Koerliblikas Koerliblikas on üks tavalisimaid Eesti päevaliblikaid. Ta lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna ta talvitub valmikuna. Koerliblikas elab suuremas osas Euraasias. Et eristada teda sama perekonna teistest liikidest, nimetatakse teda ka väike- koerliblikaks või väikeseks koerliblikaks. Ta lendab peaaegu kogu suve jooksul ja võib suve jooksul moodustada kolm põlvkonda. Koerliblika tiibade siruulatus on 40-50 mm, teistel andmetel 50-60 mm. Tiibade ülapooltel on oranz põhivärvus. Kinnituskoha lähedalt on tiib (eriti tagatiib) tumepruun. Esitiibade esiserval on mustadest, kollastest ja valgetest tähnidest muster
Väike-koerliblikas Aglais urticae Rainer Otstavel Tallinna Tehnika- gümnaasium 8a klass Märts, 2009 Väike-koerliblika välisehitus Tundla Tiib d Pea Rindmik Tagakeh a Väike-koerliblikas Tunneb maitset jalgadega Suu on muundunud imilondiks Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid on lülijalgsete selts putukate klassist Tundlad võivad olla kehast mitu korda pikemad Tavaliseim liblikaliik Eestis Talvitub valmikuna Põhja-Euroopas väikesed ja tumedad, lõunas suuremad ja heledamad Väike-koerliblikas areneb täismoondega MUNA VASTNE NUKK VALMIK Võrdlus ristämblikuga Erinevused
Koerliblikas · Koerliblikas on üks tavalisimaid Eesti päevaliblikaid. · Ta lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna talvitub valmikuna. · Ta lendab peaaegu kogu suve jooksul ja võib suve jooksul moodustada kolm põlvkonda. Röövik toitub kõrvenõgestel ja raudnõgestel Nõgeseliblikas · Nõgeseliblikas (Araschnia levana) on koerlibliklaste sugukonda kuuluv liblikas. · Röövikud toituvad pesakonniti kõrvenõgesel. Luhatäpik · Luhatäpiku tiibade siruulatus on 3442 mm. Tiivad on kuldkollased musta mustriga. Kummalgi tiival on must serv valge äärega. Serva ääres on kaks mustade täppide rivi. Servast kaugemal on mustad laigud märksa suuremad. Tiibade alakülg on helekollane, vahel pruun. Tagatiibade allküljel on lühikesed lillad ja valged triibud. · Eestis ja Kesk-Euroopas on luhatäpik üsna sage liblikas. · Ta lendab juuni keskelt juuli lõpuni, eriti soistel ja ni...
Liblikalised 2007 Liblikad (1) Liblikalised jagatakse suurliblikateks ja pisiliblikateks. Suurliblikad on kõige paremini uuritud putukarühm Eestis. Eestis on leitud 2016 liiki liblikaid, neist 934 suurliblikaid. Eestis enamlevinud päevaliblikad on pääsusaba, lapsuliblikas, suur kapsaliblikas. Ööliblikateks on levinud kõige enam öölased, mis sisaldab metsa-, aia ja põllukahjureid. Liblikad (2) Liblikate tiivamuster on nagu mosaiikpilt, mille moodustavad tiibu katvad värvilised soomused. Osa liblikaid on aktiivsed päeval, teised jälle õhtuhämaruses. Esimesi nimetatakse päevaliblikateks, teised on hämarikuliblikad. Liblikad arenevad täismoondega. Päevaliblikad Päevaliblikate tiibade alakülg on tumedam. Kokkupandud tiibadega liblikas sarnaneb taimelehele ja jääb märkamatuks. Päevaliblikatel on tundla tipp nupuga. Hämarikuliblikad Hämarikuliblikate hallikirjud tiiv...
