Facebook Like

Kordamine Geograafia eksamiks (19)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Rahvastik ja poliitiline kaart
Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis , Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid . Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada – maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Arengumaad on aga tegusad pigem hankivas ja võib-olla ka töötlevas majanduses ning põllumajanduses ja toetuvad ka turismile.
Globaliseerumine on kõikide sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumine või üleilmastumine. Arenenudmaade jaoks tähendab see tehnoloogia kiiremat arengut, väliskaubandusbarjääride vähenemist, transpordi- ja kommunikatsiooni kiirenemist ning saaste vähenemist üldises mõttes. Samuti muutuvad rikkad veelgi rikkamaks . Arengumaade jaoks tähendab see raskusi konkureerida rahvusvaheliste ettevõtetega, kiiremat mahajäämist arenenud maadest, tülisi kultuuride vahel ning suuremat keskkonna saastet (need maad hakkavad loodusvarasi odavalt müüma, et mingit sissetulekut saada). Globaliseerumist saab riikide vahel võrrelda järgmiste asjadega: poliitiline tegevus (rahvusvaheliste organisatsioonide liige jne); tehnoloogia (interneti ühendus); kontaktid (rahvusvahelised kõned jne); majanduslik integratsioon. Rahvusvaheliste firmade tütarettevõttete rajamine Eestisse: uued töökohad, hariduse ja tehnoloogia areng, kapitali väljavool.
Tunnused: Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nendeks on näiteks kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste kasvanunud liikumine riikide vahel ning neid nähtusi soodustavate tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng.
Majanduses: Rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasv; kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv; riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni; rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank ) loomine; hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailmamajanduses.
Kultuuriliselt: Kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus; kultuuride segunemine , samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine;kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism ; kasvanud immigratsioon; rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik; globaalsetekommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, telefonid ; üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid; rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus
Globaliseerumise ohud: Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine.
SKT on Sisemajanduse Kogutoodang ja see näitab riigi piires teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Aga see ei näita tegelikult riigi arengutaset , sest see ei arvesta haridust, iivet, eluiga ega muid rahva elatustaset iseloomustavaid näitajaid. Näiteks Kuveidis, kus on suhteliselt kõrge SKT, elavad inimesed kuskil lehma pätsidest tehtud onnidest. SKT elaniku kohta ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on mingi piirkonna (tavaliselt riigi) majandusliku arengutaseme näitaja. SKT elaniku kohta arvestamiseks jagatakse sisemajanduse kogutoodang elanike arvuga. Riikide SKT elaniku kohta võrdlemiseks arvutatakse seda kohaliku valuuta ostujõu alusel USA dollarites.
Inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav indeks, mis arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. Sellega mõõdetakse inimeste heaolu ning lastehoolekannet. Paljud kasutavad seda, et liigitada riike esimese, teise ja kolmanda maailma riikideks. Inimarengu indeks arvestab riigi saavutusi kolmes inimarengu mõõtmes: pikk ja tervislik elu, mida mõõdetakse oodatava eluea järgi; haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute kirjaoskuse järgi; elustandard, mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta Ameerika dollarites (USD). Igal aastal koostatakse nende näitajate põhjal nimekiri ÜRO liikmesriikidest. On olemas ka inimvaesuse indeks, mis näitab riigi vaesusastet.
Religiooni mõju tänapäeval
Religioonil on tähtis osa inimeste kultuurierinevustes, isegi uude elukeskkonda tuuakse kaasa religioossed tavad ja harjumused (nt türklased või kurdid Lääne-Euroopas). Maailmas kõige levinum religioonkristlus , ka islam ja budism on oma tekkekohast kaugele levinud, sest mõlema järgijaid leidub arvukalt nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas. Maailamareligioonidest levib kaasajal kõike kiiremini islam ning prognoositakse. Inimesed peavad jõule, Kristuse taassündi – munadepühi, palvetavad, käivad kirikus igal pühapäev.
Kristlus ehk ristiusk . Tunnused: üks Jumal Jehoova , kõige tähtsam isik Jeesus Kristus, Kristuse ema Neitsi Maarja, mees oli Joosep , kõige tähtsam raamat piibel , mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist, pühakoda kirik , sümbol on rist . Jaguneb hästi paljudeks harudeks. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna- Koreas .
Islam on üks maailmareligioonidest. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas, levib arenenud riikidesse. Tunnistab üht ja ainust jumalat – Allahi . Kui kristlikus maailmas on riik ja kirik sageli lahutamatud ning levib ateism , siis islamimaades mõjutab usk tugevalt inimeste käitumist, poliitikat ja äri ning ateismi peetakse sageli kristlikuks usulahuks. Muslimitel on riietus, söök ja kombed püsinud põlvkondade vältel peaaegu muutumatuna. Muslimitel on keelatud alkoholi tarvitamine, hasartmängude mängimine, sealiha söömine, abielurikkumine, kohatu riietus jpm. Püharaamat koraan , püha koda mošee, ümbritsetud nelja torni minarettiga, kutsutakse sealt palvetama. Nende usk ei luba kunstis kujutada inimest ega looma. Palvetatakse 5korda päevas Meka suunas, paastumine , palverännak Mekasse.
Budism on Põhja- Indiast alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis , Laoses, Tais , Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Budism on võtnud hinduistliku õpetuse karmast ja uuestisünnist. Karma tähendab tegu ja selle tagajärgi. Kõik maailmas on karma loodud. Igaüks meist on omaenda karma laps. Budist käib tihti templis mediteerimas. Ta kummardab Buddha kuju ees ja austab munki. Buddha kuju ette asetab ta lilli või puuvilju või siis põletab suitsutusaineid. Sümboliks on kaheksa kodaraga ratas, kõrgem seisus on Nirvana, taimetoitlased , kloostrid , pühakodad templid.
Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Tais, Pakistanis jm. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduism tuttavaks saanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne. Palju jumalaid, usuvad hingede taassündi, elu juhib karma, kastikord , püha jõgi Ganges, põlemismatus, pühaloom veis .
Judaism ehk juutlus on juudi rahva religioon ja kultuur. Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks , millel on oma ajalugu, keel ( heebrea keel), esivanemate kodumaa, liturgia , filosoofia, eetika , religioosne praktika jne. Ühendab juute ülemaailma. Püharaamat Vana testament , pühakoda sünagoog, vaimulik on rabi, sümboliks kuusnurk ehk Taaveti täht.
Katoliiklus ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kordamine Geograafia eksamiks #1 Kordamine Geograafia eksamiks #2 Kordamine Geograafia eksamiks #3 Kordamine Geograafia eksamiks #4 Kordamine Geograafia eksamiks #5 Kordamine Geograafia eksamiks #6 Kordamine Geograafia eksamiks #7 Kordamine Geograafia eksamiks #8 Kordamine Geograafia eksamiks #9 Kordamine Geograafia eksamiks #10 Kordamine Geograafia eksamiks #11 Kordamine Geograafia eksamiks #12 Kordamine Geograafia eksamiks #13 Kordamine Geograafia eksamiks #14 Kordamine Geograafia eksamiks #15
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 641 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 19 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sniffing Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (19)

donkey987 profiilipilt
Cookie Monstaa: Väga korralik materjal. Sain niimõndagi teada ja uuesti meenutada : )
19:56 01-06-2012
joosel profiilipilt
joosel: päris hea, ühtteist jäi puudu, kuid üldiselt hea
21:13 31-05-2010
equable profiilipilt
Jüri Truupõld: aitäh, aitas mind palju
19:29 13-05-2009


Sarnased materjalid

97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
61
doc
Geograafia eksam
29
doc
Geograafia eksamimaterjalid
23
doc
Geograafia eksamimaterjal
14
odt
Geograafia-kordamine eksamiks
29
doc
Geograafia materialid
37
doc
Geograafia riigieksami materjal
30
doc
Põhikooli geograafia eksamimaterjal



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun