KEHAKEEL uurimistöö (2)

Uurimistöö
PEA, KÄED JA JALAD – IGAPÄEVASED SUHTLEMISVAHENDID

2009
Sisukord
Sissejuhatus 4
1. Kehakeele alused 5
1.1 Sõnadeta signaalide liigitamine 5
1.1.1 Geneetilised 5
1.1.2 Ümbrusest tingitud 5
1.1.3 Kultuurilised 5
1.1.4 Psühholoogilised 5
1.1.5 Ametialased 6
1.1.6 Kehakeele avaldumine kehahoiakutes 6
1.1.7 Kehakeele avaldumine žestides 6
1.1.8 Kehakeele avaldumine ilmetes 6
1.1.9 Kehakeele avaldumine märkides ja signaalides 7
1.2 Kehakeele võltsimine 7
1.3 Kehakeele rahvusvahelised ja kultuurilised aspektid 7
1.4 Sugu ja kehakeel 8
1.4.1 Naiste kehakeel 8
1.4.2 Mehe kehakeel 8
2. Kehakeelest üksikasjalikumalt 8
2.1 Pea 8
2.1.1 Näoilmed 9
2.1.1.1 Huuled 9
2.1.1.2 Silmad 9
2.1.1.2.1 Õigete silmsignaalide andmine 10
2.2 Käed 10
2.2.1 Käed kui tõkked 10
2.3 Jalad 11
2.4 Isiklik ruum 11
3.1 Uuringu iseloomustus 11
3.1.1 Uuringu analüüs 12
3.1.2 Uuringu kokkuvõte 23
Kasutatud materjal 26
Lisa 1 Ankeet 27
Lisa 2 Ankeedi punktisüsteemi tulemused 28

Sissejuhatus

Kehakeel on inimese lahutamatu osa, mis on suunatud väljapoole. Kehakeel võib asendada suulist suhtlemist ja annab inimesest usaldusväärset informatsiooni, seega on selle abil võimalik jälgida inimese mõtete ning tegude vastavust st. inimese ausust. Kehakeele abil väljendatakse oma suhtumist , meeleolu, seisundit , tundeid, mõtteid. Suhtlemises moodustab kehakeel oma osa-ligi 60%. Mõnel õnnestub see loomulikult, samas mõnel võltsina.
Antud teema on valitud, kuna autor tunneb huvi inimestevahelise suhtlemise ning mõjutamise vastu. Teema kohta on nii inglisekeelset kui ka eestikeelset kirjandust üsna palju ning selle tööga on soovitud õpetada inimesi kehakeelt kasutama ning lugema.
Teema kui selline Eestis ja mujal maailmas eriti aktuaalne ei ole, st. seda ei kajastata igapäevaselt eraldi teemana
Antud töös on püstitatud järgmised probleemid:

• mis on kehakeel?
  

millised on erinevad kehakeele kasutamisviisid?
kuidas lugeda kehakeelt?
kuidas kasutada kehakeelt?
Töö eesmärgiks on:

• uurida erinevaid kehakeele kasutamisviise;
  

uurida ja analüüsida õpilaste teadmisi kehakeele kasutamisest.
Uurimisobjektiks on Kuressaare Gümnaasiumi 10. klassi õpilased vanuses 16 – 17.
Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid:

• enamus õpilasi ei jälgi või ei oska lugeda inimese kehakeelt;
  

neiud mõistavad paremini teiste inimeste kehakeelt, kui poisid
Eesmärkide täitmiseks ja hüpoteeside tõestamiseks oli vaja lahendada järgmised
ülesanded:

• viia läbi uuring Kuressaare Gümnaasiumi õpilaste seas;
  

• tutvuda antud teemaga põhjalikult uurides läbi kirjandust sellel teemal;
  
• analüüsida saadud tulemusi ning teha järeldused.
  

Töö on jaotatud kolme peatükki. Esimeses peatükis on välja toodud kehakeele liigitus. Teises peatükis on kehakeelt kirjeldatud üksikasjalikumalt, seletades erinevate žestide ning liigutuste tähendusi. Kolmandas peatükis antakse lugejale ülevaade autori koostatud uuringu tulemustest. Lisa 1 näidatakse õpilastele paberkandjal laiali jaotatud ankeeti. Lisa 2 on välja toodud autori koostatud punktisüsteemi tulemused, mille abil toodi kinnitus ühele püstitatud hüpoteesidest.

1. Kehakeele alused

Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt (Nierenberg 1997: 22).
Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega – ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus (Nierenberg 1997: 11).
Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad žestid ja miimika . Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust (Nierenberg 1997: 3).

1.1 Sõnadeta signaalide liigitamine

1.1.1 Geneetilised

Nõnda suhtlemise võime on meile kaasa sündinud ja osa meie ellujäämise varustusest. Näiteks imikuna teame instiktiivselt, kuidas imeda. Teame sedagi, kuidas nutta, kui oleme näljased või vajame tähelepanu. Kui saame vanemaks , puhkeme spontaanselt nutma , kui