kõhulahtisus, verine väljaheide. Rasketel juhtudel tekib erutusseisund, kehatemperatuur tõuseb, pulss kiireneb, tekivad hingamishäired ja nõrkus ning teadvus kaob. Koort ja vilju kasutatakse meditsiinis, näiteks reuma ravimisel. 2. Mürkputk - Cicuta virosa Kõige mürgisemad on risoom ja juured, eriti kevadel. Värsked taimeosad on selleri lõhnaga ja risoom magusa maitsega (sarnane pastinaagile), mistõttu läheb kergesti nimetatutega segamini. Mürgistusnähtudeks on esmalt kõrvetus ja kratsimistunne suus, millele järgneb peapööritus, naha muutumine kahvatuks, pulsi kiirenemine, oksendamine, kõhulahtisus, hingamise kiirenemine ja krambid. Erinevalt surmaputkest ei vähene mürkputke mürgisus ka taime kuivatamisel, nii et ta jääb alati ohtlikuks. 3. Must belladonna ehk karumustikas - Atropa belladonna Musta belladonna lehed ja viljad sisaldavad surmava toimega mürgiseid alkaloide atropiini,
tugevad ja kahjustada õhrna nahka. Veel oluline moment - peale kreemi/sampooni kasutamist tuleb kindlasti vahetada kõik voodipesu, ihupesu, käterätikud jne, siis ellujäänud täid ei saa Sulle uuesti nn "külla tulla". Üleannustamine: 1. Üleannustamise juhtusid kirjeldatud ei ole. 2. Väga suure koguse kreemi pealemäärimine võib põhjustada paikseid kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimed: 1. Kreemi pealemäärimise järgselt võib tekkida kõrvetus-, kipitus- või kihelustunne, mis on tavaliselt kerge ja möödub kiiresti. 2. Võivada esineda allergilised nahareaktsioonid. 3. Kõrvaltoimete tekkides pöörduge kohe arsti poole. Mida veel teada? Uuri oma partnerit enne vahekorda. Ära jaga teistega oma aluspesu ja kasuta alati puhast voodipesu. Kasutatud allikad: http://www.lapsemure.ee/forum_est/viewto http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1824 http://tell.magnum.ee/cgi-bin/script/kaup?en
kogustes, nii et igaüks võib ise arvata, kui ohtlik ta on. Inimesele on surmavaks annuseks 2...4 grammi juuremugulaid või 3...6 tuhandikgrammi puhast käokinga mürki. Laste puhul on juhtunud õnnetusi sedaviisi: kingakujuline õis meenutab koos kroonlehtedest tekkinud nektarimahutitega vankrikest koos kahe hobusega. Neid mänguks noppides satub taime mahl kätele, imbub läbi naha ja tekitab raske lööbe. Õnnetus võib juhtuda näiteks sügelema hakanud kohta keelega lakkudes: nõgese kõrvetus tundub ju nii vähem valus. Sarnasuse tõttu selleri juurtega on aga söödud nii selle taime lehtede salatit kui ka juuri. Mürgistus ilmneb juba mõne minutiga pärast taime söömist. Arstidel õnnestub inimest käokinga mürgistusest harva päästa. Surma põhjuseks saab südame- või hingamislihaste liikumatuks muutumine. Samuti taim sobib dekoratiivsete õite tõttu aedadesse. Kasutatakse ammust ajast laialt meditsiinis. Näiteks närvivalude ja reuma ravimiseks. Tekkimislugu
Kahelisulgjad liitlehed, mille lehekeste laius kesk. 0,5 cm ja serv saagjas. Õied on valged ja liitsarikais. Vili on ümmargune. Keskajal väga levinud "kasutusega" oma väga tugeva mürgisuse tõttu. On üks meie mürgisemaid taimi. Kõige mürgisemad on risoom ja juured, eriti kevadel. Värsked taimeosad on selleri lõhnaga ja risoom magusa maitsega (sarnane pastinaagile), mistõttu läheb kergesti nimetatutega segamini. Väga mürgine ka kuivatatult. Mürgistusnähtudeks on esmalt kõrvetus ja kratsimistunne suus, millele järgneb peapööritus, naha muutumine kahvatuks, pulsi kiirenemine, oksendamine, kõhulahtisus, hingamise kiirenemine ja krambid. Kasvukoht: Mudas veekogude kallastel. Naistepuna Kirjeldus: Sügavajuureline püstpüsik, lehed vastakud, varred kahe kandiga, õied kahekaupa lehekaenlais. Vili on kuivanult pakatav kupar, milles on suur hulk seemneid. Suures koguses võib naistepuna põhjustada mürgistusi
Kõigile loomadele mürgine. Õisi tolmeldavad Koht ökosüsteemis putukad saavad nektarit. Õitel võib näha ka neist toituvaid putukaid, siklasi. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine Kogu taim on väga mürgine, eriti aga viljad. Mürgistusnähtudeks on kõrvetus suus, nägemishäired, nõrkus jalgades, häired kesknärvisüsteemis. Raskematel juhtudel tekib keele halvatus, silmapupillide laienemine, peapööritus, oksendamine, kõhulahtisus, külmatunne. Lõpuks tekib tuimus, halvatus alates labajalgadest ja säärtest, suurenevad hingamishäired.
kasvab täispäikese käes, märjas kohas teda tolmendab kimalane 4)Liht-jõgitakjas (Sparganium) kuulub hundinuialiste sugukonda lehed 0,5cm ühekojaline kasvab jõgedes, ojades 5)Mürkputk (Cicuta virosa) putk-seest õõnes sugukond: Sarikalised (õis on sarikas) vars kaardunud jäme maa-alune risoom putuktolmleja (kärbsed, mardikalised) juunist-augustini risoom ja juured on väga mürgised selleri lõhnaga mürgitusnähtus: kõrvetus, peapööritus, kahvatus, oksendamine, kõhulahtisus, krambid) kasvab veekogude kallastel, soostunud kohtades, mudastes kraavides 6)Harilik palderjan sugukond: Palderjanilised sarikaline 0,5-1m paarissulgjad liitlehed liitleheline tupp ja kroon lillakad õied sulgvili, vili-seemnis (seemned on alati vilja sees) mitmeaastane ühekojaline Sugulased: Vallerjas, Ülekäijarohi, Kassiviinad, krambirohi kasvab pigem niisketel aladel
Varre alumine osa puhastatakse 10-15 cm ulatuses lehtedest Sorteeritakse kimpudesse ja säilitatakse 2-3º juures kuivalt 1-2 päeva Kui säilitusaeg venib pikemaks, on soovitav liiliad asetada 2-3 cm ulatuses puhtasse külma vette Haigused jms: Hahkhallitus(Botrytis elliptica) Laigud lehe servades – madal pH Penitsilloosne mädanik (Penicillium sp.) Lehtede põletus, kõrvetus Pungade varisemine ja kuivamine Toitainete vajadus, väetamine: Enne istutamist 3-4 nädalat teha põhjalik mulla analüüs. Soovitav toiteelementide vahekord võiks olla järgmine N:P:K 12:10:18. Seda on soovitav anda 3-4 kg 100 m²-le, pool istutuseelselt ja pool esimeste võsude ilmumise ajal. Kasvuaegsel väetamisel kasutada analoogse toitainete vahekorraga kompleksväetise 0.1-0.2% lahust. Lisavalgustus, varjutamine:
Inimesele on surmavaks annuseks 2...4 grammi juuremugulaid või 3... 6 tuhandikgrammi puhast käokinga mürki. Laste puhul on juhtunud õnnetusi sedaviisi: kingakujuline õis meenutab koos kroonlehtedest tekkinud nektarimahutitega vankrikest koos kahe hobusega. Neid mänguks noppides satub taime mahl kätele, imbub läbi naha ja tekitab raske lööbe. Õnnetus võib juhtuda näiteks sügelema hakanud kohta keelega lakkudes: nõgese kõrvetus tundub ju nii vähem valus. Sarnasuse tõttu selleri juurtega on aga söödud nii selle taime lehtede salatit kui ka juuri. Mürgistus ilmneb juba mõne minutiga pärast taime söömist. Arstidel õnnestub inimest käokinga mürgistusest harva päästa. Surma põhjuseks saab südame- või hingamislihaste liikumatuks muutumine. Arvukalt on käokingaga olnud mürgitamisi. Just kollase käokingaga on germaani rahvad hävitanud hunte. Käokingaga olla endalt elu võtnud ka Aristoteles, kui teda
kõhulahtisus, järgnevad peapööritus ja krambid. Mürgistus võib lõppeda surmaga südame seiskumise tagajärjel. Taime kuivatamisel ja keetmisel mürgised ained lagunevad (MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008). Mürkputk. Kogu taim on väga mürgine, nii värskelt kui kuivatatult. Kõige mürgisemad on risoomid ja seda eriti kevadel. Need on magusa maitsega ja selleri lõhnaga ning seetõttu ohtlikud just lastele. Mürgistus algab kõrvetus- ja kratsimistundega suus, järgnevad oksendamine, keele halvatus, kõhuvalu, suur janu, krambid ja nõrkus. Pupillid laienevad, nägu hakkab punetama, südametalitlus aeglustub, järgneb kooma ning kätest, jalgadest algav halvatus. Hiljem tekivad tugevad krambid, järgneb surm. Täiskasvanud inimese võib surmata kõigest 2-3 g värsket risoomi, lapsi märksa väiksem kogus (Kaur jt, 2010). Karuputk. Eestis on kõige suurema levikuga hiid-karuputk ja Sosnovski karuputk.
Kui veresuhkur on pidevalt kõrge ja diabeetikul puudub hea ravitasakaal, kahjustuvad pikapeale närvid ja need ei suuda enam piisavalt tõhusalt signaale edasi anda. (Rajasalu 2009: 742-743). Esimesena halveneb tavaliselt nahatundlikkus (nahk tundub ,,ära surevat" või on tuim või on tundlikkus täiesti ära kadunud) ja alles seejärel lihaste talitlus( lihasekrambid ja lihaste nõrkus) (Birkenfeldt jt 2005: 70). ,,Kõige tavalisemateks sümptomiteks on kõrvetus- ja torkamistunne ning kahanenud vibratsiooni-, valu-, ja temperatuuritundlikkus, eriti jalgades:" ( Brewer 2009: 21). Nende sümptomite ilmnemisel on kahjustuda saanud närvid. Kui kahjustuda saavad veresooned, võivad jalad muutuda külmaks ning kahvatuks ning vigastused või haavad paranevad aeglaselt. (Brewer 2009: 21). Raske vereringehäire või pikaleveninud põletike mitteravimise tagajärjel tekivad diabeetilised jalahaavandid ja diabeetiline gangreen, mis
on stressis, ülekaaluline või vere kolesteroolisisaldus on tõusnud. Seetõttu on kriitilise tähtsusega hoida veresuhkur kontrolli all, hoida vererõhk kontrolli all ja elada tervislikult, süües täisväärtuslikku toitu ja olles kehaliselt aktiivne. Närvikahjustused: diabeetiline neuropaatia on kahjustus, mille puhul veresuhkur kahjustab pikapeale närve ning need ei suuda enam piisavalt tõhusalt signaale edastada. Sümptomiteks on kõrvetus- ja torkamistunne ning kahanenud vibratsiooni-, valu- ja temperatuuritundlikkus, eriti jalgades. Neuropaatia on tavaliselt jääv, sümptomeid võidakse nende ilmnemisel ravida. Jalgade kahjustused: suhkruhaigusest võivad kahjustuda ka suured veresooned, mis vastutavad vereringe eest jalgades ja labajalgades. Kahjustuse tagajärjel tekivad jalgades vereringehäired ning väheneb jalgade tundlikkus. Tundlikkuse puudumine suurendab haavandite tekke ohtu. Kui jalats
Inimesele on surmavaks annuseks 2...4 grammi juuremugulaid või 3... 6 tuhandikgrammi puhast käokinga mürki. Laste puhul on juhtunud õnnetusi sedaviisi: kingakujuline õis meenutab koos kroonlehtedest tekkinud nektarimahutitega vankrikest koos kahe hobusega. Neid mänguks noppides satub taime mahl kätele, imbub läbi naha ja tekitab raske lööbe. Õnnetus võib juhtuda näiteks sügelema hakanud kohta keelega lakkudes: nõgese kõrvetus tundub ju nii vähem valus. Sarnasuse tõttu selleri juurtega on aga söödud nii selle taime lehtede salatit kui ka juuri. Mürgistus ilmneb juba mõne minutiga pärast taime söömist. Arstidel õnnestub inimest käokinga mürgistusest harva päästa. Surma põhjuseks saab südame- või hingamislihaste liikumatuks muutumine. Arvukalt on käokingaga olnud mürgitamisi. Just kollase käokingaga on germaani rahvad hävitanud hunte
. 72. Magevee hüdraloomadel esineb arengus meduusi vorm a) õige -ÕIGE b) vale . 73. Hüdraloomad saavad liikuda ja vastata välisärritustele, sest 1 kehas pikkade jätketega seotud närvirakud 2 kehas lihasepiteel 74. Aurelia aurita kõrverakkude eritis a) on inimesele ohtlik ; b) ei ole inimesele ohtlik -ÕIGE 75. Hüdraloomad paljunevad a) sugulisel teel ; b) pungumisega MÕLEMAD ÕIGED 76. Ainuõõssed, kelle kõrvetus on inimesele ohtlik: 1 Physalia sp. meripõis , elab(kus?) elab troopika ja lähistroopika meredes . 2 Gonionemus vertens -hüdromeduus , elab Vaikses ookeanis, sh. Kaug-Ida meredes 3 Cyanea capillata meriseen , elab ainult külmas meres 4 Chirodropus sp. kimpkombitslane, elab troopikamerdes 77. Karikloomad on a) hermafrodiitsed ; b) lahksugulised -ÕIGE 78. Kõige suurem meduus on Cyanea capillata meriseen , kummiku läbimõõt 2MEETRIT 79
. 72. Magevee hüdraloomadel esineb arengus meduusi vorm a) õige -ÕIGE b) vale . 73. Hüdraloomad saavad liikuda ja vastata välisärritustele, sest 1 kehas pikkade jätketega seotud närvirakud 2 kehas lihasepiteel 74. Aurelia aurita kõrverakkude eritis a) on inimesele ohtlik ; b) ei ole inimesele ohtlik -ÕIGE 75. Hüdraloomad paljunevad a) sugulisel teel ; b) pungumisega MÕLEMAD ÕIGED 76. Ainuõõssed, kelle kõrvetus on inimesele ohtlik: 1 Physalia sp. meripõis , elab(kus?) elab troopika ja lähistroopika meredes . 2 Gonionemus vertens -hüdromeduus , elab Vaikses ookeanis, sh. Kaug-Ida meredes 3 Cyanea capillata meriseen , elab ainult külmas meres 4 Chirodropus sp. kimpkombitslane, elab troopikamerdes 77. Karikloomad on a) hermafrodiitsed ; b) lahksugulised -ÕIGE 78. Kõige suurem meduus on Cyanea capillata meriseen , kummiku läbimõõt 2MEETRIT 79
Uneapnoe puhul esinevad päevased ja öised kaebused. PÄEVASED KAEBUSED: päevane väsimus, hommikune peavalu, ärgates kõrgenenud vererõhk, päevased suigatused, mäluhäired, keskendumisvõime raskused, meeleoluhäired, impotentsus või libiido vähenemine ÖISED KAEBUSED: tugev norskamine, hingamiskatkestused, rahutu uni, öine higistamine, südamekloppimisega ärkamised, sagenenud öine urineerimine, suukuivus, halb maitse, kõrvetus. Põhiliseks sümptomiks on tugev valjuhäälne norskamine une ajal. Halb, rahutu uni (pidevad hingamisseisakud äratavad üles ja ei lase sügaval unel tekkida) ning košmaarsed unenäod (tingitud hapnikupuudusest). Hommikune peavalu (hapnikupuudusest) ja päevane unisus. Üsna sageli esineb hommikune neeluvalu ja tükitunne kurgus, mis on tingitud pehme suulae vibratsioonitraumast. Võib esineda ka sagedasi hingamisteede põletikke. Tihti kaasneb uneapnoe puhul kõrge vererõhk (50 %),
naistel. Uneapnoehaige kaebused PÄEVASED KAEBUSED · päevane väsimus · hommikune peavalu · ärgates kõrgenenud vererõhk · päevased suigatused · mäluhäired · keskendumisvõime raskused · meeleoluhäired · impotentsus või libiido vähenemine ÖISED KAEBUSED · tugev norskamine · hingamiskatkestused · rahutu uni · öine higistamine · südamekloppimisega ärkamised · sagenenud öine urineerimine · suukuivus, halb maitse, kõrvetus Obstruktiivne uneapnoe on hingamisteede kokkulangemise tagajärjel tekkiv üle 10 sekundi kestev hingamisseisak une ajal. Haiguslikuks loetakse, kui esineb üle 5 uneapnoe episoodi tunnis. Viib aja jooksul ka teiste elundite häiretele. Põhiliseks algseks tekkepõhjuseks on norskamine. Miks norskamine osadel inimestel läheb üle uneapnoeks, ei ole teada. Norskamise tagajärjel tekib pehme suulae vibratsioonitrauma, mille tagajärjeks on närvikahjustus
ülekaalulistel meestel ja postmenopausis naistel. Uneapnoehaige kaebused PÄEVASED KAEBUSED · päevane väsimus · hommikune peavalu · ärgates kõrgenenud vererõhk · päevased suigatused · mäluhäired · keskendumisvõime raskused · meeleoluhäired · impotentsus või libiido vähenemine ÖISED KAEBUSED · tugev norskamine · hingamiskatkestused · rahutu uni · öine higistamine · südamekloppimisega ärkamised · sagenenud öine urineerimine · suukuivus, halb maitse, kõrvetus Obstruktiivne uneapnoe on hingamisteede kokkulangemise tagajärjel tekkiv üle 10 sekundi kestev hingamisseisak une ajal. Haiguslikuks loetakse, kui esineb üle 5 uneapnoe episoodi tunnis. Viib aja jooksul ka teiste elundite häiretele. Põhiliseks algseks tekkepõhjuseks on norskamine. Miks norskamine osadel inimestel läheb üle uneapnoeks, ei ole teada. Norskamise tagajärjel tekib pehme suulae vibratsioonitrauma, mille tagajärjeks on närvikahjustus
Uneapnoe puhul esinevad päevased ja öised kaebused. PÄEVASED KAEBUSED: päevane väsimus, hommikune peavalu, ärgates kõrgenenud vererõhk, päevased suigatused, mäluhäired, keskendumisvõime raskused, meeleoluhäired, impotentsus või libiido vähenemine ÖISED KAEBUSED: tugev norskamine, hingamiskatkestused, rahutu uni, öine higistamine, südamekloppimisega ärkamised, sagenenud öine urineerimine, suukuivus, halb maitse, kõrvetus. Põhiliseks sümptomiks on tugev valjuhäälne norskamine une ajal. Halb, rahutu uni (pidevad hingamisseisakud äratavad üles ja ei lase sügaval unel tekkida) ning košmaarsed unenäod (tingitud hapnikupuudusest). Hommikune peavalu (hapnikupuudusest) ja päevane unisus. Üsna sageli esineb hommikune neeluvalu ja tükitunne kurgus, mis on tingitud pehme suulae vibratsioonitraumast. Võib esineda ka sagedasi hingamisteede põletikke. Tihti kaasneb
Iseloomulik on sügeleva lööbe ilmumine nahale, harvemini limaskestadele. Lööbe algul tekib kubel, mis aga kaob kiiresti. Kui kublad tekivad neelu, kõri ja bronhide limaskestale, ilmneb õhupuudus ja vedel röga. Tugev turse võib põhjustada kõri ahenemise ja lämbumise. . Urtikaariat põhjustav allergeen satub organismi kas naha, hingamisteede või suu kaudu. Võib olla ka kaasasündinud. Urtikaariat esile kutsuvate väliste tegurite hulka kuuluvad nõgese kõrvetus või teiste taimede toime, putukate (sääse, mesilase, herilase, sipelga, lutika) hammustus, kokkupuude kemikaalidega. Ka toiduained ja ravimid võivad nõgesetõbe põhjustada. Lastel ongi toiduained (piim, muna, šokolaad) urtikaaria sagedasemaks põhjuseks. Kulg võib olla äge ja krooniline. Äge lööve tekib kiiresti, püsib mõnest päevast 1-2 nädalani ja kaob jäljetult. Kroonilise kulu korral tekib lööve taas ja võib püsida kuid ja aastaid. 3
tapma. Samuti võivad kanged puhastusvahendid rikkuda kulla värvi. 2.12. Valu roll Augustatud koht võib tugevasti veritseda.Sageli tekib augu ümbrusse põletik, isegi mädapõletik. Augustatu kaebab valu, kipitus- või põletustunnet, vahel naha sügelemist. Ilmub punetus, ka turse. Paranemisel jääb järele arm.Keeleneet võib põhjustada keelepõletikku ehk glossiiti. Esineb valu-, kõrvetus- või ebamugavustunne keeles. Keel võib paistetada koguni nii palju, et suus muutub kitsaks. Teinekord tekib eluohtlik keeleturse, mis vajab kiiret arstiabi. Keeleneet võib segada söömist ja rääkimist, kahjustada hambaid. Kui neet pole valmistatud kvaliteetsest materjalist (nn kirurgilisest metallist), põhjustab see paljudel juhtudel mürgitusnähte. Korralikult desinfitseerimata needi panek võib olla lausa eluohtlik, kui tekib
annaabi.ee 
