IGAPAEVATOIMINGUD (ADL) OSKUS MARKUSED SOLTUV SOL TU- J *Peseb *Saab *Ei suuda *Ei soo SOOMINE TUALETI LIIKUMINE *Parenter. *Sooleteg (vjib *Vajab *Paneb taiesti kinni *Urineerim. *Kasutab *Jaab *Leiariietuiildse riided toidu pese KONTINI·~TS *Saab riided ise kasutada ise noobid/lukud voodist ise Witte tooli/toolilt bosaliselt tualeti ise allub KASUTAMINE viii allub liikuda ootooli/siibrit iiles kontrollile voodisse riietumata sondiga taldrikult voodisse/voodist...
OSA F. PSÜHHOSOTSIAALNE HEAOLU 1.Initsiatiivikus ja kaasahaaratus: suhtleb teistega palatikaaslastega vabalt, meeldib osa võtta terapeudilistel protseduuridel, mida füsioterapeut teostad patsiendi palatis. Patsient seab oma eesmärgi ise: palju peab tegema ja käima. 2. Häiritud suhted: ei. 4. Minevikurollid: patsient tajub, et igapäevane rutiin on väga erinev tema varasemast elukorraldusest ühiskonnas. OSA G. KEHALINE FUNKTSIOON 1.(A).ADL toimingute sooritamine 2.(B) ADL toetuse ja abi pakkumine a. Liikuvus voodis: (A) Sõltumatu ei vaja personali abi ning järelvalvet. (B) Sooritab isikliku hügieeni toimingud ise. b. Liikumise võime: (A) Sõltumatu ei vaja abi. (B) ei vaja abi. c. Kõndimine toas: (A) Sõltumatu ei vaja abi, korraldamist ning järelvalvet. (B) ei vaja abi. d. Kõndimine koridoris: (A) Sõltumatu ei vaja abi
abiga. Istumisel on kehaasend hea ja on suuteline asendit ka säilitama. Liikuvus on funktsionaalselt täielikult piiratud paremal kehapoolel. Ja seega on esmaseks liikumisvahendiks on ratastool. Haige viibib enamuse ajast voodis ja ratastooli tõstetakse ta istuma personali abiga. Iseseivalt pole haige suuteline igapäeva eluga toime tulema, kuna esineb afaasia, düsfaagia, apraksia ja kerge dementsus. Kuid on lootust, et mõne ADL puhul on isik võimeline iseseisvust suurendama (söömine ja joomine terve kehapoolega). Haigel puudub täielik kontroll nii soole kui ka põie tühjenemise üle. Sooletühjenemine on regulaarne ja kõhukinnisust/kõhulahtisust ei ole esinenud. Abivahendiks kasutatakse mähkmeid ja kui haige on võimeline märku andma siibrit. Praktika lõpuks muutusi kontinentsiga ei toimunud. Haigel esines püsiv kurb/murelik näoilme ja pidevalt voolasid ka pisarad. Samuti võis
nagu tuju tõstmine, eluisu suurenemine, enesekindluse ja enesehinnangu tõus ning teistelt saadav tunnustus. Motivatsioonivestluse seansid, julgustada käima, nõustamine. Vanemaealisi hõlmab füüsiline aktiivsus vaba aja veetmist füüsiliselt aktiivsena, liikumist (nt kõndimine või rattasõit), tööl liikumist (kui inimene endiselt töötab), kodutöid, mänge, sporti või planeeritud harjutusi seoses igapäevaste, perekondlike ja kogukondlike tegevustega. 22.ADL tegevused, kuidas jagunevad 2 grupiks; 1. BADL (Basic Activities of Daily Living) ehk igapäeva põhitegevused,- söömine, riietumine,WC-toimingud, pesemine (keha pesemine kaelast varvasteni),liikumine/siirdumine (vahemaade läbimine/asendivahetus) 2. IADL (Instrumental Activities of Daily Living) ehk teatud vahendi või instrumendi kasutamist nõudvad igapäevategevused- toidu valmistamine, poes käimine toiduvalmistamiseks või kodu/riiete korrashoiuks vajaliku
