Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehted negatiivsete arvudega (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Tehted negatiivsete arvudega #1 Tehted negatiivsete arvudega #2 Tehted negatiivsete arvudega #3 Tehted negatiivsete arvudega #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor abiiline Õppematerjali autor
Tehted-ülesanded rats.arvude kohta. väike õpetus-seletus ka juures

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
doc

Kogu Matemaatika täiendõpe

Murdude ühenimelisteks teisendamisel pea meeles: 1) leia ühine nimetaja ehk siis antud murdude nimetajate väikseim ühiskordne; 2) jaga ühise nimetaja iga murru nimetajaga. ­ Nii leiad nende murdude laiendajad; 3) Korruta iga murru nimetajat ja lugejat vastava laiendajaga. Mõnikord võib kaustada murdude ühise nimetaja leidmiseks ka sellist proovimisvõtet, et korrutada suurimat nimetajat (kui see ise ei sobi ühiseks nimetajaks) järjest arvudega 2, 3, 4, .., kuni jõuame arvuni, mis jagub iga antud nimetajaga. 1 5 7 Näide: teisendame nt ühenimelisteks murrud , ja 3 8 12 Antud murdude nimetajate hulgas ei ole nende nimetajate ühiskordset. Suurim nimetaja on 12. Nüüd tuleb proovida korrutada antud murdude suurimat nimetajat ehk siis 12 järjest arvudega 2, 3 , 4... Proovime: 2 12 = 24 - sobibki, sest arv 24 jagub iga nimetajaga.

Matemaatika
thumbnail
53
ppt

Reaalarvud ( slaidid )

b b nq a mq = a n m ( a) n m = a , kui m < 0, siis a 0 n m n m a = nm a Avaldisel 10 - 26 = 10 - 64 puudub väärtus, sest negatiivsel arvul pole paarisarvulise juurijaga juurt. TEHTED ASTMETE JA VÕRDSETE JUURIJATEGA JUURTEGA Tehete sooritamisel astmetega või võrdsete juurijatega juurtega on otstarbekas valida just see lahendusmeetod, mis tundub lahendajale lihtsam: 8 7 1 7 8 : 16 = 7 7 = 16 2 1 1 1 1 1 1 7

Matemaatika
thumbnail
36
ppt

Lineaarvõrrand

Näide 1: Arvuta avaldise väärtus, kui n = 4 a. n3 Asenda n 4-ga. Arvuta Arvutada Arvutada(tähendab (tähendabtehetemärke tehetemärkekasutades kasutades Lahedus: Lahedus: n3 43 teostada vastavat operatsiooni arvudega.) teostada vastavat operatsiooni arvudega.) 7 b. n3 Asenda n 4-ga. Arvuta Lahendus: Lahendus: n3  43 1 Näide 2: Arvuta avaldise väärtus, kui x = 8 a. 5 x Asenda x 7-ga. Arvuta Lahendus: Lahendus: 5x  5  8  40 Arvude NB!: Arvudevahele

Matemaatika
thumbnail
40
doc

Keskkooli matemaatika raudvara

1 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Arvuhulgad............................................................................................................................... 5 Naturaalarvude hulk N..........................................................................................................5 Negatiivsete täisarvude hulk z ­...........................................................................................5 Täisarvude hulk Z.................................................................................................................5 Murdarvude hulk.................................................................................................................. 5 Ratsionaalarvude hulk Q................................................................................

Matemaatika
thumbnail
6
doc

Reaalarvud. Võrrandid

MA1 - Reaalarvud. Võrrandid 1. Teemad Arvuhulgad N, Z, Q ja R, nende omadused. Reaalarvude piirkonnad arvteljel. Reaalarvu absoluutväärtus. Protsentülesanded. Astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga aste. N- es juur. Tehted astmete ja juurtega. Ratsionaal- ja irratsionaalavaldiste lihtsustamine. Irratsionaalsusest vabanemine. Lineaar-, ruut-, murd- ja juurvõrrandid. Võrrandite koostamine. Lihtsamate tekstülesannete lahendamine. 2. Tarkuseterad 2.1 Arvuhulgad Loendamisel kasutatavad arvud Arv 0 Kas 0N? Naturaalarvud N Järjestatav, vähim arv 1, lõpmatu

Matemaatika
thumbnail
5
doc

Matemaatika kordamine 2 9.klass

Kordamine II 5 x + 6 12 - x x 33. - = Lahenda võrrandid ja tee kontroll 9 6 2 1. 5 - 2( 3x +1) = 3( 2 - 3x ) + 6 Lahenda võrrandisüsteem 2. ( x + 3) - 2 x = ( x - 2 )( x + 2 ) + 1 2 3. ( 2 y - 3) + 4 = ( 2 y - 3)( 2 y + 1) 2 ( x + 2) 2 - ( y + x ) = ( x + 1)( x - 1) + 13 34. 4. ( x - 2 ) 2 + ( 3 x -1)( x + 3) = ( 2 x -1)( 2 x + 1) + 6 ( x + 3)( x - 2) - ( x - y )( x + y ) = ( y + 1) 2 - 9 5. 12 x 2 - ( 3 x +1) 2 = ( 3 x - 2 )( x +1) - 6 6. ( 2 x -1) 2 + x = x( x - 3) +13 ( u - 1) 2 + 3v = ( u -

Matemaatika
thumbnail
33
doc

PROTSENT ÜLESANDED

Protsent A Protsent B 1. Esita antud protsendid kümnendmurdudes 1. Esita antud kümnendmurrud protsentides a) 56 % c) 80 % a) 0,57 c) 0,8 b) 3,4 % d) 0,6 % b) 0,034 d) 1,24 2. Esita antud protsendid 2. Esita antud harilikud murrud protsentides hariliku murru kujul ( võimaluse korral taanda) 3 22 9 1 a) b) c) d) a) 30 % c) 75 % 10 50 25 5 b) 4% d) 74 % 3. Esita antud protsendid kümnendmurdudes

Matemaatika
thumbnail
10
xlsx

Puuviljade müük

Antud on 1. poolaasta puuviljade müügid (eurodes) Ülesanded Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Kokku 1. Arvuta summad ühe nu Õunad 550,75 345,85 198,25 175,00 181,20 170,30 1621,35 2. Vorminda tabel Banaanid 445,50 473,30 353,45 420,70 350,00 301,10 2344,05 3. Tee sellest tabelist Sidrunid 250,75 567,55 350,00 413,30 272,45 305,55 2159,60 üksteise alla ja kus Apelsinid 650,35 410,00 356,88 410,76 330,50 390,00 2548,49 tabelis olevad Kokku 1897,35 1796,70 1258,58 1419,76 1134,15 1166,95 8673,49 4. Koosta puuviljade müü

Informaatika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun