Koolivägivald Tervist, lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Minu tänaseks eesmärgiks on teile rääkida koolivägivallast, võtan vaatuse alla ni vaimse kui füüsilise vägivalla. Koolivägivald on paljude õpilaste igapäeva elukaaslaseks. On palju lapsi, kes ei soovi minna kooli, sest nad kardavad kaasõpilasi. On palju lapsi, kes on pidevalt hirmus, sest nad kardavad klassi- ja koolikaaslaste halba reaksiooni oma tegudele. On neid, kes kardavad narrimis ja mõnitamist kui ka rusika- ja jalahoope. Koolivägivald võib esineda õpilaste omavahel kui ka õpilase ja õpetaja vahel. Ühiskond on meie ümber hakkanud muutuma vägivaldseks, telepilt toob ka lastele selle koju kätte ja paljud arvuti sõja- ja strateegia mängud. Seetõttu ei oska paljud lapsed probleeme ja keerulisi olukordi mingit muud moodi lahendada kui kasutada vägivalda, see on saanud juba paljudele harjumus päraseks. Vägivalla ohvriks langenu kohta ...
Tervislikud eluviisid Austatud klassikaaslased, lugupeetud õpetaja! Tervist tuleb hoida ja kaitsta. Ärge sööge palju magusat ja pange soojalt riidesse. Sporti tuleks teha tihti, et hoida enda tervis tugevana ja tervena. Sport aitab olla terve ning heas füüsilises vormis. Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Kindlasti ei tohiks palju süüa rämpstoitu ja magusat. Toit peaks olema tasakaalustatud ja tervislik. Rohkesti peaks sööma puu-ja juurvilju ning ka köögivilju. Vältida tuleks ka toite, kus on palju rasva. Suitsetamine ning teiste mõjuainete tarvitamine on teie tervisele väga kahjulik. Suitsetamine kahjustab kopse ja võib põhjustada kopsuvähki. Teiste mõjuainete, nagu näiteks nuusk-või mokatubakas võib põhjustada löövet, suuri hambakahjustusi, tekitavad vähki jne. Teadlased on kindlaks teinud, et korralik ja mitmekesine toit, mõjuainete mitte kasutamine, pidev sporditegemine pikendavad ...
Miks on õppimine tähtis Lugupeetud Õpetaja ja head klassikaaslased. Mina räägin täna teile sellest, miks on vajalik koolis käia. Õppimine on elualuseks. Minu arvates on õppimine teadmiste omandamine iseenda jaoks. Iga päev, iga minut, iga sekund õpid sa midagi juurde ja kõik vaid enda jaoks, mitte keegi ei saa õppida sinu eest. Õppimine on vajalik. Õpi ja ära lase õpitul ununeda. Inimene õpib kogu elu ütlevad targad. Sellega vist nõustuvad kõik. Kuid mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad Õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid koolipingis omandatuga, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste saamine. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Kõi...
Sõpruskonnad noorte elus Lugupeetud kuulajad : Õpetaja ja klassikaaslased. Mis roll on sõpruskondadel noorte elus ? Sõpruskonnad ei ole päris kambad , sõpruskonnad on palju positiivsemad. Need aitavad tekitada kindlustunnet ja ühtekuuluvust. Sõpruskonnad on vajalikud selleks ,et igal noorel oleks oma koht omasuguste juures. Nad saavad käia koos kinos, kontsertidel, linnas , parkides jne. Noortel on rohkem tegevust, nad on aktiivsemad ja samas ka õnnelikumad . Sõpruskondadel on vahel lahkhelisi , kuid enamasti on nad tülideta . Noored , kes kuuluvad sõpruskonda on kindlasti õnnelikumad , sest nad ei pea veetma aega üksinda. Sõpruskonnad koosened väga headest sõpradest. Rääkides tüdrukute sõpruskondadest, nad naervad ja lõbutsevad koos. Räägivad juttu , klatsivad ja teevad filmiõhtuid. Oma kogemuse puhul , teades , et ma ka kuulun kuhugi, on mul palju kindlam tunne , ma saan oma muredest rääkida enda sõp...
Mind ärritab, et noored külastavad üha tihemini solaariumit Austatud klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja! Oma tänases kõnes räägin teile noorte liigsest solaariumi külastamise harjumusest ja miks see just mind ärritab. Solaariumit külastatakse valdavalt pimedamatel ja külmematel aegadel, milleks Eestis on sügis, talv ja kevad. Solaariumis käimist põhjendatakse kuldse nahavärvi saavutamise- ja D-vitamiini tarbimisega. D-vitamiini saadavus solaariumi päikeselt tegelikult on minimaalne, kuna seda saab vaid UVB kiirguselt, kuid solaariumis esineb vaid UVA kiirgus. Samuti tiheda solaariumi külastuse tulemiks võib olla kohati surnuna välja nägev nahk ja nahahaigused, millest tuntuim on melanoom. Eestis haigestub aastas melanoomi statistiliselt 15 naist ja 7 meest 100000 elaniku kohta. 2009. Aastal suri Eestis 65 inimest melanoomi tõttu, see paneb tõsiselt mõtlema, kas tõesti on jume nii tähtis, et sellega oma elu ohtu seada? Kindlasti...
KÕNE (Tants) Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased. Minu nimi on ............ ja seisan täna siin teie ees, et rääkida milleski, mis huvitab mind, igapäevaselt ning millega tegelen vabal ajal, tavaliselt peale kooli. Räägin teile tantsust üleüldiselt. Tants on vanimaid kunstiliike. Tantsuga väljendatakse liigutuste ja poosidega tundeid, elamusi kui ka suhtumist. Tantsuliike on kümneid, kui mitte sadu. On rahulikke tantse, aeglane valss, ballett, rahvatants. Kuid on ka tantse, mis on täis energiat, emotsioone show, hip-hop, street need on tantsud, kus on vaja TÄPSUST, TERAVUST, TUGEVUST. Tantsus on tähtis igakülgne abi ja toetus nii lähedastelt kui ka ühiskonnalt. Ühiskonna all mõtlen rohkem kooli ja valla toetust. Tantse saad ise välja mõelda, jäljendada teisi ja teha neid mõlemaid koos. Tantsuga saab reisida nii kodus kui ka kodust kaugemal...
Süüdistuskõne Kalevipojale Tere kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja! Täna ma tahan esitada süüdistuskõne Kalevipojale. Kalevipoega küll peetakse Eesti eeposeks, ning Kalevipoeg peaks olema kui eeskuju, kuid miks on Kalevipoja tegudes seda, mida olema ei peaks. Kalevipoeg oli küll heatahtlik, ja kaitses inimesi, kes olid talle kallid, näiteks toon selle: Kui Kalevipoeg sai teada , mis tema emaga oli juhtunud, siis läks ta kohe ema päästma, mis näitas tema ustavust oma emale. Teada saades , et ema enam ei olnud, läks ta üle maa ja mere soome tuuslarit otsima, selleks , et talle tasuda. Kas see, et ta tahtis Soome tuuslarile tasuda on õige? Minu arvates mitte, küll saatus ka karistab inimesi. Samuti toon näiteks seda, et teoses oli märgitus, et Kalevipoeg jõi, ning võis vihahoos ning purjus peaga inimese ära tappa, nagu see oli siis, kui kalevipoeg kuulus sepapoja ära tappis. Kas tõesti oli vaja niimoo...
Lugupeetud õpetaja ning klassikaaslased! Nagu on öelnud Lennart Meri, et olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis. Inimesed alati virisevad, keegi ei ole millegagi rahul, aga mis meil praegusel hetkel nii sitt on? Mis on meie tuleviku väetis? Meil on MASU, seagripp levib, ... Eks MASU ole tingitud inimeste endi vigadest hakati elama üle oma võimaluste. See tähendab liialt laenama ja olukord muutus aina halvemaks, kui ei suudetud enam oma võlgu tasuda. Seda veel ülemaailmselt. Aga mina usun, et kui me sellest MASU-st, TÄPE-st, PUPU-st ja muust jamast ükskord tervelt välja tuleme, on see ainult meid endid tugevdav väetis ning kui läheb hästi, siis tulevikus väldime selliste vigade tegemist. Nagu öeldakse, inimene õpib vigadest heal juhul enda, halvemal juhul teiste omadest. Parem hilja kui mitte kunagi! Kuid iga inimene teeb oma elus vigu, olgu nad siis kas suured või väikesed, olulised või mitte, aga me teeme neid. Näitek...
Raamat vanamoodne mõnuaine Kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja. Räägin teile täna raamtutest, mis ajast aega on olnud inimkonnale väga vajalikud, harivad ja elamusi pakkuvad. Sellele vaatamata on nende vastu huvi vähenenud. Kokkuvõttes võib kirjandust nimetada vanamoodsaks mõnuaineks. Aastakümneid tagasi omas raamat väga auväärset kohta. Raamatuid loeti, analüüsiti ja sageli teati palju autorite eludest. Võib aimata, kui mõnus oli õhtuid raamatute seltsis veeta, lugeda põnevaid romaane ja unejutte, sest sellel ajal polnud isegi kuuldud arvutitest vüi televiioritest. Puudusid võimalused kuulata raamtuid CD'lt või lugeda neid internetist. Isegi kohustuslikku kirjandust ei vaevu paljud õpilased lugema vaid kasutavad internetist leitud kokkuvõtteid, mis on küllaltki üksikasjalikud. Enamiku kaasaegsete teoste põhjal valmivad ka filmid, mille vaatamine on jälle kergema vastupanu teed minek, sest nõuab vähe...
Õppimine sünnib sädemest. Õpetaja on sädeme süütaja, avaja ja võimaldaja Tere, lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja! Ma pean teile täna kõne õppimisest ja õpetajatest!! Alles see oli, kui väikesed koolijütsid ema-isa käekõrval kooli läksid. Uhiuus koolimüts peas, valge pluus seljas, lilled käes. Lilled oma esimesele õpetajale. Ausõna, võimas! Ei mäleta täpselt oma esimest koolipäeva, küll aga seda, millal minu esimesest õpetajast, klassijuhatajast minu jaoks vaieldamatu autoriteet-arvamusliider sai. See oli siis, kui õpetaja oma imeilusa käekirjaga tahvlile kirjutas, kui laulutunnis klaverilt kaane tõstis ja seda imelist pilli mängima hakkas, kui tahvlile joonistas või enda tehtud pilte näitas. Ta oskas minu jaoks kõike, mida minagi tahtsin osata. Sest peale oli mu emal tükk tegemist, kui tal tuli vastamisi seista minu poolt esitatud "aga õpetaja- ütles!" argumentidega, kui meil vaidlemiseks läks. Vaene ema, eks oli ju temagi...
Eestimaa tulevik Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased!!! Teame kuidas Maanõukogu 1917.aastal lõi lahku Venemaast ja hakkas rajama uut ja vaba Eesti Vabariiki. Me ei teadnud veel siis, mida loota oma riigist ja iseseisvusest. Aga nüüd tekib küsimus tuleviku mitte mineviku kohta. Kuidas meie elu kujuneb 21.sajandil liikudes edasi tuleviku poole ja rajades tugevat inimsõbralikku ühiskonda. Kindlasti olete märganud, et meie riiki mõjutavad maailma majanduslikud probleemid. Valitsev erakond ei suuda oma lubadusi täita ja mõjutab ka rahanduslikku olukorda. Aktuaalseks probleemiks on kerkinud eelarve lõhki ajamine. Kuid mõeldes nüüd, mida toob selline edasi liikumine meile tulevikus. Kas lõpuks oleme ebakindel ja majanduslikut madala arenguga riik? Valitsuse eksimused loovad Eestile ebkindla olukorra. Nad pidurdavad Eesti arengut ja kahjustavad majanduslikku olukorda . Tuleb hakata muutma midagi, mis annaks võimaluse liikuda paremu...
Vägivald sünnitab vägivalda Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Minu nimi on Merit Vislapu ning täna esitan ma teile kõne teemal ,,Vägivald sünnitab vägivalda". Vägivald, kui sotsiaalne nähtus areneb pidevalt ja eksisteerib meie kõigi eludes. Selleks, et vägivalda kogeda, ei pea me sellega ilmtingimata kokku puutuma, sest vägivalda võib kohata ka kinoekraanil ja tänavatel. Kuid mis see vägivald siis on? Vägivald on käitumine, millega saavutatakse võim teise inimese üle, talle haiget tehes või teda hirmutades. Vägivald jaguneb verbaalseks ehk suuliseks vägivallaks ja füüsiliseks vägivallaks. Verbaalset ehk suulist vägivalda kasutav inimene halvustab, mõnitab või alandab oma ohvrit. Füüsiliseks vägivallaks võib pidada teise inimese togimist, tõukamist, peksmist või juustest tirimist. Üks on kindel, vägivald algab eeskujudest. Eeskujudeks võivad olla vanemad, filmi ja...
Kõne 9. klassi lõpuaktusel Lugupeetud koolipere, On kätte jõudnud aeg, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame põhikooli. Kahjuks lähevad mõned klassikaaslased mujale edasi õppima ning pole midagi muud, kui nendega hüvasti jätta ja neile palju õnne ja tervist edasiseks eluks soovida. Ma ei suuda uskudagi et olen koolis õppinud juba üheksa aastat. Küll see aeg lendab kiiresti. Ma mäletan aega, mil me esmakordselt kooli tulime. Siis saime me tuttavaks oma esimese õpetaja ning klassijuhataja Piretiga. Ta oli meie klassijuhataja kuus toredat aastat. Peale seda aga läksime Tiiu hoole alla ning ta on senini meie klassijuhataja. Me peaksime neile tänulikud olema, et nad on jaganud meile tarkust ning hoidnud meie klassi organiseerituna. Samuti tänan ma südamest meie õpetajaid, kes on meile andnud aastate jooksul palju tarkusi ja teadmisi, mida läheb ka edasises elus vaja. Nad on ka osaliselt välja kujundanud minust inimes...
Austatud klassikaaslased, lugupeetud õpetaja! Peagi oleme lõpetamas 11. klassi ja varsti saavad meist täisväärtuslikud abituriendid. Iga üks on omandanud erineva pagasi teadmisi ja kogemusi, kuid kõigile meile on andnud see suurepärase alustala edasiseks eluks. 2000. aastal alustasime kõik oma hariduskäiku, küll mitte samades klassides ega koolides aga esimese klassi uksed olid meile kõigile sellel hetkel avatud. Istudes esimest korda koolipinki, ei teadnud keegi, kes meist saada võiksid ja kas me ennast üldse praegusel hetkel gümnaasiumist leida võiksime. Meie kõigi teed on olnud erinevad-ühel käänulised, vaevarikkad, lonkivad ja rasked, teisel aga on tulnud see ise mõistetavalt lihtsalt tänu suurele tööle, sest miski siin ilmas ei tule lihtsalt. Üks, mis meil kõigil on olnud ühine- need on kurvad hetked, mis võisid olla tingitud halva hinde saamisest, halbade uudiste teada saamisest või siis tülid, kuid samas on ka rõõmsaid hetki, mis...
Miks peaksid üliõpilased saama üliõpilaspalka? Lugupeetud õpetaja, klassikaaslased. Ma esinen Teile selle kõnega, mis räägib üliõpilaspalga vajalikkusest. Kujutage või meenutage, kuidas kõrghariduse saamise aeg teile oli või oleks. Kõrghariduse saamine on raske, rääkimata veel siis kui oled pärit mitte just kõige jõukamast perest. See pole just kõige suurem lõbu kui sul on tasuda elamispinna, toidu ja muidugi ka hariduse eest. Õppemaksu saab küll õnneks riigi poolt natuke madalamaks, aga ikkagi on ta suur. Rahapuudus võib põhjustada stressi ja see omakorda veel hullemaid asju, isegi enesetappu. Stressi leevendamiseks tuleks Eestis luua üliõpilaspalk. Igale üliõpilasele paar tuhat krooni kuus peaks olema hea. Seda muidugi, kui õpilane ise soovib seda ja on valmis selle nimel korralikult koolis käima. Pole mõtet anda abiraha inimesele, kes sellega midagi peale ei oska hakata. Üliõpilasi teatakse ka kui odava tööjõuga inimesi. Kui...
Ütlemine ei ole tegemine Tere lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Täna räägin ma teile, mida mina arvan teemast ütlemine ei ole tegemine. Miks me anname lubadusi mida me ei täida? Kas ootame suuremat usaldust lootes, et keegi ei saa teada, et me ei täida seda? Või ootame suuremat respekteerimist ja tunnustust? Seda ma ei oska, kindlasti on igal ühel selleks oma arvamus. Ma arvan, et sõnadel on alati tagajärg, kui selleks pole just lubaduse täitmine, siis on selleks näiteks kelleski pettumuse valmistamine. Arvatavasti on kõik tunda saanud seda valu, kui keegi lubab midagi kui ei täida seda, kindlasti olete ka teie seda teinud. Me vahest ütleme asju mida me ise ei mõtle tõsiselt ja ütleme naljaga, kuid keegi võib võtta neid väga tõsiselt ja ilma naljata. See pärast peakski mõtlema enne kui midagi ütled. Andes lubadusi mida ei täida, võid kaotada inimeste usalduse ja seda raskem on hiljem teisi inimesi usalda...
Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Läbi aegade on kiusatud teistsuguseid inimesi. Kas sellepärast, et laps eelistab rohkem üksi olla, või on ta tark või on ta väiksem või tal on tumedam nahk või ta räägib aktsendiga või ta on õpetaja laps. Tänapäeval on vägivald kujunenud väga teravaks probleemiks nii koolis kui ka kodus. Mis on vägivald, miks see eksisteerib ja kuidas sellega hakkama saada? Alustuseks võiks tuua ühe näite. Me oleme pimedas toas ja kuuleme nurgast krõbinat ning meis tekib hirm. Et hirmust üle saada, peame me tule põlema panema ja vaatama, kes või mis nurgas krõbistab. Kui näeme, et see on vaid väike hiireke, siis meie hirm kaob. Samamoodi on ka vägivallaga kui me vägivallast midagi ei tea: mis see on, kuidas see avaldub, millised on põhjused, millised tagajärjed, siis on meil vähe võimalusi sellega hakkamasaamiseks. Kui me aga uurime, mida vägivald endast kujutab, millised on selle avaldumisvormid ja võimalused s...
Alkoholisõltuvus Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased. Täna tahaksin rääkida teemast, mis puudutab paljusid noori, kui ka täiskasvanuid täpsemalt alkoholisõltuvusest. Ühiskond on teinud oma suhtumisega tänapäeva noortele nii öelda karuteene ümbritsedes noori ja ka täiskasvanuid ilusate alkoholireklaamidega, mis on kergesti meeldejäevad ja isuäratavad. Kõiksugu uued alkohoolsed joogid on poelettidel väga kergesti märgatavad. Kõige hirmsam on see, et paljud täiskasvanud on noortele suuresti eeskujuks. Tihti jätavad nad mulje õhtuti üks õlu ei tee paha, vahel ka suurem napsitamine mitte. Paraku võtavad noored täiskasvanutelt paljuski eeskuju ning on nendega seetõttu samal arvamusel. Tihti põhjendavad noored oma käitumist sellega, et kõik teised ju teevad ka ning nooruses tuleb kõik järgiproovida. Soovides olla teistega samasugune või veelgi ägedam, tuleb tihti mängu alkohol. Siis on vaja n...
Vaikimine, pisivaled või siiski ainult tõde? Olete kindlasti kuulnud, et tõe rääkimine on alati õige. Kuid mõelge nüüd ise, kui palju kordi olete te tegelikult endale tõe rääkimisega hoopis häda kaela tõmmanud ning kui palju kordi olete end valetamisega hädast välja keerutanud. Lugupeetud klassikaaslased ning õpetaja. Kavatsen teile järgnevate minutite jooksul rääkida teemal: vaikimine, pisivaled või siiski ainult tõde? Jah, valetamine on halb ning üldjuhul suhtutakse sellesse negatiivselt. Kuid ometigi olen ma üsna kindel, et siinviibijate hulgas ei ole sellist inimest, kes oleks üdini aus ning kes alati tõtt räägiks. Teda ei ole siin, ega ka kusagil mujal. Inimene, kes ütleb, et ta kunagi ei valeta, valetab. Vahel on pisivalede rääkimine üsna vältimatu. Tuleneb see siis sellest, et me üritame ennast kaitsta, muutes pisidetaile või siis lihtsalt vaikides. Ka laiskus on see, mis paneb meid rääkima väikesi vale...
Kõne Katrin Karu 1.KU Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. 96 aastat tagasi kuulutati välja Eesti Vabariik. Aga mis maa see ikkagi on, millel me elame? Milline on meie, eestlaste, elu ja olu tegelikult? Kas asjad on tõesti nii halvasti nagu räägivad erinevad telesaated, ajakirjad ja enamik inimestest, või on meie pisikeses isamaas tegelikult palju rohkem head ja seda, mille üle me võiks uhked olla, pideva virisemise asemel? Ma nõustun, et Eestimaa ei ole kaugeltki täiuslik. Meie palgatase on mitu korda madalam kui mujal Euroopas. Meie parim tööjõud lahkub Eestist, otsidest välimaalt kõrgemat palka ja paremaid elutingimusi. Samuti puudub meil hea poliitika, valimiste ajal on kuulda palju lubadusi Eesti rahava elu parandamiseks, kuid need jäävadki ainult lubadusteks. Tunduks, nagu kõrgematel ametikohtadel olevad inimesed hoolitsevad ainult endi eest ja lihtt...
KÕNE Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Mina tahaksin arutleda teemal, kumb on tähtsam, kas inimese sisemine või välimine ilu. Kujutage ette, et te kohtute inimesega, kes on maitsetult riides, kummalise soenguga või muidu imelik. Kas teil tekib soov sellise inimesega koos olla? Ma arvan, et enamik eelistab meeldiva välimuse ja stiilse riietusega inimest. Samas võib olla välimus petlik ja kauni väljanägemise taga võib peituda ülbe ja ennastimetlev olevus. Kumb on siis tähtsam, kas sisemine või välimine ilu? Selleks tuleks mõelda, mida me üldse ilusaks peame. Kindlasti on väga erinevad noorte ja vanemate maitsed. Noortel on palju erinevaid stiile. Osadele meeldivad lohakalt hoidvad lohvakad särgid ja kotakad püksid, teisele jällegi kitsad teksad ja T-särk. Noorte arust peab väljanägemine olema moodne, vaheldusrikas ja sikk. Vanemad aga hindavad just nimelt rohkem loomulikku ilu. Nad on rohkem k...
Eesti vabariigi aastapäeva kõne Tere, Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Mina olen Mari Mets ja kõnelen täna teemal Eesti vabariigi aastapäev. Tänavu aasta tähistame kogu Eesti rahvaga Eesti 97.ndat sünnipäeva. Sel päeval mõtleme kõik oma riigi peale, kuid iga inimene teeb seda nii nagu tunneb ja soovib. Eesti rahvas rajas meie riigi natuke vähem kui sajand tagasi. Meie riik on küll väike, aga tubli. Koos oleme elanud palju üle. Headeks näideteks on Balti keti moodustamine isamaa kaitseks, astumine Euroopa Liitu ja mitmetesse teistesse tähtsamatesse organisatsioonidesse ning hiljuti toimunud rahavahetus. Mitte ükski eestlane ei tohiks unustada sündumusi, mis on mõjutanud meie elu. Me oleme olnud võõra võimu all, meid on küüditatud, aga praegu oleme me vabad. Meie iseseisvus kestab nii kaua, kui me seda tahame ja selle kallal vaeva näeme. Maailmas on palju linnu, mille rahvaarv on suurem kui me...
Kõne Lugupeetud õpetaja, austatud klassikaaslased Kõik gümnaasiumi õpilased peavad kord seisma valiku ees mida teha peale gümnaasiumi lõppu, peavad otsustama selle kuhu nad tulevikus tahavad väla jõuda, ning mis eriala tööd nad kõige meelsamini tahaksid teha või kas nad üldse plaanivad tulevikus tööle minna. Paljud gümnasistid teavad juba gümnaasiumi alguses, kelleks nad saada soovivad ja mis eriala edasi õppida tahavad, kuid on ka palju neid õpilasi, kes ei suuda ka gümnaasimi lõpuks välja mõelda, mida nad edasi teha tahavad. Nii tehakse tihti ülikooli ja eriala valik kergekäeliselt esimese hetke ajendil , ning hiljem kahetsetakse sellepärast, et kas eriala mille nad on endale valinud, ning mis tundus neile algselt huvitav ja põnev ei ole olegi nii huvitav ja sobiv neile või siis ei ole selle erialaga mitte kuskilt tööd leida, ka seda võib juhtuda.Näiteks viimasel ajal on trend minna üliko...
Nutisõltuvus Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased! 21.sajand on nutiajastu. Me oleme harjunud igapäevaselt veetma üpris suure osa oma ajast nutiseadmetes ja see probleem ei puutu ainult noori. Võin näiteks tuua oma enda ema, iga jumala päev pean kuulama monoloogi teemal "nutisõltuvus", samas kui esimene asi mille ema diivanile maha istudes kätte võtab on just nimelt nutitelefon. Tema küll ajab kõik töö ja muu tähtsa kaela, kuid kas õhtul kell 8, diivanile maha istudes tööpäev mitte läbi ei peaks olema? Tegemist on nutisõltuvusega, lihtsalt Facebooki asendab Gmail. Samuti kas pole mitte paljud vanemad oma suures ajapuuduses, mitte ise oma lastest nutisõltlasi teinud? Kas pole mitte nii, et töölt koju tulles, istutakse diivanile maha, et sarja vaadata ning kui see pisike koolieelik taaskord nagu ka eelmisel õhtul sind kuidagigi segama tuleb siis annad talle kätte nutiseadme ning saad taas vaikselt oma õhtupoolikut nautida ja probl...
Eesti maausk Kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja! Maausk on Eesti põlisrahva ainus oma usk. Seda pole keegi loonud, vaid see on tekkinud ja muutunud põlvkondade jooksul. Maausk on vanade eestlaste maailmatunnetus, pärimus ja elulaad. Maausk on peamiselt looduskeskne, seetõttu on eestlane üsna skeptiline vaimsete õpetuste suhtes. Järgiti mitmeid muistseid kombeid ja talitusi, näiteks käidi hiiel ohverdamas, peeti hingedepäeva mälestades lahkunud esivanemaid ja tehti suvisel pööripäeval jaanituld. Maarahva lugu maailmatekkest on erinev kõigist teistest. Meie hõimlaste vanad lood räägivad, et alguses oli lind. Tema munadest koorus maa ja ilm. See kasvas kuni kõik maailm sai hingelisi täis. Hing on tähtedel, kuul, tulel, maal ja üldse kõigel, mis olemas on. See avaldub haldja, jumala või lihtsalt hingena. Tähtsaim jumal on Maaema, kes on kõige elava ema. Olulised on ka Tule-, Vee- ja Ilmaemad. Taara, keda paiguti erinevalt nime...
Mis on minu kui noore jaoks oluline? Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased Täna räägin ma teile teemadel, mis mõjutavad iga noore inimese elu, kuid mida vahel ei käsitleta vajalikul määral. Kas olete kunagi mõelnud kui palju meil tegelikult vedanud on? Vabadus on meie generatsiooni jaoks enesestmõistetav. Me saame näha maailma ja kogeda tähtsaid sündmuseid. Meil on üldjuhul ka vabadus teha ise oma otsuseid ja kujundada oma maailmapilti. Loomise ja ideede avaldamise vabadus: see on võimalus nii kritiseerida kui luua midagi imelist, ilma, et keegi neid kontrolliks. Me vanematel polnud valikuvõimaluse omamise privileegi. Neilt oodati et nad jääksid kindlatesse raamidesse, toimus ühiskondlik seisak. Loovus oli piiratud ning mõtlev inimene ei saanud toimida vabalt. Aga minul kui noorel on vabadus oluline just seetõttu, et ma saan avaldada oma arvamust ja mitte elada kinnises ühiskonnas, kus ma ei kuule teiste mõtte...
Vaba aeg Tere lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Räägin teile, mida kasulikku saaks teha oma vaba ajaga. Õpilased sageli kurdavad, et vaba aeg neil puudub mille tõttu ei saa nad tegeleda oma hobidega. Tegelikkkuses on asi selles kuidas osatakse oma aega planeerida ja mis on number üks pioriteet. Turu-uuringute firma GfK uuringu sõnul veedavad eestlased ka liigsellt aega internetis. Kindlasti on suur probleem viimasel ajal see, et enamus noori veedavad suure osa oma vabast ajast veebiavarustes, seal kas mängides või lihtsalt ringi tuulates. Liigne arvutis olemine võib kahjustada silma nägemist ning rühti. Kannatada saab ka kirjastiil, sest internetis suheldes kasutatakse sageli slängi ning ei kasutata korrektset kirjakeelt. See pärsib ka laste ja noorte omavahelist suhtlemist. Internetis ,,surfamise’' asemel saaksid nad tegeleda palju muuga. Teismeeas peaks esikojal olema kooli lõpetamine, kuid...
Koolilapse elu Lugupeetud õpetaja ja head klassikaaslased Ma räägin teile teemal koolilapse elu. Koolipäev algab varakult, lapsed peavad olema koolis juba kell 8. Koolipäev on raske ning väsitav. Mitmetele lastele ei meeldi koolis käia, kuid koolis käimine on kohustuslik.Mõnele lapsele meeldib koolis käia, seal on huvitav ning saab ka palju uusi teadmisi. Peale tunde on õpilastel võimalik käia erinevates huviringides. Paljud lapsed käivad vabal ajal muusikakoolis, kunstikoolis, spordikoolis või mõnes muus huviringis. Huviringides käimine on õpilasele vabatahtlik, kuid vahest tahab lapse vanem, et laps seal käiks. Huviringides saavad lapsed tegeleda sellega, mis neile kõige rohkem meeldib. Nad saavad seal ka arendada oma oskusi ning olla koos sõpradega. Mõni laps veedab vaba aega koos sõpradega. Osad lapsed on lihtsalt kodus. Nad vaatavad kas televiisorit, on arvuti taga. Neil on rohkem aega ka õ...
Tihti on nii, et millestki räägitakse, kuid tegelikult ei vallata teemat või räägitakse, kuid teema sisu ja olemus jäävad ka rääkijale endale arusaamatuks. Nii on ka selle, pealkirjaks oleva küsimusega. Sageli võib kuulda, et sporditegemise olulisusest räägitakse, kuid kui paluda seda olulisust lahti mõttestada, siis nagu ei osatagi midagi konkreetset öelda. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja, täna räägiksin ma teile sportimise kasulikkusest ja vajalikkusest. Niisiis...miks on sportimine kasulik..miks sportimine noores eas on vajalik ja kasulik? Ma ei hakka rääkima spordi kasulikkusest kehale, tervisele, seda on juba palju tehtud. Pigem räägin sportimise mõjudest inimese kujunemisele ja mõjudest. Sportimise mõjudest inimese ellusuhtumisele on tegelikult väga ammu aru saadud. Targad mehed on on öelnud, et sport arendab kehalisi võimeid, vaimseid võimeid, soodustab suhtlemisoskust ja omab tohutut rolli isiksuse kujundamisel. Ma julgen ...
Tervislikud eluviisid. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja, et tänapäeva ühiskonnas toime tulla, tuleb elada tervislikult, see tähendab süüa tervislikku toitu kui ka sporti teha. Me kõik arvame, et teame, kuidas tervislikult elada, kuid kas see ikka on nii? Ma arvan, et see on üsna selge, et enamik meist soovib süüa otse loodusest ja Eesti tootjatelt tulevat naturaalset toitu, mitte säilitusainetest kubisevaid tööstuslikke tooteid, kuid ometigi lähevad paljud tarbijad kergemat teed pidi ja asetavad toidukorvi taluvõi asemel kunstlikult valmistatud rasvaine, naturaalse mahla asemel toiduvärvidega mullivee ning lihtsa kodumaise liha asemel pooljahused valmisviilud. Mis on nende valikute põhjus? Kas meie masstootjate reklaamivahendid koos tuntud nägudega, värvikirevad pakendid või hoopiski näiliselt odavamad hinnad? Ma arvan pigem seda viimast, sest tänapäeva lapsevanemad tulevad siis...
Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Planeet Maa on meie kodu. Kõik me ju tahame, et kodus oleks võimalikult hea ja mugav elada, seega peame pidevalt midagi parandama ja täiustama. Kõige efektiivsem on maailma parandada üheskoos, mida rohkem on osalisi, seda kiiremini töö tehtud saab, lihtne loogika. Koostööd segab aga inimeste suhtumine teistesse. Eriti mõjutavad seda eelarvamused ja mõistmatus. Siinkohal saabki iga inimene ise maailma paremaks muuta, tuleb vaid oma mõttemaailma muuta. Eelarvamused tekivad iseenesest ja tavaliselt isegi ei mõelda, et see kuidas teise inimesega suheldakse on nendest tingitud. Suurt rolli meie arvamuses mängib ka meedia. Eriti praegusel ajal, mil pagulased on igapäevaselt meediapildis. Mustanahalisi kujutatakse kriminaalidena. Kujutage ennast korra mustanahalisena. Palju õnne! Te olete nüüd ametlikult vägistaja. Terve rass on sildistatud mõne mustanahalise kuriteo pärast. Miks aga siis ei sildistata ...
Miks peaksid noored suvel tööle minema? Lugupeetud õpetaja, klassikaaslased. Täna kõnelen teemal miks noored peaksid suvel tööl käima. Suvevaheaeg on tulekul ja noored hakkavad mõtlema, kuidas seda sisustada. Statistikaameti andmetel käis 2013. Aasta III kvartalis tööl 34% 15-24 aastastest noortest. Rääkides numbritest, 160 000st noorest käis tööl 50 000 noort. 2012. aastal oli tööhõive protent 33,8. Trend on tõusev, kuid protsent võiks olla kõrgem. Kindlasti on selle vähese arvu taga noorte kiire elutempo ja ajapuudus, kartus töökohal ebaõnnestuda ja sageli ei ole piisavalt tööpakkujaid. Mis oleks põhjused, miks iga noor võiks vähemalt ühegi suve enne gümnaasium lõppu tööd teha? Peamiseks põhjuseks on kogemused, mida annab suvel töötamine, mis osutuvad tulevikus väga väärtuslikud. Need näitavad, et raha ei tule lihtsalt kätte, samuti tekib harjumus tööd teha. Tunduvalt arenevad ka sotsiaalsed oskused ja vastutusvõime. Müües terve s...
Võlajada Jada see on üks lõputu üksteisele järgnev ahel. Selleks ahelaks võib olla näiteks loogiline sündmuste areng, kuritegude lõputu jada, õpiprotsessi jada ja palju muud. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Jada, millest mina teile täna räägin , kannab nime võlajada. Võlajada võib saada alguse juba väga väikestest ja tühistest asjadest. Toon näite, kuidas tüdruk Juta võib oma rumaluse korral võlgadesse jääda. Ütleme, et ta otsustas pannkooke teha ja avastas, et tal pole kodus mune. Seejärel ta läks naabrilt mune küsima, lubades peagi uued asemel tuua. Aga inimesed, kel on palju toimetusi, unustavad lubatud munad tagasi viia. Loomulikult see ei ole midagi hullu, sest vaevalt, et ükski naaber jääb oma kahte muna taga igatsema. Küll aga võib sellistest pisikestest laenudest kasvada peagi üks lõputu võlgade jada. Peagi läheb ta oma sõbrannaga poodi ja näeb ühtesid eriti ilusaid kingi, mida ta sooviks...
Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja! Minu nimi on Minu ülesandeks oli valida teema seoses eesti keelega. Valisin õ-tähe, sest õ on eesti tähestikule ainuomane kirjatäht. «Ta on märgilise väärtusega, viidates ärkamisajale ja kaasaegse rahvuskultuuri kujunemisele. Õ on meie unikaalne osa universaalsest süsteemist - meie täht ladina tähestikus, meie koht ja paik lääne kultuuriruumis.» Eesti kirjasõna rajajateks olid peamiselt sakslased, mistõttu on arusaadav, et nad eesti keeles kirjutades kasutasid ainult neid tähti, mida nad tundsid saksa keelest. Nad märkasid eestlaste kõnes häälikut, mis saksa keeles puudub ning ei osanud seda kirja panna. See selgub sakslaste poolt kirjutatud eesti keele grammatikatest. Otto Wilhelm Masing, kes juba lapsepõlvest peale eesti keelt tundis, ei olnud rahul selleaegse kirjaviisiga, sest see ei võimaldanud õigesti märkida kõiki eesti keeles olevaid häälikuid. Oma töö 18 saj. lõpul ütleb Masing, et se...
Tule taevas appi! Sandra Kask Türi Ühisgümnaasium 10 R Lugupeetud õpetajad ning klassikaaslased! Tule taevas appi, millest ma teile rääkima peaks? Tule taevas appi, mis hääletooni ma kasutama peaksin, tule taevas appi, mida ma siin ees üldse teen? Pidevalt ma kuulen vingumist, kritiseerimist ning enda alahindamist teiste poolt, et kui raske on elu, mida küll järgmisena ette võtta ning milleks senine elu üldse välja kujuneb. Mina isiklikult arvan, et ei ole see asi nii hull midagi. Elu tuleb elada üks päev korraga, siis ei saa ka midagi valesti minna ning on võimalus ennast alati parandada. Kuid nii paratamatu, kui see ka poleks, inimesed ei muutu väga ning ikka ...
Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Räägin teile probleemidest mis kaasnevad lemmikloomadega. Esiteks:Loomade väärkohtlemine. Hulkuvad loomad, eelkõige koerad ja kassid on tänases Eestis loomakaitse vallas üks teravamaid ning silmatorkavamaid probleeme. Liiga palju on meie seas vastutustundetuid loomaomanikke, kes ühel päeval lihtsalt otsustavad oma "lemmiku" tänavale saata. See loomade väärkohtlemise vorm on aga kõige lihtsamini märgatav, kuna omanikuta ja üksi uitavad loomi näeme liiga sageli igapäevases tänavapildis. Ka on hulkuvad loomad haiguste, sh ka marutaudi edasilevitajad, kuna hulkuvad loomad on sageli vaktsineerimata. Suurem osa nendest loomadest lõpetavad varjupaikades, kus oodatakse looma omaniku saabumist või otsitakse uut omanikku. Kui aga ei ole võimalik hulkuva looma omanikku kindlaks teha ega loomale uut omanikku leida ning looma ei ole võimalik varjupaigas pidada kauem ku...
Vabaduse iseenesest mõistetavus Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja! Mul on hea meel, et mulle on antud võimalus täna siin Teile kõnet pidada vabaduse ja selle iseenesest mõistetavuse teemal. Paljud meist arvavad, et on täiesti loomulik, et meil on oma kodu, kuhu võib tulla ja kust võib minna endale sobival ajal, oma pere ja sõbrad, kes on meile rasketel hetkedel toeks ja, kes vahel nö ,,annavad meile tiivad", vabastavad meid argimuredest ja aitavad meid kui me oleme hätta sattunud ja oma riik, mis ei ole kõigest mingi suurriigi osa, vaid on iseseisev. Kahjuks see tegelikult nii ei ole. See kõik ei ole sugugi nii loomulik, kui me arvame. Näiteks: Eesti vabanes Nõukogude Liidu raudsest haardest alles 1991. aasta augustis. See juhtus ainult 18 aastat tagasi. Meie vanemad pidid kasvama ilma paljude praegu poelettidel saada olevate kaupadeta. Ajakirjanduses kajastati vaid seda, mis läbis range ts...
Kas keskkond vajab meie kaitset? Lugupeetud õpetaja ja head klassikaaslased. Minu nimi on .................ning räägin teile teemal "Kas keskkond vajab meie kaitset?" Me kõik oleme kursis sellega, kuidas meid ümbritsev keskkond igapäevaselt muutub. Meie teadlikkust suurendab meedia ning samuti ka meie enda silmad, mis näevad ümberringi asetsevaid suitsevaid tehasekorstnaid ning kiirteedel kihutavaid sõiduautosid. Kui üldiselt võtta, siis muutused võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Kui aga muutumist tänapäeval seostada sõnaga keskkond, siis ei saa me seda muutust kuidagi seostada positiivsusega. Niisamuti on ka eelnimetatud teguritega, mis keskkonna muutumist kiirendavad. Miks on see nii? Kas keskkonna hukale määratuse oleme tõesti põhjustanud meie - inimesed? Vastus ei ole keeruline - vaid inimeste tänapäevane kiire eluviis ning hoolimatus meid ümbritseva suhtes ongi tekitanud selle o...
Võrkpalli sünd ja ajalugu Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased. Mina räägin teile võrkpalli sünniloost ja selle varajasest ajaloost. Võrkpalli, mida on nimetatud ka kuningate mänguks ja intelligentsete spordialaks harrastab hinnanguliselt 800 miljonit inimest. Ühtlasi on võrkpall jalg- ja korvpalli järel populaarsuselt 3. spordiala. Kuid vähesed teavad, kuidas nende ja ka minu lemmikspordiala sündis ning mil moel see üle maailma levis. 1895. aastal tekkis USA-s Holyoke kolledzi kehalise kasvatuse õpetajal William Morganil tahtmine luua spordiala, mis seoks kehalise aktiivsuse, meeskonnatöö ja mõistuse. Ka lootustandva jalgpallurina silma paistnud Morganit kannustas ilmselgelt ka kadedus, sest tema hea sõber James Naismith oli äsja leiutanud korvpalli. Seeläbi sündis Morganis soov luua midagi nende jaoks, kellele korvpall liiga vaevarohke ja väsitav tundus. Mõtete saamiseks asus Mo...
Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Kuna mul on antud võimalus pidada täna kõnet teie ees, mõtlesin ma pikalt mida ma räägin, ja suutsin korduvalt ümber mõelda teema suhtes raisates nii enda päevast terve hommiku. Kuid olen leidnud et sobiv oleks rääkida Vabadusest ja selle eksisteerimisest. Maailm on suur, nii suur et siin leidub kõike. Vaesust rikkust kurbust kui ka naeru. Kui me räägime vabadusest, siis leian mina et vabadust ei eksisteeri. Pole olemas kedagi, kes ei oleks ühel või teisel määralt milleski sõltuv. Ma ei räägi siin kohal vajadust saada toitu ja vett. Vaid kõigest sellest, mis on inimene suutnud luua enda über. Tegelikult ei erine inimene loomariigi seadustest absoluutselt. Nagu ka kõik teised loomad vajavad ka inimesed endale juhti ja territooriumi. Nii on see ka kõik välja kujunenud. Igal riigil on oma territoorium, mida nad kiivalt kaitsevad, igal riigil on omad juhid, keda me pimesi usaldame. Nii...
Tere Kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja. Esiteks, mis on abort? Abordiks nimetatakse raseduse tehislikku katkestamist või ka iseeneslikku katkemist. Suurem osa naisi, kes teevad aborti ei tea tegelikult, millega on tegu. Neile on jäetud mulje, et nende ihust lihtsalt eemaldatakse "midagi" ja sellega on nende probleem lahendatud. Enamik aborti tegevaid naisi ei tea midagi sellest, et nende ihus on täiesti elav inimene, kelle süda lööb juba 21. päevast pärast eostumist. Ta on väike inimene, kes peab veel arenema. Abordi tegemise meetodeid on palju. 70 protsenti aborte viiakse Eestis läbi emakasisu väljutamisega plastikust või metallist toru abil, mis on ühendatud elektrilise või manuaalse vaakumpumbaga. See väike inimolevus imetakse ema seest toru kaudu välja ja lömastatakse. Kas alaealistel Eestis on õige ise otsustada abordi tegemise üle?Alaealisi ei usaldata nii paljustki, et nad võiksid endala poest pudeli õlut või veini...
Üks vastamata kõne Tere Lugupeetud zürii ja klassikaaslased, minu tänane kõne teema on ,,Üks vastamata kõne". Ja ma loodan, et te kõik kuulate mind huviga . Ma usun, et te kõik teate, mis on üks vastamata kõne. Üks vastamata kõne on see, kui keegi on teile helistanud ja te pole saanud mingil põhjusel sellele kõnele vastata ning pärast seda tuleb teie telefoni ekraanile kiri ,,üks vastamata kõne". Mida te esimese asjana mõtlete kui te näete sellist kirja oma telefoni ekraanil? Minu enda esimeseks mõtteks on alati, kes see olla võis ja mispärast ta mulle helistas. Tavaliselt on mul uudishimu väga suur, et ma pean tagasi helistama ja küsima millest ta minuga rääkida tahtis. Kuid ma arvan, et ei ole põhjust koheselt tagasi helistada sellepärast, et kui see kõne oleks olnud tähtis siis oleks see inimene rohkem kui ühe korra helistanud, kuid kui see oleks olnud niisama loba jutt näiteks, et ,,Tsau, mi...
Miks on sport kasulik? Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Täna ma otsustan rääkida teile miks sport on kasulik ja miks sportimine noores eas on vajalik? Seda sellepärast, et paljud ei mõista spordi olulisust ning ei tea, mis neile hea on tegelikkuses. Ma toon välja sportimise kasulikkuse inimese kehale ning miks noored peaksid spordiga tegelema. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Sport arendab kehalisi ja vaimseid võimeid, on hea südamele, hoiab sind vormis, annab hea enesetunde ja spordi tegemine on ka väga hea tegevus ajaviitmiseks. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – laiskus ja tahtejõu puudumine. Sportimine ja tervis peaks olema iga inimese jaoks tähtsaim. Sellest sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Öeldakse ka et pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtt...
,,Võta pits ja pea aru." Kallid klassikaaslased, lugupeetud õpetaja. Oma kõnes tahan teile täna rääkida alkoholist kui stressimaandajast, alkoholi üldisest mõjust inimesele, kuid ka alkoholist kui toiduainest, ravimist ning osast paljude maade kultuurist. Kallis sõbrad! Emotsionaalne stress on elus praktiliselt vältimatu. Igaüks elab seda aga üle isemoodi. Kaugeltki igaühel ei jagu kõrge stressi hetkil meelerahu, tasakaalukust ja elutarkust, et sellega tarmukalt toime tulla. Politsei, traumapunktid, psühholoogid ja närviarstid tegelevad päevast päeva tegelikult kõrge stressi negatiivsete tagajärgede likvideerimisega. Leidub palju inimesi, kes kasutavad stressi vastu võitlemiseks mooduseid, mis kahjustavad nii nende tervist kui sotsiaalset positsiooni. Üks nendest viisidest on alkoholi tarvitamine. Harjumus ja vajadus alkoholi tarvitada saab enamasti alguse noorukieas, juba 1...
Tere lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Ma sooviksin teile täna rääkida liikumisharrastusete olulisusest ja vajalikkusest. Liikumine ja kehaline töö on inimese esmased eluvajadused, ilma lihastööta poleks elu võimalik. Küll on aegade jooksul lihastöö osatähtsus meie elus langenud. Meie esivanemad olid pidevas liikumises, see põhjustas ka tugeva lihaskonna tekke. Kiviajal läbis inimene päevas 20 40 km, tänapäeval loetakse vastavaks arvuks kuni 2 km. Me elame paraku liikumisvaeguse ühiskonnas ja peame normaalseks, et ööpäevas ligi 12 tundi istudes veedame. Meie elu on läinud mugavaks ja kergemaks, sest - käimine on asendunud autosõiduga - trepist ülesmineku asemel on lift - puid raiuda ja tuppa tuua pole vaja, sest meil on keskküte - naabrile kõrvalmajja külla minna pole vaja, helistame või saadame e maili - kodus nõusid ja pesu pesema ei pea, selleks on vastavad pesumasinad - lapsed kõrvaltänavas asuvasse kooli ...
Lugupeetud klassikaaslased ja väga suuresti austatud õpetaja! Mina olen ...(nimi).... ja ma olen tulnud siia, et rääkida teile tragöödiast ja komöödiast antiikteatris. Algselt on tähendanud kreekapärane sõna drama tegevust, mille tähenduse alla kuulusid kaks erinevat tegevuse kujutamise viisi: traagiline ja koomiline, mis ajapikku muutusid üha rohkem vaatemängulisemaks, ideoloogilisemaks kui ka lõbusamaks. Draama esituspaigaks aga kujunes Ateenas teater. Teater on ruum, mis koosneb kolmest põhiosast: orkestra, stseen ja teater ehk theatron. Orkestra on ringikujuline tantsuväljak, kus esineseid koorilüürika ettekandjad. Stseen on koht, kus näitlejad saavad oma välimust muuta, algselt oli see hütitaoline ehitis. Hiljem kujunes hütitaolisest ehitisest välja aga lavatagune, mille ette paigaldati sambad. Kolmandaks põhiosaks oli theatron mis on vaatamispaik. Sellest sõnast ongi tulnud sõna ,,teater". Teater rajati nii, et sed...
Eestis tuleks taaskehtestada surmanuhtlus Kallid klassikaaslased, lugupeetud õpetaja. Ma tahaksin teiega täna rääkida meid kõiki otseselt või kaudselt puudutaval teemal vangide ülalpidamisest ja alternatiivist praegusele süsteemile. Kas teie teate, kui palju kulub ühe vangi kohta kuus maksumaksjate raha? 963,32 eurot. See summa ei ole mitte väike, ei see on rohkem kui kolm korda enam, kui Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalk ja ligi 2 korda enam mediaanpalgast. Kas te teate, et vangidele võimaldatakse muuhulgas kolm toidukorda päevas, tasuta hambaravi, meelelahutus- ja õppimisvõimalusi? Seda kõike meie raha eest euroremonditud vanglates, kus paljudes kongides ka omaette duss ehk selleks, et vältida vangide hingetraumasid ebameeldivate juhtumite pärast ühisdusiruumis libeda seebi järele kummardudes.. Inimkond on käinud pika tee, toimunud on valgustus ja inimõigusliikumised ja see kõik on mõjutanud ka...
---SLAID 1--- Tere lugupeetud auditoorium ja uurimistöökomisjon! Olen 11. klassi tehnoloogiaklassi õpilane Jaanus Vaht, kuid kirjutasin oma uurimistöö teemal ,,Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste vaated võõrkeelte õppimise vajalikkusele", mis tegelikult ei lange mu õppesuunaga sugugi kokku. Sellegipoolest sain uurimistööd kirjutades teada palju huvitavaid fakte keelte kohta, mida tõenäoliselt muidu poleks teada saanud. ---SLAID 2--- Ausalt öeldes valisin antud teema, sest sel hetkel ei leidnud endale sobivat teemat ning mind köitis ka mõte väljakutsest. Väljakutse see ka oli. Kui hakkasin uurimistööd üles ehitama, leidsin aga mitmeid põhjuseid, mis mind töötama innustasid. Esimeseks põhjuseks oli see, et ma tahan tulevikus ringi reisida, mistõttu pean ise võõrkeeleoskusest lugu. Teiseks põhjuseks aga see, et mind hakkas huvitama, kui oluline on võõrkeele valdamine teistele eakaaslastele Lähte Ühisgümnaasiumis. ---SLAID 3--- Käesoleva u...
Tere, lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Me kõik teame, et ei saa olla halba ilma heata ja vastupidi. Seepärast, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda teile teemal Eestimaa elu ilu ja valu. Eestimaal on palju ilusat- eesotsas meie kaunis keel ja loodus. Me võime oma keele üle UHKUST TUNDA- seda on räägitud põlvest põlve ja räägitakse veel edaspidigi. Meie keelt, EESTI KEELT on ilusaks tunnistanud ka välismaalased. Hiljuti ilmus Naistelehes üks tore artikkel kahest korea õest, kes elavad koreas, kuid räägivad kodus olla omavahel täiesti puhast eesti keelt kuna korea keel ei tule alati meelde. Samuti võib eesti keel tekitada RAHVUSTUNNET. Näiteks lauljatar Hedvig Hanson on öelnud, et ta avastas, et eesti keel on lauldes väga ilus ja et tal tekkis eesti keeles lauldes missioonitunne ning seda tehes ta tunnetas oma juuri. Samuti on väga kaunis Eestimaa LOODUS. Meil on palju metsi, ilusad saared ja muud kohad nagu näiteks Väike- ja Su...
Suitsetamine, narkootikumid ja alkohol. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Tahaksin rääkida teile ainetest, mis kahjustavad inimeste tervist. Inimestel on palju pahesid. Kõidel inimestel on midagi halba millest nad sõltuvuses on. Mõni sööb ohjeldamatult,paljud suitsetavad, tarbivad narkootikume alkoholi jne. See loetelu on tegelikkuses veel pikem. Kahjuks, aga sellise, võiks öelda, et lolli tegevusega rikume nii enda kui ka teiste tervist. Kõige rohkem on kindlasti suitsetajaid. Mitte ainult poisid ei tegele sellega, vaid üha enam on hakanud ka tüdrukud suitsetama. Karm reaalsus, kas pole? Peaaegu iga nurga peal võime näha pisikesi kümneaastaseid, või isegi nooremaid poisse ja tüdrukuid suitsetamas. Kõige kurvem selle asja juures on see,et vanemad lapsed annavad pisikestele põngeriatele suitsu. Ka käiakse joodikutelt suitsu nõudmas, või lastakse neil seda osta. Kas siis tõesti inimesed ei mõista ...
annaabi.ee 
