50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eliise Kass
Õppematerjali autor
............... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud............................................................................................................9 8. Hagi esitamine..........................................................................................................11 9. Hagi tagamine.......................................................................................................... 12 10. Kinnisasja müük täitemenetluses...........................................................................13 11. Hagi tagamise avaldus............................................................................................13 12
Kaasaaitavad isikud on kohtuid abistavad subjektid. Neil puudub asja vastu isiklik huvi, oma tegudega ei mõjuta menetluse käiku. Neid kutsutakse kohtu või menetlusosalise algatusel, ise nad ei oma õigust protsessi astuda. Pooled on ts.kohtumenetlusõigussuhte subjektid ning nendel on isiklik materaalõiguslik huvi asja vastu tsiviilmenetluses. Tegemist on isikutega, kelle materiaalõiguste selgitamise ja kaitsmise huvides menetlus käib. Hagi korras lahendatakse pooltevaheline vaidlus. Hageja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav õigustatud subjekt, kostja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav kohustatud subjekt. Protsessi tulemusena saab öelda, kas poolte vahel oli materiaalõigussuhe või mitte, seega ei kattu alati õigustatud subjekt materiaalõigussuhtes hagejaga. Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu. Hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3
(3) Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. 11.Menetluskulu jaotus ja kindlaksmääramine § 162. Menetluskulude jaotus hagimenetluses (1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. (2) Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. (3) Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. (4) Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. § 163
Inimõiguste kohus on menetluse mõistlikkuse hindamiseks paika pannud järgmised kriteeriumid: asja keerukus; kaebaja enese käitumine; pädevate (kohtuhaldus) asutuste käitumine kohtute ajutise või ettenägematu ülekoormuse vähendamiseks; mis on kaebaja jaoks kaalul e asja prioriteetsus. Prioriteetseteks e kiiret lahendust nõudvateks asjadeks on inimõiguste kohtu seisukohast töövaidlused, mis puudutavad töötasu, vallandamist ja konkurentsipiiranguid; õnnetusjuhtumitest tulenevad kahjunõuded; asjad, milles kaebaja kannab vanglakaristust; politseivägivalla asjad; kohtuasjad, milles kaebaja tervislik seisund on kriitiline; asjad, milles kaebaja on kõrges eas; laste ja vanemate ning perekonnaeluga seotud vaidlused ning üksikisiku perekonnaseisu, tema õigus- ja teovõimet puudutavad vaidlused. Hüvitiste mehhanismid liigse viivitamise eest kohtulahendid Kudla v. Poola ja Scordino v.
Lisaks reguleerib lepingueelsetel läbirääkimistel tekkivat teavitamiskohustust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 95 (vt Riigikohtu 28. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12, p 15). TsÜS § 95 järgi tuleb lepingu sõlmimisel teavitamiskohustuse juures eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused. Kolleegiumi hinnangul tuleb nii eelviidatud kinnituste kui ka VÕS § 14 lg 2 kohaldamisel arvestada sellega, kas ostja võinuks saada andmeid (mh avastada puudusi) temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt müügieset ja müüja esitatud andmeid üle vaadates ehk kas puudused, mida ostja oleks saanud ise avastada, olid varjatud puudused või mitte (vt ka Riigikohtu 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 19).
dokumentide, laokirja alusel välja andma ning transpordivahendile laadima. 4.2. Kaupade vastuvõtmine või tagastamine väljaspool hoidja tööaega, peab olema eelnevalt kooskõlastatud hoidjaga. 4.3. Hoidjal on õigus Kaupu samal laopinnal ümber paigutada seda hoiuleandjaga kooskõlastamata. Hoidjal ei ole õigust Kaupu ümber paigutada ühest laost teise või ladustada kolmanda isiku juures ilma hoiuleandjalt eelnevalt nõusolekut saamata vastavalt LS paragrahvile 903. 4.4. Juhul, kui kaubad oma omaduste tõttu, millest hoidja ei olnud teadlik, ohustavad laos olevaid teisi kaupu või ladu või kahjustavad hoidjat mõnel muul viisil või on tekkinud kaubal muudatusi, riknemisi, teatab hoidja sellest viivitamatult kirjalikult hoiuleandjale ja laokirja valdajale. Juhiste mittesaamisel mõistliku aja jooksul, on hoidjal õigus asuda kaupa müüma, tegutsedes vastavalt LS paragrahvide 902 lg.3 ja 125 sätetele
A teatab C-le, et ei kavatse sellistel tingimustel mingit lepingut sõlmida. D-l A-le etteheiteid ei ole. Pärast järjekordset lärmakat nädalavahetust katkeb C kannatus ja kasutades aega, kui A on sõitnud perega ära, laseb paigaldada enda ja D vahelisele kinnistu piirile lukustatavad raudväravad ja liiklusmärgi ,,Eravaldus". Järgmisel päeval suvekodusse saabunud A sinna enam ei pääse. Kas ja millised on õiguslikud võimalused A-le juurdepääsu saamiseks? A saab tugineda Aõs §155-le millega ei tohi C takistada tee kasutamist A-le. §156 kohaselt kui tasu osas kokkuleppele ei saada siis määrab selle kohus. Pöörduda kohtu poole. PS §15 Omaabi -erandlikel olukordadel. Esitan avalduse kohtule. Meenutab negatoorhagi. Maakohus- tsiviil , kriminaal Hagita menetlus §477 Avalduses- Probleem, miks, mida ma saada tahan, hagi avamine §618 prim 3 §377 kiiremas korras läbivaatamine §477 prim 1 Kaasatakse kõik kohalikud elanikud menetlusse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid