1. a) A = 4; B = 4; D = 1 Imiteerimisvalemi kood T S0 4 LS 1 T0 2 LT 1 Y=g(X)=sign(X)D1-T|X|T x Y -10 -100.00 Teisendusfunktsiooni y=sign(x)D1-T|x|T graafik baasväärtustel S0 ja T0 -9 -81.00 150 -8 -64.00 100 -7 -49.00 -6 -36.00 50 -5 -25.00 0 -4 -16.00 -10-9 -8 -7 -6 -5 -4 -3 -2 -1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 -3 -9.00 -50 -2 -4.00 ...
P((3 - 1,58) < µ y ( x) < (3 + 1,58)) = 1 - 0, 05 P(1, 42 < µ y ( x) < 4,58) = 0,95 2) x=5 1 (5 - 3, 08) 2 s ( y^ | x ) = 2, 08 + = 1,12 5 9,19 y^ | x = 2, 4469 1,12 = 2, 73 P((7, 06 - 2, 73) < µ y ( x) < (7,06 + 2, 73)) = 1 - 0, 05 P(4,33 < µ y ( x) < 9, 79) = 0,95 11.6 Regressioonimudeli graafik koos katsepunktidega KOKKUVÕTE Rakendusstatistika arvestusharjutuses AGT-1 leidsin erinevaid valimit iseloomustavaid parameetreid, kontrollisin hüpoteese ja esitasin mitmeid graafikuid. Osa A Ülesandes 1 on toodud põhilised valimit A iseloomutavad arvkarakteristikud: keskväärtus 46,2, dispersioon 867,9, standardhälve 29,46. Samuti on välja toodud mediaan 46 (valimi keskelement) ja haare 99 (valimi suurima ja vähima elemendi vahe). Ülesandes 2 on leitud keskväärtuse ja dispersiooni usaldusvahemikud, ehk piirkonnad, kus
. . . 4 8 1 61 0, 2, 2, (-) Rakendusstatistika arvestusharjutuse AGT-2 lahenduse kontrollelemendid MHT/2012. Leht 2 Väljundjaotus punktis ( S = S0 + LS , T = T0 LT ): Väljundjaotus punktis ( S = S0 + LS , T = T0 + LT ): Keskväärtus Standardhälve Asümmeetria Ekstsess Keskväärtus Standardhälve Asümmeetria Ekstsess 1,44 0,6 0,04 -0,75 0,29 0,29 0,41 1,87 Histogramm: Histogramm:
i xi 1) N 25 1 0 Keskväärtu 46.2 2 2 Dispersioo 867.9167 3 7 Standardhä29.46043 4 10 Mediaan 46 5 15 Haare 99 6 28 7 29 8 30 9 31 10 32 11 32 12 42 13 46 14 47 15 47 16 48 17 53 18 68 19 70 20 75 21 75 22 79 23 94 24 96 25 99 5.3) 6. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: 6.1 empiirilise jaotusfunktsiooni graafik 6.2 parameetritega a = 0, b = 100 ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik 10) i xi yi x-xkesk y-ykesk (x-xkesk)2 1 4.3 4.6 1.22 1.44 1.4884 2 2.8 ...
RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A Valim A mahuga N=25 variatsioonirida: 69 10 76 79 84 41 15 87 44 49 38 16 58 7 24 19 82 1 40 38 35 87 51 1 69 1. Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Keskväärtus: Excel: AVERAGE x = 44,80 Dispersioon: Excel: VAR Sx² = 814,417 Standardhälve: Excel: STDEV Sx = 28,538 Mediaan: Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Excel: MEDIAN Me = 41 Haare: ...
Osa A 2 i xi ( x i−´x ) 1 1 1921,946 2 1 1921,946 3 7 1431,866 4 10 1213,826 5 15 890,4256 6 16 831,7456 7 19 667,7056 8 24 434,3056 9 35 96,8256 10 38 46,7856 11 38 46,7856 12 41 14,7456 13 41 14,7456 14 44 0,7056 15 49 17,3056 16 51 37,9456 17 58 173,1856 18 69 583,7056 19 69 583,7056 20 76 970,9456 21 79 1166,906 22 82 1380,866 23 84 1533,506 24 87 1777,466 25 87 1777,466 ∑ 1121 19537,36 1. Selle valimi: ∑ xi ni = Keskväärtus: μ= n ∑ xi pi=44,84 N 1 1 Hinnang: ^μ= x´ = N ∑ x i= 25 ∙ 1121=44,8 ...
RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A 1. Valim mahuga N = 25 jrk ni xi ni * xi ni * 2088, 1 1 2 2 2089,25 49 1909, 2 1 4 4 1910,42 69 1656, 3 1 7 7 1657,17 49 1576, 4 1 8 8 1576,75 09 1497, 5 1 9 9 1498,34 69 1204, 6 1 13 13 1204,67 09 882,0 7 1 18 18 882,59 9 561,6 8 1 ...
jrk ni xi ni * xi ni 2 1 1 2 2 2089.25 2088.49 0.04 4 2 1 4 4 1910.42 1909.69 0.08 7 3 1 7 7 1657.17 1656.49 0.12 8 4 1 8 8 1576.75 1576.09 0.16 9 5 1 9 9 1498.34 1497.69 0.2 13 6 1 13 13 1204.67 1204.09 0.24 18 7 1 18 18 882.59 882.09 0.28 24 8 1 24 24 562.09 561.69 0.32 26 9 1 26 26 471.25 470.89 0.36 34 10 1 34 34 187.92 187.69 ...
45.04 Keskväärtus 45 ül4 1 Dispersioon 1167.833 1164.123 intervalli 4 Mediaan 38 1 6 Haare 97 2 7 t-statistik -0.706614 3 10 μ 50 4 11 5 12 1.7108820667 15 20 25 0.4780363352 10 H 27 0.4168338365 9 33 1.710882 8 38 36.41503 7 46 13.84843 52 1164.123 6 62 34.11925 5 62 4 71 74 3 80 2 87 ...
OSA A Tabel1 Xi ni ni*xi ni*(xi)2 ni(xi-Xk)2 9 37 1 37 1369 263,74 15 54 3 162 26244 1,73 18 intervalli nr 94 2 188 35344 3322,76 19 1 32 1 32 1024,00 2809,00 30 2 19 1 19 361 1172,38 32 3 33 1 33 1089 409,66 33 4 69 1 69 4761 248,38 37 5 51 1 51 2601 5,02 41 89 1 89 7921 1278,78 43 43 2 86 7396 209,72 43 18 1 18 324 1241,86 49 9 88 ...
docstxt/1386939078643.txt
Rakendusstatistika arvestusharjutus AGT-1 Osa A 1. Arvkarakteristikud Keskväärtus N µ = xi pi µ = 44,8 i =1 (Kasutades Exceli funktsiooni AVERAGE) Dispersioon N 2 = ( xi - µ ) 2 p i 2 = 814,4 i =1 (Kasutades Exceli funktsiooni VAR.P lisaks kontrollisin Excelis vahetulemusi kasutades) Standardhälve = 2 = 814,4 = 28,54 Mediaan Me = 41 Variatsioonirea keskmine arv (juhul kui on tegemist paarituarvutlise valimiga) või kahe
# A N 25 xi F0(xi) 1 62 keskväärtus 53,24 77 9 0,09 2 37 dispersioon 705,69 264 15 0,15 3 81 standardhälve 26,56 771 18 0,18 4 54 mediaan 51 1 19 0,19 5 18 haare 85 1242 30 0,30 6 9 1957 32 0,32 7 43 T-qvantiil 1,711 105 33 0,33 8 89 delta mu 9,1 1279 37 0,37 9 19 1172 41 0,41 10 ...
46,2 Keskväärtus 46,2 ül4 99 Dispersioon 867,9167 intervalli nr vahemik 32 Mediaan 38 1 0-20 10 Haare 99 2 20-40 96 t-statistik -0,644942 3 40-60 2 50 4 60-80 79 5 80-100 46 1,7108820799 31 29,46043 68 46 7 Histog 47 0,4780363352 6 28 0,4168338365 75 2,063899 5 29 36,41503 32 13,84843 4 7 S2 ...
Rakendusstatistika arvutusgraafilise AGT-1 andmed ja lahenduse kontrollelemendid MHT/2013 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Lahenduse esitamiskuupäev: 21.11.2013 Andmete kood: Andmed Andmed-A: valim A mahuga N=25 (arvkarakteristikud, jaotuse analüüs, dispersioonanalüüs, aegrida ) 37 54 94 32 19 33 69 51 89 43 18 88 9 30 62 41 81 54 49 54 15 94 85 43 87 Andmed-B: valimid B1 ja B2 ( korrelatsioon, regressioonimudeli leidmine ja analüüs) xi 1,1 2,8 2,2 5,1 3,7 yi 7,2 8.9 6,8 19,3 13,1 Valim B1: Paarisvalim (xi, yi) regressioonimudeli le...
Osa A Variatsioonrida: N=25 1 4 6 7 1 1 1 1 2 2 2 3 3 4 5 6 6 7 7 8 8 9 9 9 98 0 1 2 5 1 5 7 3 8 6 2 2 2 1 4 1 7 4 5 6 N 1 1. ´x = N x i=45 i=1 N 1 s 2= N-1 i=1 ( xi -´x )2=1170 s= s2=34 Mediaan: variatsioonrea 13. element 38 x max-x min =97 Haare: 2. =0,10 t 0,95 ( 24 )=1,71 t 0,95 ( 24 ) s = =12 N Keskväärtuse alumine piir: ´x - =33 Ülemine piir: ´x + 57 20,05 (24)=13,85 ...
N N (variatsioonrida) Keskväärtus Dispersioon Standardhälve 12 1 45.12 1165.026667 34.1324869687 6 4 11 6 ÜL 4 62 7 Vahemikud Tõenäosus/laius 21 10 0-20 0.016 62 11 21-40 0.01 7 12 41-60 0.004 98 15 61-80 0.008 10 21 81-100 0.012 1 25 52 27 Normaaljaotus 27 33 Vahemikud Tõenäosus/laius 81 38...
RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A 0 2 7 1 0 1 5 2 8 2 9 3 0 3 1 3 2 3 2 4 2 4 6 4 7 4 7 4 8 5 3 6 8 7 0 7 5 7 5 7 9 9 4 9 6 9 9 Valimi A mahuga N=25 variatsioonirida: 1.Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Keskväärtus: Excel: AVERAGE x = 46,20 Dispersioon: Excel: VAR Sx² = 867,92 Standardhälve: Sx = 29,46 Mediaan: Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Me = 46 Haare: R= 99 - 0 = 99 2. Leida keskväärtuse ja dispersiooni usaldusvahemikud (eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks = 0.10). Keskväärtuse usaldusvahemik: = 0,10 Dispersiooni usaldusvahemik: ...
MHT0030 RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Andmete kood: 248199 Osa A 1. Keskväärtus Dispersioon Standardhälve Mediaan Haare 2. Eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks leian usaldus- vahemikud. Keskväärtuse usaldusvahemik on arvutatud MS Exceli TINV-funktsiooniga: Dispersiooni usaldusvahemik ja on arvutatud MS Exceli CHIINV-funktsiooniga 3. Eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks kontrollin hüpoteese 3.1 alternatiiviga Et hüpotees vastu võetaks peab seega hüpotees võetakse vastu. 3.2 alternatiiviga Et hüpotees vastu võetaks peab jääma kahe kriitilise punkti vahele seega hüpotees võetakse vastu. 4. Valimi empiiriline histogramm võrdlaiade...
1. Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Jr x i− ´x i ¿2 k N x i−´x i ¿ nr 1 1 -43,28 1873,158 2 2 -42,28 1787,598 3 5 -39,28 1542,918 4 14 -30,28 916,8784 5 18 -26,28 690,6384 6 19 -25,28 639,0784 7 25 -19,28 371,7184 8 27 ...
Aine Rakendusstatistika MHT0031 Arvestusharjutus AGT-2 Nimi xxx Kood Rühm Imiteerimisvalemi kood TRAP S0 0,25 A 7 T0 4 B 6 LS 0,25 D 2 LT 1 n1 n2 n3 n4 n5 n6 1 0 3 6 3 0 A 7 B 6 D 2 T0 4 S0 0,25 U1 0,82262 U2 0,684927 D=2 1. T0=4
ÜL 1 xi ni ni*xi N 25 0 1 2134,44 Keskväärtus 46,20 2 1 1953,64 Dispersioon 867,92 7 1 1536,64 Standardhälve 29,46 10 1 1310,44 Mediaan 46 15 1 973,44 Haare 99 28 1 331,24 t-statistik 29 1 295,84 30 1 262,44 31 1 231,04 t,alfa,n-1 1,7108820799 32 2 201,64 32 2 201,64 ÜL 2 42 1 17,64 Usaldusvahemikkude arvutamine: ...
PmeI gttt|aaac none PmlI cac|gtg none PsiI tta|taa none PstI ctgca|g none PvuI cgat|cg 306, 772 PvuII cag|ctg none RsaI gt|ac 170, 913 SacI gagct|c none SacII ccgc|gg none SalI g|tcgac none SbfI cctgca|gg none ScaI agt|act none SfoI ggc|gcc none SmaI ccc|ggg none SnaBI tac|gta 106, 152 SpeI a|ctagt none SphI gcatg|c none SspI aat|att none SstI gagct|c none SstII ccgc|gg none StuI agg|cct none SwaI attt|aaat none TaqI t|cga 306, 980, 1029
Homosügootne genotüüp: AA;aa. Heterosügootne genotüüp: Aa MOLEKULAARBIOLOOGIA-uurib pärilikuse molekulide tasemel. *Pärilikuse aluseks on kolm protsessi: 1.DNA replikatsiooni 2.Transkriptsioon-> m,t,r-RNA 3.Translatsioon e. valgusüntees geen->mRNA->valgusüntees->tunnus/omadus *DNA ühik on geen *Interfaasis toimub DNA replikatsioon *valgu molekulis on peptriidside *DNA polüperaasi tagajärjel vesiniksidemed katkevad ja kujunevad välja kaks identset DNA molekuli. T AGT T A GC | | | | | | | | ATCA A T C G TAGT T A GC | | | | | | | | AT CAA T CG *Matriidsüntees-ühe biomolekuli monomeerie järjestuse alusel teise bimolekuli süntees. Matriitsreaktsioonid on replikatsioon, transkirptsioon ja trantslatsioon N: DNA-replikatsioon, mRNA molekuli süntees. *Trantskriptsioon toimub rakutuumas, osaleb mRNA plümeraas *Geen on DNA teatud lõik, mis määrab ära ühe mRNA molekuli sünteesi ja see omakorda ühe valgu molekuli sünteesi --> Geen->mRNA->valk
jõgede, ojade, järvede üleujutusalad; Agt Agt AG 1 t - teralised, valglalt uhutud savi korral kuhjunud lammisetted Aa, ATa, Ta; Agk Agk AG 1 k - kihilised, liivade pealekande korral
G paardub U või C C Paardub G A Paardub U U paardub A või G I (Inosiin) Paardub A, U, või C I = posttranskriptoorne modifitseeritud puriin TTT TCT TAT TGT TTC TCC TAC TGC TTA TCA TAA TGA Geneetilised koodid TTG TCG TAG TGG CTT CCT CAT CGT CTC CCC CAC CGC CTA CCA CAA CGA CTG CCG CAG CGG ATT ACT AAT AGT ATC ACC AAC AGC ATA ACA AAA AGA ATG ACG AAG AGG GTT GCT GAT GGT GTC GCC GAC GGC GTA GCA GAA GGA GTG GCG GAG GGG PHE SER TYR CYS PHE SER TYR CYS LEU SER STOP STOP LEU SER STOP TRP LEU LEU LEU LEU PRO HIS ARG PRO HIS ARG PRO GLN ARG PRO GLN ARG ILE THR ASN SER ILE THR ASN SER ILE THR LYS ARG MET THR LYS ARG VAL ALA ASP GLY VAL ALA ASP GLY
ruled until May 1973, when Joop den Uyl, leader of the Labor Party, was sworn in as prime 13 minister of a five-party coalition. When Suriname attained full independence in 1975, hundreds of thousands of Surinamese immigrants further burdened the Dutch economy. (3) In 1977, following parliamentary elections in the spring, the governing coalition of den Uyl fell apart over proposed reforms. A new prime minister, Christian Democrat Andreas van Agt, was sworn in later in the year. In 1980 Princess Beatrix succeeded to the throne on the abdication of her mother, Queen Juliana. Van Agt's cabinet lost its parliamentary majority in May 1981, but he formed a new coalition that lasted from September 1981 to May 1982. Parliamentary elections were held in September 1982, after which van Agt unexpectedly resigned his party leadership. His successor as head of the Christian Democratic Party was Ruud Lubbers, who
Rakendusstatistika arvestusharjutus AGT-1 (Andmete kood: 38 42 36) OSA A 1. Leida keskväärtuse, dispersiooni, standarthälbe, mediaani ja haarde hinnangud Keskväärtus N 1 ´x = N ∑ xi i=1 ´x =53,24 Dispersioon N 1 s x 2= ∑ N−1 i=1 ( x i−´x )2 s x 2 =705,69 Standardhäve s x =√ s x 2 s x =26,56
Kesklammi settib mudajad setted. Lammimuldade viljakus kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest. Sellest sõltub ka lamm: 1) lammiaasad suhteliselt kuivemad. Eesti parimad, saagikamadlooduslikud rohumaad. 2) lammiluhad 1) Lammi kamarmullad Ak kuivemad lammi alad, olenevalt setetest jagunevad: a) Teralised Akt (kõige paremad lammimullad) b) Kihilised Akk 2) Lammigleimullad AG a) Teralised lammigleimullad Agt b) Kihilised Agk c) Mudajad Agm 3) Turvastunud lammigleimullad AG pindmiseks kihiks on <30cm turbahorisont 4) Lammimadalsoo AM X Tüüp Sooldunud rannikumullad Ar on mullad, mis paiknevad mere vahetus läheduses. On mõjutatud mere soolasest veest. Ranniku mullad on kõige nooremad mullad. 1) Rannikugleimullad ArG vahetult seal, kus meri loksub 2) Turvastunud rannikumullad ArG1 seal, kus on juba kinnikasvanud lahesopp
alale Tingimused: madal temperatuur, anaeroobne keskkond Lähtekivim: endised, kaasaegsed alluviaalsetted Taimkate: liigiline koosseis erinev. Lammiaasad üleujutus lühiajaline, põhjavesi sügaval. Lammiluhad üleujutus kestvam, põhjavesi kõrgem, söödaväärtus madal. Levik: Kasari, Navesti, Pärnu, Emajõe äärsed alad Jaotus: lammikamarmullad A(k)g MKT: naadi teralised Akt kihilised Akk lammigleimullad AG märjemad MKT: sõnajala teralised AGt kihilised AGk mudajad AGm turvastunud lammimullad AG1, pindmine kiht 30cm turvas MKT: sõnajala lammimadalsoomullad AM pindmine kiht madalsooturvas MKT: lodu Mullastiku valdkonnad 8 valdkonda ja 20 allvaldkonda a. Põhja-Eesti valdkond (ka Lääne pool ja saartel) rendsiinade valdkond 31,8% b. Kesk-Eesti pruunmuldade valdkond 17,2% c. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond 20,7% d. Lääne-Eesti soostunud pruunmuldade ja lammimuldade valdkond 7,0%
Tingimused: madal temperatuur, anaeroobne keskkond Lähtekivim: endised, kaasaegsed alluviaalsetted Taimkate: liigiline koosseis erinev. Lammiaasad - üleujutus lühiajaline, põhjavesi sügaval. Lammiluhad - üleujutus kestvam, põhjavesi kõrgem, söödaväärtus madal. Levik: Kasari, Navesti, Pärnu, Emajõe äärsed alad Jaotus: lammikamarmullad A(k)g MKT: naadi teralised Akt kihilised Akk lammigleimullad AG märjemad MKT: sõnajala teralised AGt kihilised AGk mudajad AGm turvastunud lammimullad AG1, pindmine kiht 30cm - turvas MKT: sõnajala lammimadalsoomullad AM pindmine kiht madalsooturvas MKT: lodu Mullastiku valdkonnad 8 valdkonda ja 20 allvaldkonda a. Põhja-Eesti valdkond (ka Lääne pool ja saartel) rendsiinade valdkond 31,8% b. Kesk-Eesti pruunmuldade valdkond 17,2% c. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond 20,7% d
annaabi.ee 
