaurahaga 1881. aastal . J.Kappeli panus m eie muusikale oli tagasihoidlik , ta dirigeeris laupupeol, vahel esines Eestis organistina v õi pianistina. Olulise m osa Johannes Kappeli heliloo ...
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.......................................................................................................5 Tuljak.......................................................................................................................................
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Betti Alver Referaat Tartu 2013 Sissejuhatus Valisin antud luuletaja, kuna see tundus parim variant. Referaadis tuleb juttu Betti eluloost ja loomingust. Elulugu Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 192...
Referaat Hando Runnel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Aira Allik Tallinn 2010. Sisukord. Sissejuhatus.................................................................................. . Elulugu....................................................................................... ..... Perekond.................................................................................... .... Looming.................................................................................. Luulekogu ,,Laulud tüdrukuga"...................................
Eesti muusika Konspekt Tartu 2013 1.Rahvalooming. Vanem Rahvalaul Eesti rahvalaulu areng jaguneb kahte ajajärku. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul (regilaul, runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulu...
Referaat Betti Alver Sisukord .............................................................................................................................................4 Betti Alveri looming............................................................................................................ 5 Äkki ilm läks sulale............................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus 3 Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase pereko...
Esimened kutselised heliloojad. Eelmise sajandi lõpul hakkasid tekkima üksikud professionaalid, kuid elatist teenida oli muusikaga raske (muusikaõpetajad, koorijuhid- palk väike). Ainuke tasuvam töö oli organistiamet. Enamik selle aja Eesti muusikuid käis Peterburi konservatooriuis orelimängu õppimas. Meie heliloojad said sealt kõrgel tasemel õpetuse. Tekkis rahvuslikku ja realistlikku kunsti austav vaim. Johannes Kappel oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta lõpetas konservatooriumi hõbeaurahaga. Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlau...
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänem...
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis....................................................
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"....................
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro........................................
REALISM EESTIS (u 18901905) Taust Euroopas oli realism alguse saanud ja õitsema hakanud rohkem kui 50 aastat tagasi. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud (È. Zola). 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Realismini Eestis viis eelkõige muutused eesti ühiskonnas endas. Must lagi on meie toal / ja meie ajal ka nõnda tunnetas Juhan Liiv 19. sajandi lõpu Eesti olusid. Rahvusliku ärkamise romantilisele meeleolutõusule järgnes mõõn, ummikutunne ja kainenemine. Ärkamisajal eestlased ootasid baltisakslaste võimu vastu tuge tsaaririigi keskvalitsuselt. Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas aga igasuguse vab...
Miina Härma Gümnaasium Naispeategelased ja armastuse käsitlus Paulo Coelho teostes Uurimustöö Tartu 2006 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Paulo Coelho elulugu.............................................................................................4 2. ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" saamislood.................................6 2.1 ,,Üksteist minutit" saamislugu................................................................................6 2.2 ,,Veronika otsustab surra" saamislugu....................................................................7 3. Romaanide ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" naispeategelased.......8 3.1 ,,Üksteist minutit" sisututvustus..........................
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
annaabi.ee 
