Kirik Ravennas (PõhjaItaalias). Väike kaheksatahuline kuppelehitis. Kuulus oma mosaiikide poolest. SISEARHITEKTUUR Talumid sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikkude reljeefidega kaunistatud kiviplokid. APOSTLITE KIRIK 6saj. ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis põhiplaanilt meenutasid võrdhaaset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kuulsaim ja mõjukaim neist oli Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9saj. lõpul algab Büntsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei väljendu enam keisrite vägevus, vaid pigem munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine.
Muske. muusade kunst- lauldse ette kantud luule. Muusikuid ja poeete peeti jumaliku andega prohveteiks- muusika oli jumalikku pritolu. Muusikateooria ksitleb helisid selgeis Seostes arvudega . muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. ESIMESTEKS MUUSIKUTEKS PEETI ZEUSI POEGI: Apollon muusade juht, Amphion lramng, Dionysos veini-ja viljakusejumal(puhkpill)476 keskaja algus. Rooma sai lnekiriku keskuseks. VAIMULIK MUUSIKA: jumalateenistuse liturgia koosnes histest palvustest ja laulmisest. 8-9saj toestas jumalateenistust OREL. Gregorius Suur paavstiks- htlustas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu aluseks.GREGORIUSE LAUL: iseloomulik lauluviis roomakatoliku jumalateenistusele. Peamiseks tekst ja snum. Muusikaline vljenduslaad vga erinev.kshlne ja saadeta ( hiljem oli saateks orel)esitajaks 1 laulja, lauljate grupp vi koor. Tekstid ladinakeelsed. esitajateks mungad.MISSA- katoliku kiriku jumalateenistus.NOODIKIRI: on prit 8-9 sajandist.Tekkis kloostrites
muretseda endale hobuse ja head relvad. Peale Karl matelli surma sai major thoomuseks tema poeg Pippin lühike , kel oli head suhted Rooma paavstidega.Pippin Lühike ja Rooma paavst 751 aastal sõlmisid kokkuleppe mille kohaselt paavst tunnistas Pippin Lühikese kuningaks ja Pippin Lühike abistas oma vägedega paavsti ja 756 aastal rajati Rooma Paavsti riik. Pippin Lühikese järglaseks oli Karl Suur.Karl Suur valitses 8-9saj. piirimail. Karl Suur sa tuntuks kõige tugevamana valitsejana,kes lisas oma riigile Põhja Itaalia,Saksamaa,Põhja Palkoni.Kuna rooma paavstide arvates oleks Karl võinud jätkata Lääne-Rooma riiki.Siis kroonis paavst Karl Suure 800aastal keisriks.Karl Suure poja ajal frangi riik püsis, kuid pojapoegade ajaltoimus 843 aastal Verduni kokkuleppe ja frangi riik jagati 3 eks. Lääne frangi riigist kujunes prantsusmaa ida frangi riik,sellest kujunes
jooksul, maetakse näoga Meka suunas jne. Kuukalendri järgi koosneb aasta 354päevast. Lubatud pidada kuni nelja naist. Levik ja peasuunad. Muhamedi järeltulijad kaliifid levitasid islamit vallutussõdade abil. Muhameedlaste hulgas on sunniite u 90%, tunnistavad nelja esimest kaliifi ja nende järeltulijaid. Siidid on veendunud, et kaliifi tiitel kuulub Alile ja tema järeltulijatele. Ilmutusi võib õigeid olla ka peale Muhmedi omade. Sufism on müstiline liikumine, mis tekkis 9saj. Rõhutavad armastust, elavad askeetlikult. Umbes 3% Dervisid on sufistlikud mungad, elavad kloostrilaadsete vennaskondadena. Islami aluspõhi: ¤ Koraan - peab lugema sõna-sõnalt ¤ Sunna - Muhamedi tegudele ja sõnadele toetuv traditsioon ¤ Sariaad - Koraanil ja sunnal põhinev seadus, seda tõelgendavad asjatundjad ehk muftid. Islamis moodustab religioon ja ühiskond ühtse terviku. Muhamed 570 - 632pKr. Koraan Sunna- pärimused Sariaad - usuline seadus
Keskaja mõiste pakuti välja 15.saj II poolel Itaalia humanistide poolt. Seda loetakse I ilmalikuks ajaloo perioodiks. Keskaja perioodid: I varakeskaeg a) 5-9saj-feodaaltsivilisatsiooni algus. b) 9-11 saj välja kujunenud romaani ja germaani kultuur. II vahekeskaeg 11-14 saj. 13 saj kõrgkeskaeg. III hiliskeskaeg- varauusag 14-16saj kriis katoliikluses ja reformatsioon. Keskaja lõpp, kas 1492 ameerika avastamine või 1517 luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline
mõne kuulsa teadlase õpilaseks. Tundtumad asusid nt Belgias,Kairos.10.saj muutusid nad iseseisvaks õppeasutusteks. Kursus kestis 4-6.aastat. Õpejõud said palka,õpilased stipendiumit. Seal oli ka ühiselamu ja raamatukogu. ARAABIA JA PÄRSIA-TADZIKI KIRJANDUS · Lubatud olid tõsielulised jutustused nt ,,Tuhat üks ööd"Seal on ligi 300 lugu kokku koondatud, põhineb legendidel ja linnafolklooril. Koguteos avaldati 1835 Egiptuses. · 8-9saj luulevorm, palju armastuslüürikat,askeetlikku mõtteluulet ja satiiri aga ka panegüürikat. · 9.saj jõudis islami poeesia kõrgele tasemele luuletaja Firdausi koostas ja värsitas rahvuseepose. Edasi avaldas mõju iraani luuletaja Nizami. Kelle viis eritemaatilist poeemi koondati hiljem üheks tervikuks"Hamsa" · Mongolite vallutused 13.saj tingisid tagasimineku pärsia ja araabia kirjanduses.
Miks?Talupojad mindi müüma või vahetama põllusaadusi ja raudesemeid. Elukutselised viikingid pere nooremad pojad, kuna isa pärandas tavalised vanemale pojale. Pealikud kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendamisega seotud võitluses. 19. Mida kujutas endast viikingite läänetee ja idatee?Läänetee seda mööda liikusid peamiselt taanlased ja norralased. Idatee rootslaste esiisade sõidusuund. 20. Milliseid maid asutasid viikingid?Island (9saj.), Gröönimaa (10saj.), Põhja Ameerika.(u 1000) 21. Mis on saaga ja ruunikivi?Ruunikivi haua või mälestusmärk., Saaga suuliselt edasiantud pikem jutustus. 22. Mis rahvad on rännanud Suurbritanniasse?Keldi hõimud, anglid, saksid, jüüdid, gallialased, normannid, indoeurooplased. 23. Millist osa etendasid anglosaksid SBR ajaloos?Nende vallutatud alast kujunes hiljem Inglismaa. 24. Kuidas on normannid seotud SBR ajalooga?Käisid inglismaal rööv- ja rüüsteretkedel
Kehad painduvad, proportsioonidest kinni ei peeta. Inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, ka inimestest-loomadest kombineeritud olendid. Materjal kivi, vahest vask ja pronks. Jutustavat laadi tegelasterohked stseenid, ei rõhutata erinevusi inimese, looma ega jumala vahel, muinasjutu, legendi ja ajaloo segunemine. Rõhutati, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub. 5. Angkor- Kõige kuulsam ehitis Indias Kambodzas (12saj.) Borobuduri tempel- Java saarel(8-9saj.) 6. Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saadi paindlikus, kohandatavus ja mitmekülgsus. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür. Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu
sufism o 111 sura on needus Muhhammadi onupoja vastu · Abu isa · Abd jumala teener · Ibn - poeg · Kujunemisperiood o I Kanoniseerimine 621-56 ekr o II Ühe suure koraani õpetlase Ibn Mugahid( suri 935) · Seitsmest eri võimalusest lugeda koraani jäi alles kolm ning praegu on kasutusel kaks süsteemi o Hafs egituse ametlik versioon o Nafi · Naditid jutustasid M käitumisest (6 olulist) Al Buhari 9saj · Suma traditsioon · Islami tugisambad o Usutunnistus sahada koosneb kahest väitest o Paluvus salat- 5 korda päevas o Annetamine zakat , alates 2,5% sissetulekust o Paastumine- sawn päikesetõusust loojanguni ramodani kuul o Palverännak hagg teatud kuus ükskord elus palverännak Mekasse · Gihad ususõda , jõupingutus jumala nimel, võitlus uskmatute vastu o Suur gihaad on võit iseenda üle
Kassett neljakandiline, hulknurkne või ovaalne raamistatud süvendpind laes. Termid antiikaja kümblusasutused EGEUSE KULTUUR e. Kreeta- Mükeene Kreeta suurim loss Knossos on osaliselt säilinud. See koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, vannitube Kreeka jaotatakse oma arengu järgi neljaks etapiks 1. antiik e Homerose ajajärk ca 11-9saj. eKr 2. arhailine e. vana aeg ca 600-480eKr 3. klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr kõrgperiood 4. Hellenistlik e hiline aeg dooria sammas kõige vanem, jässakam, lihtsam. joonia sammas eelmisest kitsam, õblukesem, elegantsem korintose sammas on kõige külluslikum, dekoreeritum. Karüatiid maani rüüs seisva naise skulptuur, mis klassikalises arhitektuuris (talastikku kandes) asendab sammast
2)elukutselised 3)kuningad, kes olid alla jäänud maa pol ühendamisega seotud võitlustes. Põhjus:kliima, põlluharimiseks sobiliku maa nappus, rahvastku üleküllus Peamised teed:1)läänetee-piki saksa-ja Pr rannikut, Inglismaa, Iirimaa, Hispaania rannik, läbi Gibraltari Vahemerre, selleäärsetesse pk-desse 2)Idatee-Läänemerest mööda Dnepri ja Volga jõgesid Musta/Kaspia mere äärsetele aladele- Bütsantsi 3)Retked avaookeanile-9saj jõudsid Norra viikingid Islandile,-Gröönimaale, ~1000 Leif Erikson jõudis P-Am ranniule. Usund-loodusesemete austamine, esivanemate hingede tähtsus-valhalla(viikingite taevas), päikesekultus. 11saj keskel võtsid vastu ristiusu, tekkisid kristlikud Skandinaavia kr-d Jumalad-Thor-taeva/piksejumal, Oden-päikese/sõjajumal+tarkuse ja luule kaitsja, Frej ja Freja-viljakusjumal, Loke-saatana osa 12.Suurbritannia rahvad 1)Keldid-10-15saj ekr rändasid Pr aladelt SB-sse
kellest kuulsaim oli Alcuin. Temaga algas Karolingide renessanss mis kestis 9´da sajandini 1 843a Verduni leppega jagati riik 3ks: Ida-, Lääne- ja Kesk-Frangiriigiks. Keisri võim hääbus. Selle killustatusega kaasnesid ka välised sissetungid. Lõunast araablased, kes vallutasid Sitsiilia. Hiljem (9saj lõpp, 10saj algus) tungisid Volga äärest sisse ungarlased. Ungarlaste rüüstamistele pandi otsustav lõpp 955 Saksa kuningas ja ungarlased võtsid vastu ristiusu. Tuntuim ja ohtlikem sissetung tuli põhjast normannide poolt. Viikingite rüüstamised algasid 8saj lõpul Inglismaal ja 9saj´ks kujunesid väikeste rüüste salkade asemele ,,laevastikud". Normannid vallutasid 9saj´l kogu Inglismaa ka Londoni ja 9saj lõpul alles tõrjuti nad Lõuna- Inglismaalt välja
Ruubiconi ületama võtab vastu saatuliku otsuse. Liisk on langenud - mida ei saa tagasi võtta. Kangelaseepos Lood legendaarsetest kangelastest, proosa või värsi vormis. Poeemid mida ühendab kangelase isik või sündmustik. Tacitus :"oma esivanemate eeskujul ründasid poolpaljastena, rabutasid peakohal kilpe ja ergutasid end sõjalaudega. Germaanlaste mütoloogiline mälu säilis kõige täiuslikumalt islandi saarel. Islandisse põgeneti norrast kui 9saj tuli kuninga võim. 13. Saj koostas kuulus islandi poeet, õpetlane ja poliitik Snorri Sturluson õpiku poeetide jaoks ja nimedas selle "Eddaks". Kui ta käsikirjad leiti 1643. Aastal need nimetati kronoloogilisel eesmärgil vanemaks ja nooremaks "Eddaks". Vanemas Eddas oli 19 laulu. Edda kuulsam kangelane oloi Sigurd. Te mainiti ka "Niblunide laulus" mille loomis aeg jääb 13 saj algusesse. Need laulud koosnevad 39 peatükkist. Roolandi laul kõige
· Anna komnena printsess, kes kirjutas oma isa keiser Alexios I Komnenose valitsemisaega ülistava teose. · Geograafiateadust isel. Idamaade suundumus. Tunti hästi ida poolseid maid. (Geogr.Kosmas Indiassesõitja (6.saj) · Laskaris Kananos 15. Saj. Bütsantsi rännumees, teoses Rrsti ala kirjeldused. · Kultuuril suur mõju slaavi maadele. Võtsid vastu õigeusu · Kyrillos ja Methodios kreeka misjonärid, kes koostasid slaavi tähestiku (9saj) · Büts. Tulid valdav osa vaimulikust ja ilmalikust kirjandusest, kirikuõigus ja kiriklik kunst. · Suurel määral rakendati slaavi maades ka Büt. Riikluse elemente. Viikingid ja nende kultuur · Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased, kes mitme sajandi jooksul rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubulinnu ning asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud 800-1050
astmelisi torne-tsikuraate Tänu vanimale, Gilgamesi eeposele on andmed vanima kultuuri kohta. Kangelaslood, tõekspidamised jm. 18saj Babüloonlased vallutasid sumerite linnriigi, võtsid omaks nende saavutrused kunsti ja teaduse vllas. Hammurapi seadustekogu on esimene mälestis vana-babül. 9 saj ekr mesopot saavutasid ülemvõimu assürlased, ehitusmeistrid oskasid laduda juba kaari ja võlve, looduslikku kivi ega metsa ei kasvanud, ainult savi. Pärast raamatukogu põlengut õpitakse 9saj ekr savi põletama. 7saj ekr algab uusbabüloonia ajajäürk, Nebukadnetsar 2 ajal Istari värav ja Semiramise rippaiad, mis tehti oma noorele nmaisele meelehea tegemiseks,see on ka maailmaimede hulka loetud.Hoonete sisemuse kaunistamiseks palju reljeefe kasutati, peamiselt kujutati sõjapidamist ja loomadele jahi pidamist.Tuntuim rajatis Paabeli torn, 91m kõrgune mardukile rajatud tsikuraat. Mesopotaamia usundi põhisõnum oli, et inimene elab edasi oma lastes
tingmusel, et ta ei rajaks sinna linnuseid. Taani võim Põhja-Eestis kestis kuni Jüriöö ülestõusuni 1343-1345.a ja lõppes 1346 kui Taani kuningas müüs Pühja-Eesti ordule. 11-13saj kõrgkeskaeg Tekkis keskaegne linn, tänu käsitöö arenemisele. Linnastumad piirkonnad olid Itaalia ja madalmaad. 1030 Mainitakse vene kroonikates Tartut. 1154 Reisi maailmakaardile märgistati Koluvan-Tallinn, Idrisi maailmakaardil. Varalinnalised asulad hakkasid eestis kujunema arvatavasti 8-9saj, kui araablased vallutasid vahemeremaad ja lääne - euroopa kaupmehed hakkasid otsima ühendust idamaadega-orient üle läänemere ja siin tekkisid esimesed turukohad ja laoplatsid. Linnadest saab rääkida alates sellest ajast, kui linnadel olid linnaõigused, mis reguleerisid 1. Maahärra ja linnakogukonna vahelised suhted(privileeg, mis lubas linnaelanikel selles linnas elada ja kehtestas kindlad ühised reeglid linnas) Eestiala linnades kehtisid Taaniajast peale Lübeki õigus, ordu ja
UB” Publikatsioonide kogu. Bunge alustas, esimene köide 1853. Lisaks veel „Akten und Rezessen” UB tegemine jäi MS tõttu katki. „Brieflade” mõisate dokud Paljud materjalid seotud Liivi sõjaga. On veel ka „Hanserezesse” ja „Hansisches UB” Varased kirjalikud allikad Eesti ala kohta „Eesti” – Tacitus 1. saj lõpul „Germanias” 45pt Aestii, kel merevaiku ja põlluharijad. Tema eeskujul maininud Cassiodorus jt keskajal. Wulfstan, anglosaksi kaupmees, 9saj mainib idapoolset maad Eostland. Tacituse info vahendatud teave, ta ise ei teadnud ju. Võis olla üldnimetus idapoolsete inimeste kohta. Ta mainis ka „Fenni”, kole metsikud ja primitiivsed. Skandinaavia Saagades arvukalt toponüüme, mida seostada Eestiga. Sündmused neis kohtades. Probleem aga selles, et jutud kirja pandud väga palju hiljem. Nt Guta saaga Ojamaalt räägib, et iga kolmas mees läks Daghaiti, mis oli aga jama maa. Jutt u aastast 500, üles kirjutatud aga 13-14saj.
Maksim Kreeklane, Feodossi Kossoi, Matvei Baskin, Kirik ja riik, Domostroi 39. Teadus varauusajal- Uue maailmasüsteemi otsingud. Mikolaj Kopernik, Diardano Bruni, Arstiteadus. 26.Varasemad retked: kuni 15. saj. aeglaselt, järk-järgult kauba- ja vallutusretkede kaudu, Kartaago meresõitja Hanno jõudis ekvaatori lähistele, Norra viikingid ja iiri-soti mungad asustasid 9saj Islandi. Suurte maadeavastuste põhjused: Keskaja lõpul muutus Euroopas üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Esiteks kulutasid Euroopa riigid tohutuid summasid kestvatel sõjapidamistel. Teiseks tarbis ülikkond üha rohkem idamaiseid kaupu. Kulla- ja hõbedavajadus kasvas ning see sundis pöörama pilgud Euroopast kaugemalt. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte Pürenee poolsaare riikidega.
3.Kaubanduslikud eesmärgid pärimis korraldus kus maa ja vara päris vaid vanem poeg ja teised pidid ennast ise kuidagi ära elatama. Northumbria ranniku lähedal lindisfarni kloosri rüüstamise ja hävitamisega. Oli olnud oluline euroopa vaimuelu keskus. Algul korraldati retki röövimise eesmärgil kevadetti ja suvel. Peamiseks sihtmärgiks olid kirikud ja kloostrid seal oli nõrk kaite ja suurem varandus. 9saj teisel poolel retked sagenesid ja jäädi ka talvituma. 9saj lõpuks kujunes olukord kus rööv salgad ühinesid armeedeks mille suurus ulatus 10 000 meheni. Selliste jõudude ja hea laevastikuga suudeti vallutada kuningriike ingl ja france. Retkede edukus tulenes suurepärastest laeva ehitus ja meresõidu oskustest. Euroopa riikide viikingitele merel midagi vastupanna. Neile tuli ka kasuks euroopa feodaalne kindlustatus. Pidevate kodussõdude tõttu puudusid suured ja tugevad sõjaväed. Olukord hakkas põõrduma
mitu sajandit, on väga vägivaldne. Lõpptulemusena 4saj. saab kristlusest Rooma riigi ametlik religioon. Kristluse populaarsus peitus sõnumis, lai levik seisnes õpetuse sisus. Misjonärid lõid algelise kirikuinstitutsiooni- kogudused. Populaarsuse põhjuseks misjonäride usu levitamine. Kristlus rõhutab lihtsa inimese vajadusi ja usku. Vaesuse, tõrjutuse teemat (,, Mäejutustus"). Kristlusest saab järgmise ajastu dominantne tunnus. 13. Keskaja piiritlus 1)Varakeskaeg 5-9saj (5-15 saj, antiikaja ja renessansi vaheline etapp.) 2) kõrgkeskaeg 9-11 saj 3) Hiliskeskaeg 11-14 saj Keskajal valitseb vaimupimedus. Usulise müüdid jäid kõrvale. Usutakse loogilisi tulemusi. Kirev ajastu kultuurilises pildis. Kestab 1000a. Toimuvad modernistlikud arengud ja muutused. Keskaega peetakse küll vaimupimedaks ja süngeks ajajärguks, kuid samas toimuvad ka arengud, mis panevad
) Anglosakside riigid:Varafeodaalsed kuningriigid, millest mõjukaim Wessex. 829. ühendas Wessexi kuningas Egbert anglosakside maa inglise kuningriigiks. Põhitegevuseks oli põllundus ja karjakasvatus. Säilis vaba kogukond, töö jõuks ka keldi orjad. Ristiusustamine oli pikk , sest talupojad osutasid visa vasupanu (7 saj II poolel). Iirlaste ristimine toimus varem (4 saj) tänu kloostrite rohkusele. d) Võitlus viikingitega Alates 8 saj lõpust. Taanlaste rünnakud: 9saj lõpul röövretked, millele pani piiri kuningas Alfred, loovutades taanlastele Kagu -inglismaa. Kuningas Edgar alistas sealdsed normannid, kes sulandusid kujuneva inglise rahva sekka (10 saj). 10 saj lõpul algas taani kuningate vallutusretk -1016 a alistas kogu Inglismaa. Kuningas Knut valitses korraga taanit, Norrat ja Inglismaad. Norralaste rünnakud: 9 saj tungiti sotimaale mõjutades sealse kele kultuuri ja riikluse kujunemist. e) Normannide vallutus
vaatamata sellele et see pandi kirja 200 a hiljem. Lisaks on mitme teooria kohselt andnud vikingid ka nime russ ehk alguses kandsid seda viikingi soost valitsejad ja hiljem kinnistus see kogu rahvale ja nede poolt asustadud maale. Arheoloogilistel kaevamistel vanades linnakohtades on avastatud mitmeid esemeid mis viitavad otseslt viikingikultuuurile. Nii näiteks on kindel viikingite viibimine Novgorodi lähistel 9saj( u selle ajal saabusid sinna ka krooniak järgi Rjurik oma kaaskonnaga-keda ehk eksitavalt on peetud tema vendadeks) 9. Vana-Vene riik 882945 (Oleg, Igor). Varjaagide vürstiriikidest kujunes kõige tugevamaks Novgorodi värstiriik ja seda tänu skandinaavia lähedusele kust sai sõjalist täiendust, mis aga tegi võimalikuks ekspansiooni lõunasse. Selle tulemusena õnnestus Rjuriku järeltulijal Olegil ühendada kaks vene riigi algset keskust ja luua Vana-Vene riik aastal 882
ja mõtlik ellusuhtumine. 17. Bütsantsi kujutav kunst * Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel. * Usulise sisuga piltide (ikoonide) pooldajad (ikonoduulid) (pidasid pilte pühadeks objektideks) vs. Pildieitajad (ikonoklastid) nende arvates jumal ja pühad nähtused ülemeelelised ehk nähtamatud. Tekkis vastasseis, keisrid toetasid pildieitajaid, sest see nõrgestas kloostreid kus enamik kunstiteoseid valmis. 9saj keskel said pooldajad aga uuesti ülekaalu ning pühapiltide valmistamine taastati, kuid palju varasemast kunstist on hävitatud. * Varase bütsantsi kuulsad näited Ravenna kirikute mosaiigid. *Sõnum ühtaegu usuline ja poliitiline *Peamiseks kultusobjektiks keiser, kes juhtis riiki ja kirikut. *San vitale kirikus ühel seinal justinanus ja tema vastas keisrinna Theodora oma õukondlaste keskel.
1471 Brunkenbergi lahing Rootis purustas Taani väed. Taanimeelne aadelkond ässitas 1495 Venemaa Rootsiga sõda pidama. Sven Sture Vanem lõi venelased tagasi ja pöördus reeturlike aadlike ja Taani vastu. Algas kodusõda, mille Sven Sture 1497 kaotas. Rootsi liideti taas Kalmari uniooniga. Vaata lisa Põhjamaade ajalugu lk.56-62 Engelbert-Rootsivabanemine-Riksdagkaasregent- Tsehhi: Suur-Määri riik. Vürstiriik peamiselt Tsehhi aladel (9saj. 906). Tekkis 9. sajandi algul võitlustes frankidega. Esimene teadaolev vürst (arvatavasti ka riigi rajaja) Moimir I (val. 830-846) oli Frangi riigist (hiljem Saksamaast) sõltuv. Tema järglane Rostislav (846-870) sai u. 869 riigi Saksamaast sõltumatuks luues sõltumatu Määri piiskopkonna. Seetõttu algas sõda Saksamaaga. Svatopulk (870-894) kukutas Rostsilavi ja andis ta sakslastele välja. Sõda Saksamaaga siiski ei lõppenud. 874 tegi Svatopulk Saksamaaga
Etruskite hilisemast saatusest on teada, et Sulla valitsemise ajal toimus etruskite ülestõus roomlaste vastu. Kui varasemal ajal olid etruskid valitsenud roomlasi ja hiljem ise roomlaste all olnud siis nüüd nad tõusid roomlaste vastu üles. Ülesõus suruti veriselt maha ja tapeti palju etruske, need kes ellu jäid tasapisi assimileerusid roomlastega. Rooma linna tekkimine Arheoloogiliste leidude põhjal n teada, et Laatsiumi maakond asustati 10-9saj eKr indoeuroopa hõimude poolt, neid hõime nimetatakse itaalikuteks ja neist olulisemad on 2: latiinid ja sabiinid. Kuna tiberi jõe äärne ala oli soine, siis asulad tekkisid _____. Tähtsaim neist ca 30 asulast kandis nime Albalonga. Muistne Rooma asus ca 25km tiberi jõe kaldast, seal alal leidus ka soola. Rooma linn tekkis kui 8saj ühinesid latiinide ja sabiinide asulad, muistne rooma tekkis 7le künkale. Neis küngastest vanimad asustatud kohad olid: Palatinus, Kvirinaal ja Kapitoolium
annaabi.ee 
