energiakvantide kaupa (Plancki konstant). See oletus pani aluse kvantteooria algusele ja arengule. Plancki konstant on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust. Konstant on oma nime saanud Max Plancki järgi. Plancki konstant • Plancki valemit kasutatakse valguse footonite energia arvutamiseks. See leitakse valemi E=hf abil, kus E tähistab kvandi energiat, h Plancki konstanti ja f valguskvandi sagedust. Plancki valem • Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20. ja 21. sajandi füüsika haru, mis hõlmab teooriad, mis võtavad arvesse mikromaailma omadused, mis pole klassikalise füüsika raamesennustatavad ega seletatavad. Kvantfüüsika • Väljendit "kvantfüüsika" on esmakordselt kasutatud 1931 Max Plancki raamatus "The Universe in the Light of Modern Physics". Kvantfüüsika • Tänapäeval kasutatakse kvantteooriatena kvantmehaanikat ja väljade kvantteooriaid. Neile on iseloomulik,
Lünktest AATOMI SISEEHITUS. KVANTFÜÜSIKA 1. Aatomi planetaarmudelis on planeetide osas elektronid, Päikese osas aatomi tuum. 2. Planetaarmudelis mõjuvaks kesktõmbejõuks on positiivse tuuma ja negatiivsete elektronide vahel olev elektrilised tõmbejõud 3. Laenguarv Z väljendab prootonite arvu tuumas 4. Aatomituum on 100000 korda väiksem aatomi läbimõõdust (anna suurusjärk) 5. Algse planetaarmudeli järgi ehitatud aatom ei oleks olnud püsiv 6. Aatomi energia võib muutuda ainult ergastamisel, kui kiiritada aatomeid valgusega; lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega ja ainet kuumutades. 7. Kui elektron langeb aatomis kõrgemalt energiatasemelt E k madamale, Em võib ta kiirata valguskvandi, mille valguse võnkesagedus on 1015 Hz. 8. Elektronvolt on seoseenergia mõõtühik 9. Aine elementaarosakeste laineloomust näitavad nende tekitatud interferentsi ja difrak...
elementaarosakeste füüsikas.(1) 3 1.FÜÜSIKA JAGUNEMINE Käsitlusobjektide järgi jaguneb füüsika laias laastus mikro- ja makrofüüsikaks. Mikrofüüsika (tegeleb nanomeetriliste objektidega elementaarosakeste, aatomituumade, aatomite ja molekulidega, makrofüüsika makroskoopiliste kehadega, mis on uurija/inimesega lähedast mõõtu ja silmaga nähtavad. Mikrofüüsika on olemuselt kvantfüüsika. Kvantfüüsikale on iseloomulik tema objektide pidetus, diskreetsus (nt aatomi energiatasemed) ning dualism (kahetisus): nähtuste mõned aspektid kirjelduvad adekvaatsemalt osakestepildis, teised jälle lainepildis. Mõlemad aspektid täiendavad teineteist (täiendusprintsiip). Kvantfüüsika tekkis 19./20. sajandi vahetusel, jõudis õitsengule 20. sajandil (Planck, Einstein, Bohr, Heisenberg). Nanoobjektide loomuse tõttu saab kvantfüüsika opereerida üksnes protsesside/nähtuste
KVANTFÜÜSIKA Valgus Valgus on elektromagnetiline laine, lainepikkusega 380nm < < 760nm c = 3 * 108 - Valguse kiirus vaakumis c=*f lainepikkus f sagedus ( * 1014 Hz) Nähtused: 1. difraktsioon 2. interferents 3. dispersioon 4. murdumine Valgus on osakeste voog. Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega 1)kvant 2)footon Iseloomustab: Energia, mass, on üks aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad footoneid s.t. tuli/päike kiirgavad valgust ,,portsude" kaupa, kui valgus neeldub (nt seinas, vees) siis footonid neelduvad. Plancki idee Aatomid kiirgavad elektromagnetlaineid üksikute kvantide(footonite) kaupa. Iga footoni energia on võrdeline valguse sagedusega. E ühe footoni energia f sagedus h planki konstant ( 6,62 * 10-34 J * s ) E=h*f Fotoeffekt Kiirgus langedes metallipinnale, võib sealt välja lüüa elektrone. f ...
Millega tegeleb kvantfüüsika/optika? Valgusnähtuste seletamisega, mida laineteooria ei seleta.FOTOEFEKT elektronide ,,väljalöömine" ainest valguse toimel.Millal tekib fotoefekt? Valgus vabastab metallist elektrone. Footoni energia võrdub Plancki konstandi (h=6,6x Jxs) ja sageduse (f) korrutisega. E=hfFotoelektronide kiirus sõltub rakendatud pingest. FOOTON valguse kvant PUNAPIIR fotoefekti ei tekita punane valgus. / Suurim lainepikkus mille puhul veel fotoefekt tekib.Fotoefekti valem Plancki konstandi (h=6,6x Jxs) ja sagedus (f) on võrdeline väljumistöö (A) ja massi (m) kiiruse ruudu ( ) poolkorrutisega. Fotoefekti kasutus detailide loendamine, konveierites, metroos, kino, fotograafia, TV, automaatika. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviis...
Ryoji Ikeda. supersümmeetria Lugesin ajalehest Postimees kunstniku ja helilooja Kiwa arvustust Ryoij Ikeda näituse „Supersümmeetria“ kohta. Käisin ka ise KUMUS seda näitust vaatamas. Minu jaoks on kvantfüüsika keerulise teooria mõistmine ning seoste leidmine selle teooria ja eksperimentaalse elektroonilise muusika vahel üsna keeruline. Seetõttu osutus Kiwa arusaam näitusest mulle kohati raskesti mõitsetavaks. Siiski, vähese aja möödudes tekitas Ryoij Ikeda audiovisuaalne installatsioon „Supersümmeetria“ minus mitmeid mõtteid, millest suutsin välja töötada oma teooria, mida see ekspositsioon võiks minu arvates edasi anda. Pealkirjastaksin selle teooria järgnevalt:
väga kaugel, ei teki polariseeritud osakest. Näiteks: heelium. Ideaalse gaasi oleku võrrand, seob rõhu, molekulide arvu, temperatuuri, ruumala. ❏ Reaalgaas erineb ideaalgaasist rõhu ja ruumala tõttu. ❏ Polariseeritud molekul - molekuli sees tekivad kaks poolust Kvantfüüsika ❏ Kvantfüüsika abil saame aru arvutitest, led-ekraanidest, tuumareaktoritest, kaameratest, laseritest jms ❏ Kvantfüüsika tegeleb väga väikeste osakestega: molekulid, aatomid, subatoomilised osakesed ❏ Kvantfüüsikas kirjeldatakse kõike lainetena (wavefunction), abstraktne matemaatiline kirjeldus ❏ Wavefunction: amplituud ruudus = tõenäosusjaotus ❏ Kvantmehaanikas ei teata midagi konkreetselt, detailselt, võime ainult tõenäosusi ennustada
veel ebaselgeks. Radioaktiivsuse liigid: alfa, beeta ja grammakiirgus. Neutroni avastamine Kui 1911.aastal E. Rutherfordi katsetes avastati aatomituum, siis seostati radioaktiivsus tuumadega. 1932.aastal leidis inglise füüsik J.Chadwick, et berülliumi kiiritamisel alfa osakestega kiirguvad sealt suure läbitungimisvõimega umbes prootoni massiga neutraalsed osakesed. Uus osake sai nimeks neutron. Kvantfüüsika See avastus võimaldas püstitada tuuma prootonneutronmudeli. Kuna selleks ajaks kujunes põhijoontes välja ka kvantfüüsika, siis tekkis võimalus mõista, milline on tuuma ehitus ja miks mõned Süsiniku aatom tuumad on radioaktiivsed. Nobeli preemia Elementide radioktiivsuse avastamise eesti sai Antoine Henri Becquerel koos Marie ja Pierre Curie'ga Nobeli preemia. Tuumade lõhustumise avastmine 1938
Katses selgus, et osad osakesed põrkusid tagasi, mõned kaldusid kõrvale, aga suurem osa läbis kullalehe otse. See viiski ta mõttele, et aatom on ebastabiilne ja koosneb erilaenguga osakestest. Ta oletas, et aatomi keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber miinus laenguga osakesed. Seda, kuidas elektronid aatomis paigutuvad ja mis neid koos hoiab ei osanud ta seletada. 3. Bohr ( Bhori kvanditud aatomimudel) Taani füüsika teoreetik ja kaasaegse kvantfüüsika looja. Ta tegi ka koostööd Rutherfordiga. 1922 sai Nobeli preemia aatomi aatomiehituse uurimise eest. Bohri aatomi mudeli järgi: 1) Aatomituum asub aatomi keskel ja elektronid tiirlevad selle ümber kindlatel orbiitidel 2) Kui elektron ,,hüppab" kõrgemalt orbiidilt madalamale orbiidile, siis kiirgub valgus porstjonite ehk kvantide kaupa. Kui aga madalamalt kõrgemale, siis valgus neeldub. Kui elektron püsib orbiidil, siis valgust ei kiirgu ega neeldu.
Fotoelektriline efekt e fotoefekt 1. Sissejuhatus : · Max Plancki kavanthüpotees väitis, et liikuvad võnkuvad osakesed ehk võnkesüsteemid (ostsillaator) kiirgavad kvantide kaupa energiat, mis on võrdeline kiirguse sagedusega (E=hf) · Footonit vaadeldi kui keha, mis kiirgas kvante · Aastaid hiljem, pärast arvkuiad eksperimente kujunes sellest teooriasst välja kvantfüüsika. 1918 sai ta kvantteooria eest Nobeli preemia · Tõestati ära keha pinnalt ajaühikus kiiratav soojuskiirgus : (E= · M.Plancki teooriat tunnistati aga pärast A.Einsteini gotoefekti teooriat (1905) ning Bohri aatimoteooriat (1913) - nende tööd kinnitasid tema väidete õigsust 1. Fotoefekt · Fotoefekt on nähtus, kus valguse mõjul lüüakse metalli pindmistest kihtidest välja elektrone · Selle efekti avasta s 1887 H
c = f lainepikkus(m)=osakese kiirus(1m/s)/kiiratava kiirguse sagedus(mhz) E k - E m = h f aatomi energ kõrgemas statsionaarses olekus(J,eV)-aatomi energia madalamas statsolekus(J,eV)=plancki konstant*kiiratava kiirg sagedus h h = x p m v m=osakese mass v=c 2 kolmnurk=muut? Mudelid lubavadfüüsikas kasutada ühtesid ja samu seadusi väga erinevate konkreetsete olukordade uurimisel. Kvantfüüsika teooriad taotlevad nende nähtuste selliseid seletusi, mis võimaldavad vahemaade ja masside väikestes mastaapides saadavaid mõõtmistulemusi ennustada. Erinevalt klassikalisest füüsikast lubab kvantmehaanika mikroobjektide uurimisel üldjuhul ennustada vaid teatud sündmuste toimumise tõenäosusi
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Kõige targemateks inimesteks maailmas peetakse teadlasi. Need on inimesed, kes on oma elu pühendanud sellele, et võimalikult palju uurida seda maailma, kus me elame ja saada aru, kuidas see töötab. Just selle tõttu soovin ka mina teadlaseks saada. Et mõista paremini meie universumit, jõuda avastusteni, mille olemasolust inimestel aimugi pole. Saada aina targemaks ja targemaks. Kuid tarkus ei tähenda sugugi seda, et lõpuks saavad kõik maailma asjad selgeks. Saksa füüsik Albert Einstein on öelnud: „Teadus ei ole ega hakka kunagi olema lõpetatud raamat. Iga tähtis edu toob endaga kaasa uusi küsimusi.“. Iga kord, kui midagi uut on leitud, on see kaasa toonud just selle, mida Einstein ütles – uued küsimused. Kunagi arvati, et aatom on väikseim aineosake, kuid mõnedele inimestele sellest ei piisanud. Nad uurisid edasi ja varsti leiti elektron, prooton ja neutron. Kuid see pani teadlased omakorda arutlem...
lainepikkusega valgusega. elektroni tiireldes ringorbiidil tuuma ümber muunduvad tema leiulained seisulaineteks, mille EI TEA. mida sinu arvates tähendab aatomimudel?- mudel, kuhu on paigutatud aatomituum ja aatomid ning nende korrapära ning omavahelised suhted. see on mudel, kus kõik toimub seaduspäraselt ning kõrvamõjutajad puuduvad. kuidas tekib pn-siirdel vahelduvvoolu alandav tükkekiht? - ja + elektronid eemalduvad teineteisest (joonis) miks tekkis teadusharu kvantfüüsika? kuna avastati lained ja hakati neid lähemalt uurima miks on laseri valgus silma langedes ohtlik? sest valgus on koondatud ühte punkti, ega haju ja see kahjustab kudesid kui liiga pikalt ühte kohta on suunatud. milline sarnasus on trepist alla veereva kuulikese energia ja kiirgava aatomi energia muutuste vahel? mõlema energia väheneb astme võrra. Mille poolest erineb pooljuhtide takistuse temperatuurist sõltuvus metallida omast? pooljuhtides kasvab juhtivus soojendes järsult, metallides
vabanevad laengud tekitavad kergesti mõõdetava voolutugevuse, triivkamber ioonkambri põhjas asetsevas traatvõrgustikus triivivad ioonid tekitavad võrgule piki elektrivälja jõujooni liikudes kujutise, milles kulgev info saadetakse otse arvutisse, pooljuht kamber tuhandete pooljuhtdioodide pingestatud siirdes tekib ioniseeriva osakese läbilennul lühike vooluimpulss, moodsaim tehnika, 15) standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi, see on relativistlikkvantväljateooria, mis ühendab kvantmehaanikat ja erirelatiivsusteooriat, kinnitati kvarkide olemasolu, avastati Higgsi boson, otsitakse teed edasi, mis aitab seletada standardmudeli põhiparameetreid, ennustatakse, et avastatakse uusi osakes, mida pole vähimnatki lootust reaalsena avastada, vahest aga virtuaalselt.
elektritakistuse tekke. Kirjeldatud mudelseletab ära paljud takistuse omadused, kuid annab ka mõned väga imelikud tulemused. Nimelt peaks elektron kahe järjestikuse põrke vahel mööduma kümnekonnast aatomist. Kuna tahked ained on tihedalt aatomeid täis ja seal on vähe vaba ruumi, siis on väga raske ette kujutada, kuidas peaaegu juhuslikult liikuvad elektronid saavad nii pikalt liikuda aatomitega kokku põrkamata. Seletus on päris keeruline ja appi tuleb võtta kvantfüüsika. Viimase järgi on elektronil samaaegselt nii osakese kui ka laine omadused. Elektron põrkub väheste aatomitega seepärast, et elektron ,,lainetab" aatomitest mööda nagu merelaine möödub vees olevast postist: osa lainest läheb vasakult ja osa paremalt ning posti taga laine mõlemad osad ühinevad. Koroonalahendus. Püha Elmo Tuled on teatavasti koroonalahendus maandatud teravtipulise objekti otsas. Ilmub näiteks äikesetormis sõitvate laevade mastide tippu.
Töötava aine põhjal eristatakse gaas-, vedelik-, pooljuht- ja dielektriklasereid. 18. Fotoluminestsentsi kohta sõnastas inglise füüsik J. Stokes 1852. a. Järgmise reegli: luminest-sentskiirguse lainepikkus on alati suurem teda esile kutsuva valguse lainepikkusest. Selle reegli kohaselt ei saa näiteks punase valgusega esile kutsuda roheliselt helenduvate kehade luminestsentsi, küll aga saab seda teha sinise või violetse valgusega. Anna sellele reeglile kvantfüüsika seisukohalt seletus. - Aine kogub päikese käes enda sisse valgust ning kui pimedaks läheb, hakkab ta helendama. Kui aine on kogunud endasse näiteks 10 ühikut valgust, loovutab ta nüüd endast välja vähem kui 10 ühikut. See tähendab, et tekib soojuslik kadu. Sellest tulenebki, et fotoluminestsenti korral on kiirguv valgus väiksema intesiivusega ning suurema lainepikkusega, kui seda protsessi esile kutsuv neelduv valgus. 19
ALATI JA IGAL POOL: i - x-telje suunaline ühikvektor j - y-telje suunaline ühikvektor k - z-telje suunaline ühikvektor Sirgliikumine x asukoha koordinaat v kiirus (märgiga suurus) vav keskmine kiirus a kiirendus (märgiga suurus) aav keskmine kiirendus x0 liikumise alguspunkt v0 algkiirus Liikumine ruumis r punkti kohavektor r nihkevektor v kiiruse suurus s tee pikkus t aeg v kiirusvektor vav keskmine kiirus vektorina a kiirendusvektor a k keskmine kiirendus vektorina at kiirenduse tangentsiaalkomponent at kiirenduse tangentsiaalkomponendi suurus a n kiirenduse normaalkomponent an kiirenduse normaalkomponendi suurus R kõverusraadius Ühtlane ringliikumine r ringjoone raadius 0 algfaas (algnurk) pöördenurk t ajavahemik nurkkiirus s kaare pikkus (tee pikkus) v (joon)kiiruse suurus t ajavahemik juhul, kui ...
Valgus ei kiirgus aatomeist lainena, vaid energiaportsjonite ehk kvantide kaupa. Ladina keeles quantum on portsjon. 2. Kirjuta Max Plancki valem valgusosakese ehk footoni energia leidmiseks. E = hf, kus h on Plancki konstant ja f valguse sagedus. 3. Mida näitab Plancki konstant ja kui suur ta on? h = E/f näitab, et valguse sagedusühiku kohta tulevat kvandi energiat ja see on h = 6,6.10-34J/s 4. Millise füüsika aluseks sai Plancki tööhüpotees footonitest? Kvantfüüsika. 5. Millise 20.sajandi alguse füüsika probleemi lahendas Max Planck, mille eest ta sai ka Nobeli preemia? Ta lahendas kehade soojuskiirguse teoreetilise kirjeldamise probleemi. Lahenda ülesanded 1-5 lk.81-82. Vastata küsimused 1 ja 2 lk 82 13. Fotoefekt. 13.1. Fotoefekti katsed 6. Mida nimetatakse fotoefektiks? Elektronide väljalöömist ainest (metallist, pooljuhist) valguse toimel. 7
o Universumi vanus: 13,7·109 aastat o kiirguse vabanemise aeg: 397 000 aastat pärast Suurt Pauku o universumi koostis: 4,4 % barüonainet, 22 % varjatud ainet ja 73 % varjatud energiat. Antroopsusprintsiip Jääb üle vaid inimese igavene küsimus: miks selline maailm eksisteerib ja kuidas ta on tekkinud? Füüsikute lause vaakumi spontaansest polarisatsioonist kuulub kvant-teooriasse ja tema filosoofiline lahtiharutamine on, nagu teistelgi kvantfüüsika väljenditel, igapäevaterminites kaunis raskesti teostatav. Sõna-sõnaline tõlge ütleks, et Universum tekib äkki ja eimillestki ning et see on igati normaalne, ehkki väikese tõenäosusega füüsikaline protsess. 1970. aastal formuleeris Cambridge'i Ülikooli professor B. Carter printsiibi, millel on tänaseni kosmoloogide seas suur populaarsus: Universumi ehitus ja areng on täpselt sellised, et seal saaks eksisteerida inimene (vaatleja).
seletada oma ideid ning mõtteid pikkades kirjavahetustes oma teadlastest sõpradega. Tema vähest huvi oma tööde avaldamise suhtes peetaksegi põhjuseks, miks teda tunnustatakse vähem, kui ta väärt on. Mainimisväärt on ka fakt, et tema lähimateks sõpradeks olid kuulsad teadlased Heisenberg ning Bohr. Heisenbergist saigi tema üks lähimaid sõpru ning nad tegid ka palju teadusalast koostööd. Nad innustasid üksteist tegema suurt panust kvantfüüsika arengusse. Heisenberg kutsus Paulit matemaatiliste-füüsikaliste teadmiste täielikuks valdajaks. Pauli kutsus Heisenbergi tihti lollpeaks, kuna Heisenberg armastas palju küsimusi küsida, kuid Pauli kriitikameel oli just see faktor , mis Heisenbergi paelus Pauli juures ning see oli üks nende sõpruse alustalasid. Pauli sõbrunes ka teise juhtiva füüsiku Paul Ehrenfestiga, kellega ta tutvus konverentsil. Ehrenfest ütles Paulile, et talle meeldib Pauli relatiivsusteooria
Mikromaailma all tuleb mõista aine elementaarosakesi ja nendega toimuvaid füüsikalisi protsesse. Vastav füüsikaosa kannab nimetust mikrofüüsika. Teadusharu on tekkinud 20. Sajandil. Eelduseks oli radioaktiivsuse, aatomi ja tuuma avastamine. Põhiliseks uurimismeetodiks on siin kaudne katse. Makromailm on see, mida me oma meeltega vahetult tajume. Selles maailmas kehtib klassikaline füüsika oma seadustega. Alused pärinevad 17. Sajandist. Aatomi ehitus ja kvantfüüsika Aatom sarnaneb Päikesesüsteemile. Seda mudelit kutsutakse ka nn planetaarmudeliks. Mudel võeti kasutusele pärast aatomituuma avastamist 1911.a. Tuuma avastamine põhineb Rutherfordi katsel, mille käigus kiiritati õhukest kullalehte -osakestega. Katse käigus avastati, et osad -osakesed põrkusid plaadilt tagasi. Põrkumine oleks mõeldamatu, kui aatomi positiivne laeng jaguneks ühtlaselt üle terve ruumi. Aatomi ehitus ja kvantfüüsika1
toimuvaid füüsikalisi protsesse. Vastav füüsikaosa kannab nimetust mikrofüüsika. Teadusharu on tekkinud 20. Sajandil. Eelduseks oli radioaktiivsuse, aatomi ja tuuma avastamine. Põhiliseks uurimismeetodiks on siin kaudne katse. Makromailm on see, mida me oma meeltega vahetult tajume. Selles maailmas kehtib klassikaline füüsika oma seadustega. Alused pärinevad 17. Sajandist. 22.11.12 3 Aatomi ehitus ja kvantfüüsika Aatom sarnaneb Päikesesüsteemile. Seda mudelit kutsutakse ka nn planetaarmudeliks. Mudel võeti kasutusele pärast aatomituuma avastamist 1911.a. Tuuma avastamine põhineb Rutherfordi katsel, mille käigus kiiritati õhukest kullalehte -osakestega. Katse käigus avastati, et osad -osakesed põrkusid plaadilt tagasi. Põrkumine oleks mõeldamatu, kui aatomi positiivne laeng jaguneks ühtlaselt üle terve ruumi. 22.11.12 4
Või siis see, kuidas eneses kindel olles, läbisin jalgrattaga kilomeetreid mööda soo kitsast luadteed. Samas, nädalaid hiljem ma seda teha enam teha ei suutnud. Seda, et minu mõte mõjutab minu keha, olen tunnetanud ja kogenud teadlikult juba mõnda aega. Oskust aga, kuidas enese alateadvuse käest küsida mida ma tegelikult vajan ja millised uskumused mind piiravad, ei ole ma suutnud omandada. Mina ei julge autori poolt kirjapandu vastu vaielda ega kahelda. Kvantfüüsika ning inimese keha, vaimu ja hinge seoseteadus tundub olema veel lapsekingades. Seda, mida meie meeled ei hooma on ju kergem lihtsalt eirata. Autor räägib kehast ja selle toitemehhanismidest kui tervikust. Kas see, kui inimene õnnetuses oma jala kaotab, tähendab, et piirkond kehas kannatas tema omaniku meelemürkide käes juba mõnda aega? Aga miks ka mitte? Pingete maandamiseks kasutame teadlikult mitmeid vahendeid: spordime, reisime, käime
Universum. Gerda Jaanus Häädemeeste Keskkool 12.klass 2008 a. Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Uinversumi paisumine pärast Suurt Pauku. 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Kindlat dateeringut Suurel Paugul ei ole. Nimetatakse daatumeid 13,7 miljardit aastat tagasi, 15 miljardit aastat tagasi ja 17 miljardit aastat tagasi. Kõige tõendatum daatum on praegu 17,1 miljardit aastat tagasi. Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada Universumi tulevikku. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht, mille kohaselt Universum lõpuks kollapseerub (Suur Kollaps). Tänapäeval läh...
ruumides ühtlasemad sisetemperatuurid, väheneb nn haige maja sündroomi tekke võimalus. (Teistmoodi energia. Tallinn, 2008) Energiaallikad – päikesepaneelid – aktiivne päikeseenergia Päikeseelektri ajalugu Otsene päikeseenergia kasutamine algab 7. saj e.m.a., mil tule süütamiseks kasutati suurendusklaasi ja nõguspeegleid. Fotoelektrilise efekti avastas 1887. aastal Hinrich Rudolf Hertz. Efekti olemust selgitas Albert Einstein kvantfüüsika põhimõttel 1905. aastal. Selle töö eest omistati talle Nobeli füüsikapreemia 1921. aastal. 1876. aastal avastasid William Grylls ja Richard Evans Day, et seleeni abil on võimalik toota elektrit. 1883. aastal pani Ameerka leiutaja Carles Fritts esimesena kokku seleenil põhineva päikesepatarei. 1954. aastal Daryl Chapin jt arendasid Belli laboris ränist fotoelemendi (PV), loodi Ameerika Ühendriikide fotoelektri teooria. Tulemuseks esimene päikesepaneel, mis oli võimalik
SISSEJUHATUS Mis on füüsika ja tema aine? Füüsika on loodusteadus, mille eesmärgiks on füüsikalise (st materiaalse) maailma üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine Traditsiooniliselt loetakse füüsika uurimisvaldadeks Mehaanikat, Termodünaamikat, Elektrit ja magnetismi, Optikat, Aatomfüüsikat, Tuumafüüsikat, Osakeste füüsikat, Kondenseeritud aine füüsikat, Astrofüüsikat, Biofüüsika? Miks ei saa mustkunsti või okultismi teaduseks pidada? Teaduse aluseks on teaduslik meetod, mille olulisemad punktid on Vaatlus ja katse (eksperiment) Analüüs ja hüpotees Mudel ja teooria Ennustus ja kontroll Eeldades lõpmatut Universumit, miks me näeme tähti tumedas taevas, mitte ühtlaselt valgustatud taevavõlvi? Umbes 25% Universumi massist on mittekiirgav,valgust mitteneelav ja ka mittehajutav tumeaine, mis avaldub vaid gravitatsioonilise mõju kaudu. Hiroshimale heidetud pommi puhul muundati energiaks kõigest 0.6 g massi. K...
FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; ...
paindunud. Kogu nähtav Universum sisaldub alas, mis ja täpselt määratud kiirus null. See aga rikuks määra- Suure Paugu ajaks tõmbub kokku punktiks. See on singulaarsus, koht, kus aine tihedus on lõpmata suur ja kus klassikaline üldrelatiivsusteooria üles ütleb. matuse printsiipi ehk kvantfüüsika täpsuspiirangut, mille järgi ei saa üheaegselt ja kui tahes täpselt määrata nii objekti asukohta kui ka kiirust. Asukoha määramatuse ja impulsi määramatuse korrutis peab olema alati suurem kui teatav püsisuurus, Plancki h konstant. Selle konstandi väärtuse avaldis on = . Seepärast pole pendli kõige väiksem energia mitte 2 null nagu arvata võiks
veendumisi. Tema lemmiktermin on paranormaalne, sest see on tundmatu valdkond. (Belanger 2006: 194-200). Morris Sabanski on teadlane, kellel on omapärane vaatenurk kummitustele ehk ,,tontidele’’, nagu tema neid nimetab. Ta kasvas üles kummitusmajas Torontos. Aastaid kestnud seletamatud sündmused tekitasid temas küsimusi ja kahtlusi ka hiljem, kui ta sai vanemaks ja teadust õppima asus. Küsimustest kasvasid järgmised küsimused ja teda intrigeeris mõte, et kvantfüüsika võib sellistele nähtusele seletust pakkuda. Ta jutustab, et kummitus number üks, kes ilmselt ei saanud aru, et ta surnud on, kummitas tema lapsepõlvemaja mitu aastaid. Nimelt ta käis vannitoas hommikuti, lastes tervel perel ukse taga oodata. Seest kostus veepladinat ja liikumist. Uks läks valla ning välja ei tulnud kedagi. Kuid kraanikauss oli märg, põrandal läikis vesi, käterätikud olid niisked, nagu ikka pärast vannitoas käimist. Morris peab kummitusi normaalseteks nähtusteks.
valgusele, jäädi kimpu. Maxwelli välju elektromagnetvälju võib kujutleda väljadena, mis koosnevad erinevate lainepikkustega lainetest. Kvantteooria järgi ei ühti pendli madalaim seis tema madalaima energiaolekuga põhiolekuga. Võnkumise madalaimas punktis oleks tal täpselt määratud asukoht ja täpselt määratud kiirus null. See aga rikuks määra- Joon. 2. 5 matuse printsiipi ehk kvantfüüsika täpsuspiirangut, Aeg on pirnikujuline Mineviku valguskoonust ajas tagasi jälgides leiame, mille järgi ei saa üheaegselt ja kui tahes täpselt et ta on varajase Universumi aine mõjul sissepoole paindunud. Kogu nähtav Universum sisaldub alas, määrata nii objekti asukohta kui ka kiirust
kuid paramagneetiline domineerib. Aatomi paramagneetiline magnetmoment on umbes tuhat korda suurem tema diamagnetilisest magnetmomendist. Para- kui ka diamagneetik on nõrk magneetik võrreldes ferromagneetikuga, siis ka vastasmõju välise magnetväljaga on suhteliselt nõrk. 40. Ferromagneetikud.Halliday lk 877 Ferromagneetikud on püsimagnetid. Raud, koobalt, nikkel, gadoliinium, düsproosium ja sulamid, mis neid elemente sisaldavad, on ferromagneetikud kvantfüüsika nähtuse tõttu, mida nimetatakse vahetusmõju seoseks ning mille puhul ühe aatomi elektronide spinnid mõjutavad naaberaatomite spinne. Tulemuseks on aatomite magnetiliste dipoolmomentide joondumine hoolimata aatomite juhuslikest kokkupõrgetest soojusliikumise tõttu. See püsiv joondumine on just see nähtus, mis annab ferromagnetilistele ainetele püsiva magnetismi. Kui ferromagnetilise aine temperatuur tõuseb üle teatud kriitilise väärtuse, mida nimetatakse
väljale vastavad kvandid - osakesed ja vastupidi, igal osakesel on lainelised (välja) omadused. Looduse seletamisel kasutatakse lainelis-korpuskulaarse dualismi mõistet. Kuid ka kõige keerulisemaid füüsikalisi mõisteid ja mudeleid saab esitada arusaadavalt vaid tavakeele ja klassikalise füüsika mõistete abil, sest need on reaalselt ettekujutatavad. Nende aluseks on meeleline kaemus ja ainult sellele saab tugineda mõtlemine. Nüüdisaegse kvantfüüsika nähtusi on võimatu ette kujutada, sest neile puuduvad silmanähtavad ja vahetult tajutavad analoogid. Nagu on öelnud üks kvantmehaanika loojaid (vist Schrödinger) pole võimalik kvantmehaanikat mõista, küll saab temaga harjuda. Paraku saab ka kõige keerulisemaid füüsikalisi mõisteid ja mudeleid esitada arusaadavalt vaid tavakeele ja klassikalise füüsika mõistete abil, sest need on reaalselt ettekujutatavad. Nende aluseks on meeleline kaemus ja ainult sellele saab tugineda
on s-elektronide poolt rohkem ekraneeritud. Milles seisneb aine-osake dualism? Näited: see põhineb de Broglie hüpoteesil, mille kohaselt peaksid kõikidel osakestel olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi, lambda= h:mv. Täiskiirusel (27 km/h) jooksva elevandi (mass 1t) lainepikkus aga 1.1*10-37 m 27. Molekulaarorbitaalide ja valents sidemete mudeleid kasut aatomivaheliste sidemete kirjeldamiseks. Üks ei vasta kvantfüüsika sidemetele, on aegunud. 28. Keemilise r-ni kiiruskontsnt avaldub: Z on kujutegur, v on keskmine kiirus, lambda on vaba tee pikkus, Ea on aktivatsioonienergia ja RT on universaalne gaasi konstandi ja absoluutse temperatuuri korrutis. 29. õhu molaarne konts normaaltingimustel on: ..... M. Mitu korda peaks õhku kokku suruma, et konts oleks 1M. 1M, 22 atm. 30. Mis on vektor: Vektorid on suurused, mida iseloomustab koordinaatide ruumis siht, suund ja pikkus
.................................................................................................................... 93 1.3.7 Elektronilained vesiniku aatomis ................................................................................................................ 94 1.3.8 Impulsimomendi jäävuse seadus kvantmehaanikas .................................................................................. 95 1.3.9 Kvantfüüsika ja klassikaline füüsika .......................................................................................................... 100 2 AJAS RÄNDAMISE TEOORIA EDASIARENDUSED ..................................................................................................101 3 2.1 SISSEJUHATUS .................................................................................................
lõhnaaine molekulid jõuavad. Francis Crick (1994) püstitas "hämmastava" (astonishing) hüpoteesi teadvuse tekkest 35 75 Hz sagedusega aju elektrilisest aktiivsusest ajukoores. Selle aktiivsuse teadvust tekitavaks olemuseks on tema arvates erineva info seostamine ("kokkuköitmine"). Matemaatik Penrose (1989, 1994) väitel kujutab teadvus endast teatud mittealgoritmilist, mittelineaarset protsessi. Lähtudes kvantfüüsika eeskujust, kus väidetakse, et kuigi sündmused on vaadeldavad ja näivad esinevat loogilises järjestuses, mõjutab nende sündmuste kulgu nende vaatlemine. Seda seisukohta nimetatakse Heisenbergi ebamäärasuse printsiibiks. Anestesioloog Hameroff koos Penrosega on püstitanud oletuse, et teadvus tekib närviraku ehtuslikus struktuuris (tsütoskeletonis), täpsemalt mikrotorukestes, mille ülesandeks on ainete transport närviraku jätketes.
liikidest. Kuid nüüd hakkame me vaatama seda, et kuidas teleportatsioon ( selle mehaanika ) on seotud kvantmehaanikaga. Edaspidi hakkame me veenduma selles, et ka kvantmehaanika ei ole tegelikult midagi muud kui sisuliselt teleportmehaanika üks avaldumisvorme, mis on täiesti koos- kõlas ajas rändamise teooriaga. Et aga selles veenduda, tuli kõige pealt tutvust teha just teleportat- siooni peatüki endaga. Kvantfüüsika formalismi järgi on mikroosakesel korpuskulaarsed omadused ja veel lisaks ka lainelised omadused. Osakese korpuskulaarsed füüsikalised suurused on näiteks mass, impulss, energia jne. Osakese laine füüsikalised suurused on aga lainepikkus, sagedus, periood jne. Ajas rändamise teooria seisukohast lähtudes on aga osakese laine füüsikalised suurused seotud just osa- kese pideva teleportreerumistega aegruumis. Näiteks kui osake teleportreerub ühest ruumipunktist
liikidest. Kuid nüüd hakkame me vaatama seda, et kuidas teleportatsioon ( selle mehaanika ) on seotud kvantmehaanikaga. Edaspidi hakkame me veenduma selles, et ka kvantmehaanika ei ole tegelikult midagi muud kui sisuliselt teleportmehaanika üks avaldumisvorme, mis on täiesti koos- kõlas ajas rändamise teooriaga. Et aga selles veenduda, tuli kõige pealt tutvust teha just teleportat- siooni peatüki endaga. Kvantfüüsika formalismi järgi on mikroosakesel korpuskulaarsed omadused ja veel lisaks ka lainelised omadused. Osakese korpuskulaarsed füüsikalised suurused on näiteks mass, impulss, energia jne. Osakese laine füüsikalised suurused on aga lainepikkus, sagedus, periood jne. Ajas rändamise teooria seisukohast lähtudes on aga osakese laine füüsikalised suurused seotud just osa- kese pideva teleportreerumistega aegruumis. Näiteks kui osake teleportreerub ühest ruumipunktist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
