meditsiinilised ja hoolekandelised küsimused. Vanadus on sümboolne kujund, mis iseloomustab keerulist võrgustikku, mis heaoluühiskonnas on kujunenud haige olemise ümber. „Vabadus“ on 20. sajandi märksõna, mis iseloomustab inimese võimalust käituda riskeerivalt tervishoiu valdkonda puutuvates küsimustes. ( Inimese autonoomsus, privaatsus). Vabaduse tagavad mitmeid aspekte, näiteks majandusliku vabaduse kasv. 5. Humoraalteooria (olemus, raviprintsiibid, arsti töö) Olemus: õpetus, mille põhiidee seisneb selles, et tervis sõltub nn kehavedelikest: kollane sapp, must sapp, veri ja lümf /lima. Raviprintsiibid: Hippokratese koolkond pani suur tähelepanu keha- eritistele: organismi olekut vaadeldi humoraalteoorias nelja keskse kehavedeliku segunemise kaudu. Hippokratese koolkond ravis mitte „tõbe“, vaid haiget. Ravis kasutati palju näljaravi, aadrilaskmist vähem. Ravimite
· Arstide hulgas kaks ,,ala": Asutu empiiriline arstikunst ja Asiputu rohkem posimine · Spetsialiseerumine · Haiglalaadsed asutused · Aja jooksul müstilised aspektid ravijateks preestrid · Isandat raviti teistmoodi kui orja (meetodid, tasud ja karistused olid teised) Egiptuses ei saanud arst oma töö eest tasu, kuid ei pidanud ka vastutama äparduste eest (välja arvatud oma moraalireeglite vastu eksides)!!!! Humoraalteooria, Hippokrates, Kreeka meditsiinitraditsioon. Humoraalteooria tervis sõltub kehamahladest (mitte enam algainetest-elementidest) kollane sapp, must sapp, veri ja lümf. Õpetus mahladest domineeris laias laastus(ja teatavate muudatustega) kuni 19. sajandini. Ateena (klassikalisel) perioodil tegutses Hippokrates (elu lühike, kunst pikk). Hippokrates oli ühelt poolt vägagi konkreetne, mis puudutas arstipraksist, otsides kõigile sümptomitele seletust konkreetsetest
Demokritos (atomistlik teooria) leidis, et on olemas muutumatud osakesed aatomid. Need on väga väikesed ning nende ühinemisel ja liikumisel leiavad aset kõik protsessid. Hippokrates ,,elu lühike, kunst pikk". Hippokrates oli ühelt poolt väga konkreetne, mis puudutas arstipraksist, otsides kõigile sümptomitele seletust konkreetsetest igapäevastest asjadest ning eitades filosoofiat. Kehamahlade tasakaalustatuse teooria (nn humoraalteooria). Hippokrates leidis, et inimeses ja kõiges elavas, peab olema algelementide roll suur st inimene on kui mikrokosmos. Neljale elemendile tulele, õhule, veele ja maale vastanuksid elusorganismis vastavad neli kehamahla veri, kollane sapp, flegma (lümf) ja must sapp. Sellel teoorial omakorda põhines 4 kehaehituse tüüpi (sangviinikud, koleerikud, flegmaatikud, melanhoolikud). Humoraalpatoloogia ütleb, et haigused on nö tasakaaluhäire. Platon on idealismi kuulsaim tegelane
See sai tuge Empedokleselt ja oli aluseks Hippokratesele. Niisiis oli tekkinud tugev ja teaduslik dieteetika õpetus. ARSTIKUNSTIS ERISTATAKSE KOOLKONDI: · Krotoni koolkond (Joonia-arhailine periood, ca 6. sajand e.m.a.). Organism koosneb vastanditest kuiv ja niiske, soe ja külm, magus ja mõru jne. (Järgiti Egiptuse stiilis nelja elemendi tasakaalust lähtuvat ravi ja tervise/haiguse käsitlust.) Vastandlikku raviti vastandlikuga. Empedokles. · Knidose koolkond. Humoraalteooria tervis sõltub kehamahladest (mitte enam algainetest-elementidest) kollane sapp, must sapp, veri ja lümf. Õpetus mahladest domineeris laias laastus(ja teatavate muudatustega) kuni 19. sajandini. Arenes õpetus diagnostikast (kuulatlemine nt). · Kosi koolkond (algab 6. sajandil e.m.a.) 4 kehaehituse tüüpi, mis põhineksid eelpoolmainitud kehamahladel (sangviinikud, koleerikud, flegmaatikud, melanhoolikud) Hippokrates (u. 460-370 e.m.a.).
Philippe Pinel (1745-1826) ilmselt kuulsaim oma aja tegelastest psühhiaatria vallas oli see palju heroiseeritud isik, kes sümboolselt ,,vabastas" vaimuhaiged. Eraldas varjupaikades ,,sikud lammastest", aheldas haiged lahti jne. Tunnistas, et ajus vaimuhaigetel patoloogiaid pole leitud, seega tegemist pigem moraali ja distsipliini küsimustega. Pinel tegeles patsientidega isiklikult, püüdes nende ,,moraalset" palet mõista ja taastada (viimases aidanuks humoraalteooria vaimus ka ,,loodus", aga ka hariv ja nesesessesüüvimist eldav vestlus arstiga). Pinel jaotas psüühilised haiged nelja liiki: melancholia, mania, dementia ja idiotia. Pineli õpilane Jean-Etienne Esquirol (1772-1840) lõi haigetele nö farmi, kus need said tööd teha ja inimeste elus (justkui) osaleda. Kujunes psühhiaatria õpetamine ülikoolides. Tekkisid kateedrid, õppetoolid jne (Tartu ülikoolis loodi iseseisev psühhiaatria õppetool 1880. aastal). Lähtuvalt "humanismipendli"
annaabi.ee 
