Kahepooluseline maailm (1)

Pingelõdvenduse algus: 1970.aastate alguseks oli Lääne välispo jõudnud ummikusse. Pandi alus pingelõdven. Essadena asusid NSVL ja teiste sotsmaadega suhteid parandama Eu riigid. 66.a külastas Moskvat Pr president . Pr ja NSVL vahel hakkas arenema maj. Ja kultuuriline koostöö. Paranesid ka NSVL suhted 2. Eu suurema riigiga Lä- Saksa.70.a sõlmis Lä-Saksa NSVL ja Pool nn idalepingud , tunnustades Saksa idapiirina Oder -Neisse jõge. Lä-Saksa ja NSVL majsuhted hakkasid kiirelt arenema, kaubavahetus kasvas 5a 5kordsex.Ühendr. välispol. Muutis 69.a presidendiks valitud Richard Nixon.
Helsingi protsess: Pingelõdvenduse sümb Eu kujunes Eu julgoleku ja koostöönõupidamine e Helsingi protsess. Pingelõ edenedes hakkas Lä suhtumine muutuma .73.a juulis helsingis alanud nõupidamisel oli 3 etappi . 1.etapis osalesid välismin. 2. Etapis pidasid läbirääkim diplomaadid ja experdid. 3.etapp toimus Helsingis, kus 1.aug 75 allkirjastasid 33 Eu riiki, USA ja Kanada nõupidamise lõppdokumendi. Nõupi lõppdok koosnes 3 osast e korvist, nagu neid nim hakati. Helsingi nõupid lõppaktiga pandi alus Eu Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, mis on tuntud OSCE nime all.
Pingelõdvenduspol tulem: Enamasti on seda peetud kasulikux peamiselt NSVL. Igal juhul tõi pingel kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ning idabloki vahel. Maj koostöö tähendas lääneriikide investeeringuid ning laene . Tihenes ka kultuuri- ning teadusalane suhtlemine ja turism.
Külm sõda 3. Maail : Üliriikide konkurents 3. Maailmas tõi kohalikele rahvastele kaasa traagilisi tagajärgi. NSVL kasutas Aaf oma marioneti Fidel Castro abi. Nii panid Kuuba üksused Angolas võimule Moskva -meelse rühmituse MPLA. Angola relvaüksuste katse hõivata maavarade poolest rikast Shaba provintsi Sairis kukkus Lä-Eu ja Maroko sekkumise tõttu läbi. NSVL 2.tugipunktiks Aaf kujunes Etioopia . NSVL osutas Etioopia uuele valitsusele majanduslikku ja sõjalist abi, mille toel Etioopia ründas oma naabrit Somaaliat ning vallandas verise kodusõja.
USA- Hiina suhete normal: USA üritas muuta kahepoolset maailma 3poolseks, asudes suhteid arndama mõnevõrra isoleeritud kommunistliku Hiinaga . Hiina suhted NSVL olid 60.a kiiresti halvenenud. 66.a katkes Hiina kommunistliku partei ja NLKP vahel side. Märtsis 69 toimus Hiina ja NSVL vahel verine piirikonflikt. Veeb 72 külastas Pekingit USA president Nixon, kes kinnitas seal, et Hiina ja USA hakkavad looma uut ja paremat maailma. Ühendriikide Hiina-poliitika osutus edukaks.
Araabia maade vastaseis Iisr: 57.a oli Iisrael Siinai poolsaare Egiptusele küll tagastanud, kuid see ei muutnud araablaste suhtumist juutidesse. 64.a moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon. Juudid andsid 67. A juunis ennetava löögi, millele järgnes nn kuuepäevane sõda. Eriti oluline oli, et juutidel õnnestus vastase lennuvälju pommitades saavutada ülekaal õhus. 6. Okt 73, juutidel usupühal lepituspäeval, alustasid Egiptus ja Süüria ootamatult pealetungi iisraeli positsioonidele. Esialgu saatis araablasi edu. Egiptus ja Iisrael sõlmisid 79.a märtsis rahulepingu, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare.
Islamirev Iraanis : 60.a alustas šahh Mohammad Reza Pahvlavi nn valget rev, mis tähendus ulatuslikku läänestamist. Naistele anti meestega võrdsed õigused, teostati maareform, arendati tööstust, moderniseeriti haridus - ja tervishoiusüsteem. 70.a kasvas rahulolematus üldiseks vastuhakuks, mida juhtis Pariisi põgenenud usujuht Homeini. 79.a naasis Homeini kodumaale ning Iraan kuulutati islamivabariikix.80.a astus Iraan sõtta naaberriik Iraagiga. Sõda kestis 8.a.
Thatcherism Suurbritannias: Kujunenud rahulolematus viis 79.a valimistel võidule konservatiivid. Peaministrix sai Margaret Thatcer, kes lubas lõpu teha sots. Võimutsemisele Suurbri. Ta viis oma otused ellu karmi käega. Thatcher võitis kokku 3 valimised. Tema edu põhjusex olid tema karmide reformide positiivsed tagajärjed. Tööstuse struktuur muutus, maksude alandamine tõi Suurbrisse väliskapitali, arenes kõrgtehnoloogiline tootmine, mis taastas tööstuse konkurentsivõime.
Reaganoomika USA-s:Presidentix valitud Roland Reagani majanduspoliitika alusex oli arusaam, et sotside problade lahendamine vaid tulude riigieelarvelise ümberjaotamise abil pidurdab majanduse arengut. Reagan oli veendunud, et maksude alandamine elavdab maj niivõrd, et see korvab saamata jäänud maksutulud . Vähenes inflatsioon, langes tööpuudus ning inimeste sissetulekud suurenesid. Välispol lõppes Reagani ajal pingelõ. 84.a valiti Reagan suure ülekaaluga uuesti USA presidendix.
Sulaaeg Baltimaades: NSVL toimunud sulaperiood e teatav liberaliseerumine algas pärast Stalini surma. Paljud inimesed vabastati vangilaagritest ja lubati koju asumiselt.
Sulaajal iseloomustas NSVL majelu detsentraliseerimine, st loodi rahvamajandusnõukogud. Enamik tööstusettevõteid allutati kohalikule kontrollile . Kaosest hakkas üle saama põllumajandus. Muudatused toimusid ka Baltimaade ühiskonnas. Tähelepanuväärseim muutus sulaperioodil oli vaimse surutise lõdvenemine ning uue põlvkonna esiletõus.
Stagna perioodi algus: Sula ei kestnud NSVL tervikuna ega Baltimaades siiski kaua. Baltimaade olid tootlikkuselt küll üle NSVL keskmise, kuid jäid lääneriikidest aina rohkem maha.Põllumaj arenes küll edasi, kuid üle 0,5 toodangust veeti välja NSVL teistesse piirkondadesse. Kultuurtielus pääses stagnatsioon võidule 60 a lõpul, mil vahepealsele vabadusele tehti lõpp. Uuesti tugevnes tsensuur ning kontroll iga mõtteavalduse üle.
Uus venestamiskamp: 70.ate lõpul halvenes olukord Baltimaades veelgi. Otsustes nähti ette vene keele osatähtsuse märkimisväärne suurendamine nii avalikus elus kui ka hariduses. Uue venestamiskampaania algus likvideeris avalikku vastupanuliikumist. Tugevnes Balti riikide vastupanuvõitlejate koostöö. 79.a kirjutasid 45 Balti teisitimõtlejat alla balti apellile, kus nõuti MRP salaprotokollide tühistamist ja pakti tagajärgede likvideerimise.