BERLIINI MÜÜR Daniel Felert Arina Borissenko Berliini müür oli betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne- Berliini Saksa DV-st (Demokraatlik Vabariik). Müür oli üks Külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümboleid. Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste- piirirajatiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne- Saksamaaga. BERLIINI MÜÜRI EHITAMINE Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände PÕGENEMINE LÄÄNE- SAKSAMAALE Aastail 1949–1962 4 miljonit inimest Aastail 1962–1989 suutis põgeneda ainult 5000 inimest See näitab Berliini müüri efektiivsust BERLIINI MÜÜRI VALVAMINE Ida-Saksamaa poolelt valvas Berliini müüriks nimetatavat piiri umbes10 tuhat sõdurit, (323 kaevikut, 165 valvetornil) Müür ise oli 13km pikk ja neis paikades, kus betoonsein puudus, takistasid piiriül...
Berliini kriis ja Berliini müüri ehitamine 1961.a 9.a Berliinikriis194961 Esimene Berliini kriis oli 1949, toimusid rahva väljaastumised ke juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Põhjusteks oli see, et ei e tase suudetud luua ühtset Kolmas tase Neljas tase demokraatlikku Saksamaad Viies tase NSVL ei lubanud. NL armee surus väljaastumised maha. Berliinikriis194961 Kõige hullem kriisiaasta oli Berliini müüri ehitamise ajal. NL ehitas Berliini müüri. NSVL tahtis allutada LääneBerliini Berliini müür oli piiriks Ida ja LääneSaksamaa vahel. ...
Berliini kriisid Sissejuhatus Berliini blokaad Berliini kriis Berliini blokaad 24. juuni 1948-11. mai 1949 Toimus Berliini linnas Saksamaal. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareform,mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne-Berliin sõltuks neist. Saksama lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. 1955. a. võeti Saksa LV NATO liikmeks. Õhuliinid Berliini Berliini kriis 1953-1961 Osalesid: USA, NSVL, Saksamaa Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d,pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa Lvpoliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDV-d tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõiks,et SDV-d tunnustatakse lääneriikide poolt. 1958. a nõuti,et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV-ga läbirääkimistesse. 13. augustil 1961. a .püstitati Berliini müür. SLV ja SDV eraldati müüriga. Müür ehita...
Kas Külma sõda võib pidada maailmasõjaks ? Pärast Teist maailmasõda oli maailm jagunenud kaheks. Vastamisi oli totalitaarne Nõukogude Liit ja tema liitlased ning demokraatlik läänemaailm. Paljud kutsuvad seda vastasseisu Külmaks sõjaks. Külm sõda oli ilma otsese sõjategevuseta, rohkem maailmavaadete vastasseis, mis võttis enda alla väga paljusid maailma riike. Paljud ütlevad, et Külm sõda lõppes 1991 aastal, mil Nõukogude Liit lagunes. Külma sõja ajal toimusid mitmed kriisid ning rahutused ning nende vastasseisude abil üritangi tõestada, et Külma sõda võib pidada maailmasõjaks. Esimeseks kriisikoldeks võib pidada Berliini blokaadi. 1948. aasta juunis lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast. Nimelt tähendab see seda, et Venemaa jagas Saksamaa kaheks. Ida-Saksamaa oli niigi Nõukogude Liidu all ning sellega lootis NSVL, et Lääne Berliin alistub talle. Paraku tuli Lääne Berliinile appi lä...
Berliini blokaad ja müür Berliini blokaad · 24. juuni 1948 12. mai 1949 · Jossif Stalin · Üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal · Toimus Berliini linnas Saksamaal · Ajendiks oli rahareform Berliini müür · Ehitamist alustati 13 august 1961 · Lõhuti 9 november 1989 · Üritas põgeneda 5000 inimest · Hukkus 100 kuni 200 inimest · Walter Ulbricht ja Nikita Khrushchev Osalevad riigid · NSVL · Saksamaa · USA Probleem NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Tulemus · Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati · Saksamaa lõhenes lõplikult · Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel Vidjo
raudne eesriie Idariikide kokkupuude länega keelati, ning nad eraldati muust maailmast. külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. trumani doktriin 1947. Aastal esitatud seisukoht USA presidendi Harry Trumani poolt, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ta pidas silmas eri riikide kommunistlike rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSV Liidu eestvedamisel relvajõuga võimule pääseda. marshalli plaan - Samal aastal pakkus tolleaegne riigiskretär ehk välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ete Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. berliini blokaad Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ...
Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat ...
BERLIIN KÜLMA SÕ J A A J A L SOLVEIG SAAR EVA-JOHANNA VALKIAINEN GRETE RAUDAM EELLUGU • INGLISMAA, PRANTSUSMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID JA NÕUKOGUDE LIIT JAOTASID SAKSAMAA JA BERLIINI OKUPATSIOONITSOONIDEKS • SEE JAOTUS PIDI KEHTIMA KUNI UUE, DEMOKRAATLIKU SAKSAMAA LOOMISENI • USA KOOS LÄÄNERIIKIDEGA JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA MILLAL? • BLOKAAD- 24. JUUNI 1948 – 12. MAI 1949 • ÜLESTÕUS- 16. – 17. JUUNI 1953 • KRIIS- 4. JUUNI – 9. NOVEMBER 1961 KELLE VAHEL? • BLOKAAD -SAKSAMAA, NSV LIIT, USA • ÜLESTÕUS -SAKSAMAA DEMOKRAATLIKU VABARIIGI EHITUSTÖÖLISED (IDA- SAKSAMAA) JA SAKSAMAA VALITSUS, NÕUKOGUDE SÕJAVÄGI • KRIIS - NSV LIIT JA SAKSAMAA LIIDUVABARIIK (LÄÄNE- SAKSAMAA) MIKS? • BLOKAAD- USA LÄÄNERIIGID JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA NING RAHAREFORMI LÄBIVIIMINE • ÜLESTÕUS- RAHULOLEMATUS VILETSATE ELUTINGIMUSTE ÜLE • KRIIS- LÄÄNE- ...
Johannese kool ja lasteaed Rosmal 6.klass Nimi:peidetud Saksamaa Referaat Juhendaja: peidetud Koostatud:2017 Saksamaa Bundesrepublik Deutschland, eesti keeles Saksamaa Liitvabariik Pindala: 357 022 km (Teistel andmetel 356 854 km) Rahvaarv: 82 milj. Pealinn ja suuremad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln, Essen Keeled: saksa Rahaühik: Euro, enne 2002 aastat Saksa Mark (DEM) Asukoht: Saksamaa asub Kesk Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga, kirdes Poolaga, idas Tšehhiga, kagus Austriaga, lõunas Šveitsiga, edelas Prantsusmaaga, läänes Luksemburgi ja Belgiaga ning loodes Hollandiga. Saksamaa riigipiir on 3757 km. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asub Põhja- Euroopa tasandikul ja Põhja- Sakas ma...
Ajaloo Kontrolltöö küsimused ja vastused. Külm Sõda 14-02-2013 1)Defineeri mõiste `'Külm Sõda'' -lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi 2)Millal algas ja millal lõppes Külm sõda? - 1946 kuni 1991 3)Milline sündmus on Külma sõja alguseks ja lõpuks? -Algas USA ja NSV Liidu suhete jahenemisega ning lõppes Berliini müüri langemise ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. 4) Iseloomusta Trumani doktriini (aeg, sisu, eesmärk) - 1974, USA president Truman lubas majanduslikku toetust nendele riikidele, kes ei liitu kommunistliku ideoloogiaga. 5) Iseloomusta Marshalli plaani (aeg, sisu, eesmärk) - 1948-1952, Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. 6) Mil...
Kordamine 1. Õpilane teab mõistet heaoluühiskond, ja teab selle tunnuseid ning häid ja halbu jooni: a. Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodaniku sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaline valitsus. (tunnus: isiklik auto) 2. Õpilane teab milles seisnes 1960.aastatel noorsooliikunime ja mis olid selle põhilised väljendusvormid: a. Vasakpoolne noorsooliikumine: a.i. Põhinõudmised olid sõjaliste kulutuste vähendamine ja hariduskulude suurendamine a.ii. Noored võtsid oma iidoliteks isikud, kes vanemat põlvkonda ärritasid a.iii. Peamisteks iidoliteks olid kommunistlikud tegelased b. Väljendus vormid: b.i. 1968 aastatel USA-s ja Prantsusmaal üliõpilasrahutused b.i.1. Pariisis vägivaldseimad 3. Õpilane teab tähtsamaid kriise 196...
Berliini kriisid Grete Põdra Kerdu-Katty Pärss Siim Sarapik 12.c Berliini blokaad (24. juuni 1948-12. mai 1949) ● Külm sõda algas Berliini blokaadiga 1948. aastal ja see kestis kuni Berliini müüri langemiseni ● Lääneliitlaste kontrolli all oleval Saksamaal olid tegevust alustanud demokraatlikud parteid ning valmistati ette reforme ● Nõukogude tsoonis kehtestati kommunistlik diktatuur ● Kui läänetsoonides alustati majandusreforme, astuti Nõukogude okupatsioonis sellele vastu ● 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini välismaailmast ära ● Nii lootis Nõukogude Liit linna põlvili suruda ja endaga liita, kuid Lääne-Berliin ei alistunud ● Vastupidi, linnale osutatud abi tegi lääneliitlased Saksamaal populaarseks ning muutis Lääne ühtlasemaks ● 324 päeva pärast oli NSV Liit sunnitud blokaadi lõpetama ● Berliini blokaadi võib pidada külma sõja alguseks ...
Berliini müüri lagunemine Berliini müür (saksa die Berliner Mauer) oli betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne-Berliini Saksa DV-st. Müür oli üks Külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümbole. See eraldas vaba maailma ja totalitaarsust. Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste-piirirajatiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi täis surmatoov perimeeter.Sajad idasakslased kaotasid elu, üritades üle müüri, läbi müüri või müüri alt vabadusse põgeneda. Gorbatsov mängis tähtsat osa 1989. aasta sündmustes, mis viisid lõpuks Berliini müüri langemiseni. Esimene mõra Tegelikult algas Berliini müüri murenemine Ungari otsusest võtta maha piiritõkked Austriaga. Pea igal Ida-Euroopa riigil oli lähimi...
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külma sõja all mõistetakse konkreetset ajaloolist sündmust, milleks oli Ida--Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Milliseks kujunes Külm sõda ning keda võime pidada sõja võitjateks ja kaotajateks? Külm sõda kujunes välja selle tõttu, kuna NSV Liit ei järginud Atlandi harta põhimõtteid, mis keelas territoriaalvallutused ning kavatses muuta Ida- Euroopa okupeeritud riigid oma sõltlasteks. NSV Liidule allutatud riikide kord asendati kommunistlikega. Kõigi riikide siseasjades tehti ümberkorraldusi- aset leidis kommunistliku ideoloogia levitamine, natsionaliseerimine, tsensuur ning dissitentluse likvideerimine. J. Stalini jaoks olid sõjad paratamatud nüüdisühiskonnas. Tema peamiseks eesmärgiks oli jätkata sõdimist ning Lääne- Euroopa endale saada. Stalini kõnele vastas Churchill, et liitlaste vahel on puhkenud Külm s...
Külm sõda Euroopas: tähtsündmusi Berliini blokaad ja kriisid Berliini müür Külma sõja esimene vastasseis oli Berliini blokaad, mida ajendas rahareform Saksamaa kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati Lääne-Berliin majanduslikult Saksamaa lääneosale ning nurjus NLi plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult oma okupatsioonitsooniga. Seejärel sulges NL Lääne-Berliini maismaaühendused Saksamaa läänetsoonidega ning Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949. a maikuuni. NL saavutas, et Lääne-Berliini ei liidetud loodava Saksamaa Liitvabariigiga, vaid see jäi vabalinnana iseseisvaks haldusüksuseks. Samuti lõhestas blokaad Saksamaa lõplikult: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (SLV), idatsoonis Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). 1955. a v...
Nõo Reaalgümnaasium Saksa Demokraatlik Vabariik Ajalooreferaat Joonas Hallikas Nõo 2011 Sissejuhatus Saksa DV ehk Ida-Saksamaa oli Teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik. Saksa DV kuulutati välja 7. oktoobril 1949. Riigi pindala oli 108 179 km² ja 1990. aasta seisuga elas seal 16,4 miljonit inimest. Saksa DV pealinn oli Berliin (Ida-Berliin). Läänepoolsem ja suurem osa Berliinist Lääne-Berliin Saksa DV-sse ei kuulunud. SDV põhiseaduseks, oli 1968. aastal vastuvõetud Konstitutsioon. Saksa DV Loomine Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise Maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel. Churchill ja Roosevelt ...
1985 Mihhail Gorbatsov- Perestroika( ümberehitamine, remont) 1986-1989 NSV Liidus sügav majanduskriis. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof (täieliku krahhi aitasid ära hoida vaid lääneriikide ja finantsorganisatsioonide rahalised süstid) Nõukogude impeeriumi lagunemine- Avalikustamine. Puhastati kõrgemat parteilist nomenklatuuri. 1988. aasta sügisel sügavad muutused poliitiliste jõudude jaotuses.Perestroika pooldajate ja leer lagunes. Esmalt eraldus radikaalne tiib, mis jagus kaheks: üks suund taotles perestroika radikaalstet laienemist ja süvenemist( liider ja venemaa tulevane president Boriss Jeltsin) teine suunda juhtisid rahvarinded, nõudsid Nõukogude Liidu föderatiivse süsteemi reformimist. 1939. Molotovi- Ribbentropi pakt, mille tulemusena kadus riiklik iseseisvus. 16. Nov 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni 1988-89 1) nõukogude väed viidi välja Afganistanist 2)normaliseeriti suhted hiinaga 3) reguleeri...
Rahulepingud Sm liitlastega sõlmiti 1947 ja Pariisi konverentsi otsuste põhhjal, Jaapaniga kehtestati ragu 1951 a. San Fransisco lepinguga. Sm ja Austria jagati 4 okupatsiooniks NSVL, USA, SBR ja Pr vahel. Rahulepingut ei sõlmitud Sm'ga ning okupatsioon kestis 1994 a. *kriipsuta läbi valed (joon on all)* a) kahe vastandliku maailmavaate, dem, ja kom vastasseis; b) ÜRO asustamine; c) NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias; d) Marshalli plaani käivitamine USA poolt; e) Berliini blokaad ja Sm lõhenemine. Trumani doktriin Harry S. Trumani seisukoht, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks Nõuk. Liidu mõjusfääri. Marshalli plaan kava, mille andis välja George Marshall, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad seda nimetatakse Külma sõja alguseks. Sm lõhenemine Sm lõhenes 1949 a. mais: L-Sm a...
Suurlinnad ja nende vaatamisväärsused Timo Reelo 7.Klass India-Tj Mahal · Põhja-India Agra linnas · Ehitus algas 1632 ja lõppes 1653 · Seda ehitas 20 000 inimest · Ta on 73 m kõrgune Pisa torn · Asub Itaalias · Seda hakati ehitama 1173a ,9.augustil · See torn sai 1319a valmis · Torni kõrgus tema kõige madalamast kohast on 55,86 meetrit ning kõrgeimast kohast 56,70 meetrit · Kokku on tornis 296 trepiastet. Eiffeli torn · Asub Pariis,Prantsusmaal · Seda hakati 1887a ehitamaja see sai 1889a valmis. · Torn on 324 meetrit kõrge. · Kaalub 7300 tonni. · Avati 31,märtsil 1889. Berliini müür · Asub Berliin,Saksamaa · Müür oli 13km pikk · Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989a. Big Ben Asub Inglismaal Selle kõrgus on 96,3 meetrit. Tornikell kaalub 16,3 tonni. ...
Kt teemad: 1. Kahepooluselise maailma kujunemine: II MS tagajärjed · Surma sai palju tsiviilelanikke · Hävisid mitmed kultuuriehitised · Inimesed surid nälga · Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. uus jõudude vahekord maailmas · USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. · NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. raudne eesriie - oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. Piirata lääne mõju nendes maadest, st eraldedas nad muust maailmast. külm sõda - oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis,...
Miks puhkes külm sõda Külm soda oli USA juhitud kapitalisliku leeri ja NSVLi poolt juhitud sotsialistliku leeri majanduslik ning poliitiline vastasseis Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. II maailmasõja ajal olid USA ja NSVL liitlased, kelle ühiseks eesmärgiks oli Saksamaa purustamine. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Kuid miks puhkes külm sõda? Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vas...
Korea kriis 1950 surma sai ligi 3mln inimest, olukord jäi seal ikka samaks ehk maa oli jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks(Põhja- ja Lõunakorea) Lähis-Ida kriis mitmel korral puhkesid sõjad iisraeli ja araabia riikide vahel.NSVL üritas mõjuvõimu saada araablaste seas, Usa aga toetas Iisraeli, kuid otsis liitlasi ka araabia maade seas. Kuuba kriis 1950 Usa proovis Kuuba võimuhaaraja E.Castro kõrvaldada, kui Kuuba sõlmis NSVL lepingu ning toodi sisse tuumalõhkeainega raketid. USA ja NSVL leppisid kokkuleppe, kus NSVL viib oma raketid Kuubast välja ning USA viib oma tuumaraketid välja Türgist(NSVL piiri lähedal). Berliini kriis 1960 aastal ehitati Berliini müür kuna paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemiga Saksa DV ning kombeks oli seega põgenemine Ida-Saksamaale. 1961 ehitati aga selle peatamiseks Berliini müür. Selle tagajärjel hukkus aga hulgaliselt süütuid inimesi. Vietnami kriis 1960-1970 Mitme aasta joo...
Trumani doktriin- USA president Harry Truman seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Marshalli plaan- USA riigisekretär George Marshalli poolt pakutud kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ja USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. NATO- lääneriikide üks tähtsaim sõjaline ja poliitiline liit Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon. Berliini blokaad- 1948 NSVL takistas lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne- Berliini, lääneriigid aga korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna kütuse ja toiduainetega. ÜRO- Hitleri- vastase koalitsiooni kuulunud riikide liit, mille peaeesmärgiks oli ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine ja rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel elualadel. Külm sõda- USA ja NSVLi vaheline vastasseis, ei toimunud otsest sõjategevust. ABC- relvad- aatomi-, bioloogilised- ja keemilised r...
LÄHIS-IDA KRIIS BERLIINI BLOKAAD KOREA SÕDA UNGARI ÜLESTÕUS SUESSI KANAL (1948) (1948-49) (1950-53) (1956) (1956) 1948- loodi Palestiinasse Põhjused: 1)NSVL tahtis Põhjused: 1)Korea rahvas Põhjused: 1)erinevus Probleem: Egiptus tahtis Iisraeli riik. Põhjused: Lääne-Berliini oma oli lõhenenud 1948. kaheks Lääne-Eur. ja Ida-Eur. kanalit oma valdusesse, 1)juudid olid II ms-s valdusesse 2)Lääne riigid kommunismi- (Hiina arengus (Austria eeskuju) kuna see kuulus Inglise- rängalt kannatanud (USA) kavandasid Sksm. mõjul) ja läänemeelseks 2)VLO baaside rajamine Prantsusm. aktsionäridele. 2)juutidel õnnestus lääneosas rahareformi ja ...
1. euroopa jagunes kahe suure üliriigi vahel idablokk ja lääneblokk ehk kommunistlik maa (nsvl) ja demokraatlik maa (usa liitlased) 2. peale II ms levis patsifism, ei jaksatud enam sõdu pidada. Holokasti ja tuumirelvi ei pooldatud. 3. peale II ms said NSVL ja USA üliriikideks. USA ei olnud nii suurte sõjaliste vigastustega. Samuti suuruste pärast.??? 4. Külm sõda oli konfliktne seis kommunistlike ja demokraatlike riikide (NSVL&USA) vahel 1946-1991(nsvl lagunemine). Sõda ei läinud kuumaks e tulirelvi ei kasutatud. Toimus kahe erineva riigikorra konfliktsuse pärast. 5. külm sõda algas u 1946 saksamaa jagamise nelja riigi vahele (nsvl, usa, uk, fr), Stalini ja Churchilli kõnedega (õhutati vastase ohtlikkust), trumani doktriiniga (kommunisti vastane välispoliitika doktriin) 6. trumani doktriin usa välispoliitika doktriin, mille eesmärk oli toetada vabu rahvaid nende võitluses sise- ja välispoliitikas välissurve e kommunismi vastu m...
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Mõisted: 1.raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmas 2.külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku resiimi pikalelevinud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi 3.Trumani doktriin 1947.aastal USA presidendi Trumani poolt tehtud avaldus, millega taheti ära hoida kommunismi levikut maailmas 4.Marshalli plaan USA ulatuslik majandusabi IIMS kannatanud euroopa riikidele (looja: G.Marshall) 5.Berliini blokaad 1948.aastal sulges Nõukogude sõjavägi kõik teed Lääne-Saksamaa ja Berliini vahel, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist 6.ÜRO Pärast II MS, aastal 1945, asutatud tähtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvase rahu ja julgeolek 7.võidurelvastumine külma sõja aegne võitlus USA ja NSV Liidu vahel, milles üritasid mõlemad pooled toota rohkem ja võimsam...
USA 1950.-1970. aastatel · Hea majanduslik seis · Tagas paljudes Lääne-Euroopa riikides majandusliku õitsengu · Võeti vastu palju seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks · Tõsiseks vastaseks NSVL · 1970. toimus pööre konservatiivse majanduspoliitika poole Mustanahaliste olukord · Lõunaosariikides jätkus mustanahliste diskrimineerimine · Ei lubatud võtta vastu seadusi, mis tagaksid neegritele valgetega võrdsed õigused · Koolid olid eraldi · 1960. murrang paranes · Kooliteedele seati armeeüksused, et turvaliselt kooli saaks Kommunismi leviku pidurdamine · Osales Korea ja Vietnami sõjas · NSVL-iga võidurelvastumine Reaganoomika · Ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine · Ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamine · Maksude alandamine · Vabaturumajandus · USA üliriigiks Saksamaa lõhenemise põhjused: · Berliini ja Saksamaa territooriumi jagamine okupatsioonideks · NSVL-i poolt k...
HEAOLUÜHISKOND 1. HEAOLUÜHISKOND on ühiskond, mille enamik inimesi tunneb end sotsiaalselt ja majanduslikult turvaliselt, (traditsioonilise Euroopa hukk). a. PLUSSID a.i. Sotsiaalse turvatunde kasv a.ii. Elanikkonna ostujõu kasv ja sellest tulenev tarbimise suurenemine a.iii. Töövaba aja suurenemine a.iv. Meelelahutustööstuse tähtsuse kasv a.v. Sotsiaalse õigluse idee a.vi. Isiklik sõiduauto ja maja äärelinnas nn ideaal (TUNNUS) b. MIINUSED b.i. Tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks b.ii. Massikultuuri tähtsuse tõus suunatuna nn keskmisele inimesele b.iii. Kasvas agressiivse reklaami ja massimeedia tähtsus b.iv. Traditsiooniliste väärtuste kadumine b.v. Minakeskne ühiskond b.vi. Mässumeelsuse kasv b.vii. Põlvkondade konflikt b.vii...
Euroopa õpingud Brandenburgi värav INTRO: Mina valisin teemaks Brandenburgi värava, lihtsalt, sest see oli ilus ja tundus olevat imeliselt tähtis ka Saksamaale ja Euroopale. Aga kõigepealt, ma alustaksin hoopis sellest, kas keegi on seda väravat päriselus näinud? Ei ole, no see on okei, mina ka ei ole // Tore! Kuidas tundus, kas oli võimas tunne ka? Seda väravat ma näinud ei ole, kuid mulle tundub, et oleksin justkui seal käinud, sest pildid ja erinevad raamatud ja netileheküljed on mulle andnud imeliselt hästi edasi Brandenburgi ilu ja valu. (pilt!) Näitaksin igaksjuhuks teile ka Saksamaa kaarti, et saaksite aru, kus üldse Brandenburg asub. (pilt!) BASIC: Brandenburgi värav asub Ida-Saksamaal Lääne-Berliinis Pariisi väljakul. Brandenburgi värav on neoklassikalises stiilis ning eelnevalt on see olnud Ida- ja Lääne-Berliini piiriks. (pilt!) Algselt nähti s...
Berliini kriisid Berliini blokaad 24. juuni 1948 12. mai 1949 Blokaadi ajendiks oli rahareform Lääne- Saksamaal Uus vääring kehtestati ka Lääne-Berliinis NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga NSVL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast: elektrist, kütusest ja toiduainetest NSVL-i eesmärk oli ise Lääne-Berliini varustada, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse USA tagas õhusilla abil Lääne-Berliini varustamise NSVL oli sunnitud blokaadi lõpetama 324 päeva möödudes Saksamaa lõplik lõhenemine: läänes kuulutati välja Saksa LV, idas Saksa DV Berliini ülestõus 1953. a juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki Massimeeleavaldus Rahutused kogu Ida-Saksamaal, mitmel pool said meeleavaldajad võimu enda kätte Lääneriigid olid lubanud vastuhakku kommunismile toetada, kuid tegelikult ei olnud kindlat plaani rahva abistamiseks Kommunistlikud võimukandjad s...
Raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast(piiride sulgemine jne) Külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Trumani doktriin USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947) Marshalli plaan USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks. massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür 1961.aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Beriliini Ida-Beriliinist idasaks...
AJALOO KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS Nõukogude Liidu ja idabloki lagunemine. 1. PERESTROIKA ( vene k. 'ümberkorraldamine') on NSVLi majandusliku ja poliitilise korra ümberkorraldamine, säilitades sotsialism. GLASNOST ( vene k. 'avalikustamine') Salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine. 2. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Valdkond Muudatus 1. Perestroika läbiviimine. Ühiskonnaelu 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. Sisepoliitika 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu ...
Külm sõda Diana Sahhatova termin võeti kasutusele 1947.a. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheld...
Nõo Reaalgümnaasium Ida-Saksamaa pärast II maailmasõda Referaat Koostas: Mirjam Tamp Klass: 12B Juhendaja: Ege Lepa NÕO, 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Sisepoliitika.................................................................................................4 Välispoliitika...........................................................
Heaoluühiskond Lootus ja mäss 1950-aastate keskpaik kuni 1960-aastateni Heaoluühiskonna tunnused: · Sotsiaalse turvatunde kasv · Elanikkonna ostujõu kasv ja sellest tulenev tarbimise suurenemine · Töövaba aja suurenemine · Meelelahutustööstuse tähtsuse kasv · Ajastu tunnus: isiklik sõiduauto Heaolu ei jagunenud kõigile · Paremat äraelamist said endale lubada aunilt rikkad ja keskklassi kuuluvad inimesed · Sellest tulenevat leidis suuremat kandepinda sotsiaalse õiguse idee · Suurema kandepinna sai Keynesi õpetus M.J. keynes'i ideed: · ise oli inglise majandusteadlane, kes soovitas riigil sotsiaalsete vastuolude leevendamiseks enam majandusellu sekkuda: o riik pidi rohkem ressursse ümber jagama o hakati enam tähelepanu pöörama riskirühmadele. Heaolu ei ole alati hea · tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks · tõusus nn ,,keskmisele inimes...
Kylm s6da nimetatakse Ida ja Lääne poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku konflikti Pohjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasoda. Vahenditeks oli voidurelvastumine, kriiside yles2ssitamine, Algas Berliini blokaadiga 1948/49 ja loppes NSVL lagunemisega 1991. Moju laienemine Euroopas Poola,Eesti,Lati,Leedu,Ungari, Tsehhoslovakia,Rumeenia,Bulgaaria Aasias-Hiina,Pohja-Vietnam,Pohja-Korea,Mongoolia Sotsialismimaad alates 50ndatest. Siia kuulub NSVL, Poola, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, välja jääb Jugoslaavia, kellel NSVLga konflikt (eristub teistest sots maadest) Raudne eesriie - idablokki piirav välismaailmaga suhtlemist takistav piki SDV, Rumeenia, Bulgaaria ja Tsehhoslovakkia piire jooksev piir Trumani doktriin - '47, seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest- kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. Marshalli plaan -47, abiandmisplaan Euroopa r...
USA, SLV, Jaapan, Soome lk 22-41 1. Mõisted 1) Makartism- USAs 1945 levima hakanud kommunismi vastane hüsteeria, mille käigus esitati palju alusetuid süüdistusi kommunismis. 2) Trumani doktriin- 1947. Aastal USA doktriin, mille eesmärk oli takistada ja hoida ära kommunismi levikut andes riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt, raha, tingimusel, etr loobutakse riigistamisest. 3) Marshalli plaan- 1947.aastal loodud USA plaan, kus pakuti sõjalist ja poliitilist abi riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt 4) Hipiliikumine- 1960.ndatel noorte seas levima hakanud protestiliikumine Vietnami sõjale. Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969. Aastal toimunud Woodstocki muusikafestival. 5) Nixoni doktriin- USA presidendi Nixoni loodud seisukoht, mis oli tingitud ebaedust Afganistanis ja teatas, et USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste vastu edasi, kui...
Külma sõja kriisid Berliini blokaad (1948-1949) · 1948 asus NSV Liit takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini · Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga · Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi tarbekaupadega · Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ja mõne aja pärast see lõpetas · NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid rikutud. · Berliini blokaadi nimetatakse külma sõja alguseks Berliini kriis (1960'ndate algus 1961) · Idasakslased ei olnud rahul kommunistide valitsusega Saksa Demokraatlikus Vabariigis · Rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha · Idasakslased põgenesid läände, mille takistamiseks Saksa DV võimud lahe Saksamaa vahelise piiri · 1961 ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist Kuuba kriis (1960ndad 1970ndad) · 1950...
Tööleht nr 6 lähiajalugu 2 osa peatükk18 Ameerika Ühendriigid 1.Kirjuta kokkuvõte järgmiste teemade kohta USA 1950-1970 aastatel- tõusis võimsaimaks riigiks. Muutus välispoliitika- USA asus looma liite teiste riikidega. 1960 a riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb rajada õiglast ühiskonda, kaotada vaesust. Mustanahaliste olukord- 1960 aastal toimus mustanahaliste seas murrang, mil USAS hakkasid jõustuma rassilist võrdsust tagavad seadused. Sellele vaatamata ei suudetud rassiprobleeme USAS täielikult ületada. Kommunismi leviku pidurdamine- USA abistas nende riikide valitsusi, keda ähvardas kommunistliku riigipöörde oht. Toetati kommunistivastast liikumist NSV liidus ja teistes kommunismimaades. USA väed osalesid 1950.aastate algul Korea sõjas. 1960-1970.aastatel oli üheks valusaimaks probleemiks Vietami sõda. Sõda oli pettumus, mis riivas USA koda...
M a uer erl i ne r B Lota Aadla *Am 13. august. 1961. wurde durch Berlin eine Mauer gebaut. (13. august. 1961 ehitati Berliini müür) *Am 9. november 1989 ist die Mauer wieder gefallen. (9. novembril 1989 aastal müür lammutati) Danke für das Ansehen (Tänan tähelepanu eest)
Külm sõda, raudne eesriie Külm sõda tähendab lääne demokraatia ja ida kommunismi vastasseisu ilma otsese sõjata. Teine maailmasõda muutis igal pool riigipiire ja seetõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma. Sõda muutis ka jõudude vahekorda, USA tõusis esile ja Prantsusmaa, Suurbritannia osatähtsus langes. Maailmapoliitikat määravaks jõuks sai USA kõval ka NSV Liit, kes eraldas oma alad raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Pärast Hitleri surma sai selgeks, et Stalin valmistus konfliktiks läänega. Samal ajal kutsus USA läänt üles kommunismile vastu seisma. Kuna lääs ei tahtnud uut konflikti, oldi valmis Stalinile järele andma. Sellest innustust saanud Stalin unistas maailmavallutusideest ja likvideerid igasugused demokraatia jäljed raudse eesriide taga ning valmistus sõjaks. Pikkamööda hakati seda ikka tähele panema. 1947 Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvas...
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külm sõda algas 1946. aastal kui Chrchill pidas kõne ning avalikustas endiste liitlaste vastuolud. Külma sõja taandumine algas 1985. aastal kui Gorbatsov asus lääneriikidega suhteid parandama. Keda saab pidada külma sõja võitjateks ja kaotajateks? Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne- Berliin majandusli...
Kordamine: Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda 1. Poliitiliste jõudude vahekorra muutumine maailmas pärast teist maailmasõda. Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteossa. Nõukogude Liit saavutas ülevõimu Ida- Euroopas ning suures osas Aasias. Suurriikide seas langes mõneks ajaks välja sõjas kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. 2. Millised olid tähtsamad muutused maailmakaardil pärast Teise maailmasõja lõppu? NSV Liidu territooriumi suurenemine teiste riikide arvelt. Kaart õpik lk. 11 Tähtsamad muutused maailmakaardil: ● Muutusid riikide piirid ● Mõned riigid kadusid maailmakaardilt ● Riikide territooriumid vähenesid ● Mõned riigid lõhenesid NSV Liidu territoorium suurenes järgmiste riikide arvelt: ● Soome pidi loovutama Karjala ● Eesti, Läti, Leedu ● Saksama...
Läänebloki riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa, saksamaa liitvabariik, teised parempoolsed kapitalistlikud riigid. Turumajandus. Idabloki riigid: nsvl, saksa dem vabariik, kõik Ida-Euroopa vasakpoolsed riigid. Plaanimajandus. Raudne eesriie - ida-bloki riigid ja läänebloki riigid pidasid omavahel ideoloogilist e maailmavaatelist sõda, mida nim. Külm sõda. Mitte suhtlemist ida ja lääne vahel nimetati raudseks eesriideks. Külm sõda kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus NSV liidu ja USA vahel, kus vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otselises sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel, mõjuvõimu suurendamises, majanduse arendamises jne, see kestis üle 40 aasta. Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama trumani doktriiniks. Marshalli ...
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1. Millal toimusid järgmised sündmused? Selgita. Saksamaa lõhenemine - 1949. aasta mais. Saksamaa jagunes: Lääne-Saksa ala ehk Saksamaa Liitvabariik ja Ida-Saksa ala ehk Saksa Demokraatlik Vabariik. ÜRO loomine - 1945. See oli Ühinenud rahvaste Organisatsioon, mille eesmärgiks oli luua rahumeelne ja õiglane maailmakorraldus, julgeolek ning samuti taheti arendada rahvusvahelist koostööd erinevatel elualadel. NATO loomine - 1949. See oli lääneriikide üks tähtsamaid poliitilisi ja sõjalisi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioone, mis loodi selleks, et omavahel liidus olnud riigid toetaks üksteist ega ründaks omaenda liitlasi. Berliini blokaad - 1961. See oli Lääne-Berliini ja Ida-Berliini lahutav müür, mis ehitati, et takistada idapoolseid inimesi lääne poolele põgenemast. Nürnbergi protsess - 19451949. See oli kohtuprotsess, kus mõisteti süüd sõjasüüdlaste üle. Euroopa Söe-jaTeraseühendus - 1951. See oli riikidevaheli...
,,Saksamaa" Saksamaa lõhenemine toimus 1949 aastal, kui kuulutati välja Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Lõhenemisel oli kolm põhjust: a) Külm sõda b) NSVL soovis Saksamaad oma mõjusfääri c) Prantsusmaa soov näha Saksamaad tükeldatuna KristlikDemokraatliku Liidu juhina sai Saksa Liitvabariigi kantsleriks Konrad Adenauer. NSV Liidu okupatsioonitsoonis kuulutati välja Saksa DV. Konrad Adenaueri valitsuse esmane ülesanne oli riigi majanduse taastamine ja riigi arengukava väljatöötamine. Kava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika, mis tähendab, et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida...
Külm sõda 1945-1990/91 Probleemid liitlaste vahel 2. MS ajal USA, NKL, SB olid liitlased. · Üksmeelel: Saksa purustamine. · Erimeelel: Teherani knerents- NKL tahtis teise rinde avamist. Jalta konverents- Saksa jagati okupatsiooni piirkondadeks (USA, SB, NKL). Potsdami konverents- 1945a allkirjastatakse Saksa täielik kapituleerumine. Pariisi rahukonverents sõja lõpuks · Territoriaalsed muutused: NKL sai Baltiriigid, Soome karjala, Ida-Poola, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina, Kaliningradi. Poola sai osa Preisimaast ja lääne piir hakkas jooksma mööda Oder-Neisse jõge. · Saksamaa probleeme konverentsil ei arutatud. · Reparatsioone nõuti kaotajatelt: It, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ja Soome. Kõige vähem pidi maksma Bulgaaria, kõige rohkem It, Soomel kõige rängem (elanike arv väike). Külm sõda- propagandistlik ideoloogiline, kultuuriline ja majanduslik...
Berliini kriis 1961 Sergei Pollok 12a Berliini kriis oli üks kõige intensiivsema hetki külma sõja Kesk- Euroopas. Peetakse alguseks oma ultimaatumi Hruštšov kohta 27. novemberil 1958 (mida nimetatakse ka "Berlin ultimaatum"), kriisi lõpp peetakse - 1962-63, intensiivus toimus just juunist kuni novembrini 1961. Saksa probleem Hruštšov hoiatas, et rikke korral ta poole aasta jooksul allkirjastab rahulepingu SDV- ga(Saksamaa demokraatlik vabariik) ja annab talle võimu Ida- Berliinis. Hiljem Moskva otsustas ...
2. ms tagajärjed : 1) Suur hukkunute arv. Ca. 50 miljonit. Ohvritest u pooled tsiviilisikud. Surma põhjused olid nälg, pommirünnakud ja plaanipärane hävitamine. 2) Inimesed olid sunnitud jätma oma kodud maha. Uus inimeste ümberpaigutamine. Sakslased tõid okupeeritud maadest inimesi saksamaale orjatööle. Ja NL küüditas terveid rahvaid süüdistades neid koostöös vaenlasega. 3) Majanduslik kahju. Külad, alevikud hävitatud. Põllumajanduses hävisid põllumaad ja vähenes kariloomade arv. Miljonid inimesed jäid peavarju ja elatusvahenditeta. Üheks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai USA ja teiseks NL. Nii mitmeski riigis, kuhu Teise ms päevil jõudis Punaarmee, kehtestati nn rahvademokraatia. Lääne mõju üritati nendes maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. Külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vastast üritati üle t...
LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pool...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
