TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Eelkoolipedagoogika osakaond MIDA TÄHENDAB ÜLDÕPETUS LASTEAIAS JA KUIDAS SEDA RAKENDADA Iseseisev töö Juhendaja: Tallinn 2009 Üldõpetuse juured ulatuvad juba 19. sajandi lõpul maailma eri paigus kõlapinda leidnud reformpedagoogikasse. Eestisse jõudsid üldõpetuse põhimõtted 20. sajandi algul eeskätt Johannes Käisi ja Jüri Parijõgi kirjutiste ja kooliuuendusliku tegevuse kaudu.
Rühm Vanem rühm Periood 26.- 30. oktoober 2009 Eesmärgid Üldoskused Lisaks emale-isale ja õdedele-vendadele, saab laps aru, kes on vanavanemad, vanavana-vanemad, teab oma onusid ja tädisid. Mina ja Laps oskab nimetada, kus tema vanavanemad, vanavana- keskkond vanemad ja onud-tädid elavad (linnas, maal, linnaosad). Keel ja kõne Laps saab aru kuuldust ning suudab küsimustele vastata. Matemaatika Laps koostab kahe kujundite hulga järgi matemaatilisi jutukesi (naised sugupuus ringid, mehed ruudud). Kunst Laps valmistab sugupuu erinevaid tehnikaid kasutades. Laps kleebib sugupuus ringidele ja ruutudele pildid pereliikmetest. Muusika Laps laulab laule, mis räägivad perekonnas...
Õpetamine ja refleksioon Küsimused: 1. Kirjeldage mäluprotsesse meeldejätmist, säilitamist ja reprodutseerimist lastel ( KELA eelkooliealistel lastel, HUM + KÕM kooliealistel lastel). Millised sisemised ja välised tegurid võivad mälu häirida? 2. Mis on funktsionaalne keeleoskus? Kuidas saab õpetajalasteaias/koolis toetada laste funktsionaalse keeleoskuse arengut? 3. Millised tegurid mõjutavad lapse sotsiaalsete oskuste arengut (kodus, lasteaias/koolis jm). Nimetage vähemalt 5 tegurit. Millised negatiivsed tagajärjed võivad olla laste puudulikel või vähestel sotsiaalsetel oskustel? 4. Tooge vähemalt 5 näidet, kuidas füüsiline liikumine on seotud laste vaimse ja emotsionaalse tervisega? 5. Analüüsige väärtuskasvatuse olulisust kodus ja lasteaias/koolis. Milliste arendamine lastel on teie arvates tänapäeva ühiskonnas kõige olulisem? 6. Mis põhjusel peaksid õpetajad arvestama õpilaste individuaalsete erinevustega õppetöö planeerim...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alusharidus KAALB-1kõ UURINGU KIRJALIK ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja:Riin Seema Koostaja: Kadi Kuusküll Tallinn 2015 Füüsilise keskkonna parandamine Õuealal välja vahetatud vananenud ja amortiseerunud vahendid. Paigaldatud uued, kaasaegsemad. Renoveeritud varjualune vihmase ilmaga õuesviibimiseks. Mänguväljaku vahendite uuendamine, siseteede uuendamine, jalgrattaraja uuendamine Õuevärava lukustamine, mänguväljakud ,,Piraadi laev", ,,Lamav politseinik" värava taga, parkla valgustus. Korrektne ja turvaline õueala (aed), loodusrada Kehtna parki, projekt IF turvafondi (lamavad politseinikud), mänguväljak turvaliseks, videovalve, liivavahetus liivakastides Jalgratta- ja liiklusraja planeerimine ning märgistamine. Psüh...
Referaat LAPSE KÕNE ARENG 0-7nda ELUAASTANI Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel........................
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP 2 KÕ Maie Müürsepp VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 DANIIL ELKONIN...............................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................4 1.2. Elkonin mängust..............................................................................4 1.3. Esemeline tegevus............................................................................5 1.4. Mängu arengu aspektid.........
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas.......................................................
MONTESSORI PEDAGOOGIKA Maria Montessori (18701952) Ta oli psühhiaater, arst, õpetaja ning uute humanitaarsete ideede eest võitleja Juhtis nõrgamõistluslike laste kooli aastatel 18991901 1906. aastal täitus Maria ammune unistus avati esimene Montessori Lastemaja Eestis on Montessori põhimõtetest lähtuvad lasteaiad nt Kalevipoeg ja Sinilill Montessori põhimõtted "Last ei saa kasvatada, lapsel tuleb lasta kasvada" Täiskasvanu valmistab ette ümbruse Pedagoog on nähtamatu abiline, kes peab olema vajadusel abiks, aga ei tõmba lapse tähelepanu endale Pedagoogika alustoeks on kord Laps vajab arenguks vabadust ning spontaansust Tunnid peavad olema kolmeosalised Täiskasvanu peab laskma lapsel töösse süveneda, mitte teda pidevalt kiitma ja keelama PÕHILINE EESMÄRK ON STIMULEERIDA LAPSE ENESEKASVATUST, ISEÕPPIMIST, ENESEARENDAMIST! Montessori õppevahendid 1. Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid (avamine, sul...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond RAAMATUTE KOKKUVÕTE Õppejõud: prof. M. Veisson Tallinn 2010 Lühikokkuvõte raamatutest: Kõrgesaar, J.(2001). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus. ( 85 lk ) Lapse arengu hindamine ja toetamine (2008). Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus. Kirjastus Studium. ( 72 lk) Rogers, B.(2009)
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevus...
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik
TEGEVUSE KONSPEKT TEGEVUSE VALDKOND: Liikumine TEGEVUS: Üldkoormavad harjutused palliga. LASTE VANUS: 6 - 7 KOOSTAJA: A.R. : EESMÄRGID: Laps tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu. Laps peab kinni korrareeglitest. Laps teab ja oskab kasutada erinevaid kõnni- ja hüplemisevorme. Laps oskab sooritada harjutusi koos palliga. Laps oskab arvestada teiste lastega. Laps mängib liikumismängu ja saab aru mängu põhimõttest. VAHENDID: vile, pallid. Tegevuse käik Aeg Tegevuse etapp, õpetaja tegevus Lapse tegevus Märkused Sissejuhatus Õpetaja vilistab ja käsib rivvi minnes lastel palli Võtavad korvist igaüks palli ja kogunevad ühte Pallikorv on seina ääres. 5 kaasa võtta. viirgu paigale. minutit Räägib mida tänases tegevuses tehakse. ...
TÖÖVÕTTED LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE ARENDAMISEKS. 1. Riietumine Eesmärgid: Lapsed õpivad riietuma ning ennast ise riidesse panema. Vajaminevad vahendid: püksid, särk, sokid, seelik, korv, müts, sall, kindad, jope, nukud, nukuriided, pliiatsid, paberid. 1. Vajaduse määratlemine Kuidas ennast ise riietada, millises järjekorras ja kuhu vastavad riided selga pannakse. 2. Sissejuhatus Lastelaulu kuulamine makilt ja kaasa laulmine. Kes mind ikka aitab, kes mind ikka aitab? Emme hea, emme hea. Püksid jalga mulle, särgi selga mulle? Emme hea, emme hea. Kes mu peakest paitab, kes mu põske paitab? Emme hea, emme hea. Lapsed istuvad laulu kuulates koos õpetajaga vaibal. Peale laulu hakkab õpetaja küsimusi küsima: kes sind riidesse aitab? Kas sa ilma emme või issi abita ka oskad ennast riidesse panna? Kuidas sa paned pükse jalga? Kuidas sa paned särki selga? 3. Sotsiaalse oskuse komponentide määratlemine. Pükste, särgi, sokkide selga panek...
TEGEVUSE KONSPEKT TEGEVUSE TEEMA: Sõnade moodustamine, kirjutamine, häälimine. TEGEVUSE VALDKOND: Eesti keel ja kõne TEGEVUS: tähtedest oma nime moodustamine ja häälimine. LASTE VANUS: 6. aastased KOOSTAJA: A.R EESMÄRGID: Laps laob oma nimetähed õiges järjekorras lauale, oskab kirjutada oma nime, kordab järgi näpumängu salmi. EELDUSED: laps tunneb oma nime tähti, teab mis on häälimine ning oskab oma nime häälida. VAHENDID: nimetähed, liim, paberid, kirjutusvahendid. Tegevuse käik Aeg Tegevuse etapp, õpetaja tegevus Lapse tegevus Märkused (min) Sissejuhatus Lapsed tähelepanu! Istume iga üks oma laua Lapsed istuvad laudade taha. taha! 5minutit Teie laudade peale on pandud tähed. Nimetage, mis tähti teie laual on! Lapsed nimetavad tähti. Mari, millised tähed sinu laual on? Mari: ,,Mul on I, A, R, M." ...
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia,
Eelkoolipedagoogika mõisted Valiku valdkonda kuuluvatest mõistetest koostas eelkoolipedagoogika õppejõud MA Jane Rätsep Algharidus (primary education)- üldhariduse esimene aste, lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus ning algteadmised inimesest,loodusest ja ühiskonnast. Tänapäeval arenenud riikides enam ei eristata, kuna kohustuslik on põhiharidus. Alusharidus (early childhood education)- teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.
algkool. Ühtlasi tõuseb esile individuaalsuse probleem. (Eisner 1985: 18) Käis toob kasvatuse sihtidena esile järgmised: aktiivse tegevuse loomine lastele, mis hoiab eemale pahedest, tahtekasvatuse soodustamine, iseseisvuse kasvatamine, ettevalmistamine ühiskondlikuks eluks ja iseloomu kasvatamine kui lõppsiht. (Eisner 1985: 20) - Millised on peamised erinevused ja sarnasused Fröbeli ja Montessori põhimõtetes mida C. H. Niggol on leidnud? -Võib pidada eelkoolipedagoogika rajajaks. Ta arendas edasi Fröbeli ideid ning tutvustas laialdaselt Montessori mõtteid (1921 raamatu „Fröbel ja Montessori“) -“Kasvatuse radadelt“, esimene osa kasvatusest ja kasvataja omadustest ning teine osa kirjeldab õpetust lasteaia tööst. M. Montessori (1870 – 1952) pedagoogika Teaduslik ja eksperimentaalne lähenemine lapsele “Aita mind, et saaksin seda ise teha”
2. Liikumismäng „Kelle auto jääb garaažita?“(3a – 4a). Mängu eesmärk – Tähelepanu arendamine. Laps saab selgeks „Kelle auto jääb garaažita“ mängureeglid. Mänguks vajalikud vahendid – Papist või vineerist autoroolid, ringid või rõngad ja autosõidu muusika. Ettevalmistus mänguks – Enne mängima minekut valmistab õpetaja ette saali: asetab mänguväljaku põrandale laste arv rõngaid ja paneb mänguvalmis muusikapala. Saalis tutvustab õpetaja lastele mängu sisu ja selgitab mängureegleid ja seejärel jagab lastele autoroolid. Mängu võidab laps, kes jõuab kõige kiiremini viimasesse garaaži. Mängu reeglid – 1. Lapsed ei tohi liikuda ainult ümber rõngaste, vaid kogu mänguväljaku ulatuses. 2. Lapsed ei tohi enne garaaži minna, kui muusika katkeb. 3. Lapsed peavad liikuma ühes ja samas suunas, et vältida kokkupõrget kahe lapse vahel. Mängu kirjeldus – Lastel on käes rool. Muusika saatel, matkides auto roolimist, liiguvad lapsed mänguvä...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri:
igakülgsele arengule ja mäng on peamine lapse kasvatamisel. Täiskasvanu sealjuures peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. Johann Heinrich Pestalozzi- rahva tulevane heaolu peaitub õigesti kasvatatud lastes. Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuses, kus on oluline roll täiskasvanupoolsel juhtimisel. Ta töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused, laste perekonnas kasvatamise ja õpetamise metoodika. I lasteaia/eelkoolieelse asutuse töötas välja sakslane Friedrich Fröbel. Ta töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Inimese kujunemine lapseeas algab läbi mängu, mäng on võti välismaailmaga suhtlemiseks. Mängul on kolm põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud, 3) aiahooldus (lasteaias oli
ja lapse vahel. Töötas välja mängupedagoogika. Leidis, et inimese kujunemine lapseaes toimub läbi mängu, mäng võti välismaailmaga suhtlemiseks. 3 põhialust: mänguvahendid(annid ja tegevused), liikumismängud, aiahooldus. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid. Metoodilis-didaktilise vahendite süsteem ehk ANNID(Gaben). Põhilised annid: kuup, kera ja silinder. EESTI EELKOOLIPEDAGOOGIKA Esimene lastehoid 1840.aastal. Elisabeth Üxküll- Väikelaste Hoiuasutus. Õpe saksa keeles. Sindi lasteaed avati 1892.aastal Esimene Eesti lasteaed avati 1905.aastal Tartus. Eelkoolipedagoogika rajajaks Eestis võib pidada C. H. Niggol. Maailmavaatelt oli kristlane. Koostas mitmeid õpikuid vene keele õptamiseks ja oli aktiivne tööõpetuse entusiast. Õpetas Tartu Lasteaednike Seminaril. Pooldas Fröbeli metoodikat, leidis, et see vastab paremini laste vajadustele
Näpumäng: „Päikesele külla” Meil on külas muinasjutt „Päikesele külla”, (Matkid sõrmed laiali päikeseketast) laseme need tegelased, oma tuppa tulla. Tibu, tibu, tibu (tõstad kordamööda üles 10 sõrme) jänes, harakas ja tigu. Part, siil, pilv ja päikene, tore seltskond väikene. Loendamine. Kokku kümme neid sai, teeme neile pika pai. (Käed teevad teineteisele pai).
Liikumismäng: „Päike ja tibud” Vahendid: Peakatted- päike, pilv ja kanaema. Üks laps on päike, üks tume pilv ja üks kanaema. Ülejäänud lapsed on tibud. Mängu käik: Päike käib ringi ja laotab kõikjale oma kiiri (laiutab kätega) Kanaema koos poegadega tuleb õue ja hakkab rõõmsalt siblima ning ringi sibama. Siis ilmub väljakule tume pilv, kes hakkab tibude poole tulema. Kanaema jääb paigale, tibud jooksevad pilve eest kanaema juurde varjule. Tegelased vahetuvad, mäng kordub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
