Küsimuste vastused (18)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused kohustusliku kirjanduse kohta.
(Need küsimused peaksid teile andma aimu , kui täpselt tuleb loetud tekste eksamil teada ja millele tähelepanu pöörata. Eksamil tulevad küsimused pole täpselt needsamad, kuid kui te oskate neile vastata, siis oskate vastata, siis oskate tõenäoliselt vastata ka eksamiküsimustele.)

Küsimused CamusSisyphose müüdi kohta:
  • Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi ?
    • Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata . Niisugusena nagu ta on- oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu.
    • Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: „Ei midagi”, siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui vastus on siiras, kui ta kajastab seda isepäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste toimingute ahel katkeb, kus süda otsib asjata siduvat lüli, siis see on absurdi esimene märk.
    • Absurdi tunne on mõtlemine, et elamine on naeruväärne harjumus. Enesetapp on absurdi lõpetamine. Kui inimene tahab vabaneda sellest mõttetusest, siis peab ta enese tapma . Me omandame elamise harjumuse enne kui mõtlemise harjumuse ja inimene on oma harjumuste ori. Kui juba alustada, siis on raske lõpetada. Absurdi tunne avaldub selles kui inimene mõistab, et praegune elu on mõttetu ja maailm on täis absurdi.
    • Tõde on absurdne, sest on faktid ja teooria. Teooria seletab aga ei tõesta, faktid räägivad tõsiasjadest aga ei õpata midagi.
    • Absurditunde algus on naeruväärselt tühine. Näiteks kui meilt küsitakse, et mida me mõtleme ja me vastame sellele siiralt ja see kajastab meie iseäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste tegevuste ahel katkeb, kus süda otsib asjata siduvat lüli, siis on see absurdi esimene märk.
    • Camus loeb absurdi ka vastuhakuks homse suhtes. Ehk kui inimesed elavad tavaliselt homse ja tuleviku nimel, siis mingil hetkel mõistetakse, et inimene kuulub ajale ning hirmus , mis teda valdab , tunneb ta ära oma kõige suurema vaenlase. See on homne, mida sooviti, oleks pidanud kogu oma olemusega vastu võitlema.
    • Maailma tihkus ja võõrus on absurd . On päevi kui me tuttava naise näo tagant leiame otsekui taas võõra, keda kuude või aastate eest armastasime, ja võime isegi seda taas ihaldama hakata.
    • Absurdi tunne avaldub, kui me aeg-ajalt näeme peeglist võõrast, kelle nägu tundub tuttav, aga rahutukstegev, kelle me oma fotode järgi ära tunneme .
  • Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi?
    • Maailm kui niisugune ei ole mõistuspärane, see on kõik, mida võib tema kohta öelda. Absurd aga tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisimas alati kaasa heliseb. Absurd sõltub samavõrd inimesest kui maailmast.
    • Absurd sünnib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandamisest.
    • Absurditunne tekib sellest, et inimene mõistab, kuidas kõik tema elu rutiin lihtsalt olemine. Ta küsib milleks seda kõike on vaja. Absurditunne algab tülpimusest ja sellega kaasnevast rahutusest
    • Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisemuses alati kaasa heliseb.
    • Absurd tekib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest.
    • Absurdi alguseks on lihtne „ rahutus “, kui inimesel tekib ühel päeval tülpimus oma harjumuspärasest elust ning ta mõtleb „milleks?“.

Universumis, mis on ilma jaetud illusioonidest ja kirgastustest, tunneb inimene end voorana. Ta on maapaos, kust ei ole tagasiteed, sest puudub kaotatud isamaa malestus ja t[otatud maa lootus. See uletamatu lohe inimese ja tema elu, naitleja ja dekoratsioonide vahel tekitabki absurdsusetunde.( lk 9)

Veendumus eksistentsi absurdsuses peab tingima inimese kaitumise- kuivord on enesetapp absurdi lahenduseks.

Absurditunne voib ukskoik kellele ja ukskoik missugusel tanavanurgal nakku karata- oma ahastamapanevas alastuses, oma sarata valguses on ta holmamatu.(lk 12)

Voib-olla saame sellest tabamatust absurditundest aimu, kui vordleme tema avaldusi erinevate, kuid sugulaslikes maailmades, ja nimelt aru, elukunsti ja kunsti maailmas. Alguses on absurdi atmosfaar, lopuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eriparast valgust ja naitab tema eesoigustatud ja halastuseta nagu, mida teisiti pole voimalik ara tunda.

Absurdi maailm ammutab oma ulevuse just sellest madalast sunniparast- suurte tegude ja suurte motete algus on naeruvaarselt tuhine- suurteosed sunnivad sageli tanavanurgal voi restorani fuajees.

Absurdi aluseks on lihtne rahutus.
Ajale vastuhakk on absurd. Tulpimus rutiinist ja igavusest on absurdsustunnet tekitav. Maailma tihkus ja voorus on absurd. Inimese ebainimlikkus on absurd. Ma jaan alati iseendale vooraks. Maailm on absurdne.

Maailm kui niisugune ei ole moistusparane, see on koik, mida voib tema kohta oelda. Absurd aga tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisimas alati kaasa heliseb. Absurd soltub samavord inimesest kui maailmast. Ta on esialgu ainus side nende vahel. Ta aheldab nad teineteise kulge, nii nagu ainult vihkamine voib kokku liita.(lk 18)

Niipea, kui absurdi tunnistatakse, muutub ta kireks, mis on piinavam, kui ukski teine kirg .
See uhtaegu orn ja irvitav nagu, need piruetid, mida saadab hingepohjast tousev karje,-- see on absurdivaim ise heitluses realiteediga, mille vastu ta ei saa.

Midagi ei ole selge, koik on kaos , et inimese ainus selgus ja tapne teadmine kaib muuride kohta, mis teda umbritsevad. Absurd sunnib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest. Selle kulge tuleb klammerduda, sest sellest voivad tuleneda jareldused kogu eluks.

Camus jaoks on peaaegu koik, mis inimest umbritseb absurd, mis avaldub inimese teadmistes, oigemini selles koiges, mida ta tegelikult ei tea ja ei saagi teada, ning inimese enda kaitumises. Absurditunde pohjuseks on inimlikud ootused, millele ei suuda maailm vastata. Midagi ei ole selge, koik on kaos, inimese ainus selgus ja tapne teadmine kaib ainult absurdimuuride kohta,mis teda umbritsevad.

Küsimused Cioran'i Lagunemise lühikursuse kohta:
  • Kuidas Cioran kirjeldab inimest?
    • Tuhandekordistades alistumisvõimalusi, öeldes lahti vabadusest, tappes endas muretu vagabundi, on inimene täiustanud ma orjust, andnud end jäägitult viirastuste teenistusse. Isegi põlgust ja vastuhakku harrastab ta vaid selleks, et need tema üle valitseksid: ta on oma hoiakute, liigutuste, tujude ori.
    • Ta on kloun , kelle trikid on otsakorral ja kes püüab veel muljet avaldada tõmbluste ja näomoondustega…
    • Lihtne tööd rabav inimene ei oska mõelda, andekas inimene on tark. Inimene on hinges kuri, aga kuna kuriteoga jälestatakse, siis ei tee ma midagi, et oma sisemist kurjust vallandada. See, kes millestki vaimustub on pime ja naiivne. Armastus ja teadvustamine üheaegselt ei ole võimalik. Inimesed on sisimas pahelised ja perverdid on oma tasemelt kõrgemal kui normaalsed inimesed.
  • Mida arvab Cioran inimese elust?
    • Inimene on universumi tööriist. Ta sünnib siia ilma mingi professiooniga. Ta on sünnist saati universumi ori. Inimene rabeleb mõttetult, kuigi võiks hoopis vabalt võtta ja lihtsalt eksisteerida. Koopast tulnud, elab ta koopasuus varem oli ta koopa vang, nüüd on ta selle arhitekt . Kibestunud inimene on pessimist , ta ei andesta elule, et see tema ootusi pettis . Mõni inimene ei mõista, aga ikkagi kuulutab, ta on idee kaubitseja.
  • Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu . Millega ta seda õigustab?
    • Surm toob tõelise tarkuse . Enesetapp on lunastus. Ja ainuke asi mis elus on kindel ja tõde.
  • Miks Cioran võitleb elu vastu?
    • Elu ja vajadused ja keskkond mõjutavad meid ja me ei mõista tõde kui me olema elus. Surm vabastab keha nuhtlusest. Viletsus aitab vaimu virgena hoida. Surmahirmuga inimene mõtleb ja tegutseb kõige selgemini. Need, kes ei suuda end tappa kadestavad neid, kes naudivad elamist.

Küsimused Bibihhini Maailma kohta:
  • Mis on maailm Bibihhini arvates?
    • Siin see maailm on: kõik, mis on ümberringi; see, mis on kaugel, ja see mis on lähedal – kõik, mis on olemas, ja kõik, mida ei ole –,kõik on maailm. Maailm on lihtsalt kõik.
    • Kui on ülepea olemas midagi põhimõtteliselt nähtamatut, siis see on maailm.
    • Maailm on universum. Mingi lõputu ruum, milles meie oleme tühised. Maailm on lihtsalt kõik
  • Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem?
    • Maailm on tervik. Tervik ei ole mõõdetav summaga . Summat määratakse tervikust lähtuvalt, summa ja terviku samasus on ideaal…maailm – see on absoluutselt terve, tervik kui niisugune.
    • Asja teeb rakeks see, kas universum on lõputu ( lõpmatuse osa on lõpmatu ja seega oleme me universumiga võrdsed) või lõplik (Kui ta on lõplik siis on ta täiuslik ja seega on inimene a täiuslik). Lõpmatus on lõplik. Inimene ei usu loogilisi järeldusi
  • Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet?
    • Inimene võib väga üksikasjaliselt määratleda oma asukoha ajas ja ruumis, leidaoma punkti kõige detailsemal kaardil ja kõige täpsemas kalendris. Vaatamata selle ei tarvitse inimene end leida.
    • Inimene on tühine. Inimeste kord matkib looduse korda ja universumis tegelikult vahet ei ole kas meil on kord või ei ole. Me oleme mõttetud võrreldes maailmaga . Inimene otsib end ruumis ja maailmas. Ta on peata ja ei jaga mis toimub (tegelikult). Inimene ei otsi tundmatud ennast vaid me otsime teda teadmata kust.
  • Küsimus edasijõudnumatele: Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust?
    • Me ei tea, mis on tervik, aga me tunneme ta ära. Me oleme harjunud sellega, et tervik on alati suhteline, aga maailm on absoluutne tervik, mille harjumust meil ei ole.
    • Terviklikkus ei ole mõõdetav, ta on tunnetatav meeleolu kaudu. Maa ilm on terviklik kõigeega mida ta sisaldab ja ei sisalda ( potensiaalsed asjad , mõtted).
  • Mis teeb maailma mõistmise tänapäeva inimesele raskeks?
    • …kõik, mida me näeme, kui me midagi näeme, on maailma osad. Me ei näe kunagi maailma tervikuna …Maailma ei saa näha mitte selle pärast, et ta on suur ega sisalda ainult seda, mis on, vaid ka seda, mis potentsiaalselt võib olla; ja mitte sellepärast, et igaüks näeb maailma erinevalt; ja mitte sellepärast, et maailmas, mida ma näen, ei ole mind, aga maailmas, mida näeb keegi teine, ma olen; nii et tegemist ei ole kunagi terve maailmaga, ning järelikult ei ole tegemist maailmaga. Maailma ei saa näha just nimelt seetõttu, et tundub, et teda on kõige lihtsam näha: seetõttu, et ta on tervik.
    • Asi oleneb meeleolust ja tujust , aga täiskasvanud inimene varjab oma tegelikke meeleolusid. Laps seda ei osak veel ja seega on nende maailmatunnetus siiram ja vahetum

Küsimused Pascali Mõtete kohta:
  • Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage!
    • Inimene on lõpmatusega võrreldes olematus ja olematusega võrreldes kõiksus, keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. Inimesest suuremaid maailmu on olemas ja samas on nii palju temast pisemaid maailmu. Ta lihtsalt ise peab uurima ja imestama. Kõik asjad tulevad olematusest ja suunduvad lõpmatusse. Suuruses on lõpmatus paremini tuntav kui väiksuses. Inimene on võtnud pähe, et ta suudab kõike seletada ja piire paika panna, aga tegelikult suudab seda teha ainult see kes selle maailma üldse siia lõi. Inimene arvab, et teab kõike, et suudab kõike... Inimene on igas võimes piiratud. Ta on igal pool keskpärane ( liigne müra teeb kurdiks). Äärmusi pole inimestele olemas ja äärmustele pole inimesi. Me oleme kuskil keskel: meil pole kindlaid teadmisi, aga samas pole me ka täielikult teadmatuses.
    • Maailm on lõputu sfäär, mille keskpunkt asub kõikjal, piirjoon mitte kusagil. Tegelikkusega maname esile ainult
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Küsimuste vastused #1 Küsimuste vastused #2 Küsimuste vastused #3 Küsimuste vastused #4 Küsimuste vastused #5 Küsimuste vastused #6 Küsimuste vastused #7 Küsimuste vastused #8 Küsimuste vastused #9 Küsimuste vastused #10 Küsimuste vastused #11 Küsimuste vastused #12 Küsimuste vastused #13 Küsimuste vastused #14 Küsimuste vastused #15 Küsimuste vastused #16 Küsimuste vastused #17 Küsimuste vastused #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 501 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 18 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kirsike Kukk Õppematerjali autor

Lisainfo

Kohustusliku kirjanduse põhjal esitadatu küsimuste vastused
camus , cioran , bibihhin , pascal , seneca , nietzsche , james , sartre , platon , heidegger

Mõisted

Teemad

  • Universumis, mis on ilma jaetud illusioonidest ja kirgastustest, tunneb inimene end voorana. 
  • Ta on maapaos, kust ei ole tagasiteed, sest puudub kaotatud isamaa malestus ja t[otatud maa 
  • lootus. See uletamatu lohe inimese ja tema elu, naitleja ja dekoratsioonide vahel tekitabki 
  • absurdsusetunde.( lk 9)
  • Veendumus eksistentsi absurdsuses peab tingima inimese kaitumise­ kuivord on enesetapp 
  • absurdi lahenduseks
  • Absurditunne voib ukskoik kellele ja ukskoik missugusel tanavanurgal nakku karata­ oma 
  • ahastamapanevas alastuses, oma sarata valguses on ta holmamatu.(lk 12)
  • Voib­olla saame sellest tabamatust absurditundest aimu, kui vordleme tema avaldusi 
  • erinevate, kuid sugulaslikes maailmades, ja nimelt aru, elukunsti ja kunsti maailmas. Alguses 
  • on absurdi atmosfaar, lopuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale 
  • eriparast valgust ja naitab tema eesoigustatud ja halastuseta nagu, mida teisiti pole voimalik 
  • ara tunda
  • Absurdi maailm ammutab oma ulevuse just sellest madalast sunniparast­ suurte tegude ja 
  • suurte motete algus on naeruvaarselt tuhine­ suurteosed sunnivad sageli tanavanurgal voi 
  • restorani fuajees
  • Absurdi aluseks on lihtne rahutus. 
  • Ajale vastuhakk on absurd. Tulpimus rutiinist ja igavusest on absurdsustunnet tekitav.  
  • Maailma tihkus ja voorus on absurd. Inimese ebainimlikkus on absurd. Ma jaan alati 
  • iseendale vooraks. Maailm on absurdne
  • Maailm kui niisugune ei ole moistusparane, see on koik, mida voib tema kohta oelda. Absurd 
  • aga tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisimas 
  • alati kaasa heliseb. Absurd soltub samavord inimesest kui maailmast. Ta on esialgu ainus 
  • side nende vahel. Ta aheldab nad teineteise kulge, nii nagu ainult vihkamine voib kokku liita
  • lk 18)
  • Niipea, kui absurdi tunnistatakse, muutub ta kireks, mis on piinavam, kui ukski teine kirg
  • See uhtaegu orn ja irvitav nagu, need piruetid, mida saadab hingepohjast tousev karje,­­ see 
  • on absurdivaim ise heitluses realiteediga, mille vastu ta ei saa. 
  • Midagi ei ole selge, koik on kaos, et inimese ainus selgus ja tapne teadmine kaib muuride 
  • kohta, mis teda umbritsevad. Absurd sunnib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise  
  • vastandusest. Selle kulge tuleb klammerduda, sest sellest voivad tuleneda jareldused kogu 
  • eluks
  • Camus jaoks on peaaegu koik, mis inimest umbritseb absurd, mis avaldub inimese teadmistes, 
  • oigemini selles koiges, mida ta tegelikult ei tea ja ei saagi teada, ning inimese enda 
  • kaitumises. Absurditunde pohjuseks on inimlikud ootused, millele ei suuda maailm vastata. 
  • Midagi ei ole selge, koik on kaos, inimese ainus selgus ja tapne teadmine kaib ainult 
  • absurdimuuride kohta,mis teda umbritsevad
  • Mõtelge sellele, et miski pole imetlusväärne peale hinge, 
  • kelle jaoks miski pole suur, kui ta ise on suur.)
  • Tõelised hüved on need, mis annab mõistus, kindlad ja igavesed, mis ei saa  
  • lõppeda, isegi mitte kahaneda või väheneda.) HÜVED; VOORUSED!
  • Kuid samaks jääb ka veendumus, et miski sellest 
  • pole pahe ning väärt niipalju, et terve mõistus selle pärast ära langeks. Kõike, 
  • mida tal tuleb teha, teeb ta julgelt ja kõhklemata.)
  • Kas valu ei peaks siis võidetama mõistusega, kui teda on võidetud 
  • naeruga?)
  • a priori 

Kommentaarid (18)

Veltsikas profiilipilt
Veltsikas: Aitas küll, kui lugeda ei viitsi.
15:33 19-12-2011
t2ring profiilipilt
t2ring: head vastused! aitasid (Y)
14:19 24-11-2010
iamyaana. profiilipilt
iamyaana.: se on kyll mingi jama
21:49 05-11-2010


Sarnased materjalid

10
docx
Filosoofia kordamisküsimuste vastused
5
doc
Filosoofia kordamis küsimuste vastused
13
docx
Sissejuhatus filosoofiasse
42
docx
Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd
48
docx
Sotsioloogia eksami küsimuste vastused 2017
10
doc
Sissejuhatus filosoofiasse
87
doc
Filosoofia materjale
15
docx
Kordamine filosoofia eksamiks





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !