Enesekehtestamise võtted (4)

Lähte Ühisgümnaasium

ENESEKEHTESTAMISE VÕTTED
Referaat



SISUKORD
1. Õigus mitte esitada põhjendusi ja õigustusi, miks üht- või teistmoodi käituti. 4
2. Õigus otsustada, kas võtta endale kohustus leida teiste inimeste probleemidele lahendusi. 5
3. Õigus meelt muuta 6
4. Õigus teha vigu ja nende eest ise vastutada 7
5. Õigus öelda: “Ma ei tea.” 8
6. Ei pea valmistama teistele inimestele heameelt , et nendega lävida 9
7. Õigus olla oma otsuste tegemisel ebaloogiline 10
8. Õigus öelda: “Ma ei saa aru.” 11
9. Õigus öelda: “Mul on ükskõik.” 12
KASUTATUD KIRJANDUS 14



SISSEJUHATUS
Otsustamine iseenda üle mõjutab mitmeti meie käitumist ning seda, kuidas endast ja teistest mõeldakse. Kuidas aga panna see üldine avaldus kõikidele arusaadavasse keelde, nii et seostuks igapäevaeluga? Kuidas saada aru sellest, et inimest manipuleeritakse, et rikutakse tema enesekehtestamiseõigust? Üks viis, kuidas seda mõista, on tagantjärele kahetsemine - kui öeldakse endale: “ Ma ei tea, kuidas see juhtus, aga mul on ebamugav ja halb, kuna mind tõmmati ahneks.” See tagantjärele kahetsemine ei aita paraku kaasa sellele, et edaspidi paremini toime tuldaks, kui mitte arvestada seda, et tõenäoliselt väldidakse edaspidi inimesi, kellega altminek seostub. Selleks, aru saada manipuleerimisest, hetkel, mil see toimub, on käesolevas referaadis välja toodud levinuimad manipuleerimisvõtted ning näidatud, kuidas ennast sellistes olukordades maksma panna.

Õigus mitte esitada põhjendusi ja õigustusi, miks üht- või teistmoodi käituti.

Õigus mitte põhjendada oma tegusid tuleneb peamisest enesekehtestamiseõigusest – otsustada ise lõplikult selle üle, milline olla ja mida teha. Kui otsustada ise oma käitumise üle, puudub vajadus seda teistele selgitada või lasta neil otsustada, kas see on õige, vale, korrektne , ebakorrektne või kuulub mõne muu nimetaja alla. Loomulikult on teistel inimestel võimalus ennastkehtestavalt öelda, et selline tegevus neile ei sobi. Seejärel tekib võimalus omakorda nende arvamust eirata või püüda jõuda kompromissile või arvestada teiste arvamust ning muuta oma käitumist vastavalt sellele. Otsustades ise oma käitumise üle, pole aga kellelgi õigust teie ja tundeid manipuleerimise abil mõjutada, nõudes teilt põhjendusi, et neid siis ümber lükata ja veenda teid eksimises. Sedalaadi manipuleerimise aluseks olev lapsik uskumus kõlab nii: “Sa pead oma käitumist teistele põhjendama, sest sa oled nende eest vastutav. Sa pead oma tegusid nende ees õigustama.” Tuleb meeles pidada, et inimene ei ole kohustatud mitte millekski, mida ta ise ei taha.

Õigus otsustada, kas võtta endale kohustus leida teiste inimeste probleemidele lahendusi.

Lõppkokkuvõttes vastutab igaüks ise oma heaolu, õnne ja edu eest siin ilmas. Võib olla kui tahes heatahtlik, kuid keegi ei saa tagada teisele inimesele vaimset stabiilsust, rahulolu või õnne. Kellelegi võib küll ajutiselt heameelt valmistada, tegutsedes tema tahtmise järgi, kuid sel inimesel endal tuleb teha tööd, valada higi, kannatada valu ja tunda hirmu nurjumise ees, et jõuda elukorralduseni, mis lubab tal olla õnnelik. Kuigi võib tunda teistele nende muredes kaasa, seisneb inimeseks olemise reaalsus selles, et igaüks peab oma probleemidest ise jagu saama, õppides iseseisvalt toime tulema . Tunnistamata, et vastutada tuleb ainult iseenda eest, võivad teised inimesed manipuleerimise abil mõjutada inimese käitumist, esitades oma probleeme mõjutatava omana. Sedalaadi manipuleerimise aluseks olev lapsik uskumus kõlab nii: “ Sul on kohustused endast suuremate ja tähtsamate institutsioonide ees, mille teised inimesed on elu korrastamiseks loonud. Sa pead ohvriks tooma oma väärtushinnangud, et need süsteemid edaspidi püsiks. Isegi kui need süsteemid alati ei toimi, pead ennast painutama ja muutma ennast, mitte süsteemi. Kui asjaajamises süsteemiga tekib probleem, on need sinu probleemid, mille eest süsteem ei vastuta.”
Selline uskumus on väär ning iga ennastkehtestav inimene peaks uskuma enda otsustusvõimesse ja otsustusvõimalustesse.

Õigus meelt muuta

Keegi inimestest pole muutumatu ja jäik. Meelt muudetakse, leitakse paremaid tegutsemismooduseid, muudetakse isegi oma eelistusi, aja ja olude muutudes teisenevad ka huvid. Igaüks peab tunnistama, et tehtud valikud võivad mõnes olukorras kasuks tulla ja mõnes mitte. Et säilitada side reaalsusega, hoolitseda enda õnne ja heaolu eest, tuleb leppida sellega, et meelt muuta on eluterve ja normaalne. Meelt muutes, võivad teised valiku vastu võidelda manipuleerimise abil, mis põhineb jällegi lapsikul uskumusel. “ Kui sa oled endale üks kord kohustuse võtnud, ei tohi sa meelt muuta. Kui sa meelt muudad, peab miski olema viltu. Sa pead oma uut valikut põhjendama või tunnistama oma eksimust. Kui sa eksisid, näitasid sa ühtlasi, et oled vastutusvõimetu, sa võid taas eksida ja probleeme tekitada. Seetõttu ei saa sul lasta iseseisvalt otsuseid vastu võtta.”
Ennastkehtestav inimene aga järgib reeglit, mis ütleb, et meelt muuta on lubatud.

Õigus teha vigu ja nende eest ise vastutada

Keegi pole täiuslik. Eksimine kuulub inimeseks olemise juurde. Õigus teha vigu ja nende eest vastutada iseloomustab osa inimeseks olemise reaalsusest. Sellegipoolest ollakse vastuvõtlikud manipuleerimisele, mida teised kasutavad oma eesmärkide saavutamiseks, kui me ei tunnista, et eksimused on lihtsalt eksimused. Paljud usuvad, et eksimus on midagi “halba” ja see tuleb lunastada “õige” käitumisega. Sellest uskumusest lähtutaksegi manipuleerimisel. Antud reegli kohta kehtib taas lapsik uskumus. “ Eksida ei tohi. Eksimused on valed ja tekitavad teistele inimestele probleeme. Kui sa eksi, pead end süüdi tundma. On tõenäoline, et sa eksid veelgi ning tekitad veelgi probleeme, mistõttu sa ei suuda korralikult toime tulla ega õigeid otsuseid teha. Et sa probleemi ei tekitaks, peavad teised inimesed sinu käitumist ning otsuseid kontrollima; nii saad sa heastada neile tehtud halva.” Sellise uskumusega kohtub tavaline inimene igapäevaselt, kuid tuleb õppida meeles pidama enda õigusi.

Õigus öelda: “Ma ei tea.”

Enesekehtestamisõiguste hulka kuulub ka õigus ise otsustada, mida tahta, ilma, et enne asja kallale asumist oleks vaja kõike teada. Õigus on öelda “ Ma ei tea” andmata silmapilkselt vastust küsimustele, mida võidakse esitada. Lapsik uskumus: “ Sul peavad olema valmis vastused kõikidele küsimustele, mis puudutavad sinu tegude võimalikke tagajärgi. Kui sa vastuseid ei tea, ei anna sa endale aru probleemidest, mida sa teistele inimestele võid tekitada. Järelikult oled sa vastutustundetu ning sind tuleb kontrollida.” Keegi ei saa ega tohi sundida inimest alluma teise isiku kontrolli alla. Iga ennastkehtestav inimene suudab teha ka teistele selgeks, oma õiguse mitte teada kõiki vastuseid.

Ei pea valmistama teistele inimestele heameelt, et nendega lävida

“Ükski inimene pole üksik saar”, ütles John Donne ja see kõlab vägagi mõistlikult. Siit sammuke edasi minna ning öelda, et kõik inimesed on vennad või sõbrad, ületab aga igasuguse terve mõistuse piiri. Kõigi sõber pole kellegi tõeline sõber. Igasugune tegevus leiab negatiivse vastukaja. Maailm on täis erinevaid inimesi ja erinevaid arvamusi . Lapsik arvamus, mida tuleks vältida uskumast : “ Sa pead saavutama nende inimeste poolehoiu, kellega sa suhtled, muidu võivad nad hakata su teele takistusi seadma. Ellujäämiseks on vajalik teiste heakskiit . Inimestele meeldida on ääretult oluline.” Kõigile meeldida on lausa praktiliselt võimatu. Seepärast ei tohiks karta mitte-meeldimise tulemusi. Teele paisatud takistused ebameeldivate inimeste poolt on enda kehtestamisel alati ületatavad.

Õigus olla oma otsuste tegemisel ebaloogiline

Loogika on mõtlemisprotsessi tulemus, mida aeg ajalt kasutatakse otsuste tegemiseks. Sellegipoolest pole kõik loogilised väited reaalsed ning loogiliselt mõeldes pole alati võimalik ennustada, mis antud olukorras juhtub. Iseäranis kahtlane on loogika kasulikkus siis, kui tegemist on inimeste vajaduste, eesmärkide ja tunnetega. Sageli on tunded mõne asja või inimese suhtes segased ning alati pole võimalik langetada loogilist otsust. Lapsik uskumus: “ Sa pead järgima loogikat, sest nii tulevad paremad otsused, kui keegi meist muidu teha suudab.” Loogiline mõtlemine aga ei pruugi aidata mõista vajadusi ega tahtmisi. See ei aita ka lahendada probleeme, mis on tekkinud vastukäivatest motiividest. Seega on ebaloogilisus otsuste tegemisel vägagi soovitatud, kuna sageli on ebaloogilisus just see inimese oma mõte või idee, mis võib vahest loogika alla mattuda.

Õigus öelda: “Ma ei saa aru.”

Sokrates on öelnud, et tõelise tarkuseni jõuab inimene alles siis, kui ta mõistab, kui vähe ta teab elust, iseendast ja ümbritsevast maailmast. Mitte keegi meist pole nii taiplik ja nii hea analüüsivõimega, et aru saada kõigest, mis ümberringi toimub. Õpitakse oma kogemustest ja tihti õpetavad kogemused, et eelarvamused ei pruugi õiged olla ning võivad viia eksiteele. Lapsik uskumus: “ Sa pead teiste inimeste vajadusi ette aimama ning vastavalt neile tegutsema, muidu ei tule lahkhelideta kooselust midagi välja. Sa peaksid taipama, milles need vajadused seisnevad, ilma, et tekitaksid probleeme juurde sellega, et sunnid teist oma vajadusi selgitama. Kui sa ei saa ilma pideva korrutamiseta, mida teised inimesed tahavad, siis ei suuda sa teistega üksmeelselt koos elada ning oled vastutustundetu või rumal.” Õigus öelda, et ei saa aru, on tegelikult väga lihtne ettekääne muuta oma elu lihtsamaks. Ja selleks on kõigil täielik õigus. Tihti toob selle õiguse kasutamine rohkem kasu kui eelarvamused, mis võivad vahel teisi inimesi solvata.

Õigus öelda: “Mul on ükskõik.”

Nagu näha, on kõigis referaadis kirjeldatud enesekehtestamisõigustes palju kattuvat, sest need on kõigest detailsemad variandid peamisest õigusest – õigusest teha ise enda üle lõplikke otsuseid. Uskudes väidet: “Kuna sa oled inimene, oled s ebatäiuslik ja sul on palju vigu. Sa pead katsuma neid puudusi korvata, püüdes end parandada, kuni saavutad täiuslikkuse kõiges. Inimesena ei lähe sulle viimase saavutamine arvatavasti korda, aga sellegipoolest pead sa tahtma end parandada. Kui keegi annab sulle nõu, kuidas sa saaksid enda parandada, oled sa kohustatud neid juhtnööre järgima. Kui sa seda ei tee, oled rikutud, laisk ja kõlvatu ning seetõttu ei vääri sa mitte kellegi, isegi mitte iseenda austust .” Lastakse ennast tuhandel eri viisil manipuleerida, piiriks ainult manipuleerija leidlikkus. Selline uskumus on täielik altminek. Inimene peab uskuma iseendasse ja vajadusel ütlema: “ Mul on ükskõik.”




KOKKUVÕTE
Kõik referaadis mainitud enesekehtestamisevõtted on ääretult lihtsalt enesekindlale inimesele. Enesekriitilisele inimesele on nende reeglite järgmine keeruline, kuid proovimisel avastab ta tõenäoliselt, et õigused ja enese kehtestamine tõstavad tegelikult enesehinnangut. Enesekindel inimene tekitab omakorda teiste austust ning vähendab manipuleerimise katseid. Ainuke raskupunkt enesekehtestamisel on reeglite selgekstegemine ja nende järjekindel järgmine vastavalt enda soovile ja tahtmisele.

KASUTATUD KIRJANDUS

Manuel F. Smith, Kui ütlen ei, tunnen end süüdi, 2004, OÕ Väike Vanker