Mare Ainsaar: kas inimesi on liiga palju? 07.03.2010 10:47 Mare Ainsaar · Euroopas on mureks rahvaarvu vähenemine, aga kogu maailmas ülerahvastatus. · 21. sajandiks on vaeste inimeste arv maailmas mitmekordistunud, seda eelkõige Aafrika ja Aasia vaeste riikide rahvaarvu kasvu tõttu. · Kõige äärmuslikum rahvastikuprognoos ütleb, et 2300. aastaks võib maakeral elada 36 miljardit inimest ligi viis korda enam kui praegu. · Kui praegu elab umbes 60 protsenti maailma rahvastikust Aasias, 13 protsenti Aafrikas, 12 protsenti Euroopas ja 15 protsenti mujal, siis paarisaja aasta jooksul Aafrika rahvaarv kahekordistub. · Euroopa osa maailma rahvastikust kahaneb seitsmele protsendile ning Aasias saab suurimaks riigiks India. · Üks kurikuulsamaid, kuid samas populaarsemaid õpetlasi inglane Thomas Robert Malthus oli teinud vaatlusi majanduse, inimeste arvukuse ja elujär...
Sissejuhatus Eesti kodakondsus on kodaniku ja riigi vaheline õiguslik suhe, mis toob mõlemale osapoolele kaasa nii kohustusi kui õigusi. Kodakondsuse võib saada mitmel moel, olgu selleks siis sünniga saadud kodakondsus või naturalisatsiooni teel, mis tähendab kodakondsuse saamist läbi mitmete seaduslike toimingute, mille peab inimene, kes ei ole sünnijärgse kodakondsusega, sooritama. Meie väikses Eestis elab palju inimesi, kellel on muu riigi kodakondsus või ei ole ühegi, see tähendabb, et nad ei ole seaduslikult ühegi riigi kodanikud ja sellistel inimestel on üldjuhul hall pass. On palju määratlemata kodakondsusega inimesi ja Eesti on teinud omalt poolt nii mõndagi selleks, et teha neile lihtsaks kodakondsuse kätte saamise. Inimene, kes tahab saada Eesti kodanikuks peab kindlasti läbima ka eesti keele testi, mis minu arvates on vägagi tähtis selleks, et säiliks ja jääks püsima eesti keel. Minu aastatöö teemaks on just eesti kodakondsus...
Rocca al Mare Kool Kosmose koloniseerimine Referaat Koostaja: Easter egg 11. klass Tallinn 2016 Inimkonna arv kasvab pidevalt ja peatamatult. Inimesi sünnib ja sureb pea samaaegselt, kuid r ahvaarv on ikka tõusmas. Kui riigid ei hakka veel rohkem ja põhjalikumalt kontrollima laste saamis poliitikat, siis ühel hetkel on maal nii palju inimesi, et meil saavad ressursid otsa. See pole ainus probleem, mis meid ees ootab, vaid loodus- või inimese poolt tekitatud katastroofid võivad ka suurteks probleemideks osutuda. Inimesed peavad leidma endale elu väljaspool maad, et inimkond alles jääks. Inimkonna püsiv areng ja tulevik on võimalik, vaid kosmose koloniseerimise abil ja see tähendab seda, et lõppude lõpuks on inimasutused ehitatud teistele planeetidele või umber orbiitide ülekogu galaktika. See kõik pole üldse kindelgi, et meie tehnoloogia areneb nii kaugel...
Ma ei taha, et minu lapsed elaksid maailmas, mille meie neile pärandame See maailma, kus me elame, see ei ole kõlblik pärandada edasi oma lastele. Siin aitab elada, aga palju selles maailmas on vaja parandada. Esiteks, see maailm, kus me elame ja mille me oma lastele pärandame, on liiga palju aineid, mis tekitavad sõltuvust. On tehtud uuringuid, kui paljud lapsed on pruukinud alkoholi. Vanus, millal seda on tehtud on liiga väike. Järelikult see on liiga kergelt kättesaadav. Võib-olla lapsed ise ei saa seda kätte, aga siis on palju muid võimalusi, kuidas see siiski saada. Kui rääkida suitsetamisest, siis seda kas on teinud või teevad ka liiga väikse vanusega inimesed. Suitsunurkadest tulevad alla meetri mehed. Nad käivad seal ka suhteliselt tihti. Olgu, et väikesed poisid seal käivad, aga tüdrukud ka, kellele see on veelgi kahjulikum. Sellest räägitakse liiga vähe, mis see endaga kaasa toob. Järelikult on ka siis tubakatooteid kerg...
Raha-kas õnnetus või õnnistus? Vanasti ei olnud raha, inimesed vahetasid omavahel kaupasid, et saada endale meelepäraseid asju. Peale raha kasutuselevõttu muutus lisaks maksmisvõimalustele midagi ka inimeste peas. Raha järgi hakati inimesi lahterdama rikasteks ja vaesteks, inimesi hakati hindama tema raha järgi, mitte enam tema iseloomu järgi. Paljude arust peitub rahas õnn, kuid kas see on ka tegelikult nii? 54 Ei ole mingi saladus, et noored naised abielluvad vanade meestega vaid raha pärast. Need ilusad tüdrukud ei mõista, kuidas nad lasevad elul raisku minna, olles koos inimesega, keda tegelikult ei armastata ning kellelt ta tahetakse ainult raha saada. Tulevased rikkurite abikaasad usuvad, et nad on midagi võitnud ning justkui teistele ära teinud, sest nemad arvavad, et uus teemantsõrmus või kasukas ongi kõik, mida õnnelikuks eluks tarvis läheb. Nad mõistavad alles liiga hilja, et teg...
Millises ühiskonnas on hea ja tervislik elada? Ühiskonna tervislikkust saab selle järgi hinnata ,et kui inimised on õnnelikud nad ei kaeba ega kurda millegi üle, veel saab ka hinnata kuidas inimesed käituvad, nende emotsioone ja käitumisi jälgida, et kas meie ühiskond on ikka õnnelik ja rõõmus. Kas inimesed aitavad teisi, teevad koostööd, jagavad mõtteid ja muud. Eesti – Eestis on minu jaoks elada väga vaikne ja mõnus. Head asjad Eestis on näiteks ilus loodus, vähe inimesi, tasuta bussisõit, sõbralikud inimesed. Saab randa minna ja teist riiki külastada kergelt, mitu naaberriiki, väike maa, Euroopa Liidus, palju saari, ei ole väga soe ega külm, tervislik on õues olla ,sest ei ole mingeid gaasilisi aineid. Halvad asjad on, aga väike palk, vähe töökohti, inimesed on tõrjuvad, asjad maksavad poes palju, mitte palju kultuurseid kohti külastada ja et me oleme Venemaa kõrval. Saksamaa – Hea palk, hea suurusega ri...
Kas rohkem on ikka parem? Aastatel 20032007 kaotas Eesti majandus tasakaalustatud arengutee ja kasvas kaugelt ülevalpool oma püsivast suutlikkuse tasemest. See oli periood, kus tööturu ja finantsturu kiire lõimumise tingimustes kujunesid ülioptimistlikud ootused edasise arengu suhtes. Tekkis illusioon, et majandus võibki pikaajaliselt kasvada väga hoogsas tempos. See tõstis inimeste sissetulekuid, andis võimaluse soetada uus kodu, parem auto ja kulutada rohkem meelelahutusele ja reisimisele. Raha paneb rattad käima, see on fakt, mille poole inimesed püüdlevad. See toobki meid laenudeni, mis hõlbustavad lühiajaliselt elu naabrist parem auto ja uhkem maja. Peamiselt ongi "naabrist parem" väljend see, mis kihutab inimesi endale kolmekümneks aastaks laenu võtma. Ehk siis rohkem raha, rohkem laenu ja veelgi rohkem kohustusi õlgadel. See ei pannud enam kedagi imestama, et keskmisel eestlasel läheb järjest paremini. Tundus, et head ajad o...
Inimene kui iseenda vang Igal inimesel on elus raskeid olukordi, millega toime tulla on ääretult raske. Nii mõnigi kord ollakse nn kokkukukkumise ääre peal. On ju liiga palju mõjutatavaid tegureid meid ümbritsevas ühiskonnas, mis meid muudkui kitsasse raami kokku suruvad. Me võime selle nimetada vangistuseks. Kuid kas inimene ei ole selles mitte ise süüdi? Kas vabaduse saavutamine on vaid meie endi teha? Inimene oma mõttemaailmaga võib saada iseenda vangiks. Maailmas, kus valitseb vaid kurjus ja hirm tuleviku ees, on inimesed kergesti muutuvad. Bulgakovi "Meister ja Margaritas" kujutati inimesi väga ebaausatena. Tolleaegne stalini ajastu polnud just väga kiita. Inimesed olidki endale sisestanud, et mitte miski ei liigu siin ühiskonnas enam paremuse poole. See mõtlemine võisgi aga muuta inimesi nii ahneteks ja ei midagi lootvateks. Inimesi ei iseloomustanud enam headus ja südamlikkus, vaid kurjus, ahnus ja ükskõiksus. Nad olid ennast...
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame David T. Freeman on öelnud „the more you know, the more you realize how much you don’t know. The less you know, the more you think you know.“ Ehk, mida rohkem sa tead, seda enam sa mõistad kui vähe sa tegelikult tead ning mida vähem sa tead, seda rohkem sa arvad, et seda enam sa tead. Need, kes armastavad avastada ning õppida, leiavad üks hetk end selle paradoksi ees, kus nad teavad palju, aga tunnevad, et teavad niivõrd vähe. Samas on inimesi kes on intelligentsed, aga kannatavad illusoorse alaväärsuse all. Nad ihaldavad teadmisi kõige enam, aga alahindavad enda teadmisi ning oskusi, samaaegselt kui oskusteta inimesed end ülehindavad. Himu teadmiste järgi tekitab meis ekstreemset frustratsiooni. Iga päev me õpime midagi uut ja iga uus teadmine viib meid järgmise uue teadmise juurde. Võib öelda, et kõik siin elus on seotud ja iga tegevus viib järgmise tegevuse juurde. Näit...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond SWOT analüüs Essee Juhendaja: Pärnu 2015 TUGEVAD KÜLJED Oskan ja meeldib inimesi kuulata Tahan teisi aidata Olen sihikindel, kui olen midagi lubanud, siis selle ka täidan Saan kriisiolukorras hästi hakkama Olen iseseisev Märkan sageli pisidetaile, mida teised ei näe Mul on tugev iseloom, teiste halvustused mind väga kurvaks ei tee Ma ei muretse inimeste ees esinemise pärast Ma ei karda oma teadmisi teistele näidata Mul on kuulmispõhine mälu Olen näiliselt alati positiivne ja rõõmus Üldiselt võin ma ise endaga rahule jääda, kuid tugevusi pole just nii palju kui ma ise lootnud oleks. Ma olen hea südamega hoolitsev inimene, kellele meeldib teisi kuulata ja teisi aidata. Teiste aitamiseks olen ma valmis kasutama kõiki mulle kasutada olevaid ressur...
Heategu läbi minu silmade Maailm on täis head ja halba. Seda viimast siiski rohkem, kuigi peaks olema vastupidi. Samas on häid inimesi ka piisavalt, kellele meeldib teisi õnnelikuks teha, kuid selle kõigega ei tasu liiale minna. Ei tohiks varjata oma heatahtlikkust ega seda ka liiga peale suruda, veel vähem selles valdkonnas omakasu püüda. Heategu peab olema hea tegu, mis muudab elu paremaks kõigil. Sõnaga ,,heategevus" tuleb paljudel kindlasti meelde kohe rikkad ja jõukad pered, kes annetavad tihti raha vaesematele. Inimestele, kes ise endaga hakkama ei saa. Milleks nad seda teevad? Kaastundest või püüavad sellega hoopis juurde kuulsust ning kiitust teistelt? Muidugi on olemas inimesi, kes päriselt tahavad head ja annavad oma raha neile, kes seda rohkem vajavad, kuid usun, et on olemas isikuid, kes heategevusega eputavad oma rahakoti suuruse üle ja püüavad tähelepanu. Heategu, mis ei tule puhtast südames...
Eesti kõrghariduse roll uue majanduse kasvu saavutamiseks Kõrgharidusega inimesi on Eestis teadaolevalt liiga palju. Ehk siis suur osa meie töötutest on kõrgharidusega. Kahjuks aga ei nõustu nad tegema lihtsamaid töid nagu näiteks koristaja või kojamehe amet, kuna nad tunnevad end sellise ameti jaoks liiga head olevat. Seega oleks Eestil praeguses seisus nö talupoja mõistust vaja. See aeg tuleb üle elada ja tuleks hakkama saada ilma suuremate kulutusteta. Praegu on hea elada neil, kes on õppinud kokku hoidma ja just neid inimesi tuleks paluda pidama konverentse. Just need inimesed peaksid tulema rahva ette ja rääkima oma elust, sest alles siis mõistaksid kõrgelt haritud ja endast üliheal arvamusel olevad inimesed, mis on elu ja kuidas on tegelikult võimalik elada. Aasta 2009 on kõigi jaoks raske ning võib-olla on just see aasta see, mis näitab meile, et eestlase parim söök polegi teine eestlane. Pigem peaks riik hoidma oma kod...
Eesti rahva mure-liiga palju alkoholi tarbimist Enam vast ei ole see enam kellelegi uudis, et alkohol mõjub paljude inimeste eludele traagiliselt. Alkohol ei ole enam vaid harukordne probleem, vaid on suureks probleemiks paljudel inimestel. Inimesed aga ei mõtle tagajärgedele enne kui nendega midagi halba juba juhtunud on. Alkohol on Eestis väga suureks probleemiks. Alkohol ei puudu enam vaata et üheltki peolt- noored ei pea enam pidu ilma alkoholita enam õigeks peokski, täiskasvanud joovad end sünnipäevadel korralikult täis. Alkoholi hakatakse tarbima juba väga noores eas- hilisõhtuti on võimalik tänavate peal näha isegi juba 10-aastaseid alkoholi joobes jõmpsikaid. See pole enam vist ühelegi inimesele uudis, et Eestist saavad alaealised liiga vabalt alkoholi kätte. Väga palju Eestis toimunutest peksmistest, vargustest, tapmistest ning autoavariidest on sooritatud just joobes olekus. Alkoholist tingitud surmade arv on Ee...
Maailma toiduprobleemid Toit on toiduaine või toiduainete segu, mis enamasti on kas taimse või loomse päritoluga ja mida inimesed (+loomad) tarbivad kas töödeldud või töötlemata kujul. Toidust saavad inimesed (+loomad) elutegevuseks vajalikku energiat ja materjali rakkude ning kudede ülesehituseks (kasvamine = pikkus, kaal). Tänapäeval elame me maailmas, kus osa inimesi sööb (tarvitab toitu) liiga palju ja teine osa inimesi liiga vähe. Kui vanasti oli näljahäda määratud geograafiliselt madalate saakidega, siis tänapäeval on see määratud majanduslikult madala tootlikuse ja sissetulekutega. Näljahäda esineb nii maaelanike hulgas, kes ei suuda toota piisavalt toitu kui ka linnaelanike hulgas, kes ei jõua seda piisavalt osta. Alatoitumise (inimene, kes sööb/tarvitab vähe toitu = alatoitumine) tõttu ja sellega seotud haiguste tagajärjel sureb iga päev circa 20 000 last. Alatoitumist esineb põhilise...
Kõrghariduse allakäik Edukus ja haridus ei käi just alati käsikäes. Tiit Hennoste on avaldanud artikli, kus ta kirjutas, et meie ühiskonnas on kujundatud hoiakud, et ainult kõrgharidus annab raha ja positsiooni ning need on elus kõige olulisemad. Et olla edukas ei pea olema ilmtingimata kõrgelt haritud. Isegi meie riigikogus on koguni 9 inimest vaid keskharidusega. Kõrgharidusega inimesi on Eestis teadaolevalt liiga palju, ehk siis majanduskriisi ajal oli suur osa töötutest kõrgharidusega. Nagu ka Hennoste on öelnud, kui anda kõrgharidus järjest suurematele hulgale inimestele tähendab see igal juhul taseme langust. Kuid haridus ei tähenda ilmtingimata haritust. Kunagine haridusminister Toivo Maimets on öelnud, et ülikool on vaid keskkond, kus VÕIB harituks saada. Selleks tuleb aga noorel inimesel teha tohutult tööd ning pealegi, kõik noored ei ole vaimselt nii võimekad. Praegusel ajal on ü...
,,Kõik müügiks?" Tänapäeva inimestel on järjest rohkem raha. Kogu aeg tekib juurde ka asju, mida osta ja mille peale raha kulutada. Ostetakse kõikvõimalikke asju, mida müüki pannakse. Üheks põhjuseks, miks kõike ostetakse, võib olla see, et omatakse liiga palju raha. Seda on mõndadel nii palju, et kulutatakse kõiksuguste mõttetute asjade peale. Teisena võiks välja tuua mõtlematu tegutsemise. Ollakse liiga rumal ja kuulatakse igasuguseid pettureid ning ostetakse nende tooteid ja kaupu. On väga palju laisku, kuid kavalaid müügimehi, kes teenivad raha põhimõtteliselt tühiseid ja olematuid asju müües. Näiteks paar aastat tagasi müüs keegi hiinlane maad, mis asus tema jutu järgi kuu peal. Õnge läinud rumalaid oli mitmeid. Muidugi ostetakse ka asju ja kaupu, mis ikkagi pikemalt kasutusele võetakse ja ka korralikult tarbitakse. Alles lähipäevil oli uudistes juttu ülikooli lõputöödest, nende müüjatest ja ka ...
Iseseisev töö Füüsikalised ohutegurid: *kuumus masinatel, mis teeb õhkkonna väga kuumaks ja võib end ära kõrvetada *temperatuur on väga kõrge, eriti suvel *õhkkond on aurune või lämbe *raske hingata *kliimaseadmeid ei olnud *seadmed ei näinud just kõige ohtumad välja, seega võib töötaja end kergelt vigastada *töötajatel ei ole kõrvakaitsmeid aga müra on väga vali Bioloogilised ohutegurid: *viirused levivad kiiresti, kuna inimesi on väga palju *levivad bakterid *haigused levivad kiiresti Keemilised ohutegurid: *kuna seadmeid ilmselt ei puhastata, siis on nende peal palju tolmu *mürgised lõhnad *ei olnud näha, et keegi seal koristaks, seega mustus on igalpool Füsioloogilised ohutegurid: *kõrge kuumus, mis ajab higistama *pidev sundasend *töötajad ei saa puhata *töötajad teevad ületunde *töötajad magavad ebamugavas asendis seal samas, kus töötavad *liiga pikad tööpäevad *pikka aega seismine või istumine ...
Elutee number. Meil kõigil on oma elutee number. See number käib meiega terve elu igal sammul kaasas ning mõjutab meie iseloomu, valikuid ja üldist elukäiku. Vaata, mis on sinu number ja kuidas see sind ja su elu suunab. Kuidas elutee numbrit arvutada? Elutee numbri arvutamiseks tuleb liita kokku oma sünnikuupäeva ja -aasta numbrid nii, et jõuaksid lõpuks ühe numbrini. Näiteks, oletame, et sinu sünnikuupäev on 15. mai 1975 Teha tuleb niisiis järgnev tehe: 1+5+5+1+9+7+5 = 33, 3+3 = 6, seega on sinu elutee number 6. Kui arvutuse tulemuseks peaks tulema nulliga lõppev arv nagu 10, siis on elutee numbriks 1, sest nulli ei arvestata. 1 Kui su elutee number on 1, oled sa sünnist saati liidriomadustega. Sa ei karda vastutust enda peale võtta ning suudad inimesi mõjutada, asjadesse kaasata ning samal ajal endale kindlaks jääda. Sa tahad olla individuaalne ja iseseisev. Väga paljud tuntud juhid ja liidrid kannavad 1. elutee numbrit. Sinu parim...
Elutee number. Meil kõigil on oma elutee number. See number käib meiega terve elu igal sammul kaasas ning mõjutab meie iseloomu, valikuid ja üldist elukäiku. Vaata, mis on sinu number ja kuidas see sind ja su elu suunab. Kuidas elutee numbrit arvutada? Elutee numbri arvutamiseks tuleb liita kokku oma sünnikuupäeva ja -aasta numbrid nii, et jõuaksid lõpuks ühe numbrini. Näiteks, oletame, et sinu sünnikuupäev on 15. mai 1975 Teha tuleb niisiis järgnev tehe: 1+5+5+1+9+7+5 = 33, 3+3 = 6, seega on sinu elutee number 6. Kui arvutuse tulemuseks peaks tulema nulliga lõppev arv nagu 10, siis on elutee numbriks 1, sest nulli ei arvestata. 1 Kui su elutee number on 1, oled sa sünnist saati liidriomadustega. Sa ei karda vastutust enda peale võtta ning suudad inimesi mõjutada, asjadesse kaasata ning samal ajal endale kindlaks jääda. Sa tahad olla individuaalne ja iseseisev. Väga paljud tuntud juhid ja liidrid kannavad 1. elutee numbrit. Sinu parim...
Eestimaa rõõmud ja mured Aegade algusest peale on eestlane üks muretseja rahvas olnud. Juba sõna ,,muretsema" on kahetähenduslik. Muretsetakse hinnete pärast või kui keegi on haige. Muretsetakse ka maju, lapsi, toitu ja muud. Tundub, et muretsemine on eestlastes juba sügavalt sees. Võib-olla tuleb see näiteks ajaloost. Eestimaa oma ajaloo tõttu on andud põhjust muretsemiseks. Meie naaberriigid on meie maid endale tahtnud ja see on toimunud ikka läbi tule ja mõõga. Vanasti olid haigused ja näljahädad, mis panid inimesi muretsema, seetõttu hakkasid nad endale hankima paremat peavarju ja rohkem toitu. Siit võibki öelda, et hankima ja muretsema on üks ja sama väljend. Aga praeguse kirjandi teemaks on ,,Eestimaa rõõmud ja mured". Eestis on palju asju, mis vajaks parandamist. Sõiduteed ei ole eriti korras, võiks hakata neid rohkem parandama. Kui on halvad sõiduteed, on rohkem avariisid. Talv Eestis võib ...
Kas valiksin sotsiaaltöötaja elukutse Igal riigil on probleemid, mis vajavad heade inimeste abi. Igal ühiskonnal on mured, mis vajavad heade inimeste abi. Sotsiaalhoolekande osakond ongi mõeldud just nendele inimestele, kes tahavad aitada meie riiki ja ühiskonda, kui nad ise sellega hakkama ei saa. Nad saavad aitada neid, kes seda enim vajavad ning teha seda, mis neile enim meeldib. Usun, et iga inimene tahab valida endale sellise töö, mis teeb nad rikkaks. Tihtilugu valivad inimesed sellepärast ka töö, mis neid absoluutselt õnnelikuks ei tee vaid teevad tööd selle petliku rahamulli pärast ning ei mõistagi, et nad on iseennast selles keerises ära kaotanud. On olemas ka neid inimesi, kes teevad midagi, mis neile meeldib aga elavad väga tagasihoidlikult. Ning on olemas ka paar sellist õnneliku, kes teevad mida nad armastavad ja elavad väga rikkalikku elu. Aga rikkus pole alati materiaalne, on palju inime...
Tarbimisühiskond Mida jõukam on inimene, seda rohkem on tal võimalus endale lubada, enda peale raha kulutada. Ta elab suures majas, talle meeldib sõita uhke autoga, tal on kulukad hobid, ta reisib palju. Ta viskab palju asju ära, et uutele ruumi teha. Mida vaesem on inimene, seda vähem on tal võimalust endale lubada, tihti polegi tal raha, mida kulutada. Väga vaestel inimestel pole isegi eluaset, autost rääkimata ning nende igapäevaelu keerleb selle ümber, kuidas midagi hamba alla saada. Tema ei viska asju ära, tema kogub ja korjab. Need näited on äärmuslikud, enamus inimesi elab keskmiselt: mitte suures rikkuses, kuid ka äärmises vaesuses mitte. Enamasti arvavad inimesed, et neil on ikka millestki puudus, kuid ajapikku jääb neil üha rohkem asju hoopis üle. Üldistavalt võib öelda, et praeguseks oleme me jõudnud tarbimisühiskonda. Mida see tähendab? See tähendab, et meil on rohkem kui m...
Tuleviku Eesti ühiskonnamudel Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Tänapäeva paljud inimesed on nii öelda töönarkomaanid, emotsioonitud ning kaotanud huvi paljude tavaliste tegevuste ja asjade vastu. Pidevalt mõeldakse ainult rahast ning inimeste omavahelised suhted on liiga pinnapealsed. Inimesed pühendavad enamuse ajast tööle, sest maailm meie ümber on muutunud liiga materiaalseks. Järgnevalt püüan ette kujutada, milline võiks olla Eesti ühiskonnamudel tulevikus. Eesti riik on suhteliselt noor. Meil on väike rahvaarv. Arvan, et peame hindama ja väärtustama kõiki inimesi, kes siin elavad. Aga mis ootab meid ees ja milline on tuleviku ühiskond? Vaatlen ühiskonda neljast olulisemast aspektist: haridus, meditsiin, tööjõud ja poliitika ning püüan kujutleda, mis võiks tulevikus olla teisiti. Eesti haridus on läbi teinud väga suur...
Karistusviise vanakreeka müütides Vanakreeka müütide abil saame teada, millised olid tol ajal inimeste väärtushinnangud ning mida peeti headeks või halvadeks omadusteks. Nendes jutustustes peitub palju ka tänapäeval aktuaalseid eksitusi enda lähedaste või inimeste vastu, kes on meist kõrgemal. Juba siis teati, et mehed ja naised, kelle teguviis oli taunitav või iseloomus leidus palju negatiivseid jooni, pidid saama oma karistuse. Kõige enam kohtab Vanakreeka müütides karistusi, mis tulenesid sellest, et inimene ei näidanud välja oma austust jumalate vastu või pidas end nende sarnaseks. Kõige parem näide sellest on Tantalose müüt, kus mees arvas, et on Olümpose elanikega võrdne. Ta lubas endale viibimist jumalate alal ning nautis nektarit ja ambroosiat, mis muutsid teda surematuks. Tantalos rääkis välja Zeusi saladusi, oli salakaval ja endakasupüüdlik. Ta käitumine muutus järjest jultunumaks, sest ta ei kartnud enam karistusi...
Mari Järvelaid ,,Alkohol ja selle mõju" Akadeemia, 2011, köide 4, lk. 692 - 737 Artiklis tegeletakse alkoholi tarvitamise probleemiga, mis on saanud paljudele inimeste tervisele ja elukvaliteedile saatuslikuks. Autor Mari Järvelaid uurib antud artiklis, kuidas alkohol mõjutab inimesi, täpsemalt seda, millised tagajärjed võivad olla alkoholi tarbimisega. Lisaks on autor uurinud erinevate mõistete tähendusi ning ajaloolisi fakte alkoholi tarvitamise kohta. Eesti on alkoholitarbimise poolest kõrgel kohal, nimelt 2005. aasta WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) andmetel on Eesti kuuendal kohal oma 15,57 liitriga (arvestades, et maailma keskmine on 6,1 liitrit aastas). See on väga tõsine probleem meie riigis, sest üha enam noori hakkab varakult alkoholi tarbima ning üha rohkem inimesi vajab haiglaravi alkoholist põhjustatud haiguste ...
Mari Järvelaid „Alkohol ja selle mõju“ Akadeemia, 2011, köide 4, lk. 692 - 737 Artiklis tegeletakse alkoholi tarvitamise probleemiga, mis on saanud paljudele inimeste tervisele ja elukvaliteedile saatuslikuks. Autor Mari Järvelaid uurib antud artiklis, kuidas alkohol mõjutab inimesi, täpsemalt seda, millised tagajärjed võivad olla alkoholi tarbimisega. Lisaks on autor uurinud erinevate mõistete tähendusi ning ajaloolisi fakte alkoholi tarvitamise kohta. Eesti on alkoholitarbimise poolest kõrgel kohal, nimelt 2005. aasta WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) andmetel on Eesti kuuendal kohal oma 15,57 liitriga (arvestades, et maailma keskmine on 6,1 liitrit aastas). See on väga tõsine probleem meie riigis, sest üha enam noori hakkab varakult alkoholi tarbima ning üha rohkem inimesi vajab haiglaravi alkoholist põhjustatud haiguste r...
Laagri Kool Uurimustöö Balti kett Koostaja: Kati Jürisoo Juhendaja: Külli Hansson 2006 Balti ketti algplaan Rahvarinnete Balti Assamblee oli oma deklaratsioonide, resolutsioonide ja pöördumisega andnud küll tugeva signaali, kuid Moskvast, Rahvasaadikute Kongressilt said nad MRP asjus siiski veel poolikuid vastuseid. MRP 50. aastapäev, aga lähenes. Kui Edgar Savisaar ja Marju Lauristin Moskvast tagasi tulid ja taas eestseisuse tegevusse lülitusid, hakkasid nad üha sagedamini arutama, kuidas leedulaste ja lätlastega aastapäeva tähistada. Balti ketti idee pakkus välja Edgar Savisaar. Algul laitsid osad selle idee maha, kuna mõeldi kuidas selline rahvas kokku saaks tulla. Kuid pärastpoole hakkas idee aina rohkem ja rohkem meeldima ning otsustati ühendust võtta Riia ja Vilniusega. Naabrid jäeti mõtlema ja ideed lubati arutada 15. juulil Pärnus toimuval ko...
Vahel mõtlen inimese aususe üle Kõik inimsuhted on üles ehitatud aususele ja teineteise usaldamisele. Kas inimene suudab olla läbinisti aus kõigiga või tuleb mõnel hetkel kasutusele võtta hädavale? Vale saab olla ka õigustatud. Olles aus teise isikuga, avad sa ennast talle ning ta saab tundma tõelist sind. Kõik seda paraku ei tee, sest kardavad haiget saada ennast avades ja sel juhul ei olda aus. Ausus toob inimesi üksteisele lähemale ja suurendab usaldust. Kasvõi üks vale võib rikkuda aastate pikkuse inimsuhte. Kas ta varjas tõde, et teist mitte haavata või ta oli liiga arg tõe välja ütlemiseks? See oleneb muidugi olukorrast ja teemast, mille puhul valetati. Valed on loodud inimeste jaoks, kes ei suuda tõde taluda. Siiski tekib küsimus, kas on parem elada teadmatuses või saada teada tõde, mis võib painata inimese hinge lausa aastaid? Mina isiklikult eelistan tõde teada, olenemata sellest, kui valus see ka ei ...
Maailma toiduprobleemid Maia Lillemaa Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 10BÕ Sisukord Toidupropleem Slide 4 Maailma toidupropleemid Looduskatastroofid Rahvastiku kiire juurde kasv Vaesus Vaesus Sise ja välispoliitiline konflikt Toidu halb majandamine Napid toiduvarud Valed toitumisharjumused Põuaperiood Kõrbestumine Lõppsõna Kasutatud materjal Toidupropleem Ø Me elame tänapäeval maailmas, kus osa inimesi sööb liiga palju ja teine osa liiga vähe Ø Mõlemal puhul on tegu halva toitumisega. Ø Terviseprobleeme on nii neil, kes on ületoitunud, kui ka neil, kes on alatoidetud ja alakaalulised Ø Terviseprobleemid aga väljenduvad ühtemoodi suuremas vastuvõtlikkuses haigustele, lühenenud elueas ja vähenenud töövõim...
KOOLITUS AVALIK ESINEMINE Mirell Lattik Kanepi Avaliku esinemise koolituse läbinud noor: On enesekindel ja tunneb oma publikut hästi On teadlik, kuidas toime tulla esinemiskrambiga Oskab ära tunda head esinejat ja esitlust Oskab ette valmistada kaasahaaravat kõnet Oskab eesmärgipäraselt avalikult oma mõtteid avaldada Teab häid nippe, kuidas endast unustamatu mulje jätta Oskab esinedes arvestada publikuga Taju Tuleb olla olukorraga kursis Tuleb teadvustada, kus ja miks sa siin oled Võtta õppust teistelt esinejatelt Hoida eesmärk alati silme ees Mõelda endast positiivselt Häälestada ennast edule Harjutada palju !!! Ärevus Tekitab : publikukartus ebaõnnestumise kartus ebaõnnestumise kogemus Toimetulek : hingata enne lavale minekut võtta midagi kaasa (turvatunne) mõel...
Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 0-19 aasta vanuseid inimesi on keskmiselt, nende vanemad sündisid kuskil 1960'date lõpu poole ning siis oli pidev rahvaarvu kasv. 20-29 aasta vanuseid inimesi on üpriski palju, kuna nende vanemate sünniaastad jäid täpselt rahvaarvu kasvamise aastate juurde 1950'date lõpp/60'date algus. 30-44 aasta vanuseid inimesi on peaaegu, et samapalju kuna nad sündisid siis kui Eestis oli pidev rahvaarvu kasv + suur sisseränne Venemaalt, rahvast oli palju ning lastekasvatamine ei olnud liiga kulukas. 45-59 aastaseid inimesi on palju kuna nad sündisid rahvaarvu kasvamise aastatel, nad on 20-29a vanuste inimeste vanemad. 60-64 aastate inimesed sündisid II Maailmasõja lõpuaastatel. Siis oli rahvaarv väga väike kuna paljud inimesed said sõjas surma ning paljud ka küüditati. 70-79 vanureid on vähe kuna nende vanemad elasid I Maailmasõja aastateil kus palju inimesi sai surma ning Eesti keskmine eluiga ...
