lihasjõu ja lokaalse lihasvastupidavuse suurenemine, sportliku saavutusvõime paranemine, eluks vajalike oskuste arendamine (Loko: 70) Paljud inimesed arvavad, et jõusaal on ohtlikum kui teised spordialad, kuid tegelikkuses see nii ei ole. Jõutreening tehniliselt, korrektselt teostatuna on ohutum ja riskivabam kui paljud teised populaarsed spordialad. Treenimine raskustega on kordades ohutum kui jalgpall või korvpall. Järgnevalt vaatleme, mis on teadusel öelda laste, teismeliste ja jõutreeningu interaktsiooni kohta. Nagu varem sai mainitud, on paljud teised spordialad märksa ohtlikumad, kui on seda jõutreening. Paljud biomehhaanilised vaatlused, analüüsid ja uuringud on näitanud, et sellised tegevused nagu mitmed heited, visked, hüpped ja erinevad jooksud mõjutavad meie keha mitu korda suurtemate jõududega kui jõutreening. Eriti ohtlikuks muudab asja see, et reeglina tulenev koormus nimetatud
pikal noormehel soov korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Gerdi isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. Noorena proovis ta ka teisi spordialasid, näiteks jooksmist, lauatennist, jalgpalli, ka kabet ja malet, siiani meeldib talle väga korvpall. Olümpiavõitja arvab, et pole tähtis, et oskaksid üht ala väga hästi, vaid oleksid füüsiliselt aktiivne. Teda kutsuti puuhobuseks, sest ta oli kohmakas ja alustas hilja sportimist, aga ta ei kaotanud kunagi lootust. Ärijuhtimisõpingute ajal oli Gerdi treeneriks Helgi Parts. Nende koostöö jäi aga lühikeseks, kuna treeneri tervis halvenes. Seejärel harjutas ta umbes 6 kuud üksinda. 1998. aasta lõpus hakkas teda abistama Aleksander Tammert seenior, kuid
Meile on tulnud kasuks see materjal mille oleme läbi töödanud ning saime sellest tööst täiendust enda teadmistele. Töö on üles ehitatud internetst ja raamatutest leitud materjali põhjal. Kasutanud oleme nii eesti kui ka inglise keelset materjali. 4 Mis on vastupidavus? Vastupidavus on oskus säilitada vajalikku töö intensiivuse taset pikema aja vältel, see on vajalik nendel spordilaladel, kus töö kestab üks minut või rohkem nagu näiteks: pikamaa jooks, jalgpall, korvpall , sõudmine, suusatamine. Peamine kasu vastupidavuse arendamisel on võime säilitada väsimusele vastupanu, mis tekib raskete treeningute ja võistluste käigus. Sportlik tulemus sõltub 70% ulatuses sportlase indiviidi pärilikust lihaste koostisest. Teiseks faktoriks, mis kujundab välja vastupidavuse näitjaid, on psühholoogiline häälestatus: tahtejõud, motivatsioon ning soov võita. Hea
Tallinna Kunstigümnaasium Iluuisutamine Referaat Koostaja: Kert Moist Tallinn 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 2. AJALUGU...................................................................................................................................2 3. ILUUISUTAMINE......................................................................................................................3 3.1. Kohustuslik- ja vabakava......................................................................................................3 3.2. Üksiksõit...............................................................................................................................3 3.3. Paarissõit................................................................................
Tallinna 32. Keskkool Tanel-Markus Tammela 8.A Judo tund Praktiline loovtöö Indrek Kivi - Õpetaja Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1TUNNIST........................................................................................................................5 1.1.Rivistus...................................................................................................................5 1.2.Limuskid.................................................................................................................5 1.3.Ringsoojendus.........................................................................................................5 1.4.Maasmaadlus...........................................................................................................6 1.5.Püstimaad
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond SIHTVÕIMLEMINE PIKAMAAJOOKSJALE Referaat Ege Luts Kehaline kasvatus ja sport Juhendaja: Kaja Hermlin Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Kiirustreeningu üldmetoodilised soovitused...........................................................4 Ettevalmistavad harjutused painduvuse arendamiseks pikamaajooksjale..........................5 Ettevalmistavad harjutused liikuvuse ning hoiaku arendamiseks pikamaajooksjale..............7 Ettevalmistavad harjutused koordinatsiooni arendamiseks pikamaajooksjale.....................8 Kokkuvõte..................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.......................
5 TIIBETI RIITUST: HARJUTUS NR 1 Seisa sirgelt paljajalu, soovitavalt pehmel ja soojal põrandakattel, jalalabad enamvähem õlgade laiuselt. Tõsta väljasirutatud käed õlgade kõrgusele, peopesad allapoole, sõrmed koos ja hoia pead otse. Hoides käsi eelpool kirjeldatud asendis, alusta aeglaste pöörlemiste sooritamist päripäeva. Pöörle iseendale sobiva kiirusega kuni kerge peapöörituseni. Kui oled harjutuse lõpetanud, aseta käed puusa ja hinga nina kaudu sisse, suu kaudu välja. Väljahingamisel hoia suu ja keel torus nii puhastad paremini kopse. Tee seda 35 korda ja jätka järgmise harjutusega siis, kui hingamine on muutunud ühtlaseks. HARJUTUS NR 2 Heida selili ja aseta käed sirgelt keha kõrvale küljele, pihud allapoole. Seejärel alusta harjutust, tõstes üheaegselt sirgeid jalgu ja pead üles. Tõs
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4. V
annaabi.ee 
50 punkti
~ 98 lehte
17 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid