Intellektuaalne omand (Eksam) (0)

1
1. Intellektuaalse omandi roll teadmusmajanduses  - Teadmusmajanduse mõiste tekkis Euroopa 
Liidus  2000.  aastal,  kui  Lissaboni  strateegia  kuulutati  Euroopa  põhiliseks  arengustrateegiaks. 
Sellele järgnevad uuringud selgitasid teadmusmajanduse  tegelikku  olukorda. Teadmusettevõtted 
tuginevad  oma  töötajate   teadmistele   ja  ettevõtte  teadmusvarale,  mis  on  üldjuhul  unikaalne  ja 
kallis.  Sellest  võivad  tuleneda  küsimused  seotud  autoriõiguste  kaitsmisega.  Virtuaalse 
revolutsiooni tulemusel pürib ühiskonna teadvus vabaduse poole ja see on pöördumatu protsess. 
Kirjastusäri  peab  vastu   viimse   hingetõmbeni,  aga  nende   kaitseliin   on  nõrgenenud.  Juba 
arutatakse  tõsiselt,  kuidas  harmoniseerida  intellektuaalse  omandi  seadusi  vaba   teadmuse  
tulevikuga.  Euroopas  on  juba  kaks  digiraamatukogu:  Europeana  ja  Euroopa  Raamatukogu 
portaal,  rahvusraamatukogus  avab  eesti  teadmust  Digira.  See  kõik  tähendab,  et  IO  küsimused 
hakkavad olema rohkem  aktuaalsed iga päev.  
2.  Autoriõigusega   kaitstava  teose  eeldused  -  Teose  õiguslik  määratlus  on  antud AutÕS  §-s  4  lg  2. 
Selle sätte kohaselt on autoriõigusega kaitstava teose tunnused järgmised: 1)  originaalsus  (teos peab 
olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus); 2) teos on kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas, 
seega tehnika  valdkond  on välistatud;3) teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis. 
See vorm ( käsikiri ,  audio - või videosalvestis) on eelduseks, et teost saaks üldse kaitsta; 4) teos peab olem 
sellises objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja  reprodutseerida  kas 
vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 
3. Mis on õiguste  ammendumine  -  Intellektuaalomandi  immateriaalsest iseloomust tulenevalt on 
selle tunnustamine vältimatult seotud  seadusliku  alusega ja seega territoriaalne. Võimalik on, et 
sisult   üks  ja  sama  õigus  kuulub  eri  riikides  eri  isikutele.  Teoreetiliselt  võimalik  on  ka  see,  et 
teiste  riikide  kodanike  õigusi  mingis  riigis  ei  tunnustata.  Õiguste  kasutamist  piirab  õiguste 
ammendumise    doktriin   (Exhaustion  of   rights ),  mille  kohaselt  muus  riigis  legaalselt  käibesse 
läinud  kauba  edasist  käivet  ei  saa  keelata  (Euroopa  Majanduspiirkonnas  regionaalne 
ammendumine).  
Tööstusomandi eseme ( patendi -, kasuliku mudeli, kaubamärgi-, tööstusdisainilahenduse) omanik ei 
saa  takistada  tema  enda  või  tema  nõusolekul  valmistatud  ja  seejärel  käibesse   lastud  
tööstusomandina  kaitstud  toodangu  edaspidist  äris  kasutamist  tööstusomandi  kehtivusriigis. 
Toodangu  müügiga  on  omanik  oma  tulu  saanud  ja  realiseeritud  toodangu  edasist  ärikäibes 
kasutamist ei tohi omanik enam piirata. 
4. IO  tekkimine  töösuhtes  -  Kuid  millised  on   loometöö   tulemused,  mida  saab  kaitsta?  Kellele 
kuulub  töösuhtes  loodud   intellektuaalne   omand?  Mis  on  nende  õiguste  sisu  ja  kuidas  õiguste 
kuuluvust muuta?  
Eestis  on  autoriõiguse   nurgakivi   põhiseaduse  §  39,  mis  sätestab  autori  võõrandamatu  õiguse  oma 
loomingule. Olulisim autoriõiguse  küsimusi  reguleeriv seadus on autoriõiguse seadus. Autoriõiguse 
seadus  määrab  autoriõiguste   kuuluvuse   töösuhetes,  kui  autoriõiguste  kuuluvus  ei  ole  eraldi 
reguleeritud töölepingus või  töötaja  ja  tööandja  kokkuleppes.  
Autoriõiguse seaduse kohaselt tekib töölepingu alusel otseste tööülesannete täitmise korras loodud 
teose autoril  teosele   autoriõigus , kuid autori  varalised  õigused teose kasutamiseks tööülesannetega 
ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti (AutÕS 
§ 32 lg 1).   
Kui  teos  ei  ole  loodud   töötaja   otseste  tööülesannete  täitmise  korras,  siis  töötaja  varalised  õigused 
tööandjale üle ei lähe.  
Isiklikud õigused on autoriõiguse seaduse kohaselt teose  autoriga  lahutamatult seotud (AutÕS § 11 
lg 2), mistõttu erinevalt varalistest õigustest ei saa need tööandjale üle minna ei seaduse ega poolte 
kokkuleppe  alusel.  Seega  on  tähtis  arvestada,  et  varaliste  õiguste  ü  leminek  t  ööandjale  i  lma  v 
õimaluseta  k  asutada  t  öötaja  i  siklikke  õ  igusi  ei  anna  tööandjale  kõiki  õigusi  teose  üle.  Kuna 
isiklikke õigusi üle anda ei saa, on ometi võimalik anda neid teisele isikule kasutada litsentsi alusel. 
2
Litsents   on  luba  teost  teatud  tingimustel  kasutada  ja  litsentsi  praktiline  tähendus  sõltub 
litsentsitingimustest.  
1. IO  tähtsus  majanduses  ja  õiguses  -  Intellektuaalse  omandi  õigused  on  äriühingu  jaoks  väga 
oluline  vara.  Eduka  äri  tegemiseks  on  vajalik  määratleda,  kellele  kuuluvad  intellektuaalsest 
omandist tulenevad õigused töö- või töövõtusuhetes ja muudes koostöövormides. Intellektuaalse 
omandi õiguste väärtus omab tähtsust äriühingute omandamise ja müügi puhul, samuti omavad 
need tähtsust maksuaspektist. 
Intellektuaalomandi  toel  loodud  ettevõtte  monopolistlikku   seisundit   aitab  vähendada  toimiv 
kartelliõigus,  mille  normide  kohaselt  peab  ka  monopolistlik  õigus  olema  tasakaalustatud  ja 
eesmärgipärane.  
Turusuhete  globaliseerumine   ühelt ,  tehnoloogiline  areng   teiselt   poolt  muudavad  arengu 
intellektuaalomandi  valdkonnas  möödapääsmatuks.  Tuleb  märkida,  et  areneb  ka 
intellektuaalomandi mitteõiguspäraste kasutajate (piraatide jne)  tehnoloogia , mistõttu õiguse loojad 
ja  jõustajad  peavad  operatiivselt  sekkuma  määratlemaks,  milline  käitumine  on  veel  õiguslik  ja 
milline enam mitte. 
Tähtsus õiguses - õigusjärgselt reguleerida IO-ga seotud küsimused ja vaidlused, pidevalt parandada 
õigused vastavalt maailma arenguga ja nõuetega.  
2. Autoriõiguse  tekkimine  -  Autoriõigus  tekib  kirjandus-,  kunsti-  ja   teadusteostele .  Teose 
õiguslik määratlus on antud AutÕS §-s 4 lg 2. Selle sätte kohaselt on autoriõigusega kaitstava 
teose tunnused järgmised: 1) originaalsus (teos peab olema autori enda intellektuaalse loomingu 
tulemus);  2)  teos  on  kirjanduse,  kunsti  ja  teaduse  valdkonnas,  seega  tehnika  valdkond  on 
välistatud;3) teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis. See vorm (käsikiri, 
audio- või videosalvestis) on eelduseks, et teost saaks üldse kaitsta; 4) teos peab olem sellises 
objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas 
vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Autoriõiguse seadust ei kohaldata ideedele, teooriatele, 
avastistele ja mõningatele teistele intellektuaalse tegevuse tulemustele. Teose autoril tekib teose 
loomise hetkest autoriõigus sellele teosele. 
Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude 
formaalsuste  täitmist.  Isiku,  kes  avaldab  teose  oma  nime  all,  autorsust  presumpeeritakse 
(eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. 
3. Patentsuse  kriteeriumid  -   Leiutis   on  patentne,  kui  see  on  uus  (erinev  tehnika  tasemest  või 
olemasoleva   leiutise   edasiarendus),  omab  leiutustaset  (endastmõistvalt  ei  tulene  tehnika 
tasemest) ja on tööstuslikult kasutatav (seda peab saama toota või kasutada majanduses). Leiutis 
on uus, kui see erineb tehnika tasemest ( PatS , § 8 lg 2) Leiutisel on leiutustase, kui see vastava 
ala  asjatundja  jaoks endastmõistetavalt ei tulene tehnika tasemest (PatS, § 8 lg 4) 
Kasulik  mudel  on  leiutis,  mis  on  uudne,  millel  on  leiutustase  ja  mis  on  tööstuslikult  kasutatav 
(KasMS, § 5 lg 1)• Kasuliku mudeli leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest (KasMS § 7 lg 
1)• Kasuliku mudeli leiutisel on leiutustase, kui leiutis ei tulene endastmõistetavalt tehnika tasemest 
(KasMS § 7 lg 3). Leiutis ei tohi olla  vastuolus  avaliku korra ja moraalidega, tegemiste i tohi olla 
diagnoosimeetodiga, mida kasutatakse looma haiguste raviks (ka inimeste raviks). 
4. Midagi  leiutise  tehnilise   väliskuju   poole  kohta  seoses  disaini  ja  kaubamärgiga  - 
Ühenduse kaubamärgimääruse kohaselt annab ühenduse  kaubamärk  omanikule selle kasutamise 
ainuõiguse.  Omanikul  on  õigus  takistada  kõikidel  kolmandatel  isikutel  kasutada 
kaubandustegevuse  käigus  ilma  tema  loata  kõiki  tähiseid,  kui  identsuse  võisarnasuse  tõttu 
ühenduse  kaubamärgiga  ning  identsuse  või  sarnasuse  tõttu  ühenduse  kaubamärgi  ja  tähisega 
kaitstud  kaupade  või  teenustega  on  tõenäoline,  et   avalikkus   võib  need  omavahel  segi  ajada; 
3
segiajamise  tõenäosus  hõlmab  ka  tõenäosust,  et  tähist  seostatakse  kaubamärgiga.  Esitatud 
põhimõttel  ei  oleks  tähtsust,  kui  kaitstud  kaubamärki  oleks  võimalik  registreerida  ja  kasutada 
disainilahendusena.  Seetõttu  näeb  kaubamärgi  omaniku  õiguste  kaitsemehhanismi  ette  ka 
ühenduse  disainimäärus.  Selle  kohaselt  võib  ühenduse  disainilahenduse  kehtetuks  tunnistada, 
kui hilisemas disainilahenduses on kasutatud eraldusmärki ning seda märki hõlmavate ühenduse 
õigusaktide  või  liikmesriigi  õigusaktidega  on  märgi  õiguste  omanikul  õigus  selline  kasutus 
keelata. 
1. Intellektuaalse  omandi  liigitussüsteem  -  Vastavalt  WIPO  asutamiskonventsioonile,