Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

IVC-raamat (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

IVC-Raamat
Ekraani ülaosas paikneb Peamenüü riba. Peamenüü sisaldab käskude nimestiku, mille abil teostatakse mitmesuguseid toiminguid või avatakse uusi aknaid.
Failprogrammis täidetavad operatsioonid ( Dokumendid ), pearaamatu ülevaatus ( Pearaamat ), ettevõtte põhilised andmed (Ettevõtte andmed)
Parandamine – operatsioonid on seotud andmete sisestamisega, muutmisega, kustutamisega ja otsimisega.
Registridteatmike info
Aruanded - Koondaruanded
Haldus – teenus on avatud ainult administraatorile. Menüü sisaldab kahte punkti: Kataloogid è Kasutajad. Esimeses punktis näidatakse ära mapp kus asub andmebaas. Teises on kasutajate nimekiri. Andmebaasi administraator määrab paroolid ja andmetele juurdepääsutasemed igale kasutajale.
Kolmandas teostatakse andmebaaside struktuuride moodustamine ja dokumentide häälestamist.
Aknad – üheaegselt avatud akende (operatsioonide) nimekiri.
Abiteave – sisaldab täielikku instruktsiooni, igast aknast klahviga F1 abil tuuakse välja vastav abiinstruktsioon.
Kasutatud nupud:
trükkimine
- abi
- dokumentide või tabelis oleva kirje kustutamine. Nupule vajutamisel ilmub teade tabelirea kustutamiseks. Vastus OK lubab kustutamist , vastus Cancel - muudab kustutuse ära .
- rea kopeerimine
- uue dokumendi või tabelis kirje moodustamine.
- dokumentide või tabelis olevate kirjete korrigeerimine.
- andmete tagastamine väljakutsepunkti
- sisenemine teatmikusse
– andmete sorteerimine
– dokumentide või kirje otsing etteantud tingimuste järgi Otsingust.
– tabeli uuendamine
– info salvestamine
– lõikamine
- puhkus
- summeerimine
– lausendiste trükkimine
Teatmikud
Teatmikud on ühe- või kahetasemelise struktuuriga.
Ühetasemelised teatmikud kujutavad endast järjestikkuseid kirjed , millised asuvad akna ülaosas (Näiteks teatmik Artiklid) .
Kahetasemelised teatmikud koosnevad kahest omavahel seotud tabelist. Kõrgema taseme tabelis ( vaskpoolne tabel) tuuakse ära alumise taseme tabeli (parempoolne tabel) kirjete grupid (Tüübid).
Kui liikuda kursoriga vasakpoolse tabeli kirjetel, tuuakse parempoolsesse tabelisse välja vastava gruppi kirjed millel asetseb kursor .
Uute gruppide lisamine toimub vasakpoolses tabelis. Selleks asetatakse kursor tabeli lõpus olevale tühjale reale ja viimasesse tulpa sisestatakse uue grupi (tüübi) kood. Seejärel sisestatakse grupi nimetus kahes keeles. Kõik ülejäänud sümbolites andmed peale nimetuse sisestatakse ladina tähestikus.
Akna ülaosas olevates tabelites võime näha kogu teatmiku kirjeid ( ühetasemeline) või teatud grupi kirjeid (kahetasemeline).
Akna alaosas on ala info sisestamiseks, otsimiseks ja redakteerimiseks.
Juhtimisnuppude tähendused:
OK – Valiku kinnitus või tegevuse lõpp.
Katkesta – Tegevuse ära muutmine.
Uus – Uue kirje koostamine. Andmed sisestatakse akna alaosas. Uue kirje sisestamisel kahetasemelisse teatmikku on vaja eelnevalt valida grupp (tüüp), millesse kuulub uus objekt. Võimatu on sisestada uut kirjet kui kursor seisab grupil “KÕIK”, programm teatab “Vali tüüp!”. Tuleb vajutada nupule OK, valida vastav grupp (tüüp) ja teostada uus kirje.
Uus kopeeri – Uue kirje koostamine kopeerides kirjet ülemises tabelis millisel real seisab kursor. Uue kirje andmeid saab muuta akna alaosas.
Muuda – Kirjete korrigeerimine ülemises tabelis real kus asub kursor.
Kustuta – Kirje kustutamine ülemises tabelis real kus asub kursor.
Otsing – Otsingu käivitus ekraani allosas oleva kirje järgi.
Otsimine on võimalik iga näitaja järgi teatmikus. Otsimisel sümbolandmete järgi valitakse välja teatmikust need kirjed kus leidub etteantud sümbolite kombinatsioon. Leitud kirjed esitatakse akna ülaosas.
Kui otsing toimub kahetasemelises teatmikus ja ei ole teada millisesse gruppi otsitav kirje kuulub, siis on vajalik kursor asetada grupile “KÕIK” seejärel vajutada nuppu Otsing ja sisestada otsingu kriteeriumid. Positiivse tulemuse korral kursor peatub otsitava toote real. Kui on teada millisesse gruppi toode kuulub, siis otsingu režiimis valida Teatmikust vajalik grupp, vajutada nuppu Otsing ja viia sisse vastavad kriteeriumid. Positiivse tulemuse korral kursor peatub otsitava toote real.
Sortimine – andmete sorteerimine tulbas mille kohal on kursor.
Teine võimalus sorteerimiseks: igas teatmiku tulbas on tema pealkirja klikkides ja nupuga OK käivitamisel.

Vasakule Paremale
IVC-raamat #1 IVC-raamat #2 IVC-raamat #3 IVC-raamat #4 IVC-raamat #5 IVC-raamat #6 IVC-raamat #7 IVC-raamat #8 IVC-raamat #9 IVC-raamat #10 IVC-raamat #11 IVC-raamat #12 IVC-raamat #13 IVC-raamat #14 IVC-raamat #15 IVC-raamat #16 IVC-raamat #17 IVC-raamat #18 IVC-raamat #19
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RailiV16 Õppematerjali autor
Konspekt IVC-Raamatu kohta. Sisaldab pilte, seletusi jne.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
doc

MERIT AKTIVA KASUTAMINE FIRMA SISE-EESKIRJADES

Tallinna Majanduskool Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Karmen Küket RP099 MERIT AKTIVA KASUTAMINE FIRMA SISE- EESKIRJADES Referaat Juhendaja: Evi Kikas Tallinn 2011 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS.............................................................................5 1.1Kassatehingud.................................................................................................................... 5 1.2Arvestus arvelduskontodel.................................................................................................6 2. NÕUETE ARVESTUS...........................................................................................................7 2.1 Nõuded ost

Raamatupidamine
thumbnail
124
pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E

Raamatupidamise alused
thumbnail
34
doc

Finantsarvestus - Konspekt

RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluar

Finantsarvestus
thumbnail
31
odt

Finantsraamatupidamine

TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Airi Kruusel RP 11 Finantsraamatupidamine Ainetöö Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE LIIGENDAMINE ................. 5 2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine ...................................................... 10 4 KONTOD .

Finantsraamatupidamine
thumbnail
60
docx

Arvestuse alused eksamikonspekt

RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluar

Arvestuse alused
thumbnail
32
docx

Raamatupidamine I osa

Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa ­ AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus ­ see on raamatupidamiskohustuslase kohustus

Raamatupidamise alused
thumbnail
13
doc

Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega

RAKVERE GÜMNAASIUM Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega Koostaja: Malle Kasearu Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarvestuse olemus Majandusarvestus hõlmab ettev?

Majandus
thumbnail
25
doc

Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine

Majandusarvestuse ajalugu Ei maksa arvata, et majandusarvestuse süsteem on alles hiljuti meie kiusamiseks välja mõeldud. Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast. Inimestel oli ju vaja ka vanadel hallidel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Tänapäeval vist enam mitte väga hästi toimiv viis.. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge (millega ei taha ma muidugi väita, et tänapäeval on asi ülimalt keeruline, ei) ning siinkohal on rõõm tunnistada, et raamatupidamisarvestus kui meetod on olnud ja on kindlasti ka edaspidi pidevalt arenev. Näiteks juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsale kinnitatud nööride abil - piitsanööril oli iga maksja kohta tema suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seoti sõlm. Võla tas

Majandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun