Meditsiini ajalugu konspekt (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris

Med.ajalugu konspekt

1. Inimene kui dualistlik olend.

Inimene kui dualistlik olend on meditsiiniantropoloogia keskne idee, mis
seisneb selles, et inimene, olles psühhofüsioloogiline olend, ühendab endas
füüsilise (kehalise) ning vaimse poole. Viimast on olemasolevate teaduslike
meetoditega paraku raske mõõta (ja mõista). Lisaks loodusteaduste
valdkonda kuuluvatele omadustele iseloomustaks inimese veel intiimsus,
vaimsus, hirmud , (ajalooline) kogemus, ühiskondlik tunnetus jms. Inimene ei
ole meditsiini objekt, vaid subjekt .

2. Mõistete „tõbi“ ja „haigust“ (haigeolek) erinevus

Haigus Tõbi - Psühhofüsioloogiline struktuur või - kindlakstehtav, erinevates inimestes
funktsiooni hälve, mis põhjustab samu sümptomeid põhjustav haigus.
ajutist või püsivat kahju (haigus ja - pühendatud Põhja-Eesti murretele
sellega seotud tunded ning -kerge haigus, mille puhul arsti poole ei
reaktsioonid) pöörduta - Pühendatud Lõuna-Eesti murretele - Tõsine haigus, mille puhul on vaja
pöörduda arsti poole
Inimene ei pruugi haige olla, kui tal on mingi tõbi

3. Holistlik ja ontoloogiline haiguskäsitlus
Haiguse suhe peremehega võib olla:

holistlik (ka: antropoloogiline , füsioloogiline , biograafiline ) – haigus ja
patsient moodustavad terviku. ontoloogiline - haigus kui iseseisev nähtus (nt mikroorganismist
haigusetekitaja kaasaegse käsitluse puhul, teisalt aga „kuri vaim“ mõnes
traditsioonilises kultuuris)

4. Mõisted „vanadus“ ja „vabadus“ kui väljakutsed kaasaja
tervishoiusüsteemile.

Vanadus “ on 20. sajandi meditsiini ja tervishoiu märksõna, mis
iseloomustab demograafilist ja epidemioloogilist olukorda, milles
domineerivad kroonilised haigused ja sündroomid ning nendega seotud
meditsiinilised ja hoolekandelised küsimused. Vanadus on sümboolne kujund,
mis iseloomustab keerulist võrgustikku, mis heaoluühiskonnas on kujunenud
haige olemise ümber.
„Vabadus“ on 20. sajandi märksõna, mis iseloomustab inimese võimalust
käituda riskeerivalt tervishoiu valdkonda puutuvates küsimustes. ( Inimese
autonoomsus, privaatsus ). Vabaduse tagavad mitmeid aspekte, näiteks
majandusliku vabaduse kasv.

5. Humoraalteooria (olemus, raviprintsiibid, arsti töö)

Olemus: õpetus, mille põhiidee seisneb selles, et tervis sõltub nn
kehavedelikest: kollane sapp , must sapp, veri ja lümf /lima.
Raviprintsiibid: Hippokratese koolkond pani suur tähelepanu keha-
eritistele: organismi olekut vaadeldi humoraalteoorias nelja keskse
kehavedeliku segunemise kaudu. Hippokratese koolkond ravis mitte „tõbe“,
vaid haiget. Ravis kasutati palju näljaravi, aadrilaskmist vähem. Ravimite
manustamine oli tagasihoidlikul kohal. Ravis lähtuti vastandite printsiibist.
Arsti töö: Hippokratese koolkonna aja arstid panid diagnoosi
humoraalteooria alusel, aga see ei tähendanud vaid nelja kehavedeliku,
- algaine , -isikutüübi, -aastaaja, -ilmakaare arvestamist, vaid neile lisandus
terve kompleks kõikvõimalikke tegureid , millised võiksid patsiendi saatust
mõjutama . Väga tähtsaks peeti nt klimaatilisi ja geograafilisi tingimusi,
patsiendi sugu, vanust ning kõikvõimalikke isikliku elu aspekte, lisaks
astroloogilisi mõjureid. Teades, et raviti eeskätt inimest, ning kahte sarnast
inimest ei ole võimalik leida, oleks välistatud ka kaks sarnast „haigust“. Nii
aga tegelikkuses ei olnud. Galenose aja arstid eelistasid dieteetikat ravimitele
ning ravimeid kirurgiale. Galenos rõhutas arsti kogemust, eriti prognoosimise
oskust. Ravis kasutati aadrilaskmist.

6. 6 mitteloomulikku tegurit tervise tagamisel

Dieteetika keskne kontseptsioon pööras tähelepanu kuuele nn
mitteloomulikule (organismile humoraalteooria kohaselt mitteomasele)
teguripaarile:
1.Valgus ja õhk
2.Toit ja jook
3.Liikumine ja puhkus
4.Uni ja ärkvelolek
5. Eritamine ja “välja heitmine”
6.Erutused ja emotsioonid

7. Kaugenemine evolutsioonilise adaptatsiooni keskkonnast

- Evolutsiooniline haiguste põhjustaja . Olukord, mille korral valdava osa enda
eksisteerimise ajast on inimene veetnud teistsuguses keskkonnas ja viljeledes
teistsugust eluviisi kui praegu. Kaasaajaga võrreldes inimese kujunemisel
valikusurve oli erinev ning indiviidide eluiga ei olnud tingitud keskkonnast.
Olukord on muutunud, tuues kaasa ka terve rea easpetsiifilisi probleeme.
( kasvajad , vanemas eas tekkivad tõved nt Hungtingtoni tõbi).

8. Neoliitiline revolutsioon (mõju tervishoiu ajaloole)

Olemus: Neoliitiline revolutsioon oli ühiskonna ümberkorraldumise periood
mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale
majandusele . Neoliitilise revolutsiooni käigus ilmusid kõplapõllundus ja karja
kasvatamine . Inimeste eluviis muutus paikseks ning rahvaarv kasvas.
Mõju tervishoiu ajaloole: neoliitiline revolutsioon põhjustas tingimuste
loomist paljude selliste haiguste levikule, milledel oli varem raske
inimkonnale mõju avaldada. Loomade kodustamise tulemusel kandusid
inimestele üle ka mitmed tõved. Pärast neoliitilist revolutsiooni said
nakkushaigused peamiseks inimeste surma põhjustajaks. Lisaks – mida enam
Euroopa-keskne maailm laienes, seda laiemaks muutus tuntud haiguste
spekter . Toimus tõbede „vahetus“ Euroopa ja Aasia vahel (katk ja pidalitõbi)

9. Rahvameditsiin (eripärad ja elujõud);

Rahvameditsiin sõltub erinevatest taustajõududest, alustades
looduskeskkonnast ja lõpetades ühiskondliku süsteemi ning religiooniga .
Rahvameditsiini iseloomustab paindlikkus ja kohanemisvõime , mis tähendab
olulist eelist biomeditsiini ees. Rahvameditsiin suudab kergemini kohaneda
patsiendi isikust lähtuvate probleemidega. Rahvameditsiin annab patsiendile
suurema valikuvabaduse.

10. Skolastika mõju keskaja meditsiinile

Keskaegne skolastika - oli (religiooni)filosoofia, mille puhul eeldati tõeni
jõudmist loogilise arutluse abil. Keskaegse meditsiini (nagu kogu teaduse)
arengule jättis skolastika oma jälje. Arvati, et kogu vajalik teadmine on
võimalik tuletada abstraktselt . Eeldati, et autoriteedid – kirikumehed, aga ka teaduse ja meditsiini klassikud - on kõik tarkused juba kirja pannud.
Autoriteete kritiseeriti vaid mõnele teisele autoriteedile toetades. Elust
lähtuvad argumendid arvesse ei läinud, nt eitati kaua aega juba teadaolevaid fakte inim - anatoomias. Samas arendas skolastika loogikat, et tõde välja
selgitada olemasolevatest tekstidest.

11. Kiriku mõju keskaja meditsiinile
Kiriku mõju meditsiinile:

Eetilised probleemid inimeste ravimisega
Dogma rakendus
Mõnede arstide (nt kirurgiate) praktiseerimise keelamine
Juutide ja võõrusuiste arstipraktika keelamine
Rohuteaduse panustamine
Kloostri ravilate (infirmaariumite) avamine
Leprosooriumite avamine (leeprahaiguste isoleerimine )

12. Iatrofüüsika (vt. küsimus 15)

Iatrofüüsika- õpetus meditsiinis, mis lähenes organismile läbi mehaanika
printsiipide.
Leonardo da Vinci uuris inimkeha anatoomiat, tuues esile paralleele
organismide ja masinate vahel, ennustades ette tulevast iatrofüüsikalist
lähenemist.

13. Erinevad meditsiinikutsed ja –erialad keskajal (ülikoolis

õppinud arstid ja käsitöölised) Linnaarst - arst, kes pidi ravima raesõdureid ja ametnikke, tegelema
epideemiatega, olema kohtu- ja sanitaarekspert, kontrollima hospitale ja
apteeke. Rändarst - arst, kes ravis tavalisi inimesi, kes elasid linnast kaugemal (nt.
silmaarst Clawes) Habemeajaja - arst, kes tegeles kirurgiaga. Tallinna habemeajajail oli
õpipoisse. Õpiaeg oli 3 aastat, millele järgnes 6-aastane sellipõlv. Linna oleva
habemeajaja nimetati raekirurgiks. Mõnikord oli sel ka abiline , epideemiate
ajal lisaks veel ka katkuhabemeajajad.
Saunamees- arst, mis tegeles kupupaneku, aadrilaskmise, kliistri ning
nahahädade ravimisega. Ta ei tohtinud ravida vigastusi, mis pärit terariista
löögist või põletusest.

14. Naised keskaja meditsiinis

Keskajal naised tegelesid meditsiiniga. Üldine tendents oli naiste
väljatõrjumine meditsiinpraksisest. Seda põhjustas meditsiinikutse
institutsionaliseerumine, sest ülikoolid olid naisele suletud. Naistele olid
suletud ka käsitööliste organisatsioonid . Naised aga töötasid käsitööliste
ravijate, saunanaiste ja ämmaemanditena.

15. Iatrofüüsika ja iatrokeemia

Iatrofüüsika- õpetus meditsiinis, mis lähenes organismile läbi mehaanika,
matemaatika ja füsikaa printsiipide. Iatrofüüsika mõjudega saab seostada
suurimaid uusaja arstiteaduse avastusi, nagu William Harvey
vereringeteooria, Marcello Malpighi kapillaaride ja nende funktsiooni
kirjeldamine. Leonardo da Vinci uuris inimkeha anatoomiat, tuues esile
paralleele organismide ja masinate vahel. Iatrokeemia - alkeemial põhinev keemia ja meditsiini haru, mis peab
haiguste põhjuseks organismi kehavedelike ja kolme aine – elavhõbeda, väävli ja soola - tasakaalu muutumist. Lähtuvalt sellest arusaamast üritati
haigusi ravida keemiliste vahenditega. Iatrokeemia oli populaarne 16.–18.
sajandil. Selle pioneer oli Paracelsus .

16. William Harvey

Inglise arst ja anatoom , kes avaldas teose Südame ja vere liikumisest
loomadel ning avastas vereringe teooria, millega ta tõestas arterite ja
veenide funktsiooni, südame toimimise mehhanismi ning väikese vereringe.
Harveyd peetakse ka embrüoloogia rajajaks. Ta avaldas oma embrüoloogia-
alased ideed, kus kirjeldas kana loote arengut. Harvey pööras tähelepanu
viljastumisele, rõhutades, et elu iseeneslik teke ei ole võimalik.

17. Rakuteooria olemus ja mõju
Rakuteooria olemus (Shwann, Schleiden, Virchow)

1. Tuumadega rakud on väikseimad hulkrakse ehituslikud struktuurid
2. Kõikidel rakkudel on põhimõtteliselt ühesugune ehitus
3. Rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest
Mõju:
Rakuteooria mõjutas loodusteaduse arengut, eeskätt metodoloogiat,
filosoofiat , patoloogia - ja pärilikkus õpetust, molekulaarbioloogiat.

18. Nosoloogia arengut mõjutanud tegurid

Nosoloogia- teadusharu , mis tegeleb haiguste süstematiseerimisega.
Tänapäevase nosoloogia loojaks peetakse inglise arsti Thomas Sydenhami.
Nosoloogia arengut mõjutanud tegurid: - Humoraalteooria - Browni lähenemine - Uued diagnoosimisvahendid (stetoskoop) - Kliinilis- patoloogiline võrdlus - Haiguste klassifitseerimine

19. Humoraalteooria (-patoloogia) võrrelduna kaasaegsema
solidaarpatoloogiaga.

Humoraalteooria patoloogia- õpetus, milles valu ei ole enam haigus, vaid
sümptom. Solidaarpatoloogia- õpetus, milles haigus seisneb tahkete kudede - „kiudude“, nt närvide, veresoonte jms – mittefunktsioneerimises.

20. Patsiendi vaigistamine

Patsiendi vaigistamine- 19. sajandi murrang, mille korral esiplaanil on arsti
poolt füüsilise läbivaatuse teel saadud informatsioon ning patsiendi ja arsti
vastuolude korral jäi õigus arstile. Diagnoosimine muutus kunstist teaduseks.

21. Kvantitatiivsed meetodid diagnoosimisel

19. sajandil kujunesid kvantitatiivsed meetodid diagnoosimisel ja
prognoosimisel. Oluliseks sai G.Galileo poolt leiutatud elavhõbe termomeeter .
1868. aastal avaldas saksa arst Carl Wunderlicht teose Palavikest haiguste
puhul, milles pandi alus õpetusele kehatemperatuuri füsioloogilisest
muutustest, eeskätt erinevate haiguste puhul ning vastava teadmise
kasutamisest diagnoosiks, prognoosiks ning teraapiaks.

22. Miasmide kontseptsioon

Miasmide kontseptsioon- teooria, mis käsitles haiguse tungimist organismi
läbi hingamissüsteemi. Miasmid võisid olla lokaalsed või pärineda
kaugemalt. Miasmid ei levinuks inimeselt inimesele. Miasme saab seletada
humoraalteooria abil ning seostada haiguste puhanguid aastaaegade, kliima,
ilma teguritega , millised mängisid rolli humoraalteooria tasakaalumudelis.

23. Saksa (Koch) ja prantsuse (Pasteur, Metšnikov) koolkonnad
bakterioloogias

Saksa koolkond Prantsuse koolkond
Seerumi kasutamine vaktsineerimisel Baktermaterjali kasutamine Immuunsus - organismis vastumürgi vaktsineerimisel
olemasolu Immuunsus- organismi võime omada
ja vajaduse korral kiiresti
mobiliseerida fagotsüüte. Lõpuks tekkis ühtne kontekst - keemiline olukord paneb leukotsüüte,
lümfotsüüte ja teiste rakke haigustekitajaid ründama.


Ilja Metsnikov - vene teadlane , kes püstitas fagotsütoosi teooria, mille põhjal
fagotsütoosivõimelised rakud neelavad haigustekitajaid.
Robert Koch - teadlane, bakterkultuuride kasvatamise pioneer, kes suunas
bakterioloogia põhi tähelepanu mikroorganismide tegevusele. Tema arvates,
patoloogilisi protsesse ja haiguslikke nähte tekitavad mikroobide elutegevuse
produktid . Ta avastas, et siberi katku põhjustavad veres leiduvad bakterid ,
näitas, et bakterid võivad moodustada spoore ja püsida aastakümneid
elujõulistena.
Kochi postulaadid :
1. Mikroorganism peab olema ( peremees )organismis haiguse igas faasis;
2. Mikroorganism peab olema kultiveeritav kehaväliselt ning elus hoitav läbi
mitmete rakukultuuri põlvkondade;
3. Kultiveeritud kultuur peab organismis esile kutsuma haiguse;
4. Vastavalt nakatatud organismist peab omakorda vastav mikroorganism
olema ekstraheeritav ning edasi kultiveeritav.

24. Ehrlichi kõrvalahela teooria

-Kunstlike antikehade filosoofia, mis seisnes selles, et aktiivseid ja kahjulikke
toksiine seovad sidemed. Ta lähtus kõrvalahela teooriast, mis seisnes selles,
et fagotsüütidel on kõrvalahelad, mis seovad konkreetse toksiini. Ehrlich
oletas, et ohustatud rakk kasvatab toksiinide sidumiseks kõrvalahelaid, mis
võivad raku küljest lahti murduda ning muutuda antikehadeks.

25. Aadrilaskmise seos humoraalteooriaga

Aadrilaskmine- erinevate verekoguste kirurgilisel teel eemaldamine, sobitus
hästi humoraal teooria konteksti. Veri on üks olulisimatest kehavedelikest,
mis assotsieerus kvaliteeditunnusega „soe“ ning „ palavik “ on üks levinumaid
sümptomeid ning haigusi. Arvati, et aadrilaskmise abil saab ravida nii
palavikke kui ka muid tõbesid.

26. Kirurgia „kuldaja“ (alates 19. sajandi 2. poolest)

käimapanevad jõud (aanestesioloogia jne) Anesteesia - farmokoloogiline pöörduv olek, milline sisaldab amneesiat,
valutundetust, reageerimisvõime kadu, skeletilihaste reflektoorse
ärritatavuse kadu ning vähenenud stressireaktsioone. Aadrilaskmine - erinevate verekoguste eemaldamine kirurgilisel teel Antiseptika - haavas olevate mikroorganismide hävitus

27. Ignaz Semmelweis.

Viini naiste arst, mis oma uurimiste põhjal tuli järeldusele, et arstidel enne
patsiendi uurimist tuleb käsi pesta, et vältida haavapõletikke tekkimist.
Meetodiks oli hoolikas kätepesu ja sellejärgne kloriiniga loputamine.

28. Tartu füsioloogiakoolkond

Tartu füsioloogiakoolkond- tartu füsioloogia õppejõu Friedrich Bidderi
koolkond, kus uuriti närvisüsteemi, südame- ja veresoonkonna , seedimise ja
ainevahetuse füsioloogilisi probleeme. Tartu füsioloogia koolkond toetas ka
farmakoloogia , psühhiaatria , embrüoloogia arengut.

29. Probleemid seoses loomkatsetega

1822 Martin’s Act ( Richard Martini järgi) kariloomade kaitseks
1824 asutatakse Inglismaal Loomakaitse Selts
1876 loomakaitse seadus laieneb laboriloomadele (Inglismaal)
Muud probleemid: eluslooduse universaalsuse mõistmine (loomad
kannatavad sarnaselt inimestega, vivisektsiooni (eluvatel loomadel
kirurgiliste katsete) keelamine

30. Diabeedi teooria, insuliini kasutuselevõtt.

Diabeedi teooria- C. Bernardi kontseptioon, milles räägitakse, et pankrease
toodetud insuliini puudumine põhjustab diabeeti. Frederic Bantingu ja
Charles Besti välja töötasid metoodika diabeedi ravis. (C Bernard näitas
pankrease tähtsuse seedeprotsessis. Eugene Opie näitas, et Langerhansi
saarekesete hävitamine pankreases toob kaasa diabeedi sümptomid, luues
selge seoses kõnesoleva koega.)
Insuliini kasuteselevõtt- 1921.-1922. aastatel töötasid kanadalased F.
Banting ja Ch. Best välja meetodi insuliinraviks. 1922. aasta jaanuaris
manustati biokeemikute abil ekstraheeritud nõret esimest korda
inimpatsiendile. Esimene katse ebaõnnestus, sest materjal oli veel mitte
puhas ning patsient sai tugeva allergilise reaktsiooni. Kuu aja pärast olid juba
edukad. Sünteetilist insuliini õpiti tootma 1960. aastatel.

31. Vaimuhaiged keskajal

Keskajal tekkis kriminaalsete vaimuhaigete mõiste, mis arutles moraalseid
kõrvalkalleid. 19. sajandi keskpaigas oli tehtud spetsiaalsed varjupaigad
vaimuhaigete jaoks. Vaimuhaiget käsitleti lapsena ning nende poolt tehtud
tapmist leiti mittetahtlikuna. Vaimuhaigus oli arvesse võetav argument ka
Euroopa kohtupraktikas. Arstlik ekspertiis tekkis vastavas vallas 19. sajandil
ning ajastule omaselt jäi veel nii mõnigi asi segaseks. Jätkuvalt räägiti nt
„moraalsest haigestumisest“.
(Keskajal Euroopas oli 275 000 vaimuhaiget, mille hävitamiseks loodud
gaasikambrid said holokausti tööriistadeks. Vaimuhaigete hukkamine oli
eugeenilise praktika raames. Eugeenilised – tuleva inimtõu parandamisele
suunatud meetmed.)

32. „Moraalne“ ravi

-19. sajandi psüühilise disfunktsiooniga inimese ravimise viis, milles oli tähtis
moraalne mõju ning inimlik ja lugupidav ravi.

33. Psüühikute ja somaatikute koolkonnad (erinevused)

Psüühikute koolkond Somaatikute koolkond
1. Psühhiaatria õpetamine 1. Loodusteaduste õpetamine
2. Haigete igasuguse häirimise 2. Haigete närvisüsteemi häirete
keelamine haigete tervise ja uurimine
turvalisuse huvides 3. Frenoloogia kasutamine (põhiidee:
3. Suundravi ja diagnooside psüühika erinevad moodulid ja
kuritarvitamise küsimus funktsioonid asuvad erinevates aju
osades)


34. Evolutsiooniteooria mõju meditsiinile ja tervishoiule

Evolutsiooni teooria mõjutas erinevaid meditsiini harusid, nagu
arengubioloogia ja geneetika ning tervishoidu. Darwin juhtis tähelepanu
muutlikkusele ja pärilikkusele, mis viisid geneetikatekkimiseni. Tervishoiu
tähtsus suurenes, lähtuvalt keskkonna teadvustamisest. Geneetika jaotas
haigused dominantseteks, retsessiivseteks ja päriliku eelsoodumusega
haigusteks. Seletati hemofiilia ja daltonismi pärandumismehhanism. Arenes
meditsiinigeneetika ja prenataalne diagnostika . Lamarcki õpetus aitas kaasa
hügieeni ja kehakultuuri arenemisele.

35. Evolutsiooniteooria ja rassism
Evolutsiooniteooria seos rassismiga:

Evolutsiooni teooriast lähtus rassiteadus ning sellel parasiteerinud rassism
Indiviidide ja inimrühmade ühiskondlikkuse struktuuri paigutamine
Evolutsiooniteooriast lähtus rekapitulatsiooniteooria (primitiivsete kultuuride
areng on eurooplaste kiviaja tasemel)

36. Gregor Mendel

Gregor Mendel – tš ehhi munk , keda peetakse geneetika loojaks. Mendel
avastas tunnuste lahknemise ja kombineerumise statistilised
seaduspärasused hübriidide järglaskonnas. Ta sõnastas diskreetsete ja
püsivate (segunematute, mitteliituvate) pärilikkusetegurite olemasolu, mida
ise nimetas vormiloovateks elementideks, tänapäeval tunneme neid
geenidena. Seega loodi ka geeniteooria, eeskätt geenide pärandumise ja
kombineerumise peamised seaduspärasused (nn Mendeli seadused).

37. „Tervise riigistamine“

18. sajandi uue meditsiinikorralduse tekke, mille korral riik sekkus kodanikega
seotud sanitaaroludesse. Selle arengu põhjuseks on linnastumine , mis oli
seotud industrialiseerumisega; globaliseerumine ning populatsiooni kvaliteedi
ja kvantiteedi näitajate hindamise suurenemine. Olulist rolli tervise
riigistamisel mängib arst.

38. Eugeenika (positiivne ja negatiivne, meetodid)

Eugeenika - 19.- 20. sajandi liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi
parandamist.
Eugeenika üheks rajajaks oli Francis Galton . Liikumine pidas vajalikuks
ühiskonnale kasulikeks peetavate pärilike omaduste ( andekus , töökus ,
kohusetunne) edasikandumise soodustamist ("positiivne eugeenika") ja
kahjulikeks peetavate omaduste (pärilikud haigused, kuritegelikkus)
edasikandumise takistamist ("negatiivne eugeenika"). Eugeenika
meetoditeks saab pidada natsistide poolt inimestele pandud eksperimente ja
soovitamatu sotsiaalsete gruppide hävitamine.

39. T-4 programm hitlerliku Saksamaal

T-4 programm- sõjaaegneeutanaasia -programm“ , (mida korraldas
“Raskekujuliste Pärilike Haiguste Teadusliku Ravi Komitee”), mille raamides
tapeti tuhandeid Euroopast pärit vaimuhaiget gaasikambrites, mürgi
manustamise ja näljutamisega.

40. Hitlerliku Saksamaa positiivne panus meditsiinilukku

Hitleriku Saksamaa positiivne panus seisneb:
Vähivastase võitluse programm (vähiregistri olemasolu, asbesti kasutamise
keeldumine )
Suitsetamisevastane programm (asutustes, avalikes kohtades piiramine)
Töö reguleerimine Ea - ja soospetsiifilised regulatsioonid
Füüsilise töö kultus
Reproduktiivse rolli propaganda
Kodutöötervishoiu reguleerimine
Rasedate ja alaealiste töö reguleerimine (nitroühendid, asbest ja teised ohud)

41. Arstieetika totalitaarsetes ühiskondades (hitlerlikul
Saksamaal)

Arstieetika totalitaarsetes ühiskondades:
Avaliku ja üldtervishoiu tähtsustamine
Seksistlik paternalism
Rassiteooria rõhutamine
Preventiivmeditsiin
Kulude kokkuhoid
Looduslähedane elustiil
Juudisoost kolleegidega konkurents
Arstkonna patriootilisus

42. „Sarnast sarnasega“ ja vastandite printsiip ravis (vt ka I
loeng)

Vastandite printsiip (contraria contraris)- galeenilise koolkonnast pärit
printsiip, milles anti eelistust taimsetele vahenditele – galeenikatele.
„Sarnast sarnasega“ printsiip- ravifilosoofia, mille korral kasutati
ravimisel haigestunud organit või haiguse sümptomeid meenutavaid
ravimeid. Vastandite ravimine lähtub humoraalteooriast. Antagonism ravimite
vahel kasutatakse vastumürke.

43. Histotehnika, kemoteraapia, „võlukuuli“ kontseptsioon.

Histotehnika- (sh koevärvide kasutamine) oli üks tee , mida moodi kujunes
välja eelmise sajandivahetuse farmokoloogiline mõtteviis, sh nn
kemoteraapia. Kemoteraapia - P. Ehrlichi uudne ravimite toime kontseptsioon, mis kujunes
nakkushaiguste vastase võitluse metoodika põhiliste uuringute käigus. Selle
metoodika kesksel kohal oli immuunsuse küsimus, mida püüti tekitada
bioloogilisi saadusi (vaktsiine ja immuunsuse) kasutades.
„Võlukuuli“ kontseptsioon- P. Ehrlichi kontseptioon, milles ta eeldas, et
kui on võimalik siduda spetsiifilise värviga mingi spetsiifiline osa rakust või
koest, peaks sama moodi olema võimalik ravimiga siduda (viia koos
värvainega eesmärgile ka ravim ) mingi spetsiifiline probleemide tekitaja
( bakter või siis viimase poolt tekitatud mürk, nn toksiin ). P. Ehrlich nimetas
antikehi „võlukuulidena“.

-13200% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Meditsiini ajalugu konspekt #1 Meditsiini ajalugu konspekt #2 Meditsiini ajalugu konspekt #3 Meditsiini ajalugu konspekt #4 Meditsiini ajalugu konspekt #5 Meditsiini ajalugu konspekt #6 Meditsiini ajalugu konspekt #7 Meditsiini ajalugu konspekt #8 Meditsiini ajalugu konspekt #9
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Danieru0 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Med.ajalugu konspekt
  • Inimene kui dualistlik olend
  • Mõistete „tõbi“ ja „haigust“ (haigeolek) erinevus
  • Haigus
  • Tõbi
  • Holistlik ja ontoloogiline haiguskäsitlus
  • Mõisted „vanadus“ ja „vabadus“ kui väljakutsed kaasaja
  • Vanadus“
  • Vabadus“
  • Humoraalteooria (olemus, raviprintsiibid, arsti töö)
  • Olemus
  • Raviprintsiibid
  • Arsti töö
  • 6 mitteloomulikku tegurit tervise tagamisel
  • Kaugenemine evolutsioonilise adaptatsiooni keskkonnast
  • Neoliitiline revolutsioon (mõju tervishoiu ajaloole)
  • Mõju tervishoiu ajaloole
  • Rahvameditsiin (eripärad ja elujõud)
  • Skolastika mõju keskaja meditsiinile
  • Keskaegne skolastika
  • Kiriku mõju keskaja meditsiinile
  • Kiriku mõju meditsiinile
  • Iatrofüüsika (vt. küsimus 15)
  • Iatrofüüsika
  • Erinevad meditsiinikutsed ja –erialad keskajal (ülikoolis
  • Linnaarst
  • Rändarst
  • Habemeajaja
  • Saunamees
  • Naised keskaja meditsiinis
  • Iatrofüüsika ja iatrokeemia
  • Iatrokeemia
  • William Harvey
  • loomadel
  • Rakuteooria olemus ja mõju
  • Rakuteooria olemus (Shwann, Schleiden, Virchow)
  • Mõju
  • Nosoloogia arengut mõjutanud tegurid
  • Nosoloogia
  • Nosoloogia arengut mõjutanud tegurid
  • Humoraalteooria (-patoloogia) võrrelduna kaasaegsema
  • Humoraalteooria patoloogia
  • Patsiendi vaigistamine
  • Kvantitatiivsed meetodid diagnoosimisel
  • puhul
  • Miasmide kontseptsioon
  • Saksa (Koch) ja prantsuse (Pasteur, Metšnikov) koolkonnad
  • Saksa koolkond
  • Prantsuse koolkond
  • Immuunsus
  • vaktsineerimisel
  • Ilja Metsnikov
  • Robert Koch
  • Kochi postulaadid
  • Ehrlichi kõrvalahela teooria
  • Aadrilaskmise seos humoraalteooriaga
  • Aadrilaskmine
  • Kirurgia „kuldaja“ (alates 19. sajandi 2. poolest)
  • Anesteesia
  • Aadrilaskmine
  • Antiseptika
  • Ignaz Semmelweis
  • Tartu füsioloogiakoolkond
  • Friedrich Bidderi
  • Probleemid seoses loomkatsetega
  • Diabeedi teooria, insuliini kasutuselevõtt
  • Diabeedi teooria
  • Frederic Bantingu ja
  • Charles Besti
  • Insuliini kasuteselevõtt
  • Vaimuhaiged keskajal
  • Moraalne“ ravi
  • Psüühikute ja somaatikute koolkonnad (erinevused)
  • Evolutsiooniteooria mõju meditsiinile ja tervishoiule
  • Evolutsiooniteooria ja rassism
  • Evolutsiooniteooria seos rassismiga
  • Gregor Mendel
  • Tervise riigistamine“
  • Eugeenika (positiivne ja negatiivne, meetodid)
  • Eugeenika
  • T-4 programm hitlerliku Saksamaal
  • Hitlerliku Saksamaa positiivne panus meditsiinilukku
  • Hitleriku Saksamaa positiivne panus seisneb
  • Arstieetika totalitaarsetes ühiskondades (hitlerlikul
  • Saksamaal)
  • Arstieetika totalitaarsetes ühiskondades
  • Sarnast sarnasega“ ja vastandite printsiip ravis (vt ka I
  • Vastandite printsiip (contraria contraris)
  • Sarnast sarnasega“ printsiip
  • Histotehnika, kemoteraapia, „võlukuuli“ kontseptsioon
  • Histotehnika
  • Kemoteraapia
  • Võlukuuli“ kontseptsioon

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

65
doc
54
doc
12
doc
20
docx
51
doc
29
docx
44
doc
27
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto