Karistusõigus (6)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris




SISSEJUHATUS

Riigikogu poolt 06 juunil 2001.a vastu võetud ja 01. septembril 2002.a jõustunud karistusseadustikuga loobutakse senisest nõukogude kriminaalõiguse neljaelemendilisest deliktistruktuurist. Kasutusele võetud finalistlik delikti struktuuri, mis on välja arendatud klassikalisest deliktistruktuurist. Finalistlik süüteo mõiste erineb põhimõtteliselt senisest, tuues Eesti karistusõigusesse uusi mõisteid ja andes neile ka uue sisu. Finalistliku deliktistruktuuri järgi on süütegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Teo karistatavuse tuvastamiseks on olemas kindel kontrollskeem. Materjalis antakse ülevaate deliktistruktuurist ja selle sisu elementidest lähtuvalt õigusteoreetilistest käsitlustest ja seotakse selle praktilise kaasusnäitega. Materjal koosneb neljast osast. Esimeses osas vaadeldakse süüteokoosseisu ehk deliktistruktuuri kontrollskeemi esimest tasandit . Avatakse süüteokoosseisu mõiste ja selle sisu. Teises osas vaadeldakse kontrollskeemi teisel tasandil asuvat õigusvastasust, avades mõiste ja selgitades sisu. Kolmandas osas vaadeldakse süü tasandit. Kokkuvõttes tuuakse välja olulisemad põhimõtted kõigi tasandite osas. Kuigi materjal koosneb neljast osast, moodustab ta siiski ühtse terviku, andes konspektiivse, referatiivse ülevaate Eestis kehtivas karistusõiguses isiku karistamise aluste põhimõtetest.




  • SÜÜTEOKOOSSEIS



    Süüteokoosseis on seadusandlikult tüpiseeritud ebaõigus,. Kuriteokoosseisud paiknevad karistusseadustiku eriosas , kus nad moodustavad kuritegudeks loetud tegude ammendava kataloogi. Väärtegude koosseisud võivad paikneda kas karistusseadustiku eriosas ( kus neist on vaid üksikud) või vastavas eriseaduses. Kolmeastmelise süüteomõiste korral moodustab süüteokoosseis karistatava teo esimese astme, olles rünnatud õigushüve kaitsemehhanismi esmase astme põhialuseks.
    Süüteokoosseis hõlmab endasse nii objektiivselt toimepandu, kui ka toimepanija mõttemaailma. Ehkki teo välised ja tegija sisemaailma kuuluvad tunnused moodustavad terviku ning on omavahel seotud, tuleb neil vahet teha. Seepärast eristatakse süüteokoosseisu objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid (ehk süüteokoosseisu objektiivset ja subjektiivset külge).1

    1.1 Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused


    Süüteo koosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuuluvad välist teopilti iseloomustavad tunnused.

    Vastavalt Karistussedustiku ( KaRS ) § 12 lg 2 on süüteo koosseisu objektiivseteks tunnusteks seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.2
    Seaduses ei ole toodud välja subjekti mõistet ja selle sisus, mis aga oma olemuselt kuulub süüteo objektiivsete tunnuste hulka. Õigusteoreetiliselt on õigussuhte subjekt , õigussuhtes osalev füüsiline või juriidiline isik.3 Seega karistusõiguslikus mõttes on subjektiks teo toimepanija. Teo toimepanija legaaldefinitsioon on antud KarS prg. 20, mille kohaselt: "Teo toimepanija on täideviia ja osavõtja."4 Antud sättel on nii sisuline kui ka terminoloogiline tähendus. Paragrahvis määratletakse soomõitena toimepanija mõiste, mis hõlmab täideviija ja osavõtja.5

    Täideviija on vastavalt KarS prg 21 lg 1 isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Sama prg teine lõige sätestab, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana ( kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele.6

    Eeltoodust nähtub, et analoogselt nõukogude kriminaalõigusele eristab ka KarS täideviimise kolme vormi: isiklik- vahetu täideviimine, vahendlik täideviimine ja kaastäideviimine.

    Kui vahetu ja kaastäideviimise määratlemisel ei tohiks olla olulisi probleme, siis eraldi käsitlemist vajaks vahendlik täideviimine. Vahendlik täideviimine on juriidiline konstruktsioon, mis võimaldab omistada ühe isiku poolt ( juhitav) toimepandud süüteokoosseisupärased teod teisele isikule ( juhtija). Vahendliku täideviimise peamiseks tunnuseks on ärakasutamissuhte olemasolu vahendliku täideviija ja ärakasutatava isiku vahel. Ärakasutamissuhe on suhe, mis võimaldab vahendlikul täideviijal rakendada ärakasutatavat isikut kui vahendit teo toimepanemiseks.
    Vastavalt teovalitsemise teooriale võib eristada järgmisi ärakasutamissuhte vorme:
    • ärakasutatud isiku valitsemine teadmisega. Siinjuures on oluline, et vahendlik täideviijal on ülekaalukas tedmine faktidest, mida ei tea ärakasutatav. Üldjuhul toimub see ärakasutatava eksimusse viimisega
    • Ärakasutatud isiku valitsemine tahtega esineb siis, kui vahendlikule täideviijale on teada asjaolud , mis välistavad ärakasutatava vastutuse õigusvastasuse või süü puudumise tõttu.
    • Ärakasutatud isiku valitsemise korral organisatsioonilise võimuaparaadi abil on vahendlik täideviija süüteo toimepanemisest juhitinud võimuaparaadi juht, isegi kui alluvad tegutsevad suhteliselt vabalt ja on oma tegude eest ise täiel määral vastutavad.
    • Vahendlik täideviimine erilise isikutunnusega subjekti eeldavates deliktides tuleb kõne alla üksnes juhul, kui ka vahendlik täideviija ise vastab erilise isikutunnusega subjekti nõuetele.7

    Järgnevana vaatleme teo toimepanija teist liiki ehk osavõtjat

    Osavõtja definitsioon ja sisu on sätestatud KarS prg 22, mille esimese lõike kohaselt:
    " osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja."

    Kihutaja mõiste annab sama prg. teine lõige: "Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole ."8

    Kallutamine tähendab tahtluse tekitamist- tulevasel täideviijal tekib tahtlus toime panna süütegu. Et tal varem sellist tahtlust ei olnud, siis on kihutamistegu kui tahtluse tekitaja täideviimisteoga kausaalne ehk põhjuslikult seotud. Põhjuslikkust ei tohi samastada tahtluse kahesuunalisusega. Viimane on küll tavaliselt olemas ( täideviija teab, et ta on teole kihutatud), kuid ei ole tingimata vajalik. Kihutamisega on tegu ka siis, kui täideviija ei saa aru, et teda on õigusvastasele teole kihutatud.9

    Kaasaitaja mõiste ja sisu tuleneb vaadeldava prg kolmandast lõikest: " Kaasaiaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi ."
    Seadus nimetab ammendavalt kolm kaasaaitamise liiki. Füüsiline kaasabi on nt. takistuse kõrvaldamine jnms.

    Vaimne ( e. intellektuaalne) kaasabi on nt. nõuanne, juhatus,süüteo plaani koostamine jms. Erinevalt kihutamisest ei tekita vaimne kaasaitamine täideviijal teotahet vaid ta üksnes tugevdab või soodustab seda. Vaimne kaasaitamine võib olla omakorda kahes vormis: tehniline ( tegu hõlbustav plaan jms) või teotahte tugevdamine ( täiendav motiiv ).

    Aineline kaasabi on näiteks süüteovahendi muretsemine, rahaline toetus, et muretseda süüteovahend, sõita sündmuskohale jms.10

    Tegu on inimese tahtest kantud akt, millega kaasneb muudatus välismaailmas. Tegu on iga süüteokoosseisu põhiosa ning jaguneb tegevuseks või tegevusetuseks. Reeglina on

    karistatav tegevus; tegevusetus on erand , millel on tegevusdeliktist erinevad dogmaatilised alused.
    Teo juurde kuuluvad selle välised asjaolud ehk teo modaliteedid , mis kirjeldavad olukorda, milles leiab aset koosseisupärane tegu ( aeg, koht, vahend jms). Teoobjekt on välismaailma osa , mille vastu on tegu suunatud ( konkreetne isik, asi jms).11

    Karistusseadustikus ei oe toodud tegevuse legaaldefinitsiooni, kuid tegevuse sisu mõistmise seisukohalt on see siiski vajalik.Tegevus on aktiivne käitumine, mis tihti koosneb reast üksikaktidest.12 Lisaks sellele võib tegevust vaadata, kui inimese tahtest kantud käitumisakti, mille tagajärjel tekivad muutused välismaailmas.

    Samas on seadusandja sisustanud tegevusetuse mõiste. KaRS § 13 lg 1 sätestab: “Isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma õiguslikult kohustatud.13

    Näiteks võib lapse surma põhjustada mittetoitmine ( tegevusetus), kuigi ema oli kohustatud last toitma. Antud näite puhul on ema õiguslikult kohustatud ähvardava tagajärje ärahoidmiseks.

  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Karistusõigus #1 Karistusõigus #2 Karistusõigus #3 Karistusõigus #4 Karistusõigus #5 Karistusõigus #6 Karistusõigus #7 Karistusõigus #8 Karistusõigus #9 Karistusõigus #10 Karistusõigus #11 Karistusõigus #12 Karistusõigus #13 Karistusõigus #14 Karistusõigus #15 Karistusõigus #16 Karistusõigus #17 Karistusõigus #18 Karistusõigus #19 Karistusõigus #20 Karistusõigus #21 Karistusõigus #22
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 325 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor oonimetu Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Riigikogu poolt 06 juunil 2001.a vastu võetud ja 01. septembril 2002.a jõustunud karistusseadustikuga loobutakse senisest nõukogude kriminaalõiguse neljaelemendilisest deliktistruktuurist. Kasutusele võetud finalistlik delikti struktuuri, mis on välja arendatud klassikalisest deliktistruktuurist. Finalistlik süüteo mõiste erineb põhimõtteliselt senisest, tuues Eesti karistusõigusesse uusi mõisteid ja andes neile ka uue sisu. Finalistliku deliktistruktuuri järgi on süütegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Teo karistatavuse tuvastamiseks on olemas kindel kontrollskeem. Materjal annab ülevaate deliktistruktuurist ja selle sisu elementidest lähtuvalt õigusteoreetilistest käsitlustest ja seob selle praktilise kaasusnäitega. Materjal koosneb neljast osast. Esimeses osas vaadeldakse süüteokoosseisu ehk deliktistruktuuri kontrollskeemi esimest tasandit. Avatakse süüteokoosseisu mõiste ja selle sisu. Teises osas vaadeldakse kontrollskeemi teisel tasandil asuvat õigusvastasust, avades mõiste ja selgitades sisu. Kolmandas osas vaadeldakse süü tasandit. Kokkuvõttes tuuakse välja olulisemad põhimõtted kõigi tasandite osas. Kuigi materjal koosneb neljast osast, moodustab ta siiski ühtse terviku, andes konspektiivse, referatiivse ülevaate Eestis kehtivas karistusõiguses isiku karistamise aluste põhimõtetest.



    karistusõigus , kriminaalõigus , kriminaalmenetlus , süüteomenetlus , deliktiõigus , süü , süüteokoosseis , hädaseisund , õigusvastasus , eksimus , kohustuste kollisoon , õigusvastasust välistavad asjaolud , objektiivsed tunnused , subjektiivsed tunnused , hädakaitse , süüdivus , süü puudumine

    Mõisted

    Sisukord

    • SÜÜTEOKOOSSEIS

    Kommentaarid (6)

    AndreV profiilipilt
    AndreV: Tõeliselt hea lühike kokkuvõte, väga suureks abiks!
    14:31 31-12-2010
    Daikiny profiilipilt
    Daikiny: Hea kokkuvõtlik materjal, oli abiks.
    21:10 14-01-2013
    Hkuuskla profiilipilt
    Hkuuskla: Väga hea materjal
    14:34 04-06-2013


    Sarnased materjalid

    24
    doc
    Karistusõigus
    45
    doc
    Karistusõiguse Üldosa
    23
    xls
    Karistusõiguse üldosa
    84
    doc
    Haldusõigus
    31
    docx
    Riigiõigus
    3
    docx
    Karistusõigus - Süüteokooseis
    130
    pdf
    Altkäemaks karistusõiguses
    118
    docx
    Riigiõigus





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !