Rinde lähenedes ahenesid kirjastamisvõimalused veelgi. Augustis 1944 katkestati peaaegu poolte ajakirjade ilmumine ja 1. septembrist lõpetati ilu- ja ajaviitekirjanduse väljaandmine. Niisiis säilitas Saksa okupatsiooni ajal kirjastuselu korraldamisel juba esimesest nõukogude aastast tuttavad jooned-kirjastustegevuse tsentraliseeritus ja kirjastuste arvu piiramine. Kirjastamine koondus mõne suurema ettevõtte kätte. Erinevus nõukogude okupatsioonist oli, et oli lubatud usuühingute kirjastustegevus ja erakirjastused. Kasutatud allikmaterjalid http://www.utlib.ee/ee/raamatuaasta/1940_1944.html http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=50&kateg=8&alam=12&leht=3 http://www.sirvilauad.ee/?q=node/246 Aile Möldre, 2005, Kirjastustegevus ja raamatulevi Eestis aastail 1940- 2000
....51 ORGANISATSIOONI TEABEPROTSESSID.........................................................................52 1.Organisatsiooni infopoliitika väljatöötamise etapid...........................................................52 2.Mida peab sisaldama infopoliitika väljatöötamise alusuuring...........................................53 3.Infopoliitika eesmärgid eri tüüpi organisatsioonides..........................................................54 KIRJASTAMINE JA KIRJASTUSTEGEVUS........................................................................54 1.Kirjastuse funktsioonid ja töölõigud. ................................................................................54 2.Raamatutootmise taset väljendavad näitajad. Trükistatistika.............................................56 3.Raamatupoliitika olemus ja roll erinevates poliitilistes reziimides....................................57 4
Eesti meedia tänane päev · Käsuajakirjandus on minevik · Meedia kaasajastumine · Mahtude suurenemine · Sisulised muutused · Trpkiväljaannete arv on liigiti suurenenud 3-4x · Telekanaleid on Eestis 4 · Raadiojaamu 30 ringis Ajakirjandusalane kirjastustegevus ...on koondunud põhiliselt kahe meediakontserni kätte: 1. AS Eesti Meedia (omanikuks on Põhjamaade meediakontsern Schibsted) 2. AS Ekspress Grupp Meediaühingud: Eesti Ajakirjanike Liit (EAL, asutatud 1919) Eesti Ajalehtede Liit (EALL, 1990) Eesti Ringhäälingute Liit (ERL, 1992) Ringhäälingunõukogu (RHL, valitakse viieks aastaks, sinna kuulub 9 liiget, ETV ja Eesti Raadio kõrgeim organ) Infoagentuur meediale teavet hankiv organisatsioon
Under; avaldamise võimalus. Ei nõutud daam" Adson; publikult tähelepanu, sest loodi ·taastati maailmasõja aastail Tuglas; eelkõige iseenese jaoks ilma kellegi vaibunud kirjanduselu ja käivitati Gailit; muu peale mõtlemata. kirjastustegevus Semper; ·leevenduseks ja kontrastiks aja Oks; raskustele Koort; ·armastusluule viimine uuele tasemele Vabbe; ·kasutas uuenduslikku keelt
sensuaalset tooni ja erootilisi kujutusi, mida varem polnud luules tuntud. Samas iseloomustas siurulaste luulet ka uusromantiline stilisatsioon. Noor-Eestlastega võrreldes oli siurulaste lüüriline eneseväljendus muretult aval ja paiguti heakodanlikku maitset tahtlikult õrritav, vormilt mõnevõrra lõdvem. ,,Siuru" tegevus ja looming paistab silma värvikuse ja tulemusrikkusega. Lühikese aja jooksul suudeti elustada maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu ja käivitada kirjastustegevus. Ajaluule õitseajal sündis 1921. A. suvel rühmitus ,,Tarapita". Rühmituse ühisväljaandeks oli Tuglase toimetatud ajakiri, mida ilmus 7 numbrit. Ideeliselt oli ,,Tarapitale" lähedane H. Barbusse'i loodud rahvusvaheline kirjanike organisatsioon ,,Clarte" oma sõjavastase ja demokraatiat kaitsva pahempoolse hoiakuga. ,,Tarapita" oli eelkõige kirjanduspoliitiline rühmitus, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas
repertuaaris. Massiliselt tulvasid sisse nõukogude näidendid. Teemadeks revolutsioonilised sündmused, indiviidi ümberkasvatamine nõukogude Stseen M. Gorki näidendist Vassa Zeleznova. inimeseks. Kirjandus Nõukogude Eesti kirjandusele on iseloomulikud tihedad suhted riikliku kontrolli, tsentsuurija ametlike tunnustus- ning karistusmehhanismidega. Kaotati ära erakirjastused, riigistati Click to edit Master text styles kogu kirjastustegevus, koostati Second level keelustatud kirjutiste nimekirjad, Third level hävitati raamatuid, suurened Fourth level raamatute tiraaz, alandati hindu. Mitu nõukogude eesti kirjanikku Fifth level näiteks August Jakobson, Juhan Smuul on täitnud rolle Eesti NSV ametlikes võimustruktuurides. Juhan Smuul pälvis1952. aastal ja Hans Heberecht pälvis 1953. aastal Stalini
saavutamiseks, sundides neid töötama loomalikes tingimustes. Revisjoni üle majanduses kaasnes võim kogu riigi rahva üle, mis saavutati tänu hirmule, mida katkematult stalinistliku tegevusega toideti. Eelmainitud inimvastased kuriteod tingisid üha uusi tegevusi, mis omakorda mõjutasid tolleaegset eluolu ning tõid kaasa uusi tagajärgi, lisaks eespool juba nimetatutele. Roimade salgamiseks kasutas NSVL intensiivset tsensuuri. Kogu kirjastustegevus oli täielikult riigi kontrolli all, iga trükitud leheke oli rangelt arvele võetud. Kirjastuste töötajatelt nõuti rikkumata poliitilist minevikku. Arvel oli iga trükimasin ning kirjastused pidid esitama kirjanduse ilmumise plaanid kolmeks aastaks ette. Stalini valitsemisaja lõpuosas keelustati igasuguse võõrkeelse kirjanduse ilmumine. Säärane kontroll takistas ka loomeinimeste tegevust. Näite võib tuua Mihhail Bulgakovist, kes just tänu
aspekte, mis on seotud selle ühinguga. Ühingu põhitegevuseks ei ole kindlasti majandustegevuse kaudu tulu saamine. Ühing kasutab oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Ühingus ei jaotata kasumit oma liikmete vahel. Ühing tegevus: o igakuised kogunemised erinevais paigus Eestimaal: ühingukoolitus, presentatsioonid, kultuuriüritused, diskussioonid jms o tõendab kutsekvalifikatsiooni o kirjastustegevus o konsultatsioonitegevus o osalemine kodu- ja välismaistel sekretäride messidel, kursustel ning väljasõitudel 1.2. Liikmeskond ja juhtimine Liikmeskond liigitatakse tegevliikmeteks, auliikmeteks ja kandidaatliikmeteks. Ühingu liikmeiks võivad olla eeskätt sekretärid, assistendid, juhiabid, büroo- või kantseleijuhatajad ning teised organisatsioonides juhtide otsese abistamisega seotud isikud,
Liit, Eesti Inseneride Ühing, Eesti Õpetajate Liit jt. organisatsioonid. · Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes ühekülgsetest saksa ja vene mõjudest. · Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus, tõustes uuele tasandile. · Kujunesid rahvamajade võrgustikud, tegutsesid mitmesugused seltsid, ringid ja koorid. Aktiivne kirjastustegevus muutis eestikeelse trükisõna kõigile kättesaadavaks. · Kultuurifinantseerimisega kaasnes loomevabaduse piiramine. Osa avaldas vaikimisega protesti diktatuuriilmingute vastu. Vaikiv ajastu muutus piduriks kultuuri normaalsele kulgemisele. · Kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. · Haridus oli omakeelne, algharidus piirdus nelja klassiga ja oli maksuvaba. · Aja jooksul paranes olukord: ehitati uusi koolimaju, anti välja kaasaegseid õpikuid, korraldati
Korraldati palju võistlusi uute koorilaulude saamiseks. Kasvas peale uus põlvkond dirignete ja muusikuid, kes olid hariduse saanud Eestis. Olav Roots- dirigent, orkestrijuht Raimund Kull- dirigent,orkestrijuht Eduard Tubin- dirigent, orkestrijuht Alfred Karindi- koorijuht Tuudur Vettik- koorijuht Pianist Artur Lemba Kontrabassist Ludvig Juht 1934 loodi Raadio Ringhäälingu Orkester. Tänase ERSO eelkäia Muusikateatritena jätkasid Estonia ja Vanemuine Kiiresti kasvas kirjastustegevus ja ilmus 4 muusikaajakirja. 1934 asutati Muusika Muuseum Kordamine Lk 87- tallinna ja tartu muusikaelu 20saj algus (võrdlus) Tartu 1906 Vanemuise uus hoone, orkestri etteotsa astus Juhan Aavik Tartu muusikapäev 1909 Aleksander Läte Tallinnas August Topman 1906 kutseline teater Tallinnas Raimund Kull 1910 üldlaulupidu Tobias- esimene komponisti diplomiga Eesti helilooja, esimene rahvusvaheliselt läbi löönud Eesti helilooja
kirjanike sekka nagu Hint, Raud ja Vaarandi astusid ka nooremad, näiteks Kaalep, Siig, Niit, Kross. Kultuuri kajastamise põhiloosungiks sai ,,Kultuur massidesse", mida ilmestavad näiteks orkestri kontsert tehases, kirjanike kohtumine lugejatega või siis kirjanike külaskäik kaevandusse. Kirjanduselu sõjajärgsetel aastatel Valdav osa eesti kirjanikest ei läinud reziimi teenistusse ja jäi äraootavale seisukohale. Toimus ideoloogiline kontroll. Kaotati erakirjastused ja riigistati kogu kirjastustegevus. Koostati keelustatud teoste nimekirjad ja algas raamatute hävitamine. Endise nime alla jäi ilmuma ainult Looming. Toimus nõukogude kirjanduse ja kunsti propageerimine. Asutati Sirp ja Vasar. Suurendati raamatute tiraaze ja alandati hindu. Suurem osa raamatutest andis edasi ühiskondlik- poliitilist kirjandust, vene autorite artikleid marksistlik- leninistlikust esteetikast, sotsialistlikust realismist, teiste NSVL rahvaste kirjandust. Muu maailma kirjandus jäi tagaplaanile
enesealgatuse ühendamine. Mille tulemasena loodi Eesti Kultuurkapital. Ühesuguse kiirusega toimus nii majanduse kui ka kultuuri areng. Eesti vabariigis oli tekkimas 8 kultuurautonoomia, mida olid taodenud juba äratajad. Samuti said hoogu kunsti valdkonnad, tänu millele algas Eesti kunsti professionaliseerumine. Samuti arenes kiires tempos kirjandus. Tekkisid mitmed kirjanduslikud rühmitused. Hoogustus kirjastustegevus, muusika (laulupeod), tuule sai tiibadesse teater, kus juba aastaid varem oli 24. juunil 1870. etendunud L. Koidula poolt saksa keelest mugandatud esimene eesti näitemäng "Saaremaa onupoeg" suure menuga "Vanemuise" seltsis. Alus pandi filmile, mitmekesistus Eesti arhitektuur. Tekkisid mitmed erinevad kunstivoolud nagu näiteks: tarbekunst, mis omaette kunstiliigina oli innovatiivne. Ei saa mööda vaadata ka hariduse ja teaduse arengust. Asutati nn ühtsuskoolid samuti
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 18...
määrati riiklikke abirahasid ja suunati neid vajaduse korral välismaale ennast täiendama. Professionaliseerumise protsessidele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Tegutsesid Eesti Kirjanikea Liit, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Inseneride Ühing, Eesti Õpetajate Liit jt organisatsioonid. Traditsioonilise rahvakultuuri hääbumist, püsis, rikastus ja kaasajastus, tõustes uuele tasandile. Aktiivne kirjastustegevus muutis eestikeelse trükisõna kõigile kättesaadavaks. 1930.aastate teisel poolel ilmnesid kultuurielus mõningad negatiivsed nähtused. Ehkki üldine kultuuriline edenemine jätkus, muutus vaikiv ajastu piduriks selle normaalsele kulgemisele. Hariduselu. Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. See tegi võimalikuks
Muuseumi stendidelt saab ülevaate ühiskaubanduse tekkimise ja arengu kohta nüüd juba rohkem kui 100 aasta pikkusel ajavahemikul. Muuseumis on võimalik külastada kauplust, mis näeb välja nii, nagu satuksite ühte möödunud sajandi 20-ndate või 30- ndate aastate poodi. Ülevaate saab ka ETK süsteemi tänapäevaste tegemiste kohta. Muuseum kajastab samuti ühiskaubandusega kaasnenud tegevusharusid nagu omatööstus, ehitustegevus, transport, toitlustus, varumine, koolitus, kirjastustegevus ja vaba aja veetmine. Muuseum tegeleb ühiskaubanduse ajaloo uurimisega. On koostatud stendimaterjalid Lihula Tarbijate Ühistu 95. aastapäevaks, Kolga-Jaani Tarvitajate Ühisuse 100. aastapäevaks, Tartu Tarbijate Kooperatiivi 95. aastapäevaks, Rapla Tarbijate Ühistu 100. aastapäevaks ja väljapaistvate ühistegelaste sünniaastapäevadeks. 6 Muuseumi on võimalik külastada teisipäeval ja kolmapäeval 12.00 - 16.00 ning neljapäeval 9
kogu uuritaval perioodil kajastanud kõiki kirikuga seotud tähtsamaid sündmusi ja üritusi. EK kasutamisel allikana on oma kindlad kriteeriumid, mida tuleb silmas pidada. Esiteks on EK EELK ametlik häälekandja. Seega peab seal kajastuma ametlik ja adekvaatne informatsioon kirikuelu kohta, samuti peab ta olema võimalikult neutraalne. EK põhikirjas on ajalehe eesmärgid ja ülesanded lahti kirjutatud: Vastavalt SA Ajaleht Eesti Kirik põhikirjale on põhitegevus kirjastustegevus, sh nädalalehe Eesti Kirik väljaandmine. Tegevuse eemärgid on järgmised: kiriku ja ühiskondliku elu küsimusi selgitades toetada EELK-d tema taotlustes ja ülesannetes; kasvatada rahva vaimsust, külvata halastust ja lepitust; aidata kaasa kristliku usuelu süvenemisele; olla mõttevahetuse kanaliks teoloogilistes ja kirikuelu küsimustes; aidata kaasa vaimuliku kirjanduse levikule; avaldada kehtestatud korras EELK
Sissejuhatus rahvusvahelisse turundusse Rahvusvaheline turundus - vahendite kogum, millega ettevõte püüab pakkuda toodet või teenust teatud riigi turu või selle osa klientide vajaduste rahuldamiseks mingis kindlas poliitilises, kultuurilises ja majanduslikus keskkonnas. Rahvusvahelistumise põhjused: D tooraine - traditsiooniliselt rahvusvaheline (näiteks: nafta, kohvioad, maagaas jne); D tootmisvahendid- traditsiooniliselt rahvusvaheline (näiteks: masinaehitus); D tarbekaubad - paralleelselt nii rahvusvaheline kui rahvuslik (näiteks: vaba aja rõivastus, koduelektroonika või toidukaubad, kirjastustegevus); D teenused - valdavalt rahvuslik (näiteks: solaariumid, juuksur, kosmeetika); D mitme erineva maa turgudel tegutsev firma on paremini kaitstud riigisiseste turukonjunktuuri kõikumiste eest - vähenevad äritegevuse riskid; D arenenud k...
Esimehed T. Tepandi, J. Allik, R. Oja. ETÜ tegevus · Teatriürituste kohta info kogumine ja levitamine (festivalid, konverentsid jne) · Teatrikuude jm populariseerivate ürituste korraldamine · Preemiad, tunnustused · Lavastuste dokumenteerimine/arhiveerimine ajaloo jaoks (nt fotodokumentatsioon) · Komandeeringud, õppereisid · Teatritöötajate puhkekodud · Teatriühingu Tööstuskombinaat (1959) täna Teaspon Kodutekstiil ETÜ kirjastustegevus ilmuvad teatriraamatud ja sarjad: · ,,Eesti NSV teatrid" (1953-1961) · Almanahh ,,Eesti Nõukogude teater" I-VI (1954-1963) · ,,Teatrimärkmeid" 1961/62 alates hooajast 1962/63 ,,Teatrimärkmik" (hiljem ,,Teatrielu") · Sari ,,Eesti teatriajaloo vihikud" 1963 · Sari ,,Teatriteed" (teatriinimeste lühimonograafiad", alates 1965) · Üksikkäsitlused ja monograafiad jm Teatriühingu kaudu oli võimalik käia vaatamas NL teatrite ja külalisetendusi andvate
Sõtta minnes olid poisid pereta, neil puudus miski, millele toetuda ja kuhu tagasi tulla. PILET NR.15 1.ÜLEVAADE PAGULASKIRJANDUSEST Eesti pagulaskirjandus tekkis Teise maailmasõja tulemusel. Aastatel 1943-1944 põgenes kodumaalt palju kirjanikke (G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro, A.Kivikas, A.Gailit, K.Ristikivi).Eesti kirjandus säilitas võõrsil oma elujõu: a) Ilmusid pagulaste sulesr proosateosed ja luulekogud b) Aktiivne kirjastustegevus Pagulaskirjanduse keskusteks kujunesid Rootsi ja Kanada. Võõrsil ja kodumaal kirjutatu erinesid teineteisest: a) Eestis hinnati kirjanduspärandit ümber b) Võõrsil kuulutati eestluse kestvust ja loodeti, et kunagi saab Eesti vabaks Pagulaskirjanduses eristatakse mitut põlvkonda: a) Siurulased nagu Gailit, Visnapuu, Adson ja Under b) Uusrealistid nagu Kivikas, Krusten, Mälk c) Arbujad nagu Kangro, Ristikivi ja Helbemäe
Iseseisvudes laienesid kultuurikontaktid ja eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjutustest. Tugevnesid soome- ugri hõimsuhted ja valitsevaks said põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorentatsioonid. Kultuurielu kiire kaasajastamine ei tähendanud traditsioonilise kultuuri hääbumist- kujunes tihe rahvamajade võrk, tegutsesid koorid, seltsid ja ringid. Aktiivne kirjastustegevus muutis eestikeelse trükisõna kõigile kättesaadavaks. 1930ilmusid negatiivsed nähtused- loomevabaduse piiramine diktatuuri ilmingute vastu ja rahvusühtsuse propagandaga liitumine. HARIDUSELU Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ja kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. 1920-1934 oli koolisüsteem 2 astmeline: 6kl algkool (kohustuslik ja maksuvaba) ja 5kl gümn. – omakeelne
Kirjanikud astusid kindlameelselt lihtsustavate ja päevapoliitliste tendentside vastu. Peale majanduskriisi paranesid ka kirjanduse olemisvõimalused. `35'36 oli raamatuaasta, mil toimud kogu maal arvukalt kirjandust propageerivaid üritusi, jätkus kirjanike toetamine KK vahendusel. Asuttati erinevaid auhindu, mis mõjusid arengut soosivalt. Jõudsalt arenes kirjastustegevus, anti välja EE, ilmus väärtuslikku tõlkekirjandust. Mitmekesistus kirjanduslik perioodika: "Varamu", "Akadeemia". Valitseval kohal püsis eepika, palju kirjutati ajaloolisel ainestikul. Eepika haaras elu avaramalt kui kunagi varem, oli rikas kujutatud ainealade ja tüübistiku poolest ning vaheldusrikas kunstiliselt: kuntiliselt saavutusrikas oli lüürika, tõusis esile rohkesti noori
on kirjanduses väärtuslik, mis väärtusetu. Kirjanikud astusid kindlameelselt lihtsustavate ja päevapoliitliste tendentside vastu. Peale majanduskriisi paranesid ka kirjanduse olemisvõimalused. `35-'36 oli raamatuaasta, mil toimud kogu maal arvukalt kirjandust propageerivaid üritusi, jätkus kirjanike toetamine KK vahendusel. Asuttati erinevaid auhindu, mis mõjusid arengut soosivalt. Jõudsalt arenes kirjastustegevus, anti välja EE, ilmus väärtuslikku tõlkekirjandust. Mitmekesistus kirjanduslik perioodika: "Varamu", "Akadeemia". Valitseval kohal püsis eepika, palju kirjutati ajaloolisel ainestikul. Eepika haaras elu avaramalt kui kunagi varem, oli rikas kujutatud ainealade ja tüübistiku poolest ning vaheldusrikas kunstiliselt: kuntiliselt saavutusrikas oli lüürika, tõusis esile rohkesti noori. Kriisiaastate viletsuspildid ja sotsiaalne protestimeel vaibusid kümnendi keskel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
