6. Andrei Polenov /85kg/ SK TUPO 202 kg 239,5 (R 94kg; T 108kg) 7. Mart Seim /85kg/ SK Atleticus 193 kg 228,9 (R 80kg;T 113kg) 8. Andres Viksi /67kg/ SK Jõud 163 kg 222,3 (R 73kg; T 90kg) 9. Kristen Raska /71kg/ SK Atleticus 168 kg 220,7 (R (R 70kg; T 98kg) 10. Jüri Puust 60kg;T /60,2kg/ SK Ramm 133kg 195,9 73kg) Juunioride arvestus I Andres Allsalu /78kg/ SK Ramm 235kg 291,8 (R 105kg; T 130kg)
Hispaania annavad 50% maailma veini toodangust Õlletootmine arenenud USA-s ja Hiinas ÜLDANDMED 1850 a. oli toiduainete eksport4 mln t, 1880a 18mln t, 1918 a. 40 mln t; 1950 a 1980a kasvas 200 mln t Teravilja eksporditakse maailma toodangust 10-15% Istanduskultuure ekspordivad Lõuna riigid Maailmas toodetakse 220 mln t liha aastas (suurimad tootjad Hiina, USA, Brasiilia, Prantsusmaa, Saksamaa) Põhja riikides tarbitakse liha 80-90kg/in, Lõuna riikides 15-20kg /in aastas Toiduainete jaekaubandus enamjaolt kaubanduskettide käes
hoovõturaja suhtes 29 kraadise nurga all. Oda peab maanduma sektori piires ning loetuks arvestatakse ka katse sellisel juhul kui sektorisse maandub vaid oda tipp, sealjuures peab oda tipp puudutama maad enne kui mõni teine osa. Viske pikkust mõõdetakse oda maandumispunktist hoovõturaja lõppu tähistava jooneni, ning tulemus ümardatakse allapoole lähima sentimeetrini. Parimad sportlased Eric Lemming- Esimene maailmakuulsus 1900 alguses, kaalus 90kg ja pikkus 190cm. Tugevama käega visates suutis välja võidelda rekordi 53.79m. 1908 Londoni olümpialt sai 2 kuldmedalit- klassikalises kui ka Ungari stiilis (oda hoiti tagumisest otsast). Jan Zelezny´- Tsehhi endine odaviskaja, kolmekordne olümpiavõitja (1992, 1996, 2000) ja kolmekordne maailmameister (1993, 1995, 2001). Lisaks on ta ka maailmarekordiomanik (98.48m), mis visati 2. Mai 1996 Jenas. Peetakse üheks kõigi aegade parimaks odaviskajaks.
sisemise kihi paksenemist. (Bayer, 2014) Positiivsed omadused Plaaster muutub iga aastaga ainult tõhusamaks. Kõik negatiivsed nähud peaksid plaastri pikema ajalisel kasutamisel kaduma või leevenema. Plaaster võib olla alternatiivmeetod neile naistele, kes soovivad kasutada mõnda muud kontraseptsiooni meetodit. Plaastrit ei pea vahetama iga päev, vaid hoopis üks kord nädalas. (Bayer, 2014) Negatiivsed omadused Üle 90kg kaaluvate naiste puhul ei pruugi plaaster olla nii tõhus. Rindade tundlikkuse tõus. Esimeste tsüklite vältel võib esineda ebaregulaarset määrimist ja veritsust. Samuti võib esineda valulikke menstruatsioone. Sügelus, nahaärritus, vistrikud ja allergilised reaktsioonid pole samuti välistatud. (Bayer, 2014) Tuperõngas 54 mm läbimõõduga vaginaalrõngas on mõeldud rasestumise vältimiseks. Tupes olemise vältel
Veini ja õlletööstus Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania annavad 50% maailma veini toodangust Õlletootmine arenenud USA-s ja Hiinas ÜLDANDMED 1850 a. oli toiduainete eksport4 mln t, 1880a 18mln t, 1918 a. 40 mln t; 1950 a –1980a kasvas 200 mln t Teravilja eksporditakse maailma toodangust 10-15% Istanduskultuure ekspordivad Lõuna riigid Maailmas toodetakse 220 mln t liha aastas (suurimad tootjad Hiina, USA, Brasiilia, Prantsusmaa, Saksamaa) Põhja riikides tarbitakse liha 80-90kg/in, Lõuna riikides 15-20kg /in aastas Toiduainete jaekaubandus enamjaolt kaubanduskettide kä
NE netoenergia NEe netoenergia elatuseks Net - toodangu energia PROTEIIN Kõiki taimedes ja loomorganismis leiduvaid lämmastikkusisaldavaid ühendeid nimetatakse ühise nimetusega proteiin. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Valk on iga keharaku põhikomponent (taimerakud seevastu koosnevad valdavalt toorkiust). Üldse on looma kehas 15...20% valku, seega täiskasvanud ca 500kg eluskaaluga veise kehas kokku 80...90kg. Valgud seisavad organismi ainevahetuses kesksel kohal, kuna kõik eluprotsessid on seotud valgu ainevahetusega. Loomorganism ei deponeeri valku varuainena sel määral nagu rasvu või süsivesikuid. Valk peatub organismis vaid rakuainena. Reservvalke mõnesugusel hulgal veres ja maksas siiski leidub. Piiratud valguvarud organismis ning asjaolu, et organismi valgutarvet ei ole võimalik katta ühegi teise toitainega (näit. rasvade või süsivesikutega, kuna need ei sisalda
KCl5,6...7.2). taim seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda. mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad suurtes kogustes lämmastikku(50....200kg/ha) ja vabalt elavad bakterid, seened, vetikad jms, mis võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha. *Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik (10...15kg/ha)
Min. idanemistemp 7-8 kraadi , optimaalne 12-15. *Niiskusenõudlik taim, transpiratsioonikoefitsent 500-600. *Lühipäevataim *Mullastiku suhtes vähenõudlik , talub ka happelisi muldi . *Kasvuperiood 60-90 päeva . *Õitseb ja valmib kaua. *Eelviljadeks sobivad rühvelkultuurid, teraviljad, kaunvili, ise on hea eelvili teistele kultuuridele. *Väetamine analoogne teraviljade lepissortidele. *Külvatakse öökülmaohu möödudes nt mai III dekaadil . *Külvisenorm 400id seemet m2 ( 80-90kg/ha ) *Külvisügavus 5-7cm *Taim on herbitsiiditundlik. * Tolmeldamiseks on vajalik mesilasperede olemasolu põllul. *Taim õitseb 20-30 päeva, viljad valmivad sama kaua. *Koristamine probleemne kuna valmib ebaühtlaselt. *Sobilik aeg kombainiga koristamisel kui 2/3 seemnetest valminud. * Võiks soovitada kahefaasilist kortamist . Kohe pärast koristamist puhastada ja kuivatada
temperatuuride mõju eest. Passiivsed kaitsevalgud on teatud määral samastatavad struktuurvalkudega (näiteks nahavalgud). (Viik, 2004) Geeniregulatoorne funktsioon - valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. (Viik, 2004) 4.2 PROTEIINI KASUTAMINE Proteiini peaks kasutama 2-4 grammi iga keha kilogrammi kohta, seejuures jagates selle 5-6 söögikorra peale. Ehk, kui inimene kaalub 90kg, siis peaks ta ära sööma 200- 300g valku päevas ning korraga 40-50g. (Hayward, 2010) Müügil on "kiire" vadakukuvalgu- ja "aeglane" kaseiinikontsentraat, paraku praktilist tähtsust seedimise kiirusel ei ole, kui järgida ülaltoodud "3 tunni reeglit". Pidagem meeles, et organismis on alati teatud aminohapete reserv. Mõttetu on seetõttu ka nn. öine söögikord, 7-8 tunnine vahe organismi puhkeajal ei vii meid veel kataboolsesse seisundisse. (Otsus, 2006) 5.GLÜTOMIIN
Kängurutel on pikad tagajäsemed eelkõige tänu säärte, jookse ning varbalülide olulisele pikenemisele. Kängurud liiguvad hüpates. 5 lk Kõige suurem känguruliik on punane hiidkänguru. Püstiseisev punane hiidkänguru on sama pikk kui täiskasvanud inimene. Tema keha pikkus on kuni 1,6 m, saba pikkus 1 m. Isaste loomade kaal on ligikaudu 90kg, aga emastel umbes 30 kg. Punane hiidkänguru on võimeline arendama kiirust kuni 65 km/h, mõnede mõõdetud hüpete pikkus oli aga isegi 12 meetrit. Kängurulased on üksteisega väga sarnased. Paljudel känguruliikidel on seljas tihe hallikaspruunikas karvastik. (Parish 2005:39) Punakael- vallabi on keskmise suurusega känguruliik. Tal on hästi tihe karvatik, mis, nagu nimigi ütleb, on peas, kaelal ja õlgadel roostevärvi. (Parish 2005:41)
Lämmastik on ainus element, mida ei sisalda mullamineraalosad. Mullas on üldlämmastikku sisaldus 0,1-0,3%. Mulla künnikiht ~3000t/ha, 3-9t lämmastik Turvasmuldades suurem, kuni 99%mulla üldlämmastikust on orgaanilisel kujul. Vaid 1-3% on orgaanilisel kujul: kas ammoonium või nitraatioonidena mulla kolloididel. Taimedele omastatava (nitraat ja ammoonium) lämmastiku ühendid: 1) Orgaanilise aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid ammonifikatsioon. Aastas vabaneb nii 30-90kg/ha. 2) Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide poolt seotav lämmastik. Mikroorganisme 2 gruppi: a) sümbiootilised mikroorganismid suudavad aastas siduda 50-200kg lämmastikku (hall lepp). b) mullas vabalt olevad mikroorganismid suudavad aastas siduda kuni 50kg lämmastikku. 3) Sademete veega mulda sattuv lämmastik Äikese toimel seotakse õhu lämmastik oksiidideks ja sajab alla happevihmana. Tuleks ainult siis arvesse võtta kui arvutatakse
vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas lämmasik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas o Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad suurtes kogustes lämmastikku(50....200kg/ha) ja vabalt elavad bakterid, seened, vetikad jms, mis võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha o Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik(10...15kg/ha)
bad Amiidid ekstraktiivaine d 3) Proteiin kui toitaine. Kõiki taimedes ja loomorganismis leiduvaid lämmastikku sisaldavaid ühendeid nimetatakse proteiiniks. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Üldse on looma kehas 15...20% valku, seega täiskasvanud ca 500kg eluskaaluga veise kehas kokku 80...90kg. Valgud on organismi ainevahetuses kesksel kohal, kuna kõik eluprotsessid on seotud valgu ainevahetusega. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks. Täiskasvanud loomadest vajavad proteiinirikkaid söötasid suuretoodanguga piimalehmad, munakanad, kuna nad eraldavad toodanguga kehast palju valku. Seevastu rasvasead, nuumveised, kes võtavad kaalus juurde peamiselt rasvkoe arvel, vajavad vähe proteiini. Neid
ettevõtetes töödistsipliini tagamiseks, koolides õpiedukuse parandamiseks,, vanglais seaduskuulekuse kujundamisel jne. Käitumisviisi muutmiseks määratakse esmalt kindlaks soovitav tulemus, näitaks õiglane arvestuste sooritamine või vägivalla kasutamisest hoidumine. Ümberõppimise viit astet kirjeldab järgmiselt: 1. Määra täpselt kindlaks soovitud eesmärk, näiteks võtta kaalust alla 10kg 2. Fikseeri oma lähteseisund, näiteks see, et algul kaalud 90kg. 3. Vali endale saavutatud edu kinnistamiseks meelepärased ergutusvahendid. Näiteks võid lubada endale iga allavõetud kilo eest nädalavahetuseks meelelahutuse. 4. Määra kindlaks selged etapieesmärgid, püüa näiteks võtta iga nädalaga alla veerandi kilo 5. Pane kirja kõik oma väikesed saavutused. Skinnerile on ilmselt ülekohtuselt omistatud soov muuta ühiskonna liikmed manipuleeritavaks.
Märgpuistena- sise- ja välisseintesse Õõnespuistena- kaldlagedesse, avatud õõnsustesse 24 Tselluvilla omadused: on loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki ega mädane, ei niisku ja laseb seintel hingata, närilised teda ei söö. Süttimiskindel, tuli ei levi, ei põle. Tselluvilla näitajad: tihedus: puiste 30-60kg/m3 ,plaat 60-90kg/m3; niiskusesisaldus <12%; soojusjuhtivus ~0,040W/mK; mullpolüuretan- kasutatakse erineva tiheduse ja jäikusega plaatide, samuti aga vedela massina (vahuna). Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Kasutamise temperatuur kuni 200...2500C. Väike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv. Põlev, süttivuse vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Soojajuhtivus =0,02...0,03W/mK
kasvab halvasti.Kasvuperiood 60-90 päeva. Hea eelvili.Mulda haritakse nii nagu suviteraviljade kasvatamisel.Väetistele reageerib hästi.Puhta külvise saamiseks tuleb tatart hoolikalt sorteerida.Tatart võib külvata kui mulla temp on 10-12C.Tõusmed ilmuvad 5-6 päeva pärast külvi, külva-takse mai viimasel dekaadil või juuni algul, valmib aug teisel poolel.Külvatakse reaskülvis, laiarealiselt või viirgudena.Külvisenorm on 400 seemet m² e 80- 90kg/ha. Seemned peavad olema niiskes mullas 5-7 cm sügavuses.Tatar ei satu tihti kontakti mullaga ja punduvad aeglaselt, siis tuleb külve rullida.Tundlik herbitsiidide suhtes. Tatra tolmlemiseksviiakse õitsemise ajaks põllule 2-3 mesilasperet ha kohta. Õitseb 20-30 päeva. Küpsed viljad pudenevad kergesti. Kui 2/3 viljadest on valminud, alustatakse koristamist jaoti kahefaasiliselt. 38) Kaunviljade botaaniline iseloomustus.
Kasvuperiood 60-90 päeva. Hea eelvili.Mulda haritakse nii nagu suviteraviljade kasvatamisel.Väetistele reageerib hästi.Puhta külvise saamiseks tuleb tatart hoolikalt sorteerida.Tatart võib külvata kui mulla temp on 10-12C.Tõusmed ilmuvad 5-6 päeva pärast külvi, külva- takse mai viimasel dekaadil või juuni algul, valmib aug teisel poolel.Külvatakse reaskülvis, laiarealiselt või viirgudena.Külvisenorm on 400 seemet m² e 80-90kg/ha. Seemned peavad olema niiskes mullas 5-7 cm sügavuses.Tatar ei satu tihti kontakti mullaga ja punduvad aeglaselt, siis tuleb külve rullida.Tundlik herbitsiidide suhtes. Tatra tolmlemiseksviiakse õitsemise ajaks põllule 2-3 mesilasperet ha kohta. Õitseb 20-30 päeva. Küpsed viljad pudenevad kergesti. Kui 2/3 viljadest on valminud, alustatakse koristamist jaoti kahefaasiliselt. 38) Kaunviljade botaaniline iseloomustus.
Eesti muldade lämmastikusisaldus on küll 0,1...0,3% so 3000...9000kg/ha, kuid 97...99% sellest on orgaaniliste jäätmetena ja vaid 1...3% mineraalsel kujul taimede poolt omastatavas vormis. Lämmastiku sisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga huumusvaestes leetunud liivmuldades. Taimedele omastatavate lämmastikühendite (ammoonium- ja nitraatühendid) allikateks mullas: 1. orgaanilise aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid 30...90kg/ha aastas, 2. õhulämmastiku sidumisel mikroorganismide poolt mulda toodud lämmastik. Eristada võib kahte liiki mikroorganisme: a. sümbiootilised — elunevad liblikõieliste taimede juurtel mügarbakteritena ja võivad siduda aastas lämmastikku 50...200kg/ha, b. mullas vabalt elunevad mikroorganismid (bakterid, seened, vetikad), millised võivad siduda õhulämmastikku aastas kuni 50kg/ha, 3
kuni 200 kg/ha koohta aastas. 3. Mulla N rohumaade puhul saavad heint mullast 0,1 % N kohta keskmiselt 10 kg/ha kohta ja kui muld on viljakas ja paksu huumuse kihiga siis võib olla see omastatavav N hulk max 35-40 kg/ha mullast. Väetamise normid: Kult karjamaal kus on üle 30 % rohustust, need min v ei vaja. Min väetist vajavad erandina ainult põuasel suvel juuli kuus 70-90kg/ha. Jaotatuna kahte ossa- 1 osa juuli alguses ja teine osa juuli lõpp augusti algus. Kui liblikõ osatähtsus on all 30% siis N vajadust biol N-ga ei rahuld. Ja seetõttu tuleb planeerida min N 100-120 kg/ha jaot 3-4 ossa. Seejuures ei tohi 1 korra norm olla suurem kui 50 kg/ha. Kult karjamaadele antava N normid sõltuvad taime liikidest. Varase arenguga liikidel, nt kerahein, arvestatakse ha kohta 150 kuni 250 kg. Jaot 4 ossa. Keskm arenguga liikidel 120-
keemiline ja kristallvesi aeglustavad temperatuuri tõusu konstruktsioonis. Söestunud, kuid sulamata tselluvill takistab pikalt ka tule levikut kontstruktsioonides. Boori tähtsaks lisamõjuks on tõhus hallituse, mädandavate seente ja putukate tõrjevõime. Kui niiskus tõuseb puitkonstruktsioonidele ohtlikule tasemele, takistab tselluvill hallituse, mädanemise ja kahjurputukatõukude ilmumist. Tselluvilla näitajad: · Tihedus: puiste 30-60kg/m3 ,plaat 60- 90kg/m3 · Niiskusesisaldus <12% · Soojusjuhtivus ~0,040W/mK · Tselluvilla paigaldatakse puhurite abil. Olenevalt kihi paksusest (18-30cm) on soojatakistus 0,22-0,14mK/W. Tselluvilla paigaldatakse kolmel eri viisil: Kuivpuistena- avatud pööningutele ja põrandatesse Märgpuistena- sise- ja välisseintesse Õõnespuistena- kaldlagedesse, avatud õõnsustesse Tselluvilla omadused: on loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki ega mädane, ei niisku ja laseb seintel hingata, närilised teda ei söö
venitavust, vetruvust ja elastsust. eesti tumeda- või valgepealine lammas annab keskmiselt 3-4,5 kg poolpeenvilla aastas, villa pikkus on 8-8,5 cm ja puhasvillamäär 56-70% 47. Tööjõudluse hindamine hobuste veojõudlust määratakse rakendatava veojõu ja liikumiskiiruse järgi. eristatakse tegelikku, normaalset ja maksimaalset veojõudu, mõõdetakse kG. soovitatav veojõud on 10...15% hobuse kehamassist, mis moodustab 60-90kG. maksimaalne võimsus on isegi üle 100% kehamassist. võimsusena on mõõdetud aga 90-110kGm/sek. kiirust hinnatakse ka veohobustel, distatsid on 1-25km. hinnatakse liikumiskiirust sammus ja traavis, koorma raskus sõltub hobuse kehamassist. traavlitel on erinevad distantsid : 1;1,5;2 miili. ratsahobustel erinevad parkuurid ja distantsid. takistussõidus näitab kõrgete takistuste ületamine hobuse võimsust, täpsust ja alluvust ratsaniku nõudlusele. 48. Viljakuse osa selektsioonis
annaabi.ee 
