Internetti ühendatud arvutisse saab sisse tungida kas operatsioonisüsteemis või rakendusprogrammides olevate turvaaukude kaudu, juurdepääsuks võidakse kasutada e-maili või kiirsuhtlusprogrammi kaudu saadetavat viirust, pahalasi võidakse lisada internetist allalaaditavatele programmidele või komponentidele, mis käitavad mitmesuguseid internetipõhiseid teenuseid. Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad? Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele/häkkeritele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Meili teel levivad viirused saadavad suvalisele aadressile suvalise saatjanimega viirusega
Arvutiviirused ja teised viiruselaadsed anomaaliad Viirused Trooja hobused Tõugud (worms) Aja- ja loogikapommid Makroviirused Viirused... ... on paljunemisvõimelised protseduurid nad nakatavad faile, istutades neisse iseenda koopia, mis siis omakorda on edasiseks nakkusallikaks ... aktiviseeruvad, kui pannakse tööle viirust sisaldav programm peremeesprogramm Viiruste toimed ... "ohutud" viirused tobe teade, pilt, meloodia või muu sümptom (näiteks klaviatuuri laotuse segiajamine) eesmärgiks kasutaja häirimine ...destruktiivsed viirused hävitavad või krüpteerivad kettal olevat informatsiooni Trooja hobune... ... tema tüüpiliste ülesannete hulka kuulub paroolide kogumine ... ei paljunda ega "liiguta" end, seetõttu on temast lihtne vabaneda Tõugud... ... paljunevad arvuti mälus, sellega põhjustavad arvuti "ummi...
Salme Sepp 10.klass Uurimustöö Arvutiviirused Juhendaja: Kalev Kapp Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirus..............................................................................................................4 2.Arvutiviiruste ajalugu..........................................................................................................6 2.1 Aasta 1962...................................................................................................................6 2.2 Aasta1975........................................................................................................
viiruste ajalugu ja pööran tähelepanu arvuti ohutusele ja räägin ka viirusetõrjeprogramitest.. Iga inimene peaks oskama oma arvutit kaitsta, kuna tänapäeva kiiresti arenevas maailmas võidakse sinu isiklikku infot kurjasti ära kasutada. Sellepärast peaks iga inimene oskama kaitsta oma arvutiti ja isiklikke faile/pilte. 3 Arvutiviirused Arvutiviiruseks nimetatakse programmi mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama ja seda kõike kasutaja enda teadmata .Arvutiviirus sarnaneb väga inimese viirusega. See levib, paljuneb ning elab samamoodi kui inimese viirus, ainuke erinevus on viiruse ohver. Kui inimviiruse puhul on ohver inimene, siis arvutiviiruse puhul on see arvuti. Viiruse mõte seisneb selles, et ta häirib arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitab teie arvutile soodsa juurdepääsu häkkeritele, edasi teie isiklike andmeid jne. Arvutiviiruste ajalugu
.............................. 8 Makroviirused ......................................................................................................................... 8 Soovitusi arvuti ja andmete kaitseks....................................................................................... 9 Kasutatud allikad:.................................................................................................................. 10 3 Sissejuhatus Sõna arvutiviirus on kuulnud tänapäeval enamus inimesi. Kuid selle tähendust mõistetakse väga erinevalt. Mõned arvavad et see on midagi väga kauget ja teda, kui tavalist arvutikasutajat see ei puuduta. Kuid on ka neid, kes kardavad ülearu ja tekitavad paanikat. Tihti kardetakse, et viirused rikuvad ära arvuti riistvara, kuid arvutiviirused on ikkagi kahjulikud tarkvarale. Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programmi, mis on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale
.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 4 ARVUTIVIIRUSED................................................................................................................................................5 MIS ON ARVUTIVIIRUS?.........................................................................................................................................5 MILLE JÄRGI SAAD ARU, ET SUL ON ARVUTIVIIRUS?...........................................................................6 PEAMISED TUNNUSED:.......................................................................................................................................... 6 KUST VÕITE SAADA ARVUTIVIIRUSE?.......................................
Arvutiviirused Arvutiviirus · Arvutiviiruseks nimetatakse arvutiprogrammi, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest Arvutiviirus on mõeldud... · Ennast levitama teistesse arvutitesse · Häirima arvuti tööd · Koguma paroole · Tekitama arvutile juurdepääsu häkkeritele · Rikkuma kettale salvestatud andmeid · Häirima arvutivõrgu tööd Arvutiviirused jagunevad · Failiviirused · Süsteemiviirused · Makroviirused Failiviirused e parasiitviirused Failiviirused e. parasiitviirused nakatavad: · Programmifaile · Seadmedraive · Ülekattefaile
Tarkvaralised ohud Anton Zatkin 8.c 2011 Arvutiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti, või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Uss Uss ka ussviirus on iseseisev ennast edasi levitav kahjulik
Arvutiviirused ja nende eest kaitsmine Mis on arvutiviirus? Viirus on programm Häirib arvuti tööd Rikub kettale salvestatud andmeid Halvab arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset tööd võrgus Tekitab juurdepääsuõigusi teistele kasutajatele/häkkeritele Arvutiviiruste tüübid „Süütud” viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing-tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Makroviirused „Antiviirus” viirused
Arvutiviirused 1. Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet „viirus“ kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees- programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt
Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 2 1. MIS ON ARVUTIVIIRUS?..................................................................................................3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................
Referaat Arvutikasutamise turvalisus 1 Sisukord 1.Kuidas arvutit ohutult ja turvaliselt kasutada...........................................................................3 2.Mis on arvutiviirus...................................................................................................................3 3.Võimalused arvuti kaitsmiseks................................................................................................4 3.1.Tulemüür...............................................................................................................................4 3.2.Viirusetõrje..........................................................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Timo Reinpõld Arvutiviirused Referaat Juhendaja Rita Pillisner Pärnu 2011 sissejuhatus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel
informatsioone, mida saab mingi aadressi dokumentidele, videotele jt objektidele abil esile kutsuda, oma arvutisse kopeerida võrgus. ja mis on kindlal viisil omavahel seotud. Selleks on vaja spetsiaalset tasuta Kuidas toimib hiir? arvutiprogrammi, nn. brauserit ja ühendust internetiga. Hiir on väga kasulik lisaseade arvutile. Hiirega liigutatakse arvuti ekranil kursorit. Mis on arvutiviirus? Hiire kõhu all on plastkuul, mis pöörleb, kui Arvutiviirus on väga ebameeldivate hiirt mööda laua pinda nihutada. See omadustega väike arvutiprogramm, mis on liikumine kantakse üle kahele hiire sees võimeline end iseseisvalt kopeerima ning paiknevale rullile, mis on teineteise suhtes arvutit nakatama. Viirus levib ühest arvutist täpselt ristasendis. Rullide pöörlemine
..........................................................................4 Tasuta viirusetõrjed................................................................................................................5 Tasulised viirusetõrjed............................................................................................................5 Kasutatud kirjandus................................................................................................................6 Antiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate
Programm on organiseeritud käsujada. 3) Mis on riistvara? Riistvara on arvuti füüsiline komponent. 4) Mis on tarkvara? Arvutile antav käsk. 5) Mis on priivara? Priivara on arvutiõigusega kaitstud vara, mida autor lubab tasuta kasutada. 6) Mis on vabavara? Vabavara on avatud koodiga tarkvara. 7) Jaosvara Tasuta allalaadimine. Kasutusaeg piiratud. 8) Õelvara tarkvara, mis on loodud mingite programmide või viiruste hävitamiseks. * Ussviirus teatud tüüpi arvutiviirus, mis võrgukeskkonnas teiste programmide abil ennast paljundab. * Makroviirus Kõige vähem kahju tekitav. Levib dokumedifailides, sh E-Posti teel. Tekitab ülearuseid fraase ja sõnu juurde. * Trooja hobune Kasuliku andme sisse manustatud kahjulik programmiosa, mis täidab salajast ülesannet. 9) Nuhkvara Fail, mis installeeritakse arvutisse ilma arvuti omaniku teadmiseta. 10) Reklaamvara Kuvab töötamise ajal reklaame. 11) Mis on viirus
Arvutiviirused ja viirusekaitse Taaniel Kägu 7b klass Ajalugu 1970 avastati esmakordselt viirus nimega Creeper. Tegemist oli Bob Thomase eksperimentaalse isepaljuneva programmiga Viiruse eemaldamiseks loodi programm nimega Reaper. 07.04.13 2 Mis on arvutiviirus? Programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Võib levida ühest arvutist teise nakatunud peremees- programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt CD, DVD või USB-mälupulgaga. 07.04.13 3 Kuidas avastada viirust? Tavaline arvuti nakatumise tunnus on see, et arvuti on muutunud
Käsitlen erinevaid arvutiviiruste tüüpe tuues välja nende põhilised omadused ja arvuti nakatamise viisi, kirjeldan tunnuseid, mis annavad märku arvuti võimalikust nakatumisest viirusesse. Lisaks selgitan erinevate arvutiviirusevastaste programmide vajalikkust ja toimimist ning toon välja peamised võimalused, mida järgides saab arvutikasutaja tunduvalt vähendada riske arvuti nakatumiseks viirusega. 1 Arvutiviirus on tahtlikult loodud arvutiprogramm, mille eesmärk on häirida arvuti tööd. 3 1. Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad? Arvutiviiruseks nimetatakse tahtlikult loodud arvutiprogrammi, mille eesmärk on häirida arvuti tööd. Arvutiviirus võib võimaldada häkkerite ligipääsu arvutile, koguda infot kõikvõimalike paroolide kohta, mis viirusega nakatunud arvutist sisestatud on, häirida võrguliiklust ning üsnagi
vallaste.ee 17 C.2.4 Turvalisus ja kaitse Eesmärgid · Teada arvutisüsteemi kaitse ja turvatoimingute vajadust · Kirjeldada operatsioonisüsteemides realiseeritud kaitsemehhanisme · Mõista erinevust identifitseerimise ja autentimise vahel · Teada taaste ja varunduse vajadust · Kirjeldada mõisteid "tagauks", ,,trooja hobune" ja arvutiviirus Turvalisus on tänapäeva arvutisüsteemides väga oluline ning tarkvaratootjad pööravad sellele järjest suuremat tähelepanu. Turvalisuse kolm põhikriteeriumit: · Käideldavus (availability) o Andmed peavad olema takistusteta kättesaadavad volitatud kasutajatele o Andmed peavad olema õiged · Terviklikkus (integrity) o Andmeid ei tohi volitamatult muuta o Andmed peavad olema pärit õigest allikast
9) Välkmälu e. Mälupulk on põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Alates leiutamisest on mälupulga mälumaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 256 GB-ni. 10) Tekstifailide- DOSi batch failide nimelaiendiks on .bat. Presentatsioonifailidel on ppt Muusikafailil on .aif, .aifc, .aiff .asf, .au, .mp2, .mp3, .mpa, .snd, .wav, ja .wma Videoofailil on .asf, .avi, dvr-ms, .m1v, .mp2, .mp2v, .mpe, .mpeg, .mpg, .mpv2, .wm, ja .wmv. 11) Arvutiviirus on on programm, mis suudab ennast kopeerida ja arvuti nakatada. Esimene samm oma arvuti kaitsmiseks on korralikult paigatud operatsioonisüsteem. Kõigil Windows XP kasutajatel peaks peal olema SP2 ja IE7. Parima turvalisuse tagab SP3 ja IE8! Vista kasutajatel peaks olema SP2 ja IE8 installeeritud. Need värskendused, sulgedes võimalikud turvaaugud, võivad aidata takistada viiruseid ja kräkkerite rünnakuid. Veendu, et Windows sisaldab neid uuendusi ning lülita
inimesi ja asutusi liitus ning sellest on kasvand välja tänapäeva olukord. Mis on OCR andmesisestuse kontekstis · OCR (optical character recognition) nim. Piltide ja tekstidokumentide automaatset sisselugemist andmetöötlussüsteemi optiliste meetoditega Millised kaks on kõige levinud arvuti võrku liitmise võimalust 1. Kaabliga 2. Infrapuna Mis on arvutiviirus · arvutiviiruseid on identifitseerida ja klassifitseerida väga raske Loetle arvuti sisendseadmeid ja segita mida need teevad · Klaviatuur On vajalik teksti trükkimisel. · Hiir Lihtsustab töö tegemist arvutiga. · Skänner Saab sisestada dokumente ja pilte arvutisse Loetle arvuti töötlusseadmeid ja selgita mida need teevad · Keskseade(CPU) Ta · Välismälud et säilitada
......................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................................................7 2 ARVUTIVIIRUSTEST Arvutiviirus on fail või faili külge haagitud programmijupp, mille loomisel võib olla mitmeid eesmärke. Enamik viiruseid pole arvutile otseselt kahjulikud nad püüavad end haakida aegamööda võimalikult paljude failide külge, mille tulemusel arvuti muutub üha aeglasemaks ja kõvaketas täitub "mitte millegi arvelt". Kuid on ka väga kahjulikke viiruseid, mille tööalgoritmi on lisatud kindlad protseduurid, mis võivad viia programmide kaotuseni,
TITLE ARVUTIVIIRUSED Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad suurendada oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Mõiste.. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki pahavaraprogrammide tüüpe: näiteks ,,ussid" ja ,,trooja hobused", mis on toimeloogikalt täiesti erinevad. Ussviirused kasutavad ära süsteemis leiduva...
Geograafiline levik: Madal Viiruse vaoshoidmine: Kerge Eemaldamine: Kerge Kahju tase: Madal Viiruse sihtmärk: Microsoft Word ja Excel Looja: Stuart Smith Quiver Riskitase 1: Väga madal Avastatud: 13. Veebruar 2007 Teise nimega: Qvr, Lp Tüüp: Viirus Nakkuse suurus: 512 baiti Leviku tase: Madal Nakkuste arv: 0 49 Geograafiline levik: Madal Viiruse vaoshoidmine: Kerge Eemaldamine: Kerge Kahju tase: Madal Viiruse sihtmärk: DOS MyDoom Arvutiviirus MyDoom ehk Novarg on muutunud seninähtuist kõige kiiremini levivaks arvutiviiruseks, mis tabas kõige raskemini USA-d ja Austraaliat. «Ametliku» nimega W32/Mydoom.A-mm hetkel seotud iga 12. e-posti kirjaga, mis maailmas saadetakse. Seni suurimaks kahjutekitajaks peetud viirus Sobig.F levis igas 17. e- kirjas. Viiruse laia leviku põhjuseks on uudne maskeerimisviis: erinevalt senistest suurtest viirustest ei esine ta pornograafilise
üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse . Viiruse levimisekiirus võib olla väga suur ja nende likvideermine väga tülikas. Viiruste poolt tekitavat kahju võin olla erinega ulatusega, Heal juhul viitus lihstalt kuvada polte ja teateid , halvemal juhul aga kahjustada faile, kasutada kõvakettal leiduva või teha muud kahju . Kust tulevad arvutiviirused? Kõik kellel on kunagi arvutiviirus olnud või midagi muud ebasündsatmasinas toimuma hakkanud , need vaadaku seda veebisaadet.Ehk tuleb midagi tuttavat ette . Veebisaate pikkus on umbes pool tundi ,kuid varuge kannatust . Vahel on üksnes selles ,et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad , vaid arvutid , mis omavahel diskettide, CD-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teise ,,suhtlusvahendite ,, vahendusel konkanteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad . Arvutiviirused .
vanusele (18+ ja muud), sobimatud pildid, jutud ja kindlasti ka roppused. · Sobimatu sisuga lehed on internetisaidid mis sisaldavad pornograafiat, hasartmänge või äärmuslaste foorumit. · Veetes internetis suure osa oma ajast mõjutab see meid kõiki, tahame me seda või mitte. Arvutiviirused · Antiviirused võivad arvutisse sattuda, kui klikite reklaamidel ja suvalistel linkidel, mida neti teel levitatakse. · Arvutiviirus on nagu haigus inimesel või loomal. See on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. · Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. · Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende kahjutuks tegemine vägagi tülikas. Halvimal juhul võib viirus kustutada kõik kõvakettal leiduva.
Lisaks selgitan erinevate arvutiviirusevastaste programmide vajalikkust ja toimimist ning toon välja peamised võimalused, mida järgides saab arvutikasutaja tunduvalt vähendada riske arvuti nakatumiseks viirusega. 3 1. Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad? Arvutiviiruseks nimetatakse tahtlikult loodud arvutiprogrammi, mille eesmärk on häirida arvuti tööd. Arvutiviirus võib võimaldada häkkerite ligipääsu arvutile, koguda infot kõikvõimalike paroolide kohta, mis viirusega nakatunud arvutist sisestatud on, häirida võrguliiklust ning üsnagi sagedastel juhtudel rikkuda ja isegi hävitada kõvakettal olevaid andmed. Arvutiviiruse esmaseks ülesandeks on enda levitamine teistesse arvutitesse. Arvuti võib viirusega nakatuda Internetis ebaturvalistel lehekülgedel liikudes, meilisõnumite, allalaaditud failide ning erinevate suhtlustarkvarade kaudu.
Arvutiviirused ja viirusetõrjed. Koostanud Geisy Meiner, Pärnu 2008 Mis on üldse arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmed ei saa enam taastada või käivitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara. Arvutiviiruste tüübid. "Süütud" viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused Makroviirused "Antiviirus" viirused Kuulsaimad viirused.
Organisatsiooni turvet saab korraldada mitmel meetodil : riskianalüüs; etalonturbe metoodika; segametoodika. 6. Infotehnoloogiline turve kaitse häkkerirünnakute vastu aga mitte ainult. Ka lihtsalt org töö häireteta tagamine. 7. Füüsiline turve kõik varad, mitte ainult infovarad. Org suhted väliste osapooltega. Turvafirma, kliendid. Ruumide kaitse. TEINE LOENG 1. Viirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis suudab ennast kopeerida ja arvuti nakatada. Termi viirus kasutatakse sageli ka teiste õelvara programmide puhul, näiteks reklaamvara ja nuhkvara puhul, mis ei suuda ennast kopeerida. Ehtne viirus suudab levida ühest arvutist teise vaid teise programmi sees]. Levimine toimub, kui kandja-programm satub teise arvutisse: näiteks kui kasutaja saadab selle faili üle võrgu või üle interneti teisele
suurarvuti- ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutuskeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. 74. sülearvuti- ehk rüperaal on mobiilne arvuti, mis töötab erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga. 75. ZIF- PGA kiipide jaoks loodud pesa. 76. zombiarvuti- internetiga ühendatud arvuti, mille üle on kontrolli haaranud kuritahtlik häkker, arvutiviirus või Trooja hobune ning mis enamasti omaniku teadmata tegeleb kuritegevusega Internetis. 77. tarkvara- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 78. TCP/IP- TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli, mida katsetati põhjalikult juba 1980-ndatel
erinevatest piirkondadest nii saate selle sisestada kahe käe abil ja kõrvalseisjal on raskem jälgida, millistele klahvidele te vajutate. Turvalise parooli valimine on muutumas üha olulisemaks, sest paroolide murdmise programme täiustatakse pidevalt ja kasvab ka arvutite jõudlus. Parool, mille lahtimurdmiseks kulus paar aastat tagasi mitu nädalat, võib tänapäeval olla murtav paari tunniga (Riim 2004: 83-84). ARVUTIVIIRUSED Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus (Mis on arvutiviirused 2009). Meili (e-posti) teel levivad viirused saadavad suvalisele aadressile suvalise
Kullamaa keskkool ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Arvutiõpetuse referaat Kristel laanemäe Juhendaja: Kaido Saul 2009 SISSEJUHATUS Vaevalt on tänapäeval enam inimest kes ei oleks kuulnud ja ka ise kasutanud sõna arvutiviirus. Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit, kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse Ufo-desse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida on väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid nuhktarkvara. Ta
8086 80286 80386 80486 Pentium Pentium Pentium Pentium II III IV 1978 1982 1985 1989 1993 Celeron 1999 2001 1997 6 Arvutiviirused Mis on arvutiviirus ja millist kahju need arvutile tekitavad ? Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus
Joonis 8. Tüdrukute ja poiste reageermise jaotuvus antud olukorras. 9 Kokkuvõte Küsitluses esitatud 8-le situatsioonile vastuste ja koostatud diagrammide põhjal võib öelda, et noorte käitumine arvuti- ja elukeskkonnas erineb vähemal või suuremal määral. Suurem on erinevus arusaamisel heast ja halvast, sest suur osa noortest arvab, et tänavapeal sooritatud vargus ei ole võrdväärne arvutist allatõmmatava muusikaga ning arvutiviirus on palju hullem probleem kui tühine nakkuse saamine bussis olevalt võõralt. Väga üllatavalt suhtuvad ka inimesed häbistavatele olukordadele tänavalt natukene ükskõiksemalt, sest keskmiselt ei tehta asjast suurt numbrit, kuid kui saadakse solvav kiri tahetaks kohe kellelegi rääkida. Reageering erinevatele olukordadele sõltub muidugi ka inimese iseloomust ja hoiakutest, sest päris paljud vastasid, et sõimaksid neid märjaks pritsinud juhti. Väiksemad erinevused on kannatlikkuse
Mida keerulisem süsteem ja mida rohkem inimesi selle valmimisel osales, seda suurem on ka vigade tõenäosus. Sedamööda, kuidas tulemüürid ning muud sissetungi tõkestavad seadmed muutuvad järjest kavalamateks ja tõhusamateks ning võrku sissetungimine, eriti märkamatu sissetungimine, muutub järjest keerulisemaks, on ripakile jäetud USB-pesa küberkurjategijatele tõeline kullaauk. Internetiusse (worms) eristatakse viirustest peamiselt nende paljunemisviisi järgi kui arvutiviirus haagib end tavaliselt mõne teise programmi külge ning vajab paigaldamiseks või levimiseks kasutaja kaasabi, siis uss on võimeline internetis levima ja paljunema iseseisvalt, kasutades tavaliselt operatsioonisüsteemi või rakenduste turvaauke. Nn vahemeherünnak (man in the middle attack) kasutab olukorda, mil arvutikasutaja arvab, et suhtleb turvalise serveri või teenusega. Ründaja, kes seda suhtlust pealt kuulab, võib selle ajal saadud andmeid kasutades vastavalt oma
Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal. Järgmisel aastal alustasid tegevust Jerusalem -levinumaid ja visamaid raaliviirusi, millest on ohtralt erinevaid variante. Samal ajal tekitati ka viirus Stoned, mis on tänaseni levinuim ning üks raskesti tõrjutavaid. Tema päritolumaaks peetakse Itaaliat või Uus-Meremaad. Viiruse tunneb ära ekraanile ilmuva fraasi "Your PC is Stoned" järgi; stoned tähendab argoos meelemõistuse
Keskendume nüüd arvutiviirustele. Arvutiviiruste ajalugu sai alguse 1986. aastal Pakistanis. „Arvutiviirused on väikesed programmijupikesed, mis „kleepuvad olemasolevate programmide külge ja käivituvad siis, kui käivitada põhiprogramm“ (Praust 1997, lk 180). Viiruseid loovad inimesed on enamasti matemaatika või informaatika kõrgharidusega (Laanemäe 2003, lk 80). Viiruste loojad ei halda loodud viiruse levikut, kuna arvutiviirus paljuneb iseenda kopeerimise teel (Kaseorg & Leping 1998, lk 121), on selle levikt raske jälgida. Arvutiviirused võivad edasi kanduda erinevate seadmetega, mis arvutiga ühendatakse või Interneti ühenduse olemasolu korral. Kindlasti tasub mainimist, et muutmata kujul, ei saa ühes operatsioonisüsteemis töötav viirus tööle hakata teises, kuid Wordi viirused toimivad erinevais operatsioonisüsteemideski (Laanemäe 2003, lk 78 ja lk 79). Arvutiviiruseid on väga mitmesuguseid
vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust. Tavaliselt üritab varjata enda olemasolu. Infovarad on infosüsteemi osad, millel on väärtus. Varad Arvutis salvestatud andmebaasi väärtus võib sageli ületada pangaseifi sisu väärtuse. Loogika pomm on trooja hobune, kes teostab siis, kui konkreetsed tingimused. Käivitab loogika pommid saab hõlmavad muuta faili, klahvivajutused, eriti seeria või kindlal ajavahemikul või kuupäeva. Viirus e. arvutiviirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Võltsing laias tähenduses hõlmab võltsitud objektide lisamist infosüsteemi, sõnumite reprodutseerimist vääras kontekstis, sõnumi saatmise või saamise salgamist. Social engineering, in the context of information security, refers to psychological manipulation of people into performing actions or divulging confidential information.
obaduse saanud, kuna too pidas tema kiilaspead palliks... Kellega see lugu olevat juhtunud? Ray Solomonoff 8. Microsofti esimese laialt levinud operatsioonisüsteemi MS-DOSi nime tõlgendatakse harilikult "Disk Operating System"-ina. Mida tähendas DOS-i eelkäija QDOS-i lühend esialgselt? Quick and Dirty Operating System 9. Miks ei meeldinud omal ajal ühelegi välisuudistega tegelevale ajakirjanikule Fu Manchu-nimeline arvutiviirus? See saboteeris trükitud teksti, kustutades sõnu. Samuti tundis see ära teatud poliitikute nimed trükkimisel ja lisas neile murettekitavaid kommentaare. 10. Millist nime kasutas Linus Torvalds algselt oma operatsioonisüsteemi kohta (enne, kui sellest sai Linux)? Freax > Linux kernel > Linux 11. 2012. aastal pidas tollane peaminister Andrus Ansip Riigikogus ühe üsna vürtsika kõne, mis tõi kaasa ilmselt suurima veebimeemide laine Eesti senises ajaloos. Selles
..........................................................25 3.2.3 CIH (Tsernobõli viirus)........................................................................25 KOKKUVÕTE ............................................................................................................26 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................27 4 SISSEJUHATUS Vaevalt on tänapäeval enam inimest kes ei oleks kuulnud ja ka ise kasutanud sõna arvutiviirus. Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse UFOdesse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid on nuhktarkvara
Arvutiviirusteks nimetatakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu"häkkeritele", koguma teie paroole ja saatma neid edasi jpm. Kuid siiski nime on ta saand tavalisest viirusest mis liigub inimeselt inimesele või loomalt loomale jne, aga erinveuseks on siiski see, et arvutiviirus, nagu nimigi, liigub arvutilt arvutile tekitades seal palju paksu pahandust. Kust tulevad viirused, miks neid tehakse? Viirused ei tekki ise enesest, keegi peab neid siiski tegema. Nimelikt viiruseid teevad mingid inimesed, kes on võimelised neid kirjutama. Aga põhjus miks nad seda teevad on lihtne, mõni tahab lihtsalt näidata oma ,,tarkust" , et ta suudab teha midagi siukest neid nimetatakse ka kübermaailma huligaanideks. Teine lihtne põhjus on
Saadud info kasutab viimane ehk siis peremees arvutiomaniku pangaarve tühjendamiseks või siis nakatunud süsteemi ennast kas spämmi saatmiseks, teiste arvutite ründamiseks või koordineeritud sissetungiks mõnda veebiteenusesse. Viirusetõrje aitab pigem vanemate ja laiemalt levinud trooja hobuste vastu. Viirustõrjeprogrammid ei tunne ära seesuguseid troojaid, mis on kirjutatud mingi kindla isiku või ettevõte arvutis nuhkimiseks. Ussviirus -- arvutiviirus, mis ilma tarkvara abita ennast kopeerib ja läbi interneti laiali saadab. Ussviiruse ja tavalise viiruse põhiline erinevus on tema levimise struktuuris. Klassikalised viirused ründavad uusi süsteeme samal ajal kui juba nakatanud faile mõne teise poolt uude arvutisse paigaldatakse. Ussviirused suudavad endast tehtud koopiaid ise edasi kanda. Seepärast kanduvad ussviirused tavalistest märkimisväärselt kiiremini üle.
Tülemüüri puudumise korral ei saa kasutaja iial kindel olla, kas mitte ilma tema nõusolekuta ja kindlasti ka teadmata juba arvutis ei toimetata. Seepärast peaks kasutama vähemalt Windows enda tulemüüri. Tuleb arvestada, et Win XP tulemüür on ühesuunaline, kaitstes arvutit vaid välisrünnakute eest. 1.5.2.3 Meetodid andmevarguse vältimiseks: kasutajanime ja parooli kasutamine, arvuti ja riistvara lukustamine turvakaabli abil. 1.5.3 Viirused 1.5.3.1 Termini ,,arvutiviirus" tähendus. Eksperimendid on tõestanud, et sisselülitatud ja internetti ühendatud arvuti nakatub tulemüüri ja viirusetõrje puudumisel esimesse viirusesse keskmiselt 4 minutiga. Ilma tulemüürita Windows XP süsteem nakatub 8-60 sekundi jooksul esimesse ussviirusesse. Arvutiviirus on pahatahtlik programm või programmeeritud kood, mis kopeerib ennast arvuti teistesse programmifailidesse, buutimissektorisse, dokumentidesse või süsteemi ilma kasutaja nõusoleku ja teadmata.
Opera jt. , kasutada võib ka uudiselugejaks nimetatavat iseseisvat klientprogrammi. VLAN Virtuaalkohtvõrk. Loogiliselt sõltumatu kohtvõrk. Ühe füüsilise silla taga võib olla korraga mitu virtuaalkohtvõrku. Virtuaalkohtvõrkudes on tänapäeval enamasti kasutusel IEEE 802.1Q protokoll. Virtuaalkohtvõrkude loomise eesmärgiks on vähendada levipiirkonda MAC-aadresside tasemel ning piirata ligipääsu võrguressurssidele sõltumatult võrgu füüsilisest topoloogiast. TURVALISUS Arvutiviirus on pahatahtliku häkkeri kirjutatud programmijupike, mis on lülitatud mingi normaalse programmi koosseisu ning põhjustab ootamatuid ja sageli kasutajale äärmiselt ebameeldivaid tagajärgi. Praeguseks on teada sadu tuhandeid erinevaid arvutiviirusi (iga päev tekib juurde). Enamik neist levib ainult koos teistefailidega ja teie arvuti saab nakkuse, kui laadite sinna Internetist või kellegi käest flopikettal saadud nakatatud faili.
Seega on üsna raske neid mingi kindla tüübi alla paigutada. Üldiselt võib viiruseid klassifitseerida nelja eri moodi: 1.Kahjustuste järgi. (kas viirus sisaldab destruktiivset koodi või mitte) 2.Tõrjutavuse järgi. 3.Töökeskkonna järgi. 4.Viiruste (nakatamise) käitumise järgi. Käesolevas töös on põhiliselt vaadeldud DOS-keskkonna viiruseid iseloomulike nakatamisviiside järgi. 1. Esimesed arvutiviirused. Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal. Järgmisel aastal alustasid tegevust Jerusalem -levinumaid ja visamaid raaliviirusi, millest on ohtralt erinevaid variante. Samal ajal tekitati ka viirus Stoned, mis on tänaseni levinuim ning üks raskesti tõrjutavaid. Tema päritolumaaks peetakse Itaaliat või Uus-Meremaad. Viiruse tunneb ära ekraanile ilmuva fraasi "Your PC is Stoned" järgi; stoned tähendab
UDP) Ühenduse määravad ära kasutatav protokoll ning otspunktide IP-aadressid ning pordid Võrkude turve, diagnostika, rakendused Turvaaukude ärakasutamine US DoD & Pentagon o igast 1000 koodireast 15 on (turva)vigased o 1 vea avastamiseks kulub keskmiselt 75 minutit o 1 vea parandamiseks kulub keskmiselt 6 tundi o keskmine ärirakendus koosneb 150k-200k koodireast Mõisted Viirus - Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsuõigusi teistele kasutajatele/häkkeritele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Uss - uss ka ussviirus on iseseisev ennast edasi levitav
kaudu juurdepääsu. Windowsi tulemüür on Windows XP-sse sisse ehitatud ja see lülitub sisse automaatselt. See aitab kaitsta teie arvutit viiruste ja muude turvaohtude eest. Viirusetõrje Soovitame kindlasti oma arvuti viiruste eest kaitsmiseks installida ja kasutada viirusetõrjeprogrammi. Internet on täis toredaid kohti ja tohutul hulgal teavet, kuid peidab endas ka ohte. Mõni e-postiga saadetud või veebist allalaaditud programmis peituv arvutiviirus võib teie arvutit kahjustada. Kui te ei kasuta viirusetõrjetarkvara, võite viirusi saata ka teistesse arvutitesse. Viirusetõrjeprogrammid otsivad teie arvuti e-kirjades ja muudes failides peituvaid viirusi, ussviirusi ja trooja hobuseid. Kui programm leiab mõne viiruse, ussviiruse või trooja hobuse, pannakse see karantiini või kustutatakse täielikult enne, kui see jõuab teie arvutit ja faile kahjustada; Paljudel viirusetõrjeprogrammidel on automaatvärskenduse funktsioon
Shut Down ning arvuti alles siis välja lülitada, kui ilmub vastav teade. Voolukatkestuse korral või kui lülitatakse vool välja ilma Shut Down tegemata, võib kõik info kaotsi minna, kuna avatud faile ei suleta, muudatused ei salvestata kõvakettale ja ajutisi faile ei kustutata. Kui tegelete dokumentide kirjutamisega, siis oleks soovitav vähemalt iga 5 minuti tagant salvestada kasutades kiirklahvide kombinatsiooni CRTL + S. 8.2 Arvutiviirused Arvutiviirus on pahatahtliku häkkeri kirjutatud programmijupike, mis on lülitatud mingi normaalse programmi koosseisu ning põhjustab ootamatuid ja sageli kasutajale äärmiselt ebameeldivaid tagajärgi. Praeguseks on teada sadu tuhandeid erinevaid arvutiviirusi (iga päev tekib juurde). Enamik neist levib ainult koos teistefailidega ja teie arvuti saab nakkuse, kui laadite sinna Internetist või kellegi käest flopikettal saadud nakatatud faili. Viimastel aastatel on kõige
annaabi.ee 