sarnane, lisanduvad veel soolsuse suhtes õrnemad liigid. Sinihelmikas Värihein Aasristik Linnud Naaskelnokk Mustsaba-vigle Kiivitaja Hanelised (nt. Hallhani) Kurvitsalised (nt. Niidurüdi, alpirisla) Kahepaiksed Kõige levinum kõre ehk juttselg- kärnkonn. Elupaikade kadumise tõttu on neidki väheks jäänud. Putukad Sipelgad Kääbusämblik Triip-lutikas Lauluritsikas Kõrvahark Taevastiib Koerliblikas Puud ja põõsad 2009-2011 aasta looduskava „Ideaalne rannaniit“. Niit peab olema vaba kõrgest taimestikust, roostikust ja puudest-põõsastest. Kalad Räim Kilu Tursk Lest Merisiig Toiduahelad Aasristik→Harilik kõrvahark→Alpirisla→Rebane Detriit ehk pude (põhjataimestiku jäänused)→Zooplankton ehk loomhõljum→Kiisk→Harilik ahven→Harilik haug→Merikotkas Biootiliste tegurite näited
Laelatu puisniit · Laelatu puisniidul on teadaolevalt nii Eesti kui ka kogu Põhja Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus (76 soontaime ühel ruutmeetril). · Sealt on leitud ka 2/3 Eestis kasvavatest käpalistest. Loomastik · Imetajad halljänes, hunt, juttselg-hiir · Roomajad kivisisalik, rästik, vaskuss · Linnud kuldnokk, hiireviu, roherähn · Putukalised laanekuklane, koerliblikas, kuldpõrnikas Halljänes · Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. · Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku. · Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Hunt · Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes · Teda võib kergesti pidada suureks koeraks. Juttselg-hiir · Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja
Kätlin Sisukord Tiivad Hämarikuliblikad Päevaliblikad Toitumine Arenemine Kasu/kahju Tiivad Laiad silmatorkavad värvilised tiivad Tiibu katavad väikesed õrnad soomused Soomused on väga haprad Liblika tiibu ei tohi käega katsuda ega liblikat kätte võtta, sest inimese nahk on veidi niiske ja soomused kleepuvad naha külge Hämarikuliblikad Lendavad öösiti ja hämaras, sellepärast me ei näe neid, tulevad ainult valguse peale nt harilik lottsuru Päevaliblikad Päeval lendavad liblikad nt admiral, väike-koerliblikas Toitumine Liblikal on spiraalne imilont, millega ta imeb õienektarit Arenemine Arenevad täismoondega Nad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Liblikakujulist vastset nimetatakse röövikuks. Vastsed kasvavad kuid nende välimus oluliselt ei muutu. Röövikust areneb nukk, nukust areneb liblikas Kasu ...
kujundama. Ta ühendab leheservad siidja kiuga ja tõmbab enda poole. Niimoodi varjab ta end vaenlaste pilkude eest ning võib ohutult lehe peal maiustada. Suuremaks kasvades siirdub ta lehel teatud kohta, harilikult lehetippu ning võtab seal sisse pea alaspidi rippuva asendi, olles end kookonit moodustavasse siidvõrgendisse mässinud. Admirali nuku tüüpiliseks tunnuseks on seenhaigust meenutavad tähnid. Teised koerlibliklased, eriti näiteks koerliblikas, päevapaabusilm ning nõgeseliblikas munevad oma munad rühmiti. Ka teiste koerlibliklaste nukud on nendele tüüpiliste individuaalsete tunnustega. Koerliblika röövikud nukkuvad sageli kividel, mille tulemusena sulab nukk oma värvuse ja kujuga ümbritseva keskkonnaga niivõrd hästi ühte, et teda lihtsalt pole võimalik üldse märgata. Ränded ja talvitamine Kuigi admiral asustab ka meie aedu ning põlde, peetakse teda siiski Vahemere regioonist
Lehte Hainsalu Elulugu Lehte Hainsalu sündis 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas Tartumaal.(Alates 1959. aastast Sööt). Lõpetas 1956 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli Ajalookeeleteaduskonna eesti filoloogi erialal. Ta on abielus Ilmar Söödiga ning neil on kaks tütart(Kati ja Pille), üks poeg(Mati) ja üksteist imetoredat lapselast(Ekke, Uku, Rutt, Kristi, Asti, Kersti, Mario, Marek, Martin, Marit ja Markus). 11-aastaselt kirjutas ta luuletusi ning alates 12-aastaselt avaldati neid ajalehtedes. Tuntuks sai värsikogudega "Sõnajala õis" ja "Peeglikillud". Lehte Hainsalu on töötanud ajakirjanikuna ajalehe Edasi toimetuses ning hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös. 1993-2003 õpetas Tartu Teoloogi Akadeemias stilistikat ning on teinud Eesti Televisioonile mitme saatesarja stsenaariume. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu aastast 1958. Ta on võtnud aktiivselt osa Tartu NAK-i tegevusest, juhtinud Kirja...
AIAS Putuktoidulised liigid on põõsalinnud, lehelinnud, kärbsenäpid, tihased, ööbik, punarind, lepalind, linavästrik, kuldnokk, hallrästas - toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest, tõukudest, hulkjalgsetest ning teistest selgrootutest. leevike, vares, rohevint, Harilik orav- männi- ja kuuse seemned suurkirju rähn- putukate vastsetest ja valmikutest, sipelgaid. seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir Päevapaabusilm ja väike-koerliblikas, nõgeseliblikas ning väike-kärbtiiva vajavad nõges ja põldohakast. Karihiir- selgrootud, lülijalgsed ja nende vastsed, teod Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga k...
tiibade alused. Sellesse rühma kuuluvad suurimad kiilid: tondihobulased (pildil rohetondihobu) , samuti hiilgekiillased ja vesikiillased. Liblikalised Liblika tiivad on soomustega kaetud. Liblikas areneb täismoondega (muna, vastse, nuku ja valmikujärk). Tiibu on neil 2 paari. Teine liblikaid iseloomustav tunnus on imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu (peamiselt nektarit). NT: koerliblikas, admiral Ühepäevikulised Ühepäevikulised on putukad keda võib Eestis leida suve õhtupoolikutel veekogude läheduses. Pärast paaritumist surevad isased kohe, peale munemist emased. Viimane vastsejärk eelvalmik ehk neidis ronib veest välja ning tõuseb lendu, et mõne minuti pärast uuesti kestuda, nüüd juba päris suguküpseks valmikuks. Mitte üheski teises putukaseltsis ei esine tiivuliste isendite kestumist.
Lepa-pahklest pahklest pahklestalised pärislestalised Sametlest sametlest sametlestlased pärislestalised Koibik koibik Phalangiidae koibikulised Väike nokik nokik Bosminidae vesikirbulised Harilik jõevähk jõevähk jõevähklased kümnejalalised Koerliblikas koerliblikas koerlibliklased liblikalised jaanimardikas Jaanimardikas (Lampyris) jaanimardikalised mardikalised Seitsetäpp-lepatriinu lepatriinu lepatriinulised mardikalised Harilik loidtiib loidtiib loidtiivlased suurtiivalised kiletiivalised (alamselts: Meemesilane mesilane mesilaslased rippkehalised)
1) Mardikalised kõva kitiinist koorikuga ja kõvade kattetiibadega putukad, kelle vastsed nim tõukudeks (kartulimardikas, ninasarvikpõrnikas, põderpõrnikas, lepatriinu, ujurid) 2) Kiletiivalised 2 paari kilejaid tiibu, kusjuures teine paar on väiksemad (mesilased, kimalased, sipelgad, herilased) 3) Liblikalised 2 paari värviliste soomustega kaetud tiibu. Neil esineb spiraalne imilont ja nende vastseid nim röövikuteks (suur kapsaliblikas, lapsuliblikas, väike koerliblikas, koiliblikas) 4) Kahetiivalised teine paar tiibu on muutunud sumistiteks esimene tiivapaar on lendamiseks (kärbsed, sääsed, parmud) 5) Kiililised 2 paari erakordselt suuri tiibu ja peenike ning pikk tagakeha. Ülihead lendavad röövputukad, kelle vastsetel esineb püünismask (suur tondihobu, vesineitsik, loigukiil, kuningkiil) 7.Putukad on erineva toitumisega: 1) sõnnikust toitujad e koprofaagid (sitasitikad, sõnnikumardikad, kärbsed)
Liblikalised Kris Korn Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Alamklass: Tiibputukad (Pterygota) Infraklass: Uustiibsed (Neoptera) Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Ehitus Pea Pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kaht tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Valmikuna mittetoituvatel liikidel (näiteks kedriklased, mõned surulased) on see sageli täiesti kadunud, sellal kui troopilisel surulasel Macrosila morgani ulatub imilondi pikkus kuni 35 sentimeetrini. Tundlad Tundlad on liblikatel...
515306 (6.01.2018) http://marika-klass.blogspot.com.ee/2015/01/2015-aasta-liblikas-ja-lill.html (15.12.2017) 19 LISA 1 Infokogumik liblikate kohta LISA 2 Liblikakaardid 20 LISA 3 Liblikakaartide testi õiged vastused 1. a) ohakaliblikas b) rohusilmik c) kerasilmik 2. a) nõgeseliblikas b) päevapaabusilm c) koerliblikas 3. a) väikelumik b) sootäpik c) kase-sirktiib 4. a) rohetäpik b) raba-võiliblikas c) nurmikusilmik 5. a) pisitiib b) kevadsinitiib c) harilik taevastiib 6. a) valgetähn-pajuliblikas b) vareskaera-aasasilmik c) peegeltäpik 7. a) nõgeseliblikas b) niidutäpik c) luhatäpik 8. a) niidu-võiliblikas b) lapsuliblikas kollakas aasasilmik 9. a) naeriliblikas b) põualiblikas c) koiduliblikas 10. a) naeriliblikas b) sinepiliblikas c) suur- kapsaliblikas 11
....E..... Jalase maastikukaitseala taimestiku liigilise koostise uurimine 15.Nimetage rakuteooria põhiseisukohad. (3) 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Mitmoos – tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise ehk mitmoosi teel. 3. Kooskõla – rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 16. Kellel on moondeline areng? jõevähk, ahven, lendorav, riidekoi, tiigikonn, kartulimardikas, lepatriinu, põldlõoke, ristämblik, meriforell, koger, koerliblikas, harilik kärnkonn, maipõrnikas,emakala ehk kiviluts, delfiin (11) 17.Millega on tuntuks saanud järgmised teadlased? a) K.E.vonBaer – Avastas imetaja munaraku. Seejärel järeldas, et munarakust saab alguse loomorganismi areng. Teda peetakse embrüoloogia rajajaks. b) M.Schleiden – Avastas, et taimed on rakulise ehitusega. c) R.Hooke – Ta võttis kasutusele raku mõiste ja tegi valgusmikroskoobi. Ta uuris sellega korgilõike. d) R
Nad on kas taimtoidulised, loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid. Tähtsamad lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid. 2. Milline on erinevate loomade valgusnõudlus, näited Aktiivse tegevusaja järgi eristatakse päeva-, öö- ja videvikuloomi.Valgusest sõltub loomade sigimine, ränne, toitumise aktiivsus, karvavahetus, talveuni. Päevaloomad: hobune, koer . Ööloomad: seepia, hamster. 3. . Liigita antud loomad kõigu- ja püsisoojasteks: Kõigusoojased: rohutirts, koerliblikas, rohukonn, koha, , jõevähk Püsisoojased: põhjapõder, kaljukotkas, väikeluik, pasknäär, mäger rohutirts, koerliblikas, põhjapõder, kaljukotkas, rohukonn, koha, väikeluik, pasknäär, jõevähk, mäger 4. Selgita parasitismi olemust, nimeta selle alaliigid(3),näited Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant sümbioosist, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi) oma
· Puhkeolekus panevad tiivad selja peale kokku, alumine osa on tuhmimas värvis ning tänu sellele jääb liblikas märkamatuks. · Arenevad täismoondega: o Muna -> röövik-> nukk - > valmik · Munad munetakse nendele taimedele, millest toituvad nende röövikud. · Röövikud kestuvad mitu korda · Maailmas on teada u 165 000 liiki · Elavad kohtades, kus õitsevad taimed. · N. Admiral, pääsusaba, võrktiib, lapsliblikas, koerliblikas. · Suurimad: linnutiivad tiiva siruulatus kuni 18 cm. Roll looduses ja inimese elus · Tolmeldavad õistaimi · Siidiliblikate röövikutelt saadakse siidi · Riidekoi rikub inimese riideid. · Toituvad taimedest ja on taimekahjurid. ( röövikud). · Inimeste läheduses elavad: o Leedikud vastsed arenevad jahusaadustes, hallikad või pruunikad, koovad torujaid võrgendeid toiduainete sisse.
Varakevadel, juba esimeste soojade ilmade saabudes ilmuvad lapsuliblikad metsaservadesse, niitudele ja teedele. Neid saab kohata ka linnades, kuigi lapsuliblikas on tegelikult metsaliik ja lagedat avamaastikku ei armasta. Kui enamus liblikaid elab talve kui neile ebasoodsa aastaaja üle nukustaadiumis, siis mõned liblikad talvituvad valmikuna. Seetõttu ongi võimalik neid lendamas kohata kevadel kohe, kui päike natukenegi soojemalt paistma hakkab. Siiski on lapsuliblikas veidi hilisem kui koerliblikas, sest metsaaluse soojendab päike üles veidi hiljem. Talvituvat lapsuliblikat võiks leida metsa alt rohust või samblast. Talvituvad mõlemad sood. Isased lapsuliblikad on sidrunkollased, emased rohekasvalged. Altpoolt on neid raskem eristada, kuid emane on ikka heledam. Eestiibade tipp on sirpjalt teritunud, tiibade ülaküljel on heledad sooned. Igal tiival on punakas laik. Tiibade siruulatus on 56 cm. Tiibade värvid on sillerdavad ja eredad soomustest koosneva katte tõttu
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: ...
kujunema). Imetajad: • Metssiga, halljänes, rebane, põder, metskits, mügri Linnud: • HALLHANI, VALGEPÕSK-LAGLE, paljud kurvitsalised • Meriski, kiivitaja, tutkas, punajalg-tilder, mustsaba-vigle • Liivatüll, suurkoovitaja, põldlõoke, sinikael-part, lambahänilane Kahepaiksed • Kõre, rohukonn, harilik kärnkonn, rabakonn, vesilik Selgrootud: • Sipelgate rada, triip-lutikas, lauluritsikas, kõrvahark, koerliblikas, taevastiib Antropogeense tekkega kooslused Kus sellised kooslused tekivad ja millised on nendele iseloomulikud tunnused? Inimmõjuga paigad • Teeservad • Aiaääred • Kruusaaugud • Kaevanduste puistangud • Prahipaigad • Raudtee- ja sillamulded • Kompostihunnikud • Aiad ja põllud (nende söödid) • PÕLLUMAJANDUSLIKUS KASTUSES ALAD, metsakultuurid (puupõllud) Iseloomulikud elustikugrupid
kiivitaja, nurmkana. niitudel toitumas käivad sageli valged toonekured ja mõned röövlinnud (nt hiireviu, lõopistrik, tuuletallaja), kes jahivad hiiri ja väiksemaid linde. Putukad. Niidul elab palju putukaid. Mida liigirikkam on niidutaimestik, seda rohkem on ka putkaliike. Paljud putukad toituvad taimedest. Õiesikk, karuspõrnikas, kuldpõrnikas jt söövad taimede õisi, õienektarist toituvad liblikad (nt. koerliblikas, päeva-paabusilm, lapsuliblikas jt), samuti mesilased ja kimalased. Nektarist toituvad putukad on kasulikud ka taimedele, sest nad tolmeldavad taimi. Samas toovad õisi tolmeldavate liblikate röövikud taimedele kahju, süües nende lehti. Niidul elab ka palju röövtoidulisi putukaid, kes söövad omakorda tsaimtoidulisi putukaid ja nende vastseid. Röövtoidulised on näiteks herilased, kiilid, lepatriinud, jooksikud, ritsikad jt.
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
silma esimestena sinililled. Sinilill on pelglik, kuid inimese poolt armastatud lill. Rõõmsad sinised värvilaigud püüavad pilku metsa all ja loovad optimistliku kevadmeeleolu. Ülaste õitseajal valendab neist terve metsaalune. Pärast mõnda soojemat päeva ilmuvad esimesed rohelised rohulibled põllupeenardele ja kraavikallastele. Päikesele hõiskavad vastu paiselehe kuldkollased õied. Ning lendavad esimesed liblikad kollased ja kirjud. Väike koerliblikas ongi see, kelle järgi tavaliselt ennustatakse kirjut suve. Liblika tiibade alustoon on oranz, tumeda soonestuse vahel leidub kollaseid ja siniseid laike. Päevapaabusilmade tõmmudel tiibadel säravad eredad silmlaigud. Kui esimesena kohata kuldkollast lapsuliblikat, siis arvati, et tuleb kuldne suvi. (lisa 21 pilt liblikatest). Õitsema hakkavad ka varsakabjad. Külmast kevadveest tulevad välja nende õiepungad, need avanevad ja paari kolme päevaga kollendab kogu kaldaäärne madalik
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õpp...
Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
-puurindes esineb sookask, haab, sanglepp, saar, harilik toomingas. Põõsarindes: paakspuu, paju, lodjapuu. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinne: harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati ka turbasammal. Niitude selgrootuid: lapsuliblikas, pääsusaba, verikireslane, maipõrnikas, marjalutikas, kuldpõrnkas, admiral, koerliblikas, päevapaabusilm, emane jaanimardikas, sirelane, siniliblikas, õiesikk, ristämblik, kodumesilane, krabiämblik, kimalane, vahustaja, seitsetäpp-lepatriinu, kakstäpp lepatriinu, triiplutikas, sirts, harilik rohutirts, harilik niidutirts, heinaritsikas, harilik lauluritsikas. Niitude imetajaid: halljänes, niidu-uruhiir, pisihiir, kärp, nirk, rebane, metskits. LÄÄNEMERI -sisemeri, mis on ühendatud Põhjamerega Taani väinade kaudu
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
