Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v= s:t Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. Keha kiirus on suhteline. Võnkliikumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Võnkumise arvuliseks iseloomustamiseks on kasutusele võetud füüsikalised suurused: võnkeamplituud, periood ja sagedus. Võnkeamplituudiks nimetatakse võnkuva keha(pendli) amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks, perioodi tähistatakse tähega T. Perioodiühik on 1 s. Võnkesageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust f= 1:T
Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Teepikkuse graafik näitab keha poolt läbitud teepikkuse sõltuvust ajast. T:s näitab, et füüsikaline suurus aeg on jagatud mõõtühikuga. Tasakaaluasend- pendli asend, kus koormis püsib paigal. Amplituudasend- pendli asend, kus koormis pöördub tagasi. Amplituud- amplituudasendi kaugus tasakaaluasendist. Täisvõnge- pendli liikumine ühest amplituudasendist teise ja samasse tagasi. Võnkeperiood- ajavahemik, mis kulub täisvõnke sooritamiseks.[tähis t, ühik sek] Sagedus- võrdub sek sooritatud võngete arvuga, tähis on f. Ühik hertz[hz],valem f=1:t. Inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub alati teatud aeg. Keha inertsuse arvuliseks väljendamiseks on võetud kasutusele füüsikaline suurus- mass. Mida inertsem on keha, seda suurem on mass. Massi mõõdetakse kaaludega. kangkaalud ja vedrukaalud(dünamomeeter). Keha püsib paigal, kui sellele ei mõju teised kehad.
Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS Teepikkus on trajektoori lõik, mis läbitakse kindla ajavahemiku jooksul.
Tähis: (roo) Mõõtühik: 1kg/m³ Valem: a. =m/V Sõltub: a. Temperatuurist b. Gaaside tihedusest c. Rõhust o Ühikute eesliited: Mega- 1000 * 1000 = 1 000 000 Kilo- 1000 Detsi- 0,1 Senti- 0,01 Milli- 0,001 Mehaaniline liikumine o Trajektoor joon, mida mööda keha liigub. o Teepikkus füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib. Tähis: s Mõõtühik: 1m Valem: s = v * t o Teepikkuse graafik näitab keha poolt läbitud teepikkuse sõltuvust ajast. Ühtlane liikumine liikumine, kus keha kiirus ei muutu.
Mehaanika Remi Volens KP2-10 Juhendaja: Ain Toom Kuressaare Ametikool Mehaaniline liikumine ehk keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse möisteid: 1. Trajektoor 2. Teepikkus 3. Ajavahemik ehk aeg 4. Kiirus Trajektoor joon, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikmist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Teepikkus trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähistatakse tähega s. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Tähistatakse tähega t. Keha kiirus füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v = s/t
....................................................................................11 1.5.3. Hõõrdejõud.................................................................................................................. 12 1.5.4. Elastsusjõud.................................................................................................................12 1.5.5. Resultantjõud...............................................................................................................12 1.6. Mehaaniline rõhk...........................................................................................................14 2.1. Optika..............................................................................................................................15 2.1.1 Miks me näeme?........................................................................................................... 15 2.1.2. Valguse levimine..........................................................................................
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mehaaniline liikumine Sissejuhatus Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. 2 Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor. 2. Teepikkus. 3. Ajavahemik ehk aeg. 4. Kiirus. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks.
Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s 1 h = 60 min = 3600 s 1 = rad (2 = 360 1 rad = ) 1kWh = 1000W * 3600 s = 3,6 * 106 J 760 mmHg = 1atm = 101k Pa 2. Mehaanika 2.1. Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Läbitud teepikkus = nihkega Keskmine kiirus = hetkkiirusega Teepikkuse ja kiiruse graafikud: Ühtlaselt muutuv sirgliikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. (Kiirendus on muutumatu. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega)
Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on füüsikaline suurus. Kiirus on mehaanilist liikumist isel. vektoriaalne suurus, mida mõõdetakse nihke ja selle sooritamsiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Definitsioon valem on v=s/t. Kiiruse ühik on 1 m/s; 1 km/h. v= kiirus (1m/s), t= kulunud aeg (1s), s= teepikkus (1m). Kiirendus- on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Definitsioonvalem on a= v- vo/ t. a kiirendus (1 m/s2) v kiirus mingil ajahetkel (1 m/s) vo algkiirus (1 m/s) Mehaaniline liikumine on ajas toimuv keha asukoha muutumine. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on vaja: 1)valida keha, mille suhtes me liikumist jälgime, seda nim. taustkehaks. 2)siduda taustkehaga koordinaadistik.
Kõverjooneline liikumine trajektoor pole sirge(nt ringjooneline liik.) Ühtlane liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Võnkliikumine(võnkumine) liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi-tagasi sama trajektoori mööda. Kulgev liikumine keha kõikide punktide trajektoorid on ühesuguse kujuga. Pöörlev liikumine nt palli veeremine Liikumise suhtelisus- Keha asukoha määramine mingi teise keha (taustkeha) suhtes. Teepikkus- Läbitud tee pikkus piki trajektoori. Tähis: l Ühik: m
· Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse jäävat vektorsuurust, mis võrdub suvalises ajavahemikus sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhtega. · nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis . · Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähis s. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. · Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse muutuvaks liikumiseks. · Keskmise kiiruse leidmiseks leiame kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhte. · Kõverjooneline liikumine on punktmassi , mille korral kiirusvektori suund muutub. · Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.
Igasugune liikumine on suhteline, st., et kui ühe keha suhtes võib keha liikuda, siis teise keha suhtes võib ta paigal olla. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. Keha liikumise trajektoor on suhteline, st., et erinevate kehade suhtes võib trajektoori kuju olla erinev. Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul, tähiseks on s, ühikuks m. Liikumist jaotatakse trajektoori järgi kas sirgjooneliseks või kõverjooneliseks. Ajavahemik näitab liikumise kestust, tähiseks on t, ühikuks s. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja vahega (V=s/t), tähiseks on V. Keha kiirus on suhteline, st., et antud keha võib ühe keha suhtes liikuda kiiremini, teise suhtes aeglasemalt. Kiiruse järgi jaotatakse liikumine ühtlaseks liikumiseks (kiirus ei muutu) ja mitteühtlaseks liikumiseks (kiirus muutub; iseloomustatakse keskmise kiiruse abil).
Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud. Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus? OPTIKA füüsika osa, mis uurib valgusnähtuseid 7. Mis on valgusallikas? VALGUSALLIKAS keha, mis kiirgab valgust. Näiteks: päike, lambipirn, lõke, küünlaleek. *VALGUSKIIR valguse suuna kujutamiseks on võetud kasutusele valguskiire mõiste.
Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine Punktmass Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem.
Ühtlane sirgjooneline liikumine: trajektoor on sirge ja keha liigub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt Ühtlaselt muutuv liikumine: keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. Liikumisvõrrand: x=x0+v0t+(at2)/2, milles nihe s=v0t+(at2)/2. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v2-v02)/2a. Taustsüsteem: kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus: läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l, ühik 1m.
1) Periood T(1s) 2) Hälve - kaugus tasakaaluasendist x, x (1m). 3) Amplituud - suurim kaugus tasakaaluasendist m (1m). 4) Sagedus - ühes sekundis toimunud võngete arv. (1Hz) 33. Mis on laine? Võnkumiste edasikandumine ruumis. 34. Mõiste: Ristlaine: Lained, mis levivad risti raine levimise suunale. 35. Mõiste: Pikilaine: Lained, mis levivad piki laine levimise suunda. 36. Laineid iseloomustavad suurused: 1) Võnkeamplituud - kaugus tasakaaluasendist x , (m ) 2) Periood - ühe täisvõnke sooritamise aeg T (1s). 3) Sagedus - ühes sekundis toimunud võngete arv f (1Hz). 4) Lainepikkus 5) Laine levimiskiirus v (1m/s). 37. Mõiste: Lainete interferents: Interferentsiks nim. kahe laine liitumist, mille tulemusena tekib maksimum- või miinimumpunkt. 38. Mõiste: Lainete difraktsioon: Difraktsiooniks nim. lainete paindumist tõkete taha. Difraktsioon on nähtav siis,
sirgel teel või sama auto kurvis) ning kiiruse järgi ühtlasteks ja mitteühtlasteks (autol sõite spidomeeter näitab pidevalt sama kiirust või liinibuss, mille kiirus muutub peatustes ja ka kukkuva keha kiirus suureneb kogu aeg). 5. Trajektoor on joon, mida mööda liigub keha. 6. Liikumine on ühtlane, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. (kiirus ei muutu) 7. Liikumine on mitteühtlane kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 8. Teepikkus näitab, kui pikk on trajektoor, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib. 9. Keha kiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus. Näiteks, kui v=50m/s, siis läbib keha igas sekundis teepikkuse 50m (kui liikumine oli ühlane) või keskmiselt 50m (kui liikumine oli ebaühtlane). 10. Keskmine kiirus näitab, millise teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. 11. Liikumise suhtelisus seisneb selles, et erinevate taustkehade suhtes võib vaadeldaval
Füüsika 8.kl Päikeses muundub vesinik heeliumiks, ta on üks tähtedest. Planeedid alates päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päikesesüsteemia kehade tõmbejõud tagab süsteemi terviklikkuse. Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemisasendiga risti. Võnkumiseks nim liikumist, mis kordub teatud ajavahemiku järel, keha läbib sama tee edasi-tagasi. amplituudasend on pendli asukoht, kus liikumise suund muutub ja pendel hakkab tagasi liikuma. Võnkeperiood (T)-ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks (s). T=t/n t-aeg n- võngete arv Võnkesagedus (V)- mitu täisvõnget teeb keha ühes ajaühikus (Hz). V=1/T amplituud on keha suurim kaugus taskaaluasendist. periood on ühe täisvõnke kestvus. sagedus näitab, kui mitu võnget tehakse sekundis
vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje vastassuunas. 13.Milline liikumine on ühtlane sirgjooneline liikumine? - Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille korral keha sooritab võrdsetes ajavahemikus võrdsed nihked. Keha liigub ühes suunas. 14.Mida näitab keskmine kiirus? - Keskmine kiirus näitab kogu teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud aja suhet. Keskmine kiirus = kogu teepikkus / kogu aeg. [1 m/s] 15.Mida nimetatakse keha hetkkiiruseks? - Hetkkiirus on kiirus vaadeldaval aja hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori puntkis. 16.Kirjelda liikumisgraafikut. - Liikumisgraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha koordinaadi sõltuvust ajas. 17.Kirjelda kiirusegraafikut. - Kiirusegraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha kiiruse sõltuvust ajas. 18.Milline liikumine on mitteühtlane liikumine? - Mitteühtlaseks liikumiseks nimetatakse
1. Mehaanika 1.1. Mehaaniline liikumine 1.1.1. Liikumise kirjeldamine Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks.
Kordamine FÜÜSIKA KT-ks Kordamisküsimused 1. Võrrelda ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Sarnasus, erinevus 1. Too 2 näidet vastastikmõju kohta igapäevaelus 1. Too 2 näidet võnkliikumise kohta igapäevaelus 1. Mida näitab sagedus? 1. Mis on sageduse ühik? Tähis? 1. Mis on vedrukaalude kaalumise põhimõte? 1. Millise keha kiirus muutub vastastikmõjus vähem? 1. Millisel juhul muutub keha kiirus? 1. Millisel juhul keha kiirus ei muutu? 1. Mis on jõud? Selle tähis ja ühik 1. Milles väljendub keha inertsus? 1. Kui keha inertsus on suur, siis keha mass on... 1. Mis on täisvõnge? 1. Mis on võnkeperiood? Tähis, ühik? 1. Mis on tasakaaluasend? 1. Mis on amplituudasend? 1. Mida nimetatakse kiiruseks? Tähis, mõõtühik? 1. Mida nimetatakse trajektooriks? 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks? VALEMID: Kiirus : v=s/t (
Võnkliikumine Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Pendli amplituudasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi. Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis püsib paigal. Amplituudiks nimetatakse amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist. Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudasendist teise ja tagasi samasse asendisse. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks.
Kontrolltöö kordamine Mehaaniline liikumine; Liikumise kujutamine graafikul; Võnkumine; Inerts ja vastastikmõju Mehaaniline liikumine 1.Mis on liikumise põhiomadus? Keha asukoha muutus (kui keha asukoht ei muutu ei ole tegemist liikumisega) 2. Millised suurused (4) iseloomustavad liikumist? Trajektoor, teepikkus, aeg, kiirus 3. Milline võib olla keha trajektoor? Sirgjooneline või kõverjooneline 4. Kas järgmised kehad liiguvad sirgjooneliselt, või kõverjooneliselt? a)Kuu Maa suhtes b)Kuul püssirauas c)Kellaosuti otspunkt d)Liinibuss Tartu linnas e)Õun tuulevaiksel päeval puu otsast alla kukkudes 6. Mis on trajektoor? Joon, mida mööda keha liigub. 7. Aga kuidas nimetame me trajektoori, mis on ära mõõdetud? Keha trajektoori pikkus on teepikkus. 8. Teepikkuse tähis ja ühik? Tähis s
Kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ees. Nägemise parandamiseks kasutatakse nõgusläätsedega prille. Kaugelenägija näeb kaugeid esemeid hästi, ligidasi halvasti. Lähedastest esemetest tekib terav kujutis võrkkesta taha. Nägemise parandamiseks kasutatakse kumerläätsedega prille. 2. Mehaanika · Mõõtmine Aine tiheduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha massi ja selle keha ruumala jagatisega. · Mehaaniline liikumine Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööde liigub keha punkt. Teepikkuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. · Kehade vastastikmõju Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõuks
kõverjooneliseks liikumiseks) Tee pikkus- Trajektoori pikkus, mida keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. (Tähis- s ; põhiühik- meeter) Aeg- Näitab, kui kaua liikumine toimub. (Tähis- t ; Põhiühik- sekund) Kiirus- Kiirus näitab kui pika maa läbib keha ühes ajaühikus. (Tähis- v ; Põhiühik- m/s) Kiiruse järgi jaotatakse liikumist ühtlaseks ja mitteühtlaseks liikumiseks. Ühtlase liikumise korral on läbitud teepikkus sama mis kiirus. Mitteühtlase liikumise korral on võrdsetel ajavahemikel läbitud teepikkused erinevad. v= s/t s= v*t t= s/v Võnkliikumine Võnkumiseks nim. liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku vahel. Pendli asend, kus koormis püsib paigal nim. tasakaaluasendiks. Asendit, kus koormis pöördub tagasi nim. amplituudasendiks. Amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist nim. amplituudiks.
kõverjooneliseks liikumiseks) Tee pikkus- Trajektoori pikkus, mida keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. (Tähis- s ; põhiühik- meeter) Aeg- Näitab, kui kaua liikumine toimub. (Tähis- t ; Põhiühik- sekund) Kiirus- Kiirus näitab kui pika maa läbib keha ühes ajaühikus. (Tähis- v ; Põhiühik- m/s) Kiiruse järgi jaotatakse liikumist ühtlaseks ja mitteühtlaseks liikumiseks. Ühtlase liikumise korral on läbitud teepikkus sama mis kiirus. Mitteühtlase liikumise korral on võrdsetel ajavahemikel läbitud teepikkused erinevad. v= s/t s= v*t t= s/v Võnkliikumine Võnkumiseks nim. liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku vahel. Pendli asend, kus koormis püsib paigal nim. tasakaaluasendiks. Asendit, kus koormis pöördub tagasi nim. amplituudasendiks. Amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist nim. amplituudiks.
punktmassidena. Punktmass on materiaalne keha, mille mõõtmeid tema liikumise uurimisel ei arvestata. Sel juhul võib vaadelda keha massi koondununa ühte punkti. Punktmass - see on keha kui tervik. Keha massikese on punkt, milles lõikuvad kõik keha või kehade süsteemi kulgliikumist põhjustavate jõudude mõjusirged. Kui keha liigub kulgevalt, siis kehale rakendatud kõigi jõudude resultandi mõjusirge läbib keha massikeset. 2. Trajektoor, teepikkus, nihe. Trajektoor on keha (punktmassi) liikumistee e. joon mida mööda keha liigub. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist, ringjoonelist ja kõverjoonelist liikumist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele. Teepikkus on trajektoori pikkus. Nihe on suunatud sirglõik (A algus- B lõpp) 3. Ühtlane ja ebaühtlane sirgliikumine, kiirus nimetatud liikumistel.
Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodustavad taustsüsteemi. 3. KULGLIIKUMINE JA PÖÖRLEMINE Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. Üldjuhul on kulgliikumine täielikult kirjeldatud, kui keha on antud kohavektori sõltuvus ajast. Erijuhud: ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlane ringliikumine, ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine. Pöörlemine on liikumine, mille puhul kaks kehaga seotud punkti ning neid punkte läbiv sirge on liikumatud
Mehaanika F10EKKÜ.T I osa 1. Mida nimetatakse mehaanikaks? Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis uurib kehade liikumisega seotud probleeme. 2. Mida nimetatakse kinemaatikaks? Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis uurib kehade mehaanilist käitumist, arvestamata teiste kehade mõju temale. 3. Milline liikumine on mehaaniline liikumine? Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 4. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Mida nimetatakse kulgliikumiseks? Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. Nt. lifti liikumine. 6
300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalise suuruse võrdlemine tema mõõtühikuga. Aine tihedus-füüsikaline suurus,näitab aine ruumala ühiku massi. Roo=m/V. Rõhk-füüsikaline suurus,iseloomustab rõhumisjõudu pinnaühiku kohta. p=F/S ühik-1Pa. Pascali seadus-vedelikus v gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi.
Mõisted Mehanikaks nim. f.o.,mis uurib kehade MÜL nim. sellist liikumist, mille puhul liikumisega seotud prob. kehakiirus muutub Kinem. on meh. osa,mis uurib liikuva keha võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused asukohta,mis tahes aja hetkel. ÜML on selline liikumine, mille puhul keha Meh. liiku. Nim. keha asukoha muutumist kiirus muutub ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste Meh. põhiül. On määrata keha asukohta, mis võrra. tahes aja hetkel/trajektooril. Keha kiirendus näitab keha kiiruse Kulgliiku. On liiku., kus keha kõik punktid muutumise kiirust. liiguvad ühe suguselt. Kiirendus on f.s.,mis näitab keha muutumise Taust keha on keha, mille suhtes meid kiirust. vaadeldakse 1m/s on niisugune kehakiirus, mis sooritab
arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui keha liigub, siis ei saa teepikkus olla 0. Tähis Nihe kaugus keha algus ja lõppasukohast, mis mõõdetakse mööda sirgjoont. Nihe on keha algasukohast lõppasukohta suunatud vektor. Tähis: s Taustsüsteem koosneb: 1 Taustkeha,
MEHAANILINE LIIKUMINE Antud keha asendi muutumist teiste kehade suhtes nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks.Kehade mehaanilisi liikumisi on mitmesuguseid. Tähed, planeedid, udusulg, inimesed jne. - need kõik on mehaanilise liikumise näited. Mehaanilist liikumist iseloomustavad füüsikalised suurused on: · Teepikkus · Aeg · Trajektoor · Kiirus Trajektooriks nimetatakse punkti, mida mööda keha liigub. Teepikkus on füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mida mööda liigub keha punkti. Teepikkuse ühik on 1m ja tähiseks on s. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. · Trajektoor joon, mida mööda keha liigub. · Teepikkus füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib · Tähis: s · Mõõtühik: 1m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