Ülerahvastumine Marek Raat 10b Minuarvates üks olulisemaid globaalseid probleeme on ülerahvastumine. See just sellepärast, et ülerahvastumine on kõikide teiste probleemide alus. Muidugi esineksid teised probleemid ka ilma ülerahvastumiseta, kuna kõikides probleemides on süüdi ikkagi inimene, aga ülerahvastumine tugevasti mõjutab ning suurendab nende probleemide tõsisust. Ülerahvastumisest saavad alguse haigused, joogivee/toidu puudus, õhu/mulla saasted, vaesus, hügeeniprobleemid, jäätmeprobleemid jne. Ülerahvastatud piirkonnas võib olla probleeme hügeeniga ning seal levivad haigused ja kuna on liiga palju inimesi ühes kohas, levivad need ülikiiresti edasi. Kuna järjest rohkem inimesi kasutavad autosid ning kasutavad elektrienergiat, siis pahatihti see saastab järjest rohkem õhku. Ka toiduvajadus on suurem ning tänapäeval t...
Ülesanded Rahvastik Rahvastikku iseloomustavad näitajad 1. a) Milliste näitajatega saab iseloomustata riigi rahvastikku? Nimeta vähemalt 6. – Sündimus, suremus, iive, väljaränne, sisseränne, rahvastiku vanuseline koosseis. b) Jooni alla need näitajad, mis ühtlasi iseloomustavad riigi arengutaset. Rahvastiku paiknemine ja asustustihedus 2. Missugune on asustus kaardil toodud piirkondades (tihe/hõre)? Lisaks nimeta piirkond ja peamine asustust mõjutav tegur igas piirkonnas. A. hõre. Põhja-Ameerika põhja osa. Seal on elamiseks liiga madal temperatuur. B. hõre. See on Aafrika kõrbepiirkond. Seal on elamiseks liiga kõrge temperatuur. C. hõre. See on Aasia, Himaalaja kõrgmäestik. Seal on karm kliima: järsud nõlvad, hõre õhk ning madal temperatuur. D. hõre. See on Lõuna-Ameerika, Amazonase jõgikond. Seal on elamiseks liiga niiske, palav ning seal on vihmametsad kus elamine on väga raskenda...
Kas Eesti ühiskonnas valitseb sallimatus? ÜRO on kiitnud heaks Eesti ühiskonna tolerantsust. Oldi rahul valitsuse tugeva tahte üle rassismi ja diskrimineerimisega seotud probleemide lahendamisel ning tõdetakse, et probleemi on teadvustatud kõrgel tasemel. Tekib siiski küsimus, et kas meid kiideti suure tahte eest olla tolerantne või tolerantseks olemise eest. Kui eestlastel oleks suur tahe olla tolerantne, poleks kahtlustki, et seda ollakse, sest hea tahtmise juures on kõik võimalik. Kas eestlastel on seda tahet või on kogu idee tolerantseks saamisest ja olemisest hõljuma jäänud vaid valitsuse tasandile? Meie ühiskonnas lokkab homofoobia. Ebameeldivaid meessoo esindajaid tembeldatakse homodeks ilma põhjuseta, homode eest hoitakse end nagu tuld vee eest. Miks saavad homod või selleks nimetatud inimesed nii palju alandust kaasmaalaste poolt? Kas neil pole õigust elada võrdset elu vastassoo...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Iga inimene on isiksus, igaüks neist on erinev. Tihti püüavad aga nii mõnedki ennast muuta, muutudes seejuures ühiskonna poolt formuleeritud mängukannideks, kellele on ette näidatud käitumismaneerid ja ühiskonna ideaalstandardid. Aga sellegipoolest on igal inimesel tema head ja vead. Paljud üritavad vigu varjata, kuid miks varjata vigu, kui hoopis saaks esile tuua ja arendada oma häid külgi? Keegi meist pole täiuslik, vaid täiuslikkuse poole püüdleme me kõik. Eesti vanasõna ütleb, et metsapuud pannakse vestes kokku, aga inimesi ükski ei tee ühesuguseks. Inimesi ühesugusteks muuta on võimatu, aga kes seda tahakski. Nii mõnigi meist on vahel mõelnud, et tahaks olla teistsugune, sest miski meie olemuses on selline, mis meile ei meeldi, olgu selleks siis meie välimus või meie iseloom. Igaühe enda valik on see, kas muuta ennast välimuselt, iseloomult või siis hoopis jääda ...
Kui ma oleksin Apollon Vanas-Kreekas olid jumalad väga tähtsad. Nendesse usuti ja loodeti, et nemad aitavad inimest igas olukorras. Jumalaid oli päris palju, et iga eluvaldkond oleks kaitstud ja hoitud. Mina oleksin valguse- ja ennustusjumal Apollo. Mind sümboliseeriks inimeste poolehoid, kuna püüan neid aidata, et tulevik neile halba ei tooks. Oma väe ja oskusega aitaksin ma iga inimest, kes oskaks ilusti küsida abi ja samas usuks minusse. Muudaksin nende elus ette tulevaid olukordi nii, et vaatamata halvale leiavad nad selles ka head. Näiteks, kui inimene saab ette teada kellegi lähedase haigusest või suremisest, siis ma teeksin nii, et vaatamata kurvale olukorrale, oleks nende koos oldud aeg nii hea, et see aitaks üle elada kõik valu, isegi kõige suuremad kaotused ja muudaksin inimest nii, et ta suudaks elada ilma selleta, kelle peale minu võim ei hakka. Ma ei teeks nii, et ükski inimene...
Minu Eesti Minu kodumaa on küllaltki väike riik ja siin ei ela väga palju inimesi, kuid sellegi poolest on Eesti mulle armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest see pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka oma kodumaa. Eestis on ka ilus loodus. Kodumaal elavatel kodanikel on sõnavabadus ja kõigil on õigus oma arvamusele. Siin riigis ei ela palju inimesi, sest see riik ei ole suurriik. Inimesi tuleb ja läheb. Neid nimetatakse sisserändajateks ja väljarändajateks, aga inimesi sureb ja ka sünnib iga päev juurde. Väljarändajateks on tavaliselt noored, kes tahavad välismaale minna õppima ning oma oskusi, teadmisi ja silmaringi laiendada. Neil on tulevikus lootust ka paremini tööd leida. Tänasel päeval võib sisserändajateks nimetada pagulasi, kes põgenevad oma kodumaalt. On neid inimesi, kes ei taha pagulasi oma kodumaale ja on neid inimesi, kellel on ükskõik. Need kodanikud...
Alkohoolsete jookide mõju inimese tervisele Alkohol mõjub inimesele väga halvasti, mida nooremalt alustada alkoholi joomist seda raskem on seda maha jätta ja seda rohkem kahjustab see inimese tervist. Palju inimesed joovad alkoholi, sest see on neile mõnuaine, mis aitab neil olla julgem. Noored tihtipeale ei mõtle tagajärgedele, mis kaasnevad alkohoolsete jookide joomisega, kuna nad ei vaata oma kaugemasse tulevikku, kus kõik nooruses joodud joogid on nõrgendanud nende tervist. Inimesed ei arvesta juues tihtipeale ka teistega, joobes olekus inimesed ei saa vastutada oma tegude eest, nad satuvad kergemini kaklustesse, nende reageerimisvõime on väiksem, neil juhtub rohkem õnnetusi liikluses ja ollakse hulljulged, ehk siis tehakse tegusi mida hiljem kahetsetakse. Suur osa inimestest ei suuda alkoholi joomist ka maha jätta peale seda, kui nad sellega juba alustanud on sellepärast, et nad segunevad joo...
ideemüük John P.Kotter Lorne A.Whitehead Raili Tiits Tauno Ree Hea mõtte päästmine mahatrampijate eest Neli viisi hea idee maatasa tegemiseks ØSegadus ØViivitussurm ØHirmu külvamine ØNaeruvääristamine ja isiklik rünnak Ettepanekute kaitsmise soovitused ØÄrge kartke segajaid. Õige kohtlemise korral võivad nad teile hoopis abiks olla! ØVastake alati lihtsalt, otsekoheselt ja ausalt. ØJälgige publikut (mitte ainult ründajaid). ØOlge kõigi vastu aupaklik. ØOodake rünnakuid ja valmistuge nendeks. 24 rünnakut ØMe oleme siiani edukad olnud, milleks siis muutuda? ØAinus tõeline probleem on raha (või miski muu, mida ettepanek ei käsitle). ØTe liialdate probleemi tõsidusega. ØTe tahate öelda, et me oleme läbi kukkunud! ØMilliseid varjatud motiivid siin peidus on? ØAga mis, aga mis, aga mis siis, kui....? ...
Millises Eestis ma tahan elada? Olen märganud, et praegune Eesti erineb palju sellest Eestist, kus ma sündisin. Ma unistan tihti teistsugusest, mulle sobivamast, Eestist. Hetkel on Eesti linnades liiga palju rahvast kõnniteed on inimestest pungil täis, sõiduteedel on ummikud, sissehingates tunnen, kuidas kopsudesse tungivad heitgaasid ja palju muudki. Maakohtades on aga vähe inimesi. Seetõttu lähevad ka sealsed farmid pankrotti, kuna saaduste kokkuostuhinnad on väga madalal, postkontorid suletakse, koolid kaovad ning palju muud. Ka inimestel pole tööd. Töö saamiseks kolivad nad edasi linna ning maakohad surevad välja. Ma külastan tihti oma maakodu ning seetõttu olen ma sellise asjaga tuttav. Ma olen väga uhke, sest Eesti loodus on väga puhas ning ainulaadne. Kusagil mujal maailmas ei ole loodus nii puhas kui Eestis. Samuti rõõmustan ma selle üle, et eestlased on muutunud avatumaks ning abivalmimaks. Mä...
TALLINNA MAJANDUSKOOL õigusteenistus VÕLANÕUSTAMISE VAJALIKKUS Akadeemiline essee Tallinn 2014 Võlanõustamine on hea abikäsi raskes finantsmajanduslikus olukorras olevatele isikutele või peredele. Võlanõustamine aitab isikuid ja peresid, kes ei suuda enam omal jõul toime tulla, kelle võlad on kasvanud üle pea või kes on selle poole juba teel. Võlanõustamine on üldiselt tasuta mitterahaline teenus, mida pakub kohalik omavalitsusüksus, Euroopa Sotsiaalfond ning on ka teisi juriidilisi isikuid, kes võivad pakkuda võlanõustamist, aga võivad võtta selle teenuse eest ka raha. Mis puhkudel läheb kõige sagedasemalt vaja abi võlanõustajalt? - paljud, kes on võtnud näiteks sms-laenu, ei suuda seda ära maksta, võlad kasvavad üle pea ja intress muudkui tõuseb ja tõuseb; - samuti õpp...
Autojuhid ei pea kinni piirkiirusest Tänapäeval on suureks probleemiks kiiruse ületamine, millest on põhjustatud ka paljud autoõnnetused. Politsei korraldab tihti reide, et kontrollida inimeste kohusetundlikust ning karistada kiiruseületajaid. Kahjuks leidub väga palju kohusetundetuid inimesi, kes ei arvesta isegi mitte väikeste lastega. Noor naine nelja lapsega ületas kiirust ligi 30 km/h. Tartu maanteel Vaidasoo kandis ületas kiirust noor naine, kel oli autos peale tema veel neli väikest last. Naine küll püüdis ennast välja vabandada, et kiirustas laeva peale kuid selline kiiruseületamine pole vabandatav sellise põhjendusega. Selline kiiruseületamine pole lubatud ning on seadusega karistatav. Enam kui 20 km/h kiirust ületanud inimesi oli kokku 10, kiiruseületajaid üleüldse oli kokku 21. Ilmselgelt on seda ühe päeva kohta liiga palju ning üleüldse peaksid olema inimesed palju ette...
Raha jõud ja jõuetus Enamus inimeste elus on raha tähtsal kohal. Neile, kellel seda liiga vähe on, tekitab see igapäevaselt muresid, teistele- jõukamatele aga võimaldab luksust ning suurt valikuvabadust. Ükskõikseks ei jäta raha aga kedagi. Kuid milles peitub siiski raha olulisus? Raha on meie elude igapäevane osa. Me puutume sellega kokku ostes süüa, riideid ja tarbeesemeid ning tehes tööd, et palka saada. Sellise pideva raharingluseta ei kujutaks elu ettegi. Tänapäeval ei saa peaaegu midagi tasuta ja see tundubki loomulik. Peale igapäevaste vajaduste kulutatakse raha ka muudele asjadele. Ostetakse uhkeid rõivaid ja kallist tehnikat, käiakse reisimas ning kulutatakse meelelahutusele. Tihtipeale valitakse endale töökohtki palga järgi, jättes kõrvale asjaolu, kas töö üldse meeldibki. Nii ongi paljud inimesed rikkaks saamise endale eesmärgiks seadnud. Et see aga õnnestuks tuleb...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond MINA KUI SUHTLEJA Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 Mina kui info edastaja ja kuulaja Suhtlemisel on meie elus erakordselt suur roll. Inimesed leiavad endale suhtluse abil kaaslasi, tehakse koostööd suheldes, lähisuhetes on äärmiselt vajalik suhelda, et oleksid ise õnnelik ning su partner samuti. Suhtlemine on inimese eriomane vajadus, mille olemus on inimlike väärtuste vahetamine (Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista. Suheldes loome teiste inimestega usalduslikke ja püsivaid suhteid. Me kujundame ja kinnistame end minapilti. Suheldes mängime me erinevaid rolle ja täidame sotsiaalseid kohustusi. Inimesega suheldes on oluline inimesele lähenemine ehk kuidas alustada suhtlust, naeratus annab palju juurde. Käesur...
Isiksuse analüüs. Selles õppetöös proovin ma analüüsida ise ennast ja enda olemust. Ma proovin vaadata endasse ja tuua välja oma kõige iseäralikumad omadused. Selles isiksuse analüüsis kavatsen ma rõhku panna järgmistele punktidele: minu positiivsed kui ka negatiivsed iseloomuomadused, eluväärtused, saavutused ja mida tahan saavutada. Enne kui hakkan enda südant lahkama, räägin ma mõne lausega , kes ma olen ja milline näeb välja minu elu üldjoontes. Minu nimi on Reimo, olen 17 aastane ja elan sellises armsas kohas nagu Haljala. Olen elanud siin terve oma elu. Ma elan oma perega elumajas. Mul on vanemad, koer, kass kui ka oma aed. Ma olen käinud Haljala lasteaias ja hetkel õpin Haljala Gümnaasiumi 10. klassis. Olen lõpetanud Rajaotsa muusikakooli, õppides seal djembet, samuti olen õppinud ka kitarri. Kuid suur austus on mul lauatennise vastu, mida olen mänginud vahelduva eduga 8 aastat, Rakvere Spo...
Hoia ennast! Tere austatud klassikaaslased (ja õpetaja) , mina olen … ja räägin teile mida tähendab enda hoidmine. Üsna tihti me ei mõtle selle peale kuidas me ennast hoiame, jätame endi soovid viimasele kohale ning eelistame tähelepanu kellegile teisele pöörata. Muidugi on kõik inimsed erinevad ja üldistusi teha ei saa. Kui öelda: hoia ennast, tekib palju erinevaid mõtteid. Selle all saab mõelda füüsilist tervist, mille alla käib näiteks trennis käimine. Füüsiline koormus on vajalik vastukaaluks vaimsele tegevusele. Enda hoidmine tähendab ka vaimset ja emotsionaalset hoolitsust. Nagu ma ennem mainisin, et seame ennast üsna tihti tagaplaanile, alati ei ole see õige. Enda suhtes tuleb olla leplik, heatahtlik ja andestav, me peame aksepteerima ennast sellisena nagu me oleme, mitte proovida olla keegi, kes me ei ole. Kunagi ammu ütles Vana-Rooma filosoof Cicero, et elu ei ole midagi...
Tänapäeva Eesti inimeste ja looduse vahelised suhted Tänapäeva Eesti inimeste ja looduse vahelised suhted on kahjuks halvad. Veel paar tuhat aastat tagasi sõltuti loodusest ning saadi sealt kõik eluks vajalik. Tänutäheks hoiti ja kaitsti seda. Tänapäeval on aga inimesed palju muutunud. Jääb mulje nagu enamustele on tähtis vaid nende endi heaolu ning selle saavutamiseks ei hoolita enam üldse sellest, mis võib nende ümber juhtuda. Kuid miks on suhted inimese ja looduse vahel tänapäeva Eestis kujunenud halvaks? Veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad: toitusid korjatud viljadest ja kütitud loomadest ega rikkunud ökosüsteemide tasakaalu. Olukord muutus siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Külvates kultuurtaimi sinna, kus need looduslikult ei kasvanud ja pidades loomi kitsal piiratud alal, kus nende väljaheiteid kuhjus palju rohkem kui looduses. Nii muutsid inimesed looduslikku ...
Enne kui hakkate tudengeid juurde tootma, parandage praeguste olukorda Seda arvamuslugu lugedes nägin probleemiks tudengite rasket majanduslikku seisu. Kuna ülikooli kõrvalt on raske tööl käia ning enamus ei leiagi üldse tööd ja riigitoetus on väga väike, siis on tudengitel väga raske hakkama saada. Ka hinnad igalpool muudkui tõusevad aga toetus muudkui langeb. Varsti ei lähegi enam keegi ülikooli, sest lihtsalt ei saa seda endale lubada. Artiklis oli räägitud, et enne tuleks tudengitel elu kergemaks teha ja siis alles kõrgharidus tasutaks teha. Muidugi on see õige, kuid mida see tasuta kõrgharidus nii halba siis teeks? Muidugi tuleks rohkem tudengeid juurde, kuid seis ei tohiks ju halveneda. Kui parandada praegu olukorda ja siis teha tasutaks kõrgharidus, siis neid juurde tulnud noori oleks nõnda palju, et kohe oleks kõik taaskord samas seisus nagu enne. Seega minu arvates see väga midagi ei muuda. Muidugi võiks olla kõrgharidus tasu...
Kui midagi on võimalik teha, siis tee seda. Kui midagi pole võimalik teha, ära muretse. Siis seda lihtsalt ei saa teha. Ära muretse. Tänapäeva maailmas jooksevad inimesed pea päevast päeva ringi tehes asju ja muretsedes asjade pärast, mis tegelikult ei oma mingit tähtsust. Tihtipeale ronime me enda nahast välja, et teha midagi, mis esmapilgul tundub võimatu. Mõnes mõttes on see hea, et me üritame aga samas me muretseme ka asjade pärast, mille muutmiseks me tegelikult võimelised pole. Kui elaksime mõtte järgi, mida üks budist on öelnud:,,Kui midagi on võimalik teha, siis tee seda. Kui midagi pole võimalik teha, ära muretse. Siis seda lihtsalt ei saa teha. Ära muretse.'' Arvan, et palju asju jääks tegemata. Tean ka omast käest, et on palju, mis esmapilgul tundub ilmvõimatu, kuid kui asja lähemalt uurides, saan ma sellega hästi hakkama ja leian oma probleemile lahenduse. Kindlasti antud asja tegemist ür...
Alkoholitarbimise mõju Eesti ühiskonnale - kas vajame uut lähenemist? „Kuidas vähendada alkoholitarbimist? Mida saab teha riik, mida inimesed ise?“ Kahju, mida Eesti riik alkoholi kuritarvitamise tõttu kannab on asjatundjate hinnangul 2-5% sisemajanduse koguproduktist, ehk siis umbes 10 miljardit krooni. Näiteks sama suur on ravikindlustuseelarve. Mis paneb ometi Eesti inimesi nii tohutult alkoholi kuritarvitama? Kogu aeg korrutatakse, et eestlased on vaiksed, tagasihoidlikud ja otse loomulikult endassetõmbunud. Eestlaste üks armastatumaid romaane „Tõde ja õigus“ on ka seda stereotüüpi vaid süvendanud. Ma mäletan, kuidas Pearu ja Andres käisid kõrtsis kesvamärjukest joomas. Kõik see toimus tavaliselt raske töönädala lõpus ja siis tarbiti ikka päris palju. Pearu ja Andres suutsidki üksteise vastu avameelsed olla ainult purjus olles. Kogu ühiskond edastab sarnast suhtumist väga üksmeelselt, nagu Pearu ja And...
annaabi.ee 
