Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti imetajad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis neid ohustab?
  • Mis on talveuni?
  • Mis on taliuinak?
  • Miks Eestisse toodi?
  • Miks neid kaitstakse?
  • Mis neid ohustab?
  • Mida inimene neilt saab?
  • Mida tähendab inimkaasleja ?
  • Milliseid haigusi?

Lõik failist

Eesti imetajad
Eestis on 65 liiki imetajaid . Kas sa tunned neid? Ava http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist11.ht m ja tutvu välimuse ja kohastumustega. Püüa täita tabel ja nimetada võimalikult palju erinevaid imetajate liike
Millised Eesti imetajad ….
Nimeta liigid
Vasta küsimustel
esinevad Eestis kõige arvukamalt?
1. metskits 2.halljänes
3. metssiga 4. pruunkaru
5. põder 6.rebane
Miks arvukad?
Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi
on seotud siseveekogudega ?
1.ondatra 2. saarmas
3. kobras
Nimeta nende kohatumusi vee-eluga?
Näiteks kopral on lai saba, nad oskavad ka hästi ujuda
on seotud Läänemerega?
1. hallhüljes 2. viigerhüljes
Mis neid ohustab?
Veereostus, liiga soojad talved .
magavad talveund?
1. siil 2. pähklinäpp
3. nahkhiir
Mis on talveuni ?
Talveuni on imetajate sügav tardumusseisund, ajal kus ilmastikuolud on rasked ja toitu on vähe ringluses.
teevad taliuinakuid?
1.karu 2. kährik
3. mäger
Mis on taliuinak ?
Taliuinak on püsisoojaste loomade eriline puhke seisund ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. See sarnaneb väga sügava unega, looma elulised näitajad taliuinaku ajal väga suurel määral ei muutu.
on võõrliigid?
1. mink 2.kährikkoer
3. ondatra 4. maral
Miks Eestisse toodi?
Loomastiku uuendamisel ning jahinduse eesmärgil.
on loodukaitse all III kategoorias?
1.ahm 2.saarmas
3. pähklinäpp 4.kasetriibik
5.lagrits 6. pringel
Miks neid kaitstakse?
Sest neid jääb järjest vähemaks , kriitiline langus
on loodus-kaitse all II kategoorias?
1. 11 liiki ………………………..
1. Suurkõrv
2.Veelendlane, 3.Habelendlane, 4. Kääbus -nahkhiir, 5.Pargi-nahkhiir, 6.Suur-nahkhiir 7.Põhja-nahkhiir 8. Tiigilendlane 9.Tõmmulendlane,
10.Viigerhüljes 11.Hallhüljes
Mis neid ohustab?
talvituspaikade vähesus, kemikaalide kasutamine putukatõrjes ning keskkonna reostumine.
on loodus-kaitse all I kategoorias?
1.lendorav
2.euroopa naarits
Miks elupaiku vähe `
1. vanade metsade kadumine (hävitamine)
2. elupaikade killustumine
on putuk-toidulised?
Harilik siil, kaelussiil , mutt , vesimutt , kääbus-karihiir, laane -karihiir, mets-karihiir, väike-karihiir
on kütitavad ulukid?
põder, punahirv , metskits, pruunkaru, ilves, hunt, hallhüljes, punahirv
Mida inimene neilt saab?
Liha, nahka, saab ka näiteks põdrapeast topise teha ja seinale panna
on inimkaaslejad?
koduhiir, rändrott , prussakad
Mida tähendab inimkaasleja ?
Loom, kes elab inimese lähedal ja saab sellest kasu (nt toit), kuid pole kodustatud
. on
taimtoidulised
Põder, halljänes, metskits, lammas
Millised kahjustavad noort metsa?
Halljänes ja põder
võivad levitada inimesele haigusi
Rändrott, rebane, kährik
Milliseid haigusi?
Näiteks Rebane võib tekitada metsamarutauti, rändrotiga võivad kaasneda erinevad katkud
Koosta toiduahelad, kus esinevad järgmised liigid.
1. Vahtraleht (kõdunenud)→ vihmauss → mutt → valge- toonekurg
2. nõges→ kobras→ hunt→pruunkaru
3. plankton→ kilu → tursk→ hallhüljes
4. lille nektar → liblikas → suurkõrv
Allikas: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/CASFIB.ht m
Koprad on taimtoidulised. Suvel eelistavad nad süüa rohttaimi: nõgest, angervaksa, pilliroogu jne. Talvel toitub peamiselt enda langetatud paju, haava ja kase, harvemini lepa koorest ja noortest okstest .
Eesti imetajad #1 Eesti imetajad #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mikuke_ Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Eesti imetajad

Eesti imetajad Eestis on 65 liiki imetajaid. Kas sa tunned neid? Ava http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist11.htm ja tutvu välimuse ja kohastumustega. Püüa täita tabel ja nimetada võimalikult palju erinevaid imetajate liike Millised Eesti Nimeta liigid Vasta küsimustel imetajad .... ... esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane ... on seotud 1.ondatra 2

Bioloogia
thumbnail
5
docx

Eesti imetajad

Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp

Eesti loomad
thumbnail
5
docx

Eesti imetajad

Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp

Eesti loomad
thumbnail
2
doc

KT kordamine imetajad ja roomajad

Arvestuslik töö imetajatest ja roomajatest Imetajad kordamisküsimused arvestuslikuks tööks 1. Nimetage Eesti looduses elavate imetajate seltsid ja teadke liigid igas seltsis. 2. Mitu imetajate liiki elab Eestis? 3. Eesti imetajate eluviis, toitumine, pojad (metskits, metssiga, põder, ilves, hunt, rebane, karu, mäger, saarmas, kobras, ameerika naarits, metsnugis, hall ja valgejänes, kährikkoer, rebane, pringel, hallhüljes, suurkõrv) 4. Kes Eesti imetajatest magavad talvel? 5. Võrdle imetajate koljusid - näriline ja kiskja (kobras või rott ja hunt), putuktoiduline ja kiskja (siil ja rebane, sõraline ja kiskja (metskits ja ilves), putuktoiduline ja näriline 6. Tunne imetajate koljusid vastavalt tehtud tööle tunnis (imetajate õppekogumik koljude lühimääraja natmuseum.ut.ee kodulehel saadaval) 7. Tunne Eesti imetajad välimuse järgi (fotod) 8

Eesti loomasik
thumbnail
34
docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

Eesti imetajad Kui palju on Eestis imetajaliike? Vähemalt 63 Imetajate süsteem Klass: imetajad Selts: putuktoidulised; närilised; kiskjalised; sõralised Sugukond: veislased, hirvlased Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces)  Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud.  Esivanemate olulisem jahiuluk.  Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus

Bioloogia
thumbnail
20
docx

LOOMADE UURIMUSTÖÖ 2013

välja arvatud selgroo puudumine. Suurim selgrootu, hiidkalmaar võib olla üle 16 meetri pikk, kuid ta on väga erandlik. Suurem osa selgrootuid on tillukesed ja paljud elavad ligipääsmatuis elupaikades, mis seletab miks neid ikka veel selgroogsetega võrreldes nii kehvasti tuntakse. PÜSISOOJASED JA KÕIGUSOOJASED LOOMAD Enamik loomi on kõigusoojased (ehk ekotermilised), mis tähendab, et nende kehatemperatuur sõltub ümbruskonna temperatuurist. Linnud ja imetajad on püsisoojased (ehk endotermilised), mis tähendab, et nende keha genereerib ise soojust ja säilitab alalist sisetemperatuuri, hoolimata välistingimustest. Kehatemperatuuri erinevused avaldavad mõju loomade eluviisile, sest looma keha funktsioneerib soojana paremini. Kõigusoojased loomad, nagu roomajad, kahepaiksed ja putukad, toimivad soojas väga väledalt, aga temperatuuri langedes nende kehategevus aeglustub. Nad saavad päikesepaistel koguda veidi

Bioloogia
thumbnail
30
doc

Eesti imetajad

Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Välimus - Hunt on 110–160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30–50 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35–50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas

Loodus
thumbnail
46
doc

Erizooloogia lühikonspekt

HÕIMKOND RÕNGUSSID ehk anneliidid bilateraalsümmeetrilised lülistunud kehaga nahklihasmõik NS nöörredeltüüpi meeleelundid: täppsilmad, kompimis- haistmis ja maitsmismeel kehaõõs sageli kambriline vereringe suletud avatoruneerud KLASS HULKHARJASUSSID e polüheedid: Parapoodidel arvukalt harjaseid. Mereloomad. Harjasliimukas, liivatõlv, merihiir, punane süstlõpuslan. Bylgides sarsi, kuni 6 cm, harva ka Eesti rannavetes KLASS VÄHEHARJASUSSID e oligoheedid : Paraopoodid puuduvad, harjased vahetult kehaseinas. Peapiirkond nõrgalt eristunud. Kombitsaid ja palpe tavaliselt ei ole. Hermafrodiidid. Tuntakse ligi 2500 liiki. Magevee ja pinnasevormid, riimvee ja merevorme leidub vaid üksikuid. Harilik vihmauss, harilik mullauss, harilik valgeliimukas. KLASS KAANID e hirudiniidid: Keha ees- ja tagaosas iminapad. Iminappadega kinnitub kaan substraadile, kuid võib ka vabalt ujuda

Ökoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun