Algus Pikkus Lõpp Jaotisi 8 18 18 50 F1 F2 F3 Neg keskmine -0,80857 -3,45799 Integraal 0,51547 0,99198 Abs Max -1,84887 Abs Max asukoht 15,200 10,0000 5,0000 0,0000 F 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 F -5,0000 F -10,0000 -15,0000 X F1 F2 F3 F3 Nullkohad: 8,0000 0,5510 0,0380 0,5891 9,0298 8,3600 0,6566 5,5514 6,2...
03.01.2008 OÜ Puitest Pärnu 14 15 5 11 01.03.2008 OÜ Haagik Jõesuu 28 32 4 8 01.05.2008 OÜ Haagik Jõesuu 68 111 44 80 20.06.2008 Uksed ja Aknad Kanepi 84 118 56 69 12.01.2008 Mendali Tallinn 96 111 30 16 02.01.2008 Mendali Tallinn 95 187 24 146 07.05.2008 OÜ Eesti mets Tartu 76 138 17 56 02.06.2008 OÜ Puitest Pärnu 61 108 20 41 20.04.2008 JNA Jõesuu 94 168 10 88 16.02.2008 AS Aknaselts Tartu 30 53 5 9 15.07.2008 Mendali Tallinn 39 43 13 18 22.03.2008 Uksed ja Aknad Kanepi 37 71 20 63 28.02.2008 OÜ Eesti mets Tartu 81 137 53 74 10.07
Keeleteadus I Sissejuhatus Keele all mõeldakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Loomulikud keeled on sümbolilised ja neis on mitmeid allsüsteeme. Loomulik keel: 1) keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on üldiselt palju tähendusi, st nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Keel: 1) inimese olulisim suhtlemisvahend, mõtete ja tunnete vahendaja, mingi rahva või rahvuse suhtlemisvahend 2) sümbolite ja reeglite kogum informatsiooni edastamis...
3 Viterbi algoritm Viterbi algoritm Tekitav maatriks koosneb hulkliikmetest G = ((1 1+z)) Tähistused: (4,2,1); (6,3); (6,2,1) Vastuvõetud koodi parandamine Viterbi algoritmiga: Leitakse teed igasse sõlmpunkti (igasse sõlmpunkti siseneb kaks teed). Valitakse ,,õige" tee, mis ,,jääb ellu". ,,õige" tee valitakse selline, et tema kaugus vastuvõetud koodijadast oleks väiksem. Nii moodustub igasse sõlmpunkti ,,õiged" teed. Võregraaf koondatakse L sammu järel. 76. Turbokoodide koostamise põhimõtted Loenguslaid 24. Turbokoodid kujutavad endast uuemaid kõrge efektiivsusega veaparanduskoode, mida kasutatakse satelliitsides jt. rakendustes, kus on vaja saavutada maksimaalset informatsiooni ülekannet üle piiratud ribalaiusega sidelingi kõrge mürataseme tingimustes. Kõigist tänapäeval kasutatavatest veaparanduskoodidest jõuavad turbokoodid kõige lähemale nn. Shannoni piirile. Shannoni teoreem ei ütle, kuidas
73. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. 74. Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem. 75. Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist, tuletage see. (Näpunäide: alustuseks leidke teist järku tuletised aja ja koordinaadi järgi ning seejärel ellimineerige võrranditest faas). Lainet kirjeldav võrrand on ühe teise võrrandi lahend, mida nimetatakse lainevõrrandiks 76. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas ja ruumis püsiv häiritus, mida nimetatakse interferentsiks ehk võnkumiste tugevnemine või nõrgenemine. Koherentsed lained on lained, millede lainepikkused on ühesugused või vähe erinevad.
76. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Suurendades langemisnurka , jõuame olukorrani, kus =900 ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus. Langemisnurk, mille juures murdumisnurk on 900 on antud keskkondade jaoks sisepeegeldumise piirnurk. Detailsemal uurimisel selgub, et valguslaine sukeldub teise keskkonda poole lainepikkuse ulatuses ja naaseb siis. See efekt on energeetiliselt 100%-se kasuteguriga. Kiudoptika, veekogu, kalade nägemine. Ka siin kehtib kiire pööratavus. 77. Mis on Fermat' printsiip? Optiline teepikkus kui järeldus Fermat' printsiibist. Fermat' printsiip. Fakt: Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja mittehomogeenses keskkonnas kõverjooneliselt. Fermat' printsiip: valgus levib mööda sellist teed, mille läbimiseks kuluv aeg on minimaalne. ...
Kontrolltöö Evolutsioon 2, õp lk 76-100. 1. Kohastumine, kohastumus, kohanemine, kohanemus - mõisted ja näited. Kohastumus soodus tunnus, keskkonda sobiv tunnus, soodustab liigil toime tulla ekukeskkonna tingimustega. See soodus tunnus (keskkonna poolt määratud) on omane tervele organismirühmale (liigile). See tunnus on geneetiliselt kinnistunud (edastatakse järglastele) Kohastumine protsess, mille käigus kohastumus tekib. Kohastumused avalduvad organismide: 1.) ehituses (varjekuju, nt raagritsikas, oksakujulised vastsed; varje- või hoiatusvärvus, nt aastaajalised värvused, sulandumine keskkonda, hoiatusvärvus annab märku varjatud kaitsevahendust lepatriinu, herilane, mürkmaod; mimikiri-sarnasus teise liigiga, nt orhidee tolmeldaja nagu kärbes, ohutud sirelased ja maod nagu herilased või mürkmaod, kägu nagu raudkull jne) 2.) füsioloogias (fotosünteesi eripä...
Küsimused ja ülesanded. lk 76 Jaak Jaaniste ,,Füüsika XII klasssile" 1) Millised on päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 Maa läbimõõtu) ja mass 332 950 Maa massi). 2) Selgitage lauset ,,Päike on tüüpiline täht". Oma omadustelt keskmine ja meie tähesüsteemis väga tavaline täht. Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. 3) Miks näib Päikese serv teravana? Kuigi Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär) ja teda võib samastada Päikese pinnaga. 4) Mis on granulatsioon? Tekib sellepärast, et päikese tuumast eralduv energia liigub päikese pinna poole alguses kiirgusena, aga viimases kolmandikus teest liigub ainevoolude ehk konvektsiooni teel. Tekivad konvektsioonile...
Tulemus 76/100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student Response Feedback A. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist B. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt. C. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. E. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel Score: 3/3 2. Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit? Student Response Feedback A. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) B. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet C. Tõmbe- ja survediagram...
Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond ÖKOLOOGILISED TSÜKLID Astronoomilised ja geosüsteemsed tsüklid Vee tsükkel Biogeokeemilised tsüklid Eesmärgid: Kirjeldada kolme olulisemat astronoomilist tsüklit. Selgitada atmosfääri tsükli põhjusi, protsesse ja selle seost globaalse õhusaastega. Kirjeldada kohaliku õhusaaste tüüpe ja põhjusi. Tutvustada geoloogilist aineringet, hüdroloogilist tsüklit. Tutvustada olulisemate elementide tsükleid. Aastaajad Maa tiirleb ümber Päikese elliptilisel orbiidil. Täistiir e. aasta vältab 365 päeva 5 tundi 48 minutit ja 46 sekundit. Aastaaegade vaheldumise põhjustab asjaolu, et Maa telg on orbiidi tasapinna suhtes kaldu (23°27'). Nurk muutub perioodiga ~4100 a. ±1,5°. Lõunapoolkera suvel (3.01) on Maa-Päike kaugus minimaalne (0.983 AU). Põhjapoolkera ...
Referaat Artikli autorid: Jeffrey H. Greenhaus ja Nicholas J. Beutell Artikli pealkiri: Sources of Conflict Between Work and Family Roles Ajakirja nimi: Academy of Management Ilmumise aasta: 1985(jaanuar) Köite (vloume’i) ja lehekülgede numbrid: vol 10, leheküljed 76-88 Artiklis tahetakse leida lahendust probleemile, et mis ja kui palju mõjutab inimese rolle kodus ja tööl. Tuuakse välja, erinevad faktoreid, mis mõjutavad seda halvemuse poole ja ka neid, mis muudavad seda ümberlülitust ühelt rollilt teisele paremaks. Artikkel tugineb ka varasemalt tehtud uurimustele, kus jälgitakse inimeste käitumist olukordades. Kuidas uuritavad suudavad ennast eemaldada tööst ja keskenduda vaid perekonnale või vastupidi.
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uurit...
...........................................................5 Majandus..............................................................................................................5 Kultuur.................................................................................................................5 2 Üldandmed Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usunditja 19% peab end ateistiks. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 92,6 elanikku ruutkilomeetri kohta. Loomulik iive on 0.072% aastas
Ülevaade globaalprobleemist Ülerahvastumine Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem. Ülerahvastumisest saavad alguse kõik teised globaalsed probleemid:toidupuudus,nakkushaigused,keskkonnaprobleemid(õhu-,vee-ja mullastiku saaste),linnastumine, vaesus jm. Maailmas on praegu 7 miljardit inimest. Inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni inimese võrra. Iga 20 minuti tagant sünnib juurde umbes 3500 last. Peamiselt toimub elanikkonna juurdekasv arenevates riikides. Maailmas on kolm piirkonda, kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. Mis on probleemi põhjusteks? Probleemi tagajärjed * Suremuse langus * Näljahäda * Teaduse areng * Maailma taandareng
188 72 170 72 196 81 171 73 172 73 172 73 168 89 172 73 170 89 172 73 189 84 172 73 188 81 172 73 187 87 172 73 192 73 173 73 184 84 173 73 188 76 174 74 197 77 175 75 190 80 175 75 184 81 175 75 198 84 175 75 177 86 175 75 186 76 176 75 175 86 176 76 177 84 176 76 172 79 177 76 192 76 177 76
keskmine (väljenda %) variatsiooniamplituudi järgi 25.160398 170 89 172 73 standardhälbe järgi 5.0150771 st.hälve / aritm. keskmine (väljenda %) standardhälbe järgi 7.4382381 189 84 172 73 188 81 172 73 187 87 172 73 192 73 173 73 184 84 173 73 188 76 174 74 197 77 175 75 190 80 175 75 184 81 175 75 198 84 175 75 177 86 175 75 186 76 176 75 175 86 176 76 177 84 176 76 172 79 177 76 192 76 177 76
Asutamiskulud 1000 1 1000 Kokku 22 064 3 22 064 Reserv 22 064 10% 2206 Tegevuskulud 2375 1 2375 Käivituskulud kokku 24 439 4 26 645 3.2 Tegevuskulud Kuluartikkel Summa Krediidi tagasimakse 1375 Liisingumakse 824 Elekter 100 Vesi ja Kanalisatsioon 76 Kulud kokku 2375 12 3.3 Likviidsusprognoos Nimetus Okt Nov Dets Jaan Veebr märts Algjääk 8561 10 086 12 201 14 836 17 471 20 106 Tulud teenuselt 3900 4490 5010 5010 5010 5010 Tulud kokku 3900 4490 5010 5010 5010 5010 Kasutada olev raha 10 086 12201 14 836 17 471 20 106 22 741
............... 34 16 + 12 34 + 16 = ................ 23 14 - ......... + 45 = ............... 23 14 - ......... + 45 = ............... 123 14 - .... + 234 = ................. 123 14 - .... + 234 = ................. 34 - ...... + 301 13 = .............. 34 - ...... + 301 13 = .............. 76 + 12 - ......... + 12 = ............... 76 + 12 - ......... + 12 = ............... 123 ..... + 44 34 54 = ............. 123 ..... + 44 34 54 = ............. VASTUS: VASTUS: Arvuta 2 Arvuta 2 34 16 + 12 34 + 16 = ................
alampiir ulempiir max maxrow_nr maxcol_nr n -100 100 95 1 7 10 57 -90 4 52 60 -35 95 76 -17 -76 91 60 39 -20 2 -19 -79 -45 29 70 0 -35 54 -57 -11 -53 76 22 17 87 3 -34 74 -48 -48 49 69 -45 41 -19 63 49 -32 42 -38 60 -70 19 92 97 27 20 81 15 -51 72 -51 -24 -21 5 -46 16 -58 31 80 -54 90 70 -12 -2 61 35 81 -97 -67 -67 -63 80 -26
Suremus: 150*0,08=12 tk suri, 150-12=138 tk alles. Kuked: 138*0,55=76 kukke Kanad: 138-76=62 kana Tapaeelne elusmass: kukk 2,8*76=212,8 kg + kana 2,5*62=155 kg Liidan = 367,8 kg tapaeelne elusmass Kehamassi juurdekasv: 138*40(see on ühe tibu kaal, g)=5520g=5,5kg 367,8-5,5=362,3kg kehamassi juurdekasv Lihakehade kogumass: 367,8/0,73=268,494 kg Sööda kulu: 362,3*1,9=688,37 kg Rümpade kogumass: 367,8*0,65=239,07 kg Rinnafilee: 239,07*0,21=50,2 kg Sööda maksumus: 560/t = 0,56/kg Omahind: 688,37/0,56=385,4872(67%) (sööda kulu kogukuludest)
B+/+!N!+;+!6((1(-!(:!71(!1:>,/(?!#(>+!6766.B9,1:6!,CC!6+>(!,(7-(! E9>;+1!7/!6((*.1:/(:0+1,!(-:,+0+?!!! ! ! ! ! 2! ! ! MN$">$+!-!?#?+?+!&E#)$+?#!& ! D*:-,7,(1(-! P2QON2%%! (?=?+R! -5/0:-! S,+4(:*+-76*++,1:6.1! EA*:,71.1! 71:! 71.1:/(! =9;.! D*:-,7,(1(-(! E71::,:6+):17-77):+1(?!! ! $QU++-,+-(1,! 1A6-! D*:-,7,(1(-! D,((/+--(! /:/4! +-.-! 9EE:=+! G1+,7/:! D6+0((=:+-?! #(=+-,! -+:! G1+,7/:!56-!+/0(6+=+:0!9E:1+-:?!D*:-,7,(1(-!1+>6.-!D6+0((=:+-,!B9:8U711+!;.8+!G1+,7/:!(1.+;+1! P2OQ?! ++-,+1! (?=?+R?! @9:4(! 1(B:/.=+6-! 71(,.-(6-! -(11(-! -.>,(-! 7/! -::-6:
VÕIDUD JA REKORDID KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1) Iidsed maajad tegid sporti kasutades inimese pead pallima. Õige või vale? 2) Milliseid loomi võib näha võistlemas hipodroomil? 3) Mitmelt meetrilt lüüakse jalgpallis penateid? 4) Mis on maailma enimmüüdud raamat? 5) Maailmarekord ühel jalal seismisel on üle 76 tunni. Õige või vale? 6) Kus asub Eesti spordimuuseum? 7) Millise spordialaga tegeleb Aleksander Tammert, hüüdnimega Sass? 8) Kui jalgpall leiutati, kasutasid inglased jalgpallina seapõit. Õige või vale? 9) Kes saadab Suurbritanias eakatele inimestele telegramme nende 100.sünnipäeval? 10) Kus käis Neil Armstron esimese inimesena? VÕIDUD JA REKORDID KLASS ................................................
osmrutiin (Os-Ru sulam), osmiriidium (Os-Ir sulam) ja looduslik Au-Os sulam. Osmium on ülikõvade ja kulumiskindlate sulamite koostismetall. Os-Ir-Ru-sulamist valmistatakse kvaliteettäitesulepeade sulgi, mis on kulumiskindlad ja peene kirjaga. Os-W- Mo-sulamist valmistatakse eriotstarbelisi dioode, Os-Pd-sulamist elektrikontakte täppisaparatuuris. Osmiumit kasutatakse samuti kellavedrudes, kompassinõeltes ja juveelitoodetes. Omadused. Aatomnumber: 76. Aatommass: 190,2. Prootonite arv: 76. Neutronite arv: 114. Elektronide arv elektronkattes: 76. Elektronskeem: +76|2)8)18)32)14)2). Oksüdatsiooniaste: -II kuni VIII. Sulamistemperatuur: 3045 °C. Keemistemperatuur: 5027 °C. Tihedus: 22,59 g/cm³ Kõvadus Mohsi järgi: 7,0. Osmium on hõbevalge värvuse ja sinaka helgiga läikiv metall. Os on väga rasksulav (3045 °C, rasksulavuselt on Os metallide hulgas 3
12 mm 25...34 mm kirjapeaväli adressaadiväli viiteväli 76× 29 mm 76× 34...38 mm tekstiväli 15 mm 30 mm 17 mm kontaktandmete väli 12 mm
-56 17 -27 76 first last nr of values -4 -100 100 20 -62 37 Antud nr 50 70 23 57 -68 62 -60 92 -87 -88 59 -24 -7 -76 UML SumOfBiggerThanGivenNum maximum miinimum Positsioon 92 17 1 SumOfBiggerThanGivenNum 168 BiggerThanGivenNum SmallestPosNum
2.1. Lindi laiuse B leidmine Lameda kujuga lindi laius B on arvutatud valemiga (2.1) Q B= ,(2.1) 576 tan v c kus B lindi laius m; Q tootlikkus T/h, (Q = 600 T/h); tegur, mis arvestab kaldenurga mõju tootlikkusele; v lindi kiirus m/s, (v = 3 m/s [1, lk. 75, tabel 84]); materjali erikaal T/m3, ( = 0,75 T/m3); c kaldenurka arvestav tegur (c = 0,95 [1, lk. 72, tabel 76]). Tegur mis arvestab kaldenurga mõju tootlikkusele on arvutatud valemiga (2.2) = 0,35 = 0,35 0,4 50 = 7, (2.2) kus tegur, mis arvestab kaldenurga mõju tootlikkusele; tegur, mis arvestab kaldenurka horisondi suhtes ( = 0,4 [1, lk. 72]); e materjali loomulik varisemisnurk (e = 35 [1, lk. 72, tabel 77]). Asendades valemis (2.2) valemisse (2.1), saame lindi laiuseks B
Lihtainena Liitainena ● Maa atmosfääris; ● Vee koostises; ● päikese massis. ● mineraalides; ● vulkaaniliste gaasiliste ● orgaanilistes ainetes. koostises; ● nafta gaaside koostises. 5 / 24 Füüsikalised omadused ● Lõhnatu, värvusetu ja maitsetu gaas. ● Väga tuleohtlik. ● Kergeim gaas. ( https://www.opiq.ee/kit/76/chapter/3794) ● Madal sulamis- ja keemistemperatuur . ● Hea soojusjuht. ● Ei lahustu vees. ● Läbib kergesti poorseid materjale ning õhukesi metalle. ● Saab hoida klaasnõudes. 6 / 24 Keemilised omadused ● H2 on suhteliset väheaktiivne metall. ● Kuumutamisel reageerib paljude ainetega. ● Reageerides mitemetallidega käitub H2 redutseerijana. H2 + S = H2S H2 + Cl2 = 2HCl ( https://www.opiq
peal, tema tihedus on 22.65 Mg/m3 (pudelitäis osmiumi on raskem kui ämbritäis vett). Ta on kõva raskesti sulav ja nii rabe, et teda võib raud uhmris pulbriks peenestada. Ta on plaatinametall ja sellisena väärismetall. Os aatommass on 190,2 , sulamistemperatuur 3033 °C ning keemistemperatuur 5027 °C. Osmiumi eelisomadusteks on kulumiskindlus, seepärast kuulub ta kulumiskindlate sulamite koostisse. Keemilised omadused Periood: 6 Rühm: VIII B Aatomnumber: 76. Aatommass: 190,2. Prootonite arv: 76. Neutronite arv: 114. Elektronide arv elektronkattes: 76. Elektronskeem: +76|2)8)18)32)14)2). Reaktsiooni võrrand: Os + O2 = OsO4 5. Ühendid Oksüdatsiooniastme ühendites harilikult IV, VI ja VIII. Oksiidid: osmiumtetraoksiid, osmiumdioksiid, osmiumtrioksiid ja osmiumoksiid. Tähtsaim oksiid on osmium(VIII)oksiid, mis tekib vastavatest lihtainetest. Reageerimisel orgaaniliste ühenditega redutseerub see
n n := 1.1 = 132 (2, lk 267) L = 6 10 m trossitee pikkus a a = 100 m vagonettide intervall Teele saadetud vagonettide arv ühes tunnis ton Q = 180 vagonettide tootlikkus Q 1 hr n t := = 76 (2, lk 268) Gton hr G Gton := = 2.4 ton vagoneti kandevõime g n t := 76 Vagonettide ajaline intervall hr t := = 47 s nt (2, lk 268) hr = 3600 s sekundeid tunnis
(näita arvutuskäik)? Nende puhul, kes ei ole tasakaalus, mõistata miks. Toodud on genotüüpide hüpoteetilised loendusandmed mitte sagedused. P Q R a 67 45 7 b 30 140 30 c 50 100 50 d 70 60 70 e 0 150 100 f 113 76 12 a) n= 67+45+7= 119 Alleelisagedused: p=(67+45/2)/119=0,7521 q=(7+45/2)/119=0,2479 GT oodatud HW sagedused: p2=0,5657 2pq=0,3729 q2=0,0614 GT sagedused: P=67/119=0,5630 Q=45/119=0,3782 R=7/119=0,0588 JAH b) n=30+140+30=200 Alleelisagedused: p=(30+140/2)/200=0,5 q=(20+140/2)/200=0,5
77 -57 -22 53 34 59 -85 -57 -23 100 42 -73 27 -4 95 -10 -19 66 -19 -90 -71 -27 -33 -59 -69 67 35 -58 16 11 17 -84 0 -8 -81 47 90 -1 -58 -68 -8 62 61 -45 -3 -12 3 -21 21 76 -81 2 99 15 -65 -92 89 57 -18 5 82 10 -13 -94 33 92 -9 -93 -1 -58 40 -78 98 3 71 -59 -69 6 -57 29 -27 5 -26 52 -13 5 -84 -76 95 4 92 -77 -54 5 71 -62 77 8 -31 83 -56 4 58 -27 27 7 46 -28 -33 6
Standardmääramatused Mõõtevead Liitmääramatus Laiendmääramatus U0 = U(=330º)=9,4208 k' = U'-Un Un=C* R2=R-R1 nr UV UK UV v k k' Un u(v) U(v) u() u(UV) R1K R1 R2 U' 0,0000 0,0058 0,0116 0,0000 1 0 0,0061 0,0172 0,5000 11 0,0061 0,0172 0,0000 0,0000 38 76 0,2041 06 0 0 40000 0 0,0001 0,0058 0,0116 0,0000 3829,7 0,9065 2 33 0,9598 0,0183 0,5000 45 0,0160 -0,9255 -0,0372 0,9438 39 77 0,2041 84 87 4000 36000 77 0,0003 0,0058 0,0116 0,0002 7346,9 1,7604
T:'53juulis sõlmiti vaherahu; K endiselt kaheks jagatud mööda 38.paralleeli; põhjas total. kommun. reziim, lõunas demokraatia. Kuuba kriis '62=kariibi kriis - O: kuuba,usa, nsvl. P:nsvl paigutas kuubale raketid; '59kukutati usa- meelde diktaator, valitsus muutus kommunistlikuks. T:nsvl viis raketid ära, kuubat kasut. baasina, kust üritati am-sse kommunismi eksportida. Vietnami (II sõda)'64-'75- O:Vietnam, usa, nsvl. P: kommunismi kartus. T: tekkis üks sotsial. vietnam(`76) Tsehhoslov kriis- O: tsehhid, slovakid. P: breznevi doktriin('68) nsvl on õigus sekkuda iga idabloki maa siseasjadesse, ülestõusud. T: ülestõus suruti maha,breznev vii soma kommun.väed sisse Berliin'53- O:nsvl, i-berliin. P: ida-berliinis üritati kukutada kom. reziim. i-berliin tahtis l-berliiniga läbi käia. T:jäi mitmeparteisüstee, aga ainult formaalselt, nsvl surus rahutused maha. Berliin'55-O:nsvl, saksamaa. P:slv ei tunnustanud sdv-d, hallsteini doktriin. T: 13aug
Al 13 13 27 14 K 19 19 39 20 Fe 26 26 56 30 Cu 29 29 64 35 Ag 47 47 108 61 Ti 22 22 48 26 Os 76 76 190 114 Aatom vs ioon Aatom on oma laengult neutraalne. Ioonil on laeng,
Statistilne uurimus Mitu korda päevas sa keskmiselt läbi hoone ukseava käid? Lisa vastavalt kas M/N. (Uurimuse viisin läbi paberilehel oleva küsitluse ja internetiküsitluse abil). Statistilised read: M: 50, 45, 100, 70, 65, 60, 80, 75, 40, 90, 100, 100, 30, 55, 60, 70, 80, 80, 95, 40, 50, 60, 66, 55, 76, 100, 78, 80, 60, 85, 55, 58, 69, 50. N: 100, 80, 85, 85, 85, 70, 80, 55, 50, 70, 60, 65, 75, 80, 90, 90, 110, 100, 100, 60, 70, 75, 85, 90, 75, 55, 70, 80, 55, 80, 60, 75, 100, 70, 65, 75, 75, 80, 90, 70, 60, 55, 70, 80, 90, 100, 55, 60, 40, 60, 45, 80, 68, 80. Variatsiooniread: M: 30, 40, 40, 45, 50, 50, 50, 55, 55, 55, 58, 60, 60, 60, 60, 65, 66, 69, 70, 70, 75, 76, 78, 80, 80, 80, 80, 85, 90, 95, 100, 100, 100, 100.
OMAKULUD 1. KM PIKKUSE TEELÕIGU EHITUSEL Mahud ja nende paksused kihtide kaupa AC SURF 5cm 6,7x1000x0,05 = 335 m3 AC BASE 6cm 6,7x1000x0,06 = 402 m3 Peenkillustik 5 cm = 8*1000*0,05=400 m3 Jämekillustik 15 cm = 8*1000*0,15=1200 m3 Liiv 20 cm= 9*1000*0,2 = 1800 m3 Kogused ja hinnad JÄMEKILLUSTIK: 1 m3= 1,4 mahukaal tihendatult = 1200*1,7=2040t (/27t = 76 koormat )= 9.75 (1 tonni hind)*2040t =19890 PEENKILLUSTIK: 1m3 = 1,3t tihendatult = 400*1,7=700t(/ 27t = 26 koormat ) = 700t*9.75=6825 LIIV: 1 m3 = 1,9t tihendatult = 1800*1,9=3420t(/27t= 127 koormat) = 3420t*5 =17100 ASFALT: 1,7 mahukaal * 737t= 1253t/27t =47 koormat = 1253t*65=81445 BETOONÄÄREKIVID 1000m/0,8m=1250tk*5=6250*2=12500 Tööks kuluv aeg Killustikust aluse ehitus 5 tööpäeva (8h) Liivakihi ehitus 3 tööpäeva (8h) Asfaldi paigaldus 3 tööpäeva (8h) Tööliste palgad
90 90 Õ p 5 i l a 4 s t e 3 a r 2 v 1 0 50-55 56-59 60-65 66-70 71-75 76 Kaal (kg) 71.5 75.5 77 86.5 90 71-75 76-80 81-85 86-90 2 1 2 1 0.111 0.056 0.111 0.056 8.094 9.594 19.094 22.594 65.515 92.047 364.585 510.494 7.279 5.114 40.509 28.361
tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? LÄHTEVARIANT 21: Ø76JS6/h6 LAHENDUS JS 6 +- 00,,0095 0095 1. Ø76 h6 - 0,0190 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 76 d 76 2. Ülemine piirhälve ES +0,0095 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,0095 ei -0,0190 4
0,24 0,36 0,09 0,34 0,530 2,802 0,043262 d detaili täispindala oli suurem kui 1 h, m a, m b, m L, m Ristlõike S, m2 Ristlõike P, m2 Detaili V, m3 0,2 0,3 0,0625 0,65 0,368 2,310 0,047863 Detaili ST, m2 arv m_mark v_mark m_hind, kr/m3 v_hind, kr/m2 m_kogus 0,037 56 LP33 V317 1700 52,30 0,00071 0,388 76 LP10 V102 2200 65,20 0,08798 0,195 34 LP21 V204 3300 55,00 0,00513 0,293 65 LP43 V107 3500 44,00 0,04394 0,672 76 LP10 V317 2200 52,30 0,36264 0,276 9 LP04 V110 2600 64,80 0,00727 2,238 32 LP11 V317 3300 52,30 1,53161
%B#!"7(6#*&1.#7+0@),,&#/"#2.@&#*30*.-#),"-6#9&//&8&-#(3*&;3"8&,#;&,2.-# &,1&2&-#"70'"7("#,.1.-"#'3*10'07(#;09(.7(#*0'",(#0*("%*"(0(&@.,&(..%07(4# A07#7""#0*("%*"(0(&@.,&(..%#<,-7"#)*B#C&7(.7"#7&&-#700(D#EF !"#$%&"'()* 50(&%%0'3*1.#+;;0-"7#)*#/+01"#(39(7&'#9&%2.(&'0*"#07"6#*00#"(#%3310'"#&,1.7"7#7",,"7(4#G%&#"**&7(#9&%2.(&-"7#801&7(&6#"%0(0#7007#/.0#7&#),"-#&,,"7# &,.7(&'&74#!+0-#/<,,#),,&#HIIJ#')(08""%0(.-#+;;0'&/76#/.0-#7""#)*#&%.7&&-&8&,(#8"0-0/"#%&7/"*-&(.-6#/.0#801&7(&-#<,"#;0*1.(&-"7#)'&#/3((4 K'&#/3"#801&7(&'0*"#+;;0'07"#&,1?&&707#)*#<7*&#,"80*.-#2.9(.'6#7"7(#7.,#"0#),"#8"",#'3*10'07"/7#8&2&#'0*"8&-#'.7/,0-#(30",0/.,(#83,2&#&%"*"*.-4# >+706#7""#)*#;%)@,""'0/7#;01"'#("%&7/"",0#/&7.(&8&("#&/.7(0,07("#/0(&%%0-"#;.9.,6#'0-&#)*#%&7/"'#&,,&2.(&-&4#L**&#)'&#/3","#8"0-0#&"1&#&,.7(&# %&9.,0/.,(#M#/<,,#2+.-#/%10#(.,"@4#!&'.(0#8+08&-#&,1.7"/7#(.*-,0/./7#'0**F*.#7+%'"#)(7&-6#/
3/18/1997 42 0.45 I 250 3/19/1997 112 0.57 I 250 3/20/1997 116 0.75 I 250 3/21/1997 110 0.78 ) 3/22/1997 102 0.73 ) 3/23/1997 101 0.78 ) 3/24/1997 101 0.86 ) 3/25/1997 102 0.97 ) 3/26/1997 106 1.12 ) 3/27/1997 106 1.17 3/28/1997 99 1.01 3/29/1997 115 1.45 3/30/1997 117 1.39 3/31/1997 102 0.83 4/1/1997 94 0.6 4/2/1997 91 0.53 4/3/1997 88 0.5 4/4/1997 98 0.95 4/5/1997 116 1.62 4/6/1997 120 1.76 4/7/1997 128 2.08 4/8/1997 129 2.12 4/9/1997 116 1.62 4/10/1997 110 1.42 4/11/1997 118 1.69 4/12/1997 171 3.98 4/13/1997 211 6.1 4/14/1997 192 5.05 4/15/1997 159 3.42 4/16/1997 145 2.78 4/17/1997 132 2.24 4/18/1997 124 1.92 4/19/1997 119 1.73 4/20/1997 111 1.45 4/21/1997 107 1.32 4/22/1997 106 1.29 4/23/1997 116 1.62 4/24/1997 47 1.66 4/25/1997 126 2 4/26/1997 125 1.96 4/27/1997 111 1.45
Õhuründerelvad Luure- ja ründelennuk SU-24 Strateegiline pommitaja TU-22 Strateegiline transportlennuk IL 76 Luure- ja ründelennuk SU-24 · Tüüp: Luure ja ründelennuk · Ehitaja: Suhhoi · Pärito lumaa: NSVL · Aas ta: Esmalend 1970 · Su-24 Fencer (eesti k. vehkleja) oli NSVL'i keerukaim ja tehnoloogiliselt arenenuim igailma luure- ja ründelennuk 1970ndail ja 80ndail Su-24 Andmed: · Max. s tardimas s :39 700 kg · Mo o to r:2X 7666 kg tõukejõudu, turboreaktiiv · Max. kiirus :1340 km/h merepinnal 1550 km/h · Le nnulag i:11000 m
60 2 120 7200 187,44 62 1 62 3844 136,42 64 2 128 8192 374,28 66 1 66 4356 245,86 75 1 75 5625 609,1 0 76 1 76 5776 659,46 77 1 77 5929 711,82 78 1 78 6084 766,1 B 81 2 162 13122 1982,52 84 1 B4 7056 1134,34 85 1 85 7225 1202,70
30 49 41 kuni 50 30 26 20 kuni 30 20 24 20 kuni 30 86 60 51 kuni 60 51 89 vanem kui 60 a 64 49 41 kuni 50 24 23 20 kuni 30 51 84 vanem kui 60 a 77 69 vanem kui 60 a 62 75 vanem kui 60 a 27 74 vanem kui 60 a 65 58 51 kuni 60 79 77 vanem kui 60 a 73 38 31 kuni 40 82 39 31 kuni 40 80 73 vanem kui 60 a 42 32 31 kuni 40 39 71 vanem kui 60 a 87 44 41 kuni 50 67 51 51 kuni 60 84 58 51 kuni 60 49 42 41 kuni 50 55 53 51 kuni 60 60 76 vanem kui 60 a 51 65 vanem kui 60 a 84 89 vanem kui 60 a 61 53 51 kuni 60 80 59 51 kuni 60 20 73 vanem kui 60 a 78 76 vanem kui 60 a 28 30 20 kuni 30 31 23 20 kuni 30 89 89 vanem kui 60 a 29 61 vanem kui 60 a 26 34 31 kuni 40 49 87 vanem kui 60 a 73 57 51 kuni 60 31 69 vanem kui 60 a 81 32 31 kuni 40 59 40 31 kuni 40 73 45 41 kuni 50 88 45 41 kuni 50 34 54 51 kuni 60 62 75 vanem kui 60 a 70 25 20 kuni 30 26 57 51 kuni 60
Rea number 2 28,5 -25 53 12 -56 -47 -4 -2 -17 94 60 4 28 25 -80 -90 98 -97 70 -48 -55 81 19 -88 91 16 -51 -41 91 47 16 -64 76 -25 53 12 -56 -47 -4 -2 -17 114 41 40 77 26 -68 -46 52 -97 70 -48 -55 81 19 -88 91 16 -51 -41 91 47 16 -64 76 2,325581 -4,930233 -1,116279 5,20930233 4,372093 0,372093 0,186047
41 36,4150285018 5 44 13,8484250272 4 49 814,056666667 3 51 28,5316783009 2 58 1 69 28,531678301 0 0-20 20-40 40 69 76 79 82 84 87 dispersioon: 1134,7807 87 vahemik elemente tõenäosus intervalli keskmine 0-20 7 0,28 9,86 20-40 4 0,16 33,75 40-60 6 0,24 47,33 60-80 4 0,16 73,25 80-100 4 0,16 85 Histogramm
RAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 108 lg 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv kohustus. • TsÜS § 67 lg 2: lepingu definitsioon. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. • VÕS § 16 lg 1: ofert. • VÕS § 20 lg 1: aktsept. • VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikad. 2. Kohustuse rikkumine. • VÕS § 100: rikkumise definitsioon. • VÕS § 76: kohustuse täitmise kirjeldus. • VÕS § 77: kohustuse täitmise nõutav kvaliteet. 3. Võlgniku vastutus. • VÕS § 103 lg 1: eeldatakse, et võlgnik vastutab. • VÕS § 103 lg 2: vabandatav ainult juhul, kui rikkumist tingis vääramatu jõud. Eelduste kontroll: Järeldus: Võlaõigus MITTERAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 108 lg 2 Nõude eeldused: 1
1.3. AJAMI JA TEMA ASTMETE ÜLEKANDEARVUDE MÄÄRAMINE 60 1000 v 1. Määrata töömasina ajamivõlli pöörlemissagedus ntm, p/min ntm = ---------------- - πD 60 x 1000 x 0,9 ntm = ---------------------- = 76,4 p/min 3,14 x 225 2. Määrata antud nominaalvõimsuse Pnom järgi ajami kõigi nelja mootori jaoks eraldi ajami ülekandearv. nnom1 2865 u1 = ------------ = --------- = 37,5 ntm 76,4 nnom2 1425 u2 = ------------ = --------- = 18,6 ntm 76,4
tekitamisega, vaid ikkagi ühe energialiigi muutmisega teiseks. Kui räägitakse energia kadudest, siis tuleb seda mõista kui mingis protsessis vajaliku energialiigi muutumist mittevajalikuks energialiigiks, tavaliselt soojusenergiaks, mis reeglina hajub ümbritsevasse keskkonda. Kasutatud kirjandus http://www.maakyte.ee/tooted/soojuspumbad-2 (05.11.2012) http://www.abckliima.ee/Default.aspx?mid=39&smid=76&mcat=76 (05.11.2012) http://www.abckliima.ee/Default.aspx?mid=39&smid=76&mcat=79 (05.11.2012)
1 7,5/ 100/ 2 86 4,3 97,5 97,5 150 100 R1 7,5/ 100/ 3,9 10 39 38,5 1 38,5 3 43 2,15 76 76 150 100 2 7,5/ 200/ 4 78,5 3,93 73 146 150 100 7,5/ 50/ 5 115 5,75 26 13 150 100
annaabi.ee 