hoolekandesüsteemis. Raskuspunkti asukoht sõltub sellest, kus ja kellega töötatakse. Mõned näited: * olla hooldatava usaldusisikuks ja esindajaks küsimustes, milles ta ise ei saa enda eest rääkida, * temale sobival viisil vastutada füüsilise ja psüühilise hoolduse eest, * koos teiste töötajate ning hooldatava endaga tema vajadusi ja soove mõtestada, hinnata ja rahuldada, * aidata psühhosensoorse, suhtlemis-, motoorika ja ekamisoskuste (ADL) ning sotsiaalse treeningu juures, * aidata majandustoimetustes, näiteks pesta pesu, teha süüa, koristada, * olla korraldaja- näiteks rahaasjades * jne. Paljudele hooldajatele tähendab töö kõiki neid ülesandeid ja veel paljugi muid. Töö rühmakodus Arengupuudega täiskasvanule on domineerivaks elamisvõrmiks rühmakodu, kus varasemast rohkem lasub vastutus otseselt hoolduspersonalil. Selles süsteemis võib hooldaja suures osas teha ükskõik mida
puhaskülviga võimalik pikendada rohusööda optimaalset koristusaega. Segukülvi rohusööt on väiksema proteiinisisaldusega, sest kõrreliste bioloogiline areng on lutsernist kiirem. Lutserni-kõrreliste omavahelise suhte muutmisega saame reguleerida rohusööda seeduvust ja rohusööda toorproteiini (TP) kasutamise efektiivsust. Kõrrelised ja lutsern erinevad neutraaldetergentkiu (NDF), happedetergentkiu (ADF) ja ligniini (ADL) kontsentratsiooni poolest, kõrrelised on kõrgema kiusisaldusega, kuid sealjuures väiksema ligniinisisaldusega kui lutsern. Võrreldes kõrrelistega on liblikõielised suurema lõhustamatu NDF-ga, kuid NDF lõhustuvuse kiirus on liblikõielistel suurem (Hoffman et al, 1993). Lutserni rakuseinad on rohkem lignifeerunud ja vähem seeduvad kui kõrrelistel. Vartes ja kõrtes on ksüleemi ja sklerenhüümi kudede kontsentratsioon kõrge (Moore, Jung, 2001). Ksüleemi ja
implanteeritakse rinna naha alla, küünarvarre alla. Kui see aktiveeritakse, saadab seade pideva elektrilise impulssi aju sihtvaldkondadesse, blokeerides värisemise põhjustavaid impulsse. See avaldab sama mõju kui talamotoomia või pallidotoomia operatsioon, ilma et tegelikult aju osi hävitataks(Parkinson org.) ÕENDUSTEGEVUSE EESMÄRGID HÕLMAVAD ● funktsionaalse liikuvuse parandamist, ● sõltumatuse säilitamist ADL-ide teostamisel, 4 ● soole optimaalse eliminatsiooni saavutamist, ● vastuvõetava toitumisseisundi saavutamist ja säilitamist, ● tõhusa suhtlemise saavutamist ja positiivsete toimetulekumehhanismide väljatöötamist(Matt.2019) PARKINSONI TÕVE PÕETAMISE DIAGNOOSID ● Häiritud verbaalne suhtlemine (00051) ● Häiritud kehaline liikuvus (00085)
Vererõhk 125/80 mmHg, pulss- 78x/min. Urotrakt: urineerimine probleemideta, 6-8 korda ööpäevas, valulikust ei esine. Patsiendi sõnul kollakat värvi, lõhnatu. Päevas tarbib umbes 1,5-2 liitrit vedelikku. Uni: magamine on häiritud. Patsient kaebab unetust, mis on tingitud valust kaela piirkonnas. Hommikuti on unine. Valu: Patsient kaebab pidevat tuima valu (5palli) kaela piirkonnas. Valu leevendamiseks patsient kasutab valuvaigisteid (Diclofenac-i..........). Funktsionaalne seisund ADL Riietumine : patsient ei vaja abi, saab iseseisvalt hakkama. Pesemine. Patsient ei vaja abi, saab iseseisvalt hakkama. Söömine ja joomine: patsient sööb tavalist toitu; 4 korda ööpäevas; isuga probleeme pole; patsiendil puudulik hammastik; ööpäevas tarbib 1,5-2l vedelikku. Tualeti kasutamine: patsient kõrvalabi ei vaja, saab iseseisvalt hakkama. Liikumine: patsient liigub iseseisvalt, abivahendeid ei kasuta. Vaimne seisund Depressioon: patsiendil depressiooni ei esine.
Lutsernisilo proteiini suur lõhustuvus vatsas põhjustab lämmastiku kasutamise languse. Punane ristik sisaldab ferment polüfenooloksüdaasi (PPO), mis vähendab lämmastiku lõhustuvust vatsas. PPO-d sisaldavad rohkem ristiku lehed. Kõrge PPO aktiivsusega söötades vähenevad vatsas proteiini ja lipiidide kaod, mis suurendab lämmastiku kasutamise tõhusust. Kiud ja seeduvus Kõrrelised ja liblikõielised erinevad neutraalkiu (NDF), happekiu (ADF) ning ligniini (ADL) sisalduselt. Kõrrelised on tüüpiliselt kõrgema NDF ja ADF sisaldusega kui liblikõielised söödakultuurid (tabel 4). Tabel 4. Heintaimede ADF ja NDFsisalduse (g kg-1 KA) muutused seoses arenguga. Liik Kõrsumine/ Loomise algus/ Loomine/ varsumine nuppumine õitsemine ADF NDF ADF NDF ADF NDF Põldtimut 306 516 342 570 357 599
lämmastikuvabade ekstraktiivainete hulka, mistõttu toorkiusisaldus on sageli tegelikust madalam. Viimastel aastatel on söötade keemilisel analüüsil hakatud toorkiu koostisse kuuluvaid ühendeid diferentseeritult määrama. Kasutusele on võetud van Soesti meetod, mille järgi määratakse söötadest: NDF neutraalkiud (neutral-detergent fibre), tselluloos + hemitselluloos + ligniin ADF happekiud (acid-detergent fibre), tselluloos + ligniin ADL ligniin Nende fraktsioonide sisalduse järgi saab välja arvutada: hemitselluloosisisalduse = NDF ADF, tselluloosisisalduse = ADF AD Lämmastikuvabade ekstraktiivainete sisaldus söötades leitakse matemaatiliselt: lämmastikuvabad ekstraktiivained = kuivaine (toortuhk + proteiin + toorrasv + toorkiud) Kui võrrelda taimsete söötade ja looma keha keemilist koostist, siis jämedates joontes ei ole selles suuri erinevusi
46. g V V V V kust peale gr taandamist leiame : 47. 48. 49. 50. Raskuskeskme leidmise erijuhtumid 51. Ühtlase paksusega plaat, mida plaanis esitab kujund pindalaga A. Kui plaadi paksus on h, siis tema ruumala V=hA ja elemendi ruumala dV=hdA. 52. Peenike tasandilise teljega varras, konstantse ristlõikepindalaga A ja pikkusega l. Siis on ruumala V=Al ja elemendi ruumala dV=Adl. 53. Raskuskeskme leidmise võtteid xdV xC = V = 0. 54. V Kui kehal on sümmeetriatasand, siis paikneb raskuskese selles tasandis. Kahel pool tasandit võib alati leida kaks ruumelementi millede xdV on vastasmärgilised, mistõttu integraal ò xdV=0 55. 56. Kui kehal on sümmeetriatelg, siis paikneb raskuskese sellel teljel. Kahel pool telge võib alati leida kaks ruumelementi
Urotrakt: Patsiendil ei esine urineerimisel probleeme. Urineerib umbes 5 korda päevas. Öösiti tualetis ei käi. Uriin värvuselt kollane. Uni: Patsient magab päevas umbes 9 tundi. Läheb magama tavaliselt 22.00-23.00 vahel ning ärkab hommikul 7 paiku. Ei ole probleeme uinumisega ning öösiti üles ei ärka. Hommikul tunneb end puhanuna. Ei tarvita unerohtu. Valu: Osakonda tulles patsient valu ei kaevanud. 5 Funktsionaalne seisund ADL Riietumine: Patsient saab nii pre- kui postoperatiivselt riietumisega ise hakkama. Pesemine: Patsient ei vaja pesemisel abi. Söömine ja joomine: Saab söömisega iseseisvalt hakkama. Tualeti kasutamine: Patsient ei vaja tualetis käimisel abi, saab iseseisvalt hakkama. Liikumine: Patsient sai nii pre- kui ka postoperatiivselt ise liikumisega hakkama, ei vajanud abivahendeid. Peale operatsiooni hakkas järgmisel päeval ettevaatlikult iseseisvalt liikuma. Vaimne seisund
Valu: Haiglasse tuleku päeval kaebas valu paremal ülakõhus. Valu hindas ta 5 pallina 10 palli süsteemis ning valu leevendamiseks sai patsient haiglas Paracetamoli 10mg/ml infusioonilahust x 2 ning No-Spa 20 mg x 2 intramuskulaarset süsti. Pärast operatsiooni tundis patsient mõningast valu operatsiooni tõttu. Patsient hindas 10 palli süsteemis valu 4 palliga. Valu leevendamiseks määras arst Paracetamol 10mg/ml infusioonilahust (100 ml) 3 x päevas. Funktsionaalne seisund ADL: Riietumine: Patsient saab iseseisvalt riietamisega hakkama nii enne kui pärast operatsiooni. Pesemine: Saab iseseisvalt hakkama nii enne kui pärast operatsiooni. Patsient käis dusi all operatsioonieelsel õhtul ning operatsioonipäeva hommikul. Söömine ja joomine: Ei vaja abi söömisel enne ja pärast operatsiooni. Saab iseseisvalt hakkama. Tualeti kasutamine: Preoperatiivses perioodis sai iseseisvalt tualetis käimisega hakkama. Esimesel postoperatiivsel päeval palus hooldaja abi.
Patsient on leidnud talle sobivad raua, foolhappe ja vitamiin B12 rikkad toidud ja sööb neid regulaarselt. Patsient on leidnud talle sobivad raua ja foolhappe preparaadi/toidulisandi ja kasutab seda kasutab seda regulaarselt raviskeemi alusel. Patsiendi unekvaliteet on paranenud ning ta puhkab end öö jooksul välja. Patsiendi hemoglobiini, hematokriti ja punaste vereliblede väärtused on normi lähedal või normis. Õendustegevused: 1. Hinda patsiendi võimekust sooritada ADL tegevusi. 2. Hinnata patsiendi väsimuse tõsidust skaalal 0-10; hinnata väsimuse sagedust ning koos patsiendiga leida tegevused, mis põhjustavad probleemi enim. 3. Jälgi patsiendi hemoglobiini, hematokriti ja punaste vereliblede arvu (k.a noored punaverelibled). 4. Tutvusta energia kontsentreerimise tehnikaid (Gulanick, Myers, 2014). Patsient peab teatud tegevusi prioritiseerima ja otsustama, mis on antud hetkel kõige olulisemad
o Kõnehäire o Apraksia - on võimetus eesmärgipärase tegevuse planeerimisel ja teostamisel kui selleks ei ole mõnda füüsilist puuet nagu näiteks murtud käeluu o Agnoosia - ehk vaimne pimedus kujutab võimetust ära tunda asju või isikuid. Agnoosiaga patsiendid võivad mitte ära tunda hooldajat ja muutuda hirmunuks ning mittekopereeruvaks. o Pärilik anamnees o ADL muutused MRT/KT ajuatroofia Veel tunnuseid: Mäluhäired o unustamine Orienteerumisraskused o Ekslemine Progresseeruv haigus o Probleemne tipptehnoloogiaga toimetulek o Kõnetu voodihaige, ei tunne lähedasi ära Dementsused ilma mäluhäireteta Frontotemporaalsagara degeneratsioonid Varajase algusega Vanus haigestumisel o <60 o Alla 60-70 av o Levimus ~50%
epilepsia. Mälu käepärasuse häired ja vanus. Lihtsalt vana inimene: normaalne vananemine -> asümptomaatilin Alzheimer -> subjektiivsed kognitiivsed kaebused. Alzheimeri haigus: juhtivalt mäluhäired. Kliiniliselt dementsus; defitsiit vähemalt kahes funktsioonis. Progresseeruv mälu ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire. Diagnoosi toetavad: kõnehäire, apraksia, ahnoosia, pärilik anamnees, ADL muutused. MRT/KT ajuatroofia. AD kõige tavalisem dementsus vanemas eas: mäluhäired (unustamine), orienteerumisraskused (ekslemine), progresseeruv haigus (probleemne tipptehnoloogiaga toimetulek; kõnetu voodihaige, ei tunne lähedasi ära). Sellega võib kaasas käia epilepsia. Esialgu kergemad probleemid (sõnad sassis jne). Nunnade uuring (1996): Notre Dami konvendi õed. 1991-1993. Uuringusse kaasati enne 1917 aastat sündinuid. N=1027, osales 66%
hulka, mistõttu toorkiusisaldus on sageli tegelikust madalam. Viimastel aastatel on söötade keemilisel analüüsil hakatud toorkiu koostisse kuuluvaid ühendeid diferentseeritult määrama. Kasutusele on võetud van Soesti meetod, mille järgi määratakse söötadest: NDF – neutraalkiud (neutral-detergent fibre), tselluloos + hemitselluloos + ligniin ADF – happekiud (acid-detergent fibre), tselluloos + ligniin ADL – ligniin Nende fraktsioonide sisalduse järgi saab välja arvutada: hemitselluloosisisalduse = NDF – ADF, tselluloosisisalduse = ADF – AD Lämmastikuvabade ekstraktiivainete sisaldus söötades leitakse matemaatiliselt: lämmastikuvabad ekstraktiivained = kuivaine – (toortuhk + proteiin + toorrasv + toorkiud) Kui võrrelda taimsete söötade ja looma keha keemilist koostist, siis jämedates joontes ei ole selles suuri erinevusi
Redressiooni järgselt: külmaravi, elektriravi- valu leevendamise eesmärgil, sest käsi on redressioonmanipulatsioonist valus,Godmani harjutused, aktiivsed õlaliigese liikuvusharjutused- NB! FLEKSIOON JA ABDUKTSIOON ning kõik ROTATSIOONLIIGUTUSED valu piires !!! Õlaliigese manuaalne mobiliseerimine, õlaliigest ümbritsevate lihaste venitusharjutused, ADL (activitis of daily living) nõustamine TÄHTIS, ET REDRESSIOONIGA SAAVUTATUD ÕLALIIGESE LIIKUVUS EI VÄHENEKS !!!!! Füsioteraapia küünarliigese ja labakäe probleemide korral Küünarliigest liigutavad lihased • Küünarliigese fleksioon M biceps brachii M brachialis M brachioradialis • Küünarliigese ekstensioon M triceps brachii M anconeus • Küünarliigese supinatsioon M supinator M biceps brachii M brachioradialis M extensor carpi radialis longus et brevis
(3) Juhul, kui tuleb teha vahet alaliste koormuste soodsate ja ebasoodsate mõjude vahel, ka- sutatakse kahte erinevat osavarutegurit. Koormustulemite arvutussuurused (1) Koormustulem E on konstruktsiooni reageering koormustele - näiteks sisejõud, pinged, deformatsioonid ja paigutused. Koormustulemi arvutussuurus Ed leitakse arvutuskoormuste, mõõtmete ja materjalide omaduste arvutussuuruste põhjal: Ed = E(adl, ad2... Fd1, Fd2...) (2) Mõningail juhtudel, eriti mittelineaarse arvutusmudeli puhul, tuleb kasutada veel täienda- vat osavarutegurit. mis kajastab arvutusmudeli ebatäpsusi. Seda tegurit võib rakendada kas koormustele või sisejõududele sõltuvalt sellest, kummal juhul see tagab suurema turvalisuse. (3) Mittelineaarse arvutusskeemi puhul, (koormustulemid ei ole koormusest lineaarselt sõltu- vad) võib kasutada järgmisi lihtsustatud juhiseid:
. kande- ja/või paigutused. Koormustulemi 7 Geomeetriliste mõõtmete kasutuspiirseisundi arvutussuurus Ed leitakse arvutussuurused arvutustega või piirduda arvutuskoormuste, mõõtmete Geomeetriliste mõõtmete ainult kasutuspiirseisundiga: ja materjalide omaduste arvutussuurustena - mõningate lihtsate arvutussuuruste põhjal: Ed = käsitatakse tavaliselt konstruktsioonide puhul võib E(adl, ad2... Fd1, Fd2...) vastavaid nimimõõtmeid ad nende sobivust tuvastada Mõningail juhtudel, eriti = anom Juhul kui ilma arvutusteta, kasutades mittelineaarse arvutusmudeli geomeetriliste mõõtmete vastavaid konstruktiivseid puhul, tuleb kasutada veel hälvetel on oluline mõju juhiseid või küllaldastele täiendavat osavarutegurit. konstruktsiooni kogemustele tuginevad mis kajastab arvutusmudeli töökindlusele, ettekirjutusi
ADC Adaptive Data Compression (protocol) [Hayes] + Add with Carry + Analog to Digital Converter ADCCP Advanced Data Communication Control Procedures/Protocol ADD Automatic Document Detection [WordPerfect] ADF Automatic Document Feeder + Automatically Defined Function .ADF Adapter Description File (file name extension) ADI AutoCad/AutoDesk Device Interface (driver) ADIOS Automated Download and Installation of Operating Systems [Queensland U.] ADL Address Data Latch ADLAT Adaptive Lattice Filter ADLC Adaptive Lossless Data Compression [IBM] + Asynchronous Data Link Control ADMACS Apple Document Management And Conrol System ADMD Administrative Management Domain [X.400] .ADN Add In Utility (file name extension) [Lotus 1-2-3] [LDC] ADO ActiveX Data Objects ADP AOLserver Dynamic Pages + Automatic Data Processing ADPCM Adaptive Differential Pulse Code Modulation ADR Address
,i i , , i i : e resulVconsequence of a pastactivityin the present ,.l,. I l,ltl.'t'- f fixedarrangement in the future g timetable 100% h g r a d u adl e v e l o p m e n t 7Yo usuaily 50% o f t e n. . . . . . . . . . .a. g a r a g e Stateverbs 25% We do not normallyusebelieve,forget, hate,know,
,i i , , i i : e resulVconsequence of a pastactivityin the present ,.l,. I l,ltl.'t'- f fixedarrangement in the future g timetable 100% h g r a d u adl e v e l o p m e n t 7Yo usuaily 50% o f t e n. . . . . . . . . . .a. g a r a g e Stateverbs 25% We do not normallyusebelieve,forget, hate,know,
,i i , , i i : e resulVconsequence of a pastactivityin the present ,.l,. I l,ltl.'t'- f fixedarrangement in the future g timetable 100% h g r a d u adl e v e l o p m e n t 7Yo usuaily 50% o f t e n. . . . . . . . . . .a. g a r a g e Stateverbs 25% We do not normallyusebelieve,forget, hate,know,
,i i , , i i : e resulVconsequence of a pastactivityin the present ,.l,. I l,ltl.'t'- f fixedarrangement in the future g timetable 100% h g r a d u adl e v e l o p m e n t 7Yo usuaily 50% o f t e n. . . . . . . . . . .a. g a r a g e Stateverbs 25% We do not normallyusebelieve,forget, hate,know,
annaabi.ee 
