Ammoniaak NH3 Füüsikalised omadused: 1) terava lõhnaga 2) värvuseta 3) gaas 4) õhust ~2 korda kergem 5) vees väga hästi lahustuv 6) veeldub - 33oC juures NB! 25% - line lahus võib põhjustada hingamislihaste krampi ja silma sattudes pimedaks jäämise. Keemilised omadused: 1) + O2, (st. põleb) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 2) + vesi ammoniaakhüdraat (nõrk alus) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 3)+ hapeammooniumsool NH3 + NCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 2) 25% - list väetisena10% - list nuuskpiiritusena 3) vedelal kujul külmutusseadmetest, kuna aurustumisel neeldub soojust palju 4) ammooniumsoolade ja lämmastikhappe saamiseks Saamine: 1) tööstuses: N2 + 3H2 => 2NH3 kõrgel rõhul ja temperatuuril katalüsaatoite juuresolekul 2) laboratoorselt: 2NH4Cl + Ca(OH2) = CaCl2 + 2NH3 + 2H2O
Ehitus
2p 1s
2s
polaarne kovalentne side
1) värvuseta
Füüsikalised 2) iseloomuliku terava lõhnaga (nuuskpiiritus)
omadused
3) mürgine
4) õhust kergem (M=17g/mol)
5) lahustub hästi vees, moodustades ammoniaakhüdraadi
NH3 + H2O NH4 + OH
1) põlemine (võib ka süttida)
Keemilised 4NH3 + 3O2 6H2O + 2N2
omadused
2) katalüütiline oksüdeerumine (Plaatinaga)
4NH3 + 5O2 6H2O + 4NO
3) reageerimine hapetega
2NH3 + H2SO (NH4)2SO4
NH3 + HCl NH4Cl
1) N2 + 3H2 2NH3
Saamine eksotermiline reaktsioon (H
Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + CO2 + H20 CO32- + 2H+ = CO2 + H20 Lahus muutus värvusetuks, kuna alusele lisati hapet. pH 8,3 (liikus pH=7 poole). HCl lisamisel eraldusid mulled, mis on CO2. Katse 6 Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ? Cu2+ + 4NH3 H2O = [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O CuSO4 + 4NH3 H2O = Cu(OH)2 + 4NH3 H2O = [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O Alguses tekkis valge sade Cu(OH)2 Cu(NH3)4 tõttu tekib tumesinine lahus. Katse 7 Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide pingereast.
NO lämmastikoksiid N2O3 - dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks Ammoniaak NH3 Füüsikalised omadused: 1) terava lõhnaga 2) värvuseta 3) gaas 4) õhust ~2 korda kergem 5) vees väga hästi lahustuv 6) veeldub - 33oC juures NB! 25% - line lahus võib põhjustada hingamislihaste krampi ja silma sattudes pimedaks jäämise. Keemilised omadused: 1) + O2, (st. põleb) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 2) + vesi ammoniaakhüdraat (nõrk alus) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 3)+ hapeammooniumsool NH3 + NCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 10% - list nuuskpiiritusena 2) 25% - list väetisena 3) vedelal kujul külmutusseadmetest, kuna aurustumisel neeldub soojust palju 4) ammooniumsoolade ja lämmastikhappe saamiseks Saamine:
1 M HCl lisades neutraliseeritakse lahus ja kogu lahus muutub lõpuks happeliseks, indikaatori värvus kaob. Soolhappe lisamisel nägin gaasi mullikesi. Komplekühendi teke: Katse 6. Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ? Cu2+ + 4NH3 H2O = [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O CuSO4 + 4NH3 H2O = Cu(OH)2 + 4NH3 H2O = [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O Esimeses katseklaasis tekkis piimjas valge sade Cu(OH)2 Hüdraati lisades ja loksutades tekib tumelilla värvus [Cu(NH3)4]2+ tõttu. Redoksreaktsioonid: Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide pingereast.
Insikaator muutub läbipaistvamaks kuna alus reageerib happega. Lahuse aluselised omadused vähenevad. Soolhappe lisamisel nägin gaasi mullikesi. Komplekühendi teke: Katse 6. Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH 3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ? Cu2+ + 4NH3 * H2O = [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O CuSO4 + 4NH3 * H2O = Cu(OH)2 + 4NH3 * H2O = [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O Esimeses katseklaasis tekkis piimjas valge sade Cu(OH)2 Tesise katseklaasi tekkis tumesinine värvus tänu komplektsioonile [Cu(NH3)4]2+ Redoksreaktsioonid: Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide
happeliseks). Indikaator muutub läbipaistvamaks kuna alus reageerib happega. Lahuse aluselised omadused vähenevad, muutub neutraalseks. Soolhappe lisamisel oli näha gaasi mullikesi. Komplekühendi teke: Katse 6. Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH 3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ? Cu2+ + 4NH3 * H2O = [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O CuSO4 + 4NH3 * H2O = Cu(OH)2 + 4NH3 * H2O = [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O Esimeses katseklaasis tekkis valge sade Cu(OH)2 Teise katseklaasi tekkis tumesinine värvus tänu komplektsioonile [Cu(NH3)4]2+ Redoksreaktsioonid: Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena
Na2CO3 on aluselise reaktsiooniga. Fenoolftaleiini lisamisel muutus laus lillaks. 1M HCl lisades neutraliseeritakse lahus ja happe lisades muutub lahus lõpuks happeliseks, indikaatori värvus kaob. Vähe eraldus gaasi. Kompleksühendi teke Katse 6. Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH3 ⋅ H2O, kuni esialgselt tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ? Cu2+ + 4NH3 ⋅ H2O → [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O CuSO4 + 4NH3 ⋅ H2O → Cu(OH)2 + 4NH3 ⋅ H2O → [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O Algselt tekkis piimjas valge Cu(OH)2 sade. Hüdraadi lisamisel tekkis tumesinine lahus, mis on tingitud [Cu(NH3)4]2+. Redoksreaktsioonid Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis
Redoks- N madalaim ühend, seega ei saa N2 + O2 = 2 NO Oksüdeerub kergelt. omadused olla oksüdeerija Kulgeb äikese ajal Õhus jahtumisel ; (redutsee Põleb Hiljem oksüdeerub võimalik 2NO + O2 = 2 NO2 Võimalik Ei saa olla redutseerija rija) 4NH3 + 3O2 = 2N2 + 6H2O NO2 -eks Ostwaldi protsess (Pt katalüsaator) lämmastihappe tootmise osa 4NH3 + 5O2 = 4NO + 6H2O Laguneb kergelt ja ; Oksüdeer Kõrgel rõhul eraldab monohapnikku. Oksüdeerib näiteks Ebapüsiv, süütab
4)Seedekulglas: (C6H10O5)n=glükoos=a)verre b)maksa c)rasvaks Tselluloos(C6H10O5)n: Looduses kõige levimum aine 1)rakukestada 2)annab taimele mehaanilise tugevuse 3)tugifunktsioon Sisaldavus:puuvill(vatt)=99% okaspuud=55% Kasutatakse:riided;paber;vatt K;koostis: On glükoosi jääkida polümeer (C6H10O5)n kus n=10.000 Kuna koostises on 3 OH rühma (C6H10O5)n=((C6H7O2(OH3))n F;omadused: 1)Tahke 2)värvuseta 3)vees ei lahustu 4)ei lahustu OH lahusdes; 5)lahustub:lahuses: Cu(OH)2+ 4NH3*H2O=(CuOH3)4(OH)2=4H2O K;omadused: 1)(C6H10O5)n +nH2O=nC6H12O6(glükoos) OH rühmade tõttu reag hapetega estreid
Lisades soolhapet lahusesse hakkab sool happega reageerima ning keskkond neutraliseeruma kuni kogu sool on neutraliseerunud. Happe liigsel lisamisel muutub keskkond happeliseks. Lahuse värvus muutus seetõttu läbipaistvaks ja reaktsiooni käigus eraldus vähesel määral gaas. KOMPLEKSÜHENDI TEKE KATSE 6 Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. CuSO 4 + 4NH3 * H2O = [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O Cu2+ + 4NH3 * H2O = [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O Esialgselt tekkinud sade on kustutatud lubi (Cu(OH)2), mis andis lahusele valge sademe. Loksutamisel muutus lahus tumesiniseks. Selle värvuse andis kompleksühend [Cu(NH 3)4]2+. REDOKSREAKTSIOONID METALLID, METALLIDE PINGERIDA KATSE 7 Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet
..9,9. Lahus on aluseline. Lisades HCl lahus muutub värvusetuks, sest lahus muutub neutraalseks. Näha on eralduva gaasi mullikesi(CO2). Na2CO3 + 2HCl CO2 + H2O + 2NaCl CO32+ + 2H+ CO2 + H2O 4. Kompleksühendi teke Katse 6. Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ? CuSO4 + 4NH3*H2O [Cu(NH3)4]SO4+ 4H2O annab lahusele tumesinise värvuse, tekib sade. Cu2+ + 4NH3*H2O [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O Redoksreaktsioonid 5. Metallid, metallide pingerida Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide pingereast. Zn + 2HCl ZnCl2+H2(gaas)
Füüsikalised omadused : Mädamuna lõhnaga; Värvitu; Õhust raskem; Vees vähesel määral lahustuv; Toa temp gaas; Mürgine o Võimeline käituma redutseerijana katalüsaatorita Tekkib valguliste jäätmete lagunemisel (s.h. ka kanalisatsioonis) o 4NH3+3O22N2+6H2O Keemilised omadused : Põleb süütamisel- reageerib O2-ga o Katalüsaatoriga 2H2S+3O22SO2+2H2O Reageerib aluste ja aluseliste oksiididega kuna tema vesilahus on nõrk hape o 4NH3+5O24NO+6H2O
, : Al2(SO4)3 - , Na2CO3 . - , , H+ , OH-. , , - , , . Al 3+ + H2O => Al(OH)2+ + H + Al2(SO4)3 + H2O =>AlOH(SO4)2 +H2SO4 5 , CO32- (2-3 ) . , - Na2CO3, HCl, - . , , 8,3--9,9, , , , HCl. : Na2CO3+2HCL=> 2NaCl+H2O+CO2 (g) ! 6 Cu 2+ , 6 NH3 * H2O - . Cu2+ + 2 NH3 * H2O Cu(OH)2 + 2 NH4+ Cu2+ + 4NH3 Cu[NH3]42+ (c ) Cu[NH3]42+ Cu[NH3]42+ Cu[NH3]42+ Cu[NH3]42+ 7 , , . . , , . Zn + 2HCl -> ZnCl2 + H2 (g) Zn 2 Cu + HCl -> , , , . , , . 8 ~1 . . : u HNO3 - , , .
(segamisel). Ammoniaagi vesilahuse lisamisel tekkis helesinine sade, mis läksüle loksutamisel tumesiniseks lahuseks. Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad: rasklahustuva vask(II)hüdroksiidi teket vask(II)sulfaadist CuSO4 + 2 NH3⋅H2O→ Cu(OH)2↓ + (NH4 )2SO4 vask(II)hüdroksiidi üleminekut lahustuvaks ammiinkompleksiks. Vase ammiinkompleksis on vase koordinatsiooniarv 4. Cu(OH)2 + 4NH3∙H2O → [Cu(NH3)4](OH)2 + 4H2O Tetraamiinvask(II)hüdroksiid b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Kirjeldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Tekkis helesinine sade. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Mis sade tekkis? Tekkis vask(II)hüdroksiidi sade: CuSO4 + 2NaOH → Cu(OH)2↓ + Na2SO4 c) kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH 4Cl lahust.
Indikaator muudab värvust, sest lahus muutub happelisemaks (indikaator värvitu)-lahuse aluselised omadused vähenevad. Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + CO2↑ CO32– + 2H+ = H2O + CO2↑ On näha eralduva CO2 mullikesi. Kompleksühendi teke KATSE 6 Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1…2ml) lisada tilkhaaval 6 M NH 3 ⋅H2O, kuni esialgselt tekkiv sade loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. CuSO4 + 4NH3·H2O = Cu(NH3)4SO4 + 4H2O Cu2+ + 4NH3·H2O =[Cu(NH3)4]2+ + 4 H2O Algselt tekkiv sade oli Cu(OH)2. Lähteainetest CuSO4 on helesinine, NH4·H2O on värvitu, tekkiv lahus on tumesinine. Redoksreaktsioonid Metallid, metallide pingerida KATSE 7 Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet
ja lahus muutus jälle värvituks. Reaktsiooni käigus eraldusid gaasi mullid. Na2CO3 + 2HCl 2NaCl + H2CO3 Katse 6 Katse nr 6 oli kompleksühendi tekke peale. CuSO 4 lahusele lisasin 1-2 tilka 6 M NH 3H2O lahust, mille tagajärjel algul muutus lahus häguseks ja helesiniseks. Kui lisasin veel seda lahust, muutus lahus tumesiniseks ja sade [Cu(NH3)4] lahustus ning lahus muutus läbipaistvaks. Kompleksioon [Cu(NH3)4] annabki lahusele tumesinise värvuse. CuSO4 + 4NH3H2O [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O Cu2+ + 4NH3 ⋅ H2O → [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O 5 Katsed nr 7, 8, 9 on redoksreaktsioonide peale. Katse 7 Ühte katseklaasi võtsin tüki metallist tsinki ja teise vaske. Lisasin katseklaasidesse lahjendatud HCl hapet. Järgisin gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Reaktsioon ei toimunud mõlemas klaasis. Vask ei reageerinud happega, tsingi tüki peale tekkisid mullid
koostisosaks, loomad ja taimed ei saa seda otseselt omastada. (Erandi moodustavad bakterid, liblikõielistel taimedel) Lämmastiku oksiidid N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks NO Värvusetu mürgine gaas. Tekib looduses välgu toimel: N2+O22NO Tööstuses saadakse ammoniaagi katal. oksüdeerimisel: 4NH3+5O24NO+6H2O Laboratoorselt saadakse vase reag. ahjendatud HNO3 ga: 3Cu + 8HNO3 2NO+4H2O+ 3 Cu(NO3)2 NO2 Punakaspruuni värvusega terava lõhnaga mürgine gaas. Tekib: 2NO + O2 2NO2 Laboratoorselt saadakse vase reag. konts. lämmastikhappega: Cu + 4HNO3 2NO2 + 2H2O + Cu(NO3)2 N2O Värvusetu lõhnatu gaas. Narkootilise toimega (naerugaas J ). Kasutati narkoosivahendina. Saadakse: NH4NO3 N2O + 2H2O 2 N2O 2N2 +O2 http://www.youtube.com/watch?v=gwWb7QVQ50g Lämmastikhape HNO3
siis muutub lahus neutraalseks- indikaator muutus värvituks, sest fenoolftaleiin on happelises või neutraalses lahuses värvusetu. Katse 6. CuSO4 lahusele tilkhaaval 6 M NH3*H2O lahuse lisamisel oli värvus korraks intensiivne tumesinine, siis muutus püsivalt helesiniseks, katseklaasi põhja tekkis sade. Loksutamisel sade kadus ning lõpptulemusena sain hägusa helesinise lahuse. Molekulaarne võrrand: CuSO4(aq) + 4NH3(aq) [Cu(NH3)4]SO4(aq) Ioonvõrrand: Cu2+ (aq) + 4NH3·H2O (aq) [Cu(NH3)4]2+ (aq) + 4H2O (l) Esialgselt sadenes (NH4)2SO4. Edasisel loksutamisel sade lahustus Kompleksühendi teke: [Cu(NH3)4]2+ , mis annab lahusele sinise värvuse. Katse 7. Tsingile valades 1 ml lahjendatud HCl-i tekkisid metalli pinnale tihedalt imepisikesed mullikesed. Vasele lisades HCl-i lahust mulle peale ei tekkinud, vasetükk jäi muutumatul kujul lahusesse. Vask Molekulaarne võrrand: Zn (s)+ 2HCl (aq) = ZnCl2 (aq) + H2 (g) Ioonvõrrand: Zn + 2H+ H + Zn2+
lahuses ülekaalus OH ioonid, lahus aluseline (pH > 7), Al3+ + H2O AlOH2+ + H+ lahuses ülekaalus H+ ioonid, lahus happeline (pH < 7). 5. Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed kompleksioonid, mis koosnevad tsentraalaatomist (siin näites Cu) ja sellega seotud lisandidest (aatomid, ioonid või molekulid, siin näites NH 3 molekulid). Kompleksioonid on üldjuhul lahustes väga püsivad. CuCl2 (aq) + 4NH3 H2O (aq) [Cu(NH3)4]Cl2 (aq) + 4H2O (l) Cu2+ (aq) + 4NH3 H2O (aq) [Cu(NH3)4]2+ (aq) + 4H2O (l) Oksüdatsiooniastmete muutusega kulgevad ehk redoksreaktsioonid Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob
K3[Fe(CN)6] CN ioone lahusesse. Lahus muutus häguseks, värvuselt helekollane. K3[Fe(CN)6]2 + Cd2+ Cd3[Fe(CN)6]2 + 3K+ K3[Fe(CN)6 ]2 3K+ + [Fe(CN)6]3- Amiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Valasin nelja katseklaasi ~3 ml 0,25 M CuSO4 lahust. a) Lisati 6-8 tilka 0,5M NH3·H2O vesilahust CuSO4 + 2NH3·H2O Cu(OH)2 + NH4SO4 - helesinine hägune lahus. Lisasin 15 tilka 6M NH3·H2O vesilahust: Cu(OH)2 + 4NH3·H2O [Cu(NH3)4](OH)2 + 4H2O selge, sademeteta tumesinine kompleks b) Lisasin 4-6 tilka 0,2M NaOH lahust CuSO4 + 2NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4 Tekkis vask(II)hüdroksiidi sademega helesinine lahus c) Lisasin 4-6 tilka 0,5M NH4Cl lahust CuSO4 + NH4Cl reaktsioon ei toimu keemilis-termodünaamilistel põhjustel, ei teki ammiinkompleksi. d) Panin katseklaasi Zn graanul Zn pinnale tekkis vasekiht CuSO4 + Zn ZnSO4 + Cu 2.2 Jagasin katses 2.1 saadud lahuse kahte katseklaasi
lahuse pH on aluseline sest fenoolftaleiini värv sõltub keskkonna pH'st. Happelises keskkonnas on fenoolftaleiini värvus läbipaistev, aluselises roosa. Lisades olemasolevale lahusele tilkhaaval 1 M HCl vesilahust hakkab eralduma gaasi mullikesi. Kompleksühendi teke: Katse 6. Lisade Cu SO4`le tilkhaaval 6 M NH3H2O`d värvub osa lahusest tumesinises ning tekib valge sade. Lahust loksutades annab tekkiv kompleksioon [Cu(NH 3)4]2+ lahusele helesinise värvuse. CuSO4 (aq)+ 4NH3*H2O(aq) [Cu(NH3)4]SO4 (aq)+ 4H2O(l) Cu2+(aq)+NH3-(aq) [Cu(NH3)4]SO4(aq) Metallid, metallide pingerida: Katse 7. Pannes soolhappesse metallilist tsinki hakkab reaktsiooni käigus gaasiline vesinik eralduma. Zn(s) + 2HCl(aq) ZnCl2 (aq)+ H2(g) H++1e-H0 (oksüdeerija) Zn0 -2 e- Zn+2 (redutseerija) Pannes soolhappesse metallilist vaske reaktsiooni ei toimu. See on tingitud metallide paiknemisest pingereas. Metallid, mis asuvad metallide pingerea lõpuosas on vähe aktiivsed
-il õhu käes 2NO+O22NO2 NO2-punakas pruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine gaas, reageerides veega on lämmastik-ja lämmastikushape. N2O(naerugaas)-neutraalne, nõrga meeldiva lõhnaga värvusetu gaas. HNO3-tugev ja püsiv hape, selle soolad on nitraadid, tugev o-ja. HNO2-nõrk ja ebapüsiv hape, soolad nitrid. 10. NH3 põlemine õhus kõrgel temperatuuril. Kuidas saadakse tööstuses NO + võrrand. a)4NH3+3O2-t->2N2+6H2O b)NH3 (katalüütilisel) oksüdeerimisel. 4 NH3 + 5 O2 -> 4NO + 6H2O 11. Fosfori ühendid ja fosfor looduses? Fosfor(V)oksiid-valge tahke väga hügroskoopne aine, mis seob tugevasti õhuniiskust ja võib siduda vett ka teiste ainete koostisest. Kasutatakse gaaside kuivatamiseks. Ortofosforhape (H3PO4)-valge kristalne aine, lahustub väga hästi vees. Keskimise tugevusega hape. Looduses on vajalik taimedele, et toimuks fotosüntees
1. värvusetu 2. õhust 2 korda kergem 3. kui palju on ka mürgine 4. kahjustab silmi 5. amoniaagi 10 % lahus = nuuskpiiritus Ammoniaak lahustub hästi vees ja tekib ammoniaakhüdraat Ammooniumsoolad 1. ebapüsivad 2. kuumutamisel lagunevad 3. sade valge Ammooniumioonide tõestamine lahuses tuvastatakse lõhna või märja indikaator paberi järgi Redutseerivate omadustega Põleb õhus ja veel paremini põleb hapnikus moodustades lämastiku ja veeauru 4NH3 +3O2 = 2N2 +6H2O Lämmastiku hapnikuühendid Lämmastikoksiidid (NO) 2NO + O2 = 2NO2 NO2 Lämmasikdioksiid 1. punakaspruuni värvusega 2. terava lõhnaga 3. väga mürgine 4. Reageerimisel veega moodustab 2 hapet 2NO2+H2O = HNO3+ HNO2 Fosfor ja väävel põlevad NO2 atmosfääris DiLämmastikoksiid N2O 1. nõrga meeldiva lähnaga 2. põhjustab elevust nagu naerukaas suurmates narkoos Lämmastikhape ja Nitraadid 1. lämastikhape on : 2. värvuseta 3
II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed). Aineklasside tähtsamad keemilised omadused 4 (koos skeemidega) Oksiidid on ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide saadakse: 1) liht- või liitainete oksüdeerimisel (reageerimisel hapnikuga) 4Al + 3O2 = 2Al2O3 P4 + 5O2 = P4O10 4NH3 + 5O2 6H2O + 4NO 2) Hapete, aluste või soolade lagundamisel H2SO4 = H2O + SO3 Cu(OH)2 = CuO + H2O MgCO3 = MgO + CO Happelised oksiidid reageerivad alati aluseliste oksiididega ja alustega ning peaaegu alati veega. SO2 + H2O = H2SO3 (väävlishape) SO3 + H2O = H2SO4 (väävelhape) CO2 + H2O = H2CO3 (süsihape) P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 (ortofosforhape) 2NO2 + H2O = HNO2 (lämmastikushape) + HNO3 (lämmastikhape) CrO3 + H2O = H2CrO4 (kroomhape) 2CrO3 + H2O = H2Cr2O7 (dikroomhape)
Ammoniaaki tuvastatakse lõhna järgi. Selleks tuleb saadud lahust soojendada, mistõttu reaktsooni tulemusena tekkinud ammooniaakhüdraat laguneb teravalõhnaliseks ammoniaagiks. NH4Cl (l) + NaOH (l) NH3 (g) + H2O (v) + NaCl (l) Veel võib ammoniaaki tuvastada märja lakmuspaberi abil, mis asetatakse ammoniaagi aurude kohale. Ammoniaagi aurudes muutub lakmuspaber siniseks. Ammoniaak ja tema soolad on redutseerivate omadustega. Kõrgel temperatuuril ammoniaak põleb õhus // 4NH3 + 3O2 2N2 + 6H2O Plaatinakatalüsaatori kasutamisel tekib ammoniaagi ja hapniku vahelisel reaktsioonil lämmastikoksiid. See reaktsioon on suure tähtsusega tööstuse jaoks, sest ta on vaheetapiks lämmastikhappe tootmisel ammoniaagist: // t°, Pt 4NH3 + 5O2 ------- 4NO + 6H2O Ammoniaaki kasutatakse lämmastikhappe, väetiste, plastmaside, lõhkeainete, puhastusvahendite tootmiseks.
Nimetatud reaktsioon on tuntud HÕBEPEEGLI REAKTSIOONI nime all: Ag2O + HCHO = HCOOH + 2Ag Hõbenitraati rakendatakse KLORIIDIOONI tõestamiseks. Tekkiv valge värvusega hõbekloriid ei lahustu vees ega hapetes: AgNO3 +NaCl = AgCl + NaNO3 AgNO3 + Cl- = AgCl+ NO3 Hõbekloriid reageerib aga ammoniaakhüdraadiga, andes lahustuva kompleksühendi: AgCl + 4NH3 . H2O = Ag(NH3)4Cl + 4 H2O Valguse toimel hõbekloriid laguneb, seejuures eraldub metalliline hõbe lihtainena: 2AgCl = 2Ag + Cl2 Valgustundlikkuse tõttu valmistatakse hõbedaühendeist filme ja fotopaberit. Ilmuti redutseerib hõbedaühendeist metalse hõbeda. Mustvalge fotokujutis koosneb metalsest hõbedast. Hõbenitraadiga saab tuvastada bromiidioone Br- ja jodiidioone I- , mitte fluoriidioone F- ., sest AgF on vees lahustuv.
Saadud lahus hoida alles katseteks 2.2. Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad rasklahustuva vask(II)hüdroksiidi teket lahustuvast vask(II)sulfaadist ning selle üleminekut lahustuvaks ammiinkompleksiks. CuSO4 + 2NH3·H2O Cu(OH)2 + NH4SO4 Lahuse loksutamisel ja 6M ammoniaagi vesilahuse lisamisel: Ammiinkompleks tekib hüdroksürühmaga seotud oleva vase vabade elektronorbitaalide ja lämmastiku vaba elektronpaari vastasmõjul ioonide optimaalse arvsuhte puhul lahuses: Cu(OH)2 + 4NH3·H2O [Cu(NH3)4](OH)2 + 4H2O (tumesinine kompleks) b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Mis sade tekkis? Tekkis vask(II)hüdroksiidi sade: CuSO4 + 2NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4 c) kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH4Cl lahust. Kas siin tekib vase ammiinkompleks? CuSO4 + NH4Cl reaktsioon ei toimu keemilis-termodünaamilistel põhjustel, ei teki ammiinkompleksi d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2
esialgselt tekkiv sade loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. CuSO 4 + 2(NH 3 H 2O) Cu(OH) 2 + (NH 4 ) 2 SO 4 Cu 2+ + SO 24- + 2NH3 + 6H 2 O Cu(OH) 2 + 2NH 4+ + SO 24- Tekkinud sademe ülemine kiht on algselt tumesinine, sade ise lahustub helesiniseks. Sademe kadumisel on tekkinud lahus tumesinine. Sellist värvust põhjustab tekkinud kompleksioon [Cu(NH3)4]2+. CuSO 4 + 4NH3 H 2O [Cu(NH 3 ) 4 ]SO 4 + 4H 2O Redoksreaktsioonid: metallid Katse 7 Ühte katseklaasi võetakse tükk metallilist tsinki ja teise katseklaasi tükk metallilist vaske. Mõlemasse katseklaasi lisatakse lahjendatud (1 M) vesinikkloriidhapet. Zn + 2HCl ZnCl 2 + H 2 Zn 0 - 2e - Zn 2+ redutseerija 2H + + 2e - H 02 oksüdeerija Cu + HCl reaktsiooni ei toimu Antud katses toimub reaktsioon vaid tsingiga
· kasutatakse nii individ metalle (puhtalt) · kui omavahel sulamitena · üldiselt kasut PM seal, · kus asendamine teiste metallidega pole võimalik · (siiski umbes 50% Pt kogutoodangust · ehted, luksusesemed) · · Kõige laiemalt kasutatakse Pt ja Pd · üldse kõige ulatuslikum ja olulisem kasutusala · - katalüsaatorid : · Pt + Rh - katalüsaatorvõrgud · NH3 katalüütiliseks oksüd-ks : kõige · 4NH3 + 5O2 4NO + 6H2O laialdasemalt · (NO HNO3) levinud · Pt + Rh + Pd - kärgkatalüsaatorid kasutusalad · sisepõlemismootorite · heitgaaside (CO ja CxHy · komp-de) kahjustustamiseks · · Pt ja PM kasutatakse veel väga paljude keemil reaktsioonide · katalüüsimiseks : · - Hüdrogeenimine, dehüdrogeenimine, oksüdeerimine - org. keemias · - 2SO2 + O2 2SO3 - anorg
mullikesi (CO2). Kompleksühendi teke Katse 6. Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH 3 ⋅ H2O, kuni esialgselt tekkiv sade loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Esialgselt katseklaasis tekkis helesinine sade Cu(OH)2: CuSO4 + 2NH3 ⋅ H2O → Cu(OH)2↓ + (NH4)2SO4 Cu2+ + SO42- + 2NH4+ + 2OH- → Cu(OH)2↓ + 2NH4+ + SO42- Loksutamisel sade lahustus ning lahuse värvus muutus tumesiniseks, sellist värvust annab kompleksioon [Cu(NH3)4]2+: CuSO4 + 4NH3 ⋅ H2O → [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O Cu2+ + SO42- + 4NH4+ + 4OH- → [Cu(NH3)4]2+ + SO42- + 4H2O Cu2+ + 4NH4+ + 4OH- → [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O Redoksreaktsioonid Metallid, metallide pingerida Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide pingereast.
Степень окисления +4 NO2 – ядовитый газ коричнево-красного цвета. Степень окисления +5 Известна асидная кислота HN3. Взрывоопасна. 4.6 Азотная кислота Азотная кислота – это бесцветная жидкость, её промышленное производство проходит в 4 этапа: 8 4NH3 + 5O2 → 4NO + 6H2O (платиновый катализатор) 2NO + O2 → 2NO2 2NO2 + H2O −→ HNO3 + HNO2 3HNO2 → HNO3 + 2NO + H2O Аqua regia или kuningvesi это раствор азотной кислоты с соляной кислотой 1 к 3. Растворяет платину, золото и другие пассивные металлы. Нитраты хорошо растворяются в воде. 4.7 Аммиак
-a. IV. Reageerimisel veega mood. HNO3 ja HNO2. Tugev oksüdeerija. Laboris saadakse vase reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega. N2O: netraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, värvuseta, naerugaas, suuremas hulgas tekitab narkoosi. Nitraadid lahustuvad hästi vees. Kuumutamisel lagunevad, leelismetallide nitraadi korral tekib vastav nitrit ja O2 Vähem aktiivsemate metallide korral vastav oksiid, O2 ja NO2. Lämmastikhappe tootmine: N2 + + 3H2 NH3 4NH3 + 5O2 (katalüsaator) 4NO + 6H2O 2NO + O2 2NO2 4NO2 + 2H2O + O2 4HNO3 Fosforil on tuntud valge fosfor ja punane fosfor. Valge fosfor on küllalt aktiivne, mürgine, süttimisohtlik, hoitakse purgis veekihi all, helendab pimedas(aeglane oksüdeerumine). Punane fosfor on kihilise ehitusega, tahke, ei lahustu vees ega orgaanilistes ainetes, süttib kuumutamisel, ei helenda, ei ole mürgine. Kuumutamise reageerib metallidega, käitudes oksüdeerijana
Seega kaheelektroniline aatomiorbitaal muundub kaheelektroniliseks molekulorbitaaliks ja moodustubki neljas kovalentne side lämmastiku ning vesiniku aatomi vahel. Doonoraktseptorside tekib sageli kahe vastasnimeliselt laetud iooni vahel: + H + :H H : H Doonor aktseptorside tekib samuti katioonide ja vaba elektronpaari omavate molekulide vahel: 2+ 2+ Zn + 4NH3 [Zn(NH3)4] 3+ Joonistage [Ti(OH2)6] molekuli struktuur kasutades "kastikeste" mudelit. Hübridisatsiooniteooria Sageli võtavad sideme tekkest osa aatomi erinevate orbitaalide elektronid (Näiteks süsiniku aatomi üks s ja kolm porbitaali). Sel juhul esineb nn. hübridisatsioon, elektronide orbitaalide esialgne kuju muutub ja tekivad uued, ühesuguse kujuga orbitaalid. Hübriidne sporbitaal on tuuma suhtes ühes suunas rohkem välja
ossa, kus liigub alla katalüsaatori karbi ja kolonni siseseina vahel ning siseneb allosas oleva torukimp-tüüpi soojusvaheti torudevahelisse ruumi. Ülessoojenenud gaasisegu suunatakse seejärel katalüsaatori kihis asuva tsentraalse toru kaudu üles katalüsaatorikarbi peale, kust ta liigub alla, läbides katalüsaatorikihi ning rikastudes tekkiva NH3 poolest. Seejärel läbib äratöötanud gaas soojusvaheti torudesisese ruumi ning väljub reaktorist. 7. Ammoniaagi oksüdatsioon NOx ks I 4NH3 + 5 O2 4NO + 6 H2O (g) - H II 2NO + O2 2NO2 H Kõik NH3 oksüdatsiooni reaktsioonid on mittepööratavad. Esimese reaktsiooni selektiivsus on 95%, tegelikult saadakse NOX segu I astme reaktsiooni tingimused: · Katalüsaator Pt-Rh (5-10% Rh) väga tiheda sõela kujul Kasutatakse paketti 15-20 sõelast· Temperatuur 800- 815 °C· Optimaalne kontaktiaeg 0,0001- 0,0002 sek· Suhe O2/NH3 = 1.7-2.0 (i.e., 10% of ammoniaaki) Reaktsioon on väga kiire (10 mahu% NH3 + ettekuumutatud õhk)
e sta mi s e k s . Tekkiv valge värvus e g a hõb e kloriid ei lahustu ve e s eg a hap et e s: AgNO3 +NaCl = AgCl + NaNO3 AgNO3 + Cl = AgCl+ NO3 Hõbekloriid reageerib aga ammoniaakhüdraadiga, andes lahustuva kompleksühendi: AgCl + 4NH3 . H2O = Ag(NH3)4Cl + 4 H2O Valguse toimel hõbekloriid laguneb, seejuures eraldub metalliline hõbe lihtainena: 2AgCl = 2Ag + Cl2 Valgustundlikkuse tõttu valmistatakse hõbedaühendeist filme ja fotopaberit. Ilmuti redutseerib hõbedaühendeist metalse hõbeda. Mustvalge fotokujutis koosneb metalsest hõbedast. Hõbenitraadiga saab tuvastada bromiidioone Br ja jodiidioone I , mitte fluoriidioone F ., sest AgF on vees lahustuv.
Nüüd kanda laigu äärtesse üles ja alla dimetüülglüoksiimi lahust. Moodustub roosa nikkeldimetüülglüoksimaat. Laigu vasakule ja paremale äärele kanda tilk kaaliumheksatsüanoferraat(II)-lahust. Moodustuvad pruunid vaskheksatsüanoferraadi (II) laigud. Sinise värvuse teke tõestab Fe3+-ioonide osalist difundeerumist laigu äärtesse. Kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide võrrandid. 3NH3·H2O + Fe3+ → Fe(OH)3 + 3NH4+ 4NH3·H2O + Cu2+→ [Cu(NH3)4]2++ 4H2O 6NH3·H2O + Ni2+→ [Ni(NH3)6]2+ + 6H2O Ni2+ + [N2(OH)2C2(CH3)2]2– →Ni[N2(OH)2C2(CH3)2] 2Cu2+ + K4[Fe(CN)6] → Cu2[Fe(CN)6] + 4K+ Katse 3.2. Al3+-iooni tõestus Cu2+-, Cd2+-, Fe3+- ja Zn2+-ioonide juuresolekul Filterpaberile kantakse üks tilk K4[Fe(CN)6] - lahust ja tilga keskele üks tilk analüüsitavat lahust. Tilga keskel seotakse kõik teised Al3+-iooni tõestamist segavad ioonid rasklahustuvate heksatsüanoferraatidena
komponendiks diammiinhõbe(I) [Ag(NH3)2]+ Töö käik: · Valan katseklaasi 1ml 1% AgNO3 lahust · Lisan 0,5 ml konts NH4OH lahust · Loksutan · Lisan 1ml glükoosi lahust · Loksutan ja soojendan veevannis Katseklaasi pinnale tekib hõbepeegel ning keskel kollakaspruunikas hägune lahus. Seega on glükoosis aldehüüdrühm olemas ning glükoos on ka taandav suhkur, kuna taandas [Ag(NH3)2]+ RCOH + 2[Ag(NH3)2]++ 2OH? RCOOH + 2Ag + 4NH3+H2O 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv (Fehlingi I lahus (CuSO4) + Fehlingi II (leeliseline K, Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus)) on levinud taanduvate suhkrute määramiseks. Tekkiv vask(II)- tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega ning vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub vask(I)oksiid (punane sade). Suhkur ise aga oksüdeerub vastavaks happeks. Töö käik:
· Oluline tooraine nitraatide ja teiste ainete saamisel, · Väetiste koostises Lämmastiku hapnikühendid Lämmastikoksiid · Värvuseta · Mürgine gaas · Vees praktiliselt lahusumatu · Ei reageeri veega · Neutraalne oksiid · Võib tekkida vastavate lihtainete omavahelisel reageerimisel väga kõrgel temperatuuril N2 + O2 2NO · Tööstuses saadakse NH3 katalüütilisel oksüdeerimisel 4NH3 + 5O2 4NO + 6H2O Lämmastikdioksiid · Punakaspruuni värvi · Terava lõhnaga · Väga mürgine gaas · Veega reageerides moodustab kaks hapet: 2NO2 + H2O HNO3 + HNO2 · Tugev oksüdeerija · Paljud ained võivad kokkupuutel atmosfääris põleda(fosfor, väävel) · Tekib NO oksüdeerimisel õhuhapnikuga: 2NO + O2 2NO2 · Laboris vase reageerimisel lämmaslikhappega Cu + HNO3 CuNO3 + H2 Dilämmastikoksiid N2O
3)vaserähk CuFeS2 (T) Tasakaalulise muutuse aste avaldub: xP = p* SO3 / soojusvaheti torudesisese ruumi ning väljub reaktorist. Ning naftatööstuse ja muudes jääkgaasides H 2S kujul. p*SO2 + p* SO3 SO2 konversioon väheneb temperatuuri 7. Ammoniaagi oksüdatsioon NOx ks Elementaarse (vaba) väävli kaevandamine ja tõusuga 4NH3 + 5 O2 4NO + 6 H2O (g) - H tootmine: · 400°C juures, kus tasakaalulised tingimused on väga 2NO + O2 2NO2 H Frasch'i protsess soodsad (peaaegu Kõik NH3 oksüdatsiooni reaktsioonid on mittepööratavad.
temperatuuril 400*C, rõhul 200--1000 at (2107-1108Pa; kohta) raudkatalüsaatoriga. NH3 on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine, õhust kergem gaas. Ta lahustub hästi vees, moodustades ammoniaakhüdraadi (varem nimetati ammooniumhüdroksiidiks ja kirjutati valem NH4OH): NH3+H2O=NH3H2O Rahvapäraselt nimetatakse ammoniaakhüdraati nuuskpiirituseks. Ammoniaakhüdraat on nõrk alus, mis lahuses osaliselt dissotsieerub: NH3H2ONH4++OH- Ammoniaak põleb: 4NH3+3O2=6H2O+2N2 Katalüsaatorite manusel oksüdeerub ammoniaak lämmastikoksiidiks: Pt katalüsaator 4NH3+5O2-----------------6H2O+4NO Hapetega moodustab ammoniaak ammooniumsoolasid: NH3+HNO3=NH4NO3 (ammooniumnitraat) NH3+HCl=NH4Cl (ammooniumkloriid) 2NH3+H2SO4=(NH4)2SO4 (ammooniumsulfaat) Ammooniumsoolad sisaldavad katiooni NH4- (ammooniumioon), mis eraldub elektrolüütilisel dissotsiatsioonil vees: NH4ClNH4++Cl-
opalestseeruv (pärlendav) sade.Segavad oksüdeerijad ja Cu+2 ja Hg+2-ioonid. Pb+2 + 2I- PbI2 2. Kaaliumkromaat K2CrO4 moodustab neutraalses või nõrgalt happelises keskkonnas kollase kristalse PbCrO4 sademe. Pb+2 + CrO4-2 PbCrO4 Vask(II)ioonide Cu+2 tõestamine. Ammoniaakhüdraadi NH3 · H2O lahuse lisamisel sadeneb rohekassinine Cu(OH)2, mis reaktiivi edasisel lisamisel lahustub ja tekib rukkilillesinine kompleksioon [Cu(NH3)4]+2. Cu+2 + 4NH3 · H2O [Cu(NH3)4]+2 + 4H2O IV rühma sademe lahustamine ja analüüsi käik. IV rühma ioonide tõestamine on süstemaatiline analüüs järgnevas järjekorras. 1. Lisa tiiglis sademele 6M HNO3 lahust (sademega võrdselt) ja kuumuta tõmbe all.Lahustuvad PbS ja CuS.Järele jääb HgS sade, võib tekkida ka vaba väävel S (kollaks või pruunikas kämp).Eralda sade ja tekkinud lahus. 2. Sadet töötle HgS lahustamiseks tiiglis kuningveega HNO3+3HCl tõmbe all
· punane fosfor (P4)n, mis on vähem reaktiivne. 35. Lämmastiku olulisemad ühendid (NH3, ammooniumisoolad, NH2NH2, halogeniidid): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Ammoniaak on terava lõhnaga mürgine gaas, mis kondenseerub -33 °C juures. · Ammoniaak on vees hästi lahustuv, kuna moodustab vesiniksidemeid, ja on nõrk Brønstedi alus. · Suhteliselt tugev Lewis'i alus, eriti d-metallide suhtes, millega moodustab komplekse: Cu2+ (aq) + 4NH3(aq) Cu(NH3)4 2+ (aq) Ammooniumisoolad lagunevad kuumutamisel: (NH4)2CO3(s) 2NH3(g) + CO2(g) + H2O(g) · Ammooniumkatioon võib oksüdeerija (nt nitraatioon) toimel oksüdeeruda, kusjuures reaktsioonisaadused sõltuvad temperatuurist. 250 °C: NH4NO3(s) N2O (g) + 2H2O(g) >300 °C: 2NH4NO3(s) 2N2(g) + O2(g) + 4H2O(g) · Ammooniumnitraat kuulub dünamiidi koostisesse. · Hüdrasiin NH2NH2 on õlijas värvusetu vedelik, mida saadakse näiteks ammoniaagi pehmel oksüdeerimisel hüpokloritiga:
NH3 + H+ → NH4+ NH3 + H2O → NH3 · H2O ↔ NH4+ + OH- NH3 + HCl → NH4Cl ↔ NH4+ + Cl- (ammooniumühendite dissotsieerumine lahuses) Ammooniumühendid kuumutamisel lagunevad (pöörduvalt): termodissotsiatsioon e. termolüüs: NH4Cl ↔ NH3 + HCl Kompleksioonid moodustuvad ka NH3 (või tema vesilahuse) reageerimisel metalliioonidega → ammoniakaadid: AgCl + 2NH3 · H2O → [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O CuSO4 + 4NH3 · H2O → [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O 2) Oksüdatsioonireaktsioonid O2-ga oksüdeerub NH3 lämmastikuks või NO-ks (katal. - Pt-metallid): 4NH3 + 3O2 → 2N2 + 6H2O 4NH3 + 5O2 → 4NO + 6H2O Halogeenidega oksüdeerub osaliselt: 8NH3 + 3Cl2 → N2 + 6NH4Cl 3) Asendusreaktsioonid Metallidega reageerimisel asenduvad NH3 vesinikuaatomid: t 2NH3 + 3Mg → Mg3N2 + 3H2 – täiel
Ioonivahetajad on tavaliselt pulbrid või puistematerjalid, millel on omadus vahetada oma struktuuris olevaid ioone vesilahustes olevate ioonide vastu. Vahetusioon on tavaliselt naatrium- või kloriidioon. Ioonivahetajad on regenereeruvad. 19. Millistel juht. toimub kem. reaktselektr. lahustes : Reaktsioonid elektrolüütide lahustes: Ba²++SO4²- =BaSO4 ; CO²3++2H-= =H2O+CO2;H++OH-=H2O; Cu²++4NH3-= (Cu(NH3)4)²-; (kompleksühend), A+B=AB+deltaH (temperatuuri neeldumine või eraldumine). Reaktsiooni nimetatakse plahvatuseks, kui reaktsioon toimub sekundi murdosa jooksul. Plahvatuse jooksul toimub lagunemisreaktsioon ühe ja sama aine sees nng redoksreaktsioon. Ohtlikumad süsteemid on aur-õhk (bensiini või dietüüleetri aur), gaas-õhk (C2H4 või majapidamisgaas) ja tolm-õhk (väävli või tärklise tolm). 20. Millised reakst. on tasakaalu reakts
5) Elektron valemeid, kus E=m*C 2 (C=3*108m/s). Kui võrreldes lugejaga on väga suur elektronide asetust tasemetele ja alatasemetele väljendatakse Sisesfäär Välissfäär siis massimuut reaktsioonis on väga väike. peakvantarvude ja alatasemete sümbolite abil. Alataseme sümboli Cu2+ + SO4 2 + 4NH3 < [Cu(NH3)4 ]2+ SO4 2 1.3. Koostise püsivuse seadus igal Keemilisel ühendil on kohal paremal olev arv näitab elektronide arvu sellel alatasemel. Cu2+ tsentraalaatom 4 - kordinatsioonarv kindel koostis, mis ei sõltu tema saamisviisist. (J.Proust 1799) N. Energiatasemed ja alatasemed täituvad järjestuses. NH - ligand K= ( [Cu2] [NH3]4 ) /( [Cu2 (NH3)4 ] 2+ )
Aatomis ei saa olla kahte täpselt 5) Keemiliste reaktsioone seaduspärasused. ühesug-s en-olekus asuvat st.ühesug-te kvantarvudega ekt-i. Ühele Sisesfäär Välissfäär Keem reakti võrrand väljen-b reaktsi üldtulemusi, teg on reakts ja samale orb-le mahub 2 vastupid. suunaga spinniga ekt-i, mis Cu2+ + SO4 2 + 4NH3 < [Cu(NH3)4 ]2+ SO4 2 keerulisem. mood. elektonpaari. Spinnkvantarv isel-b ekt-e pöörl-st ümber Cu2+ tsentraalaatom 4 - kordinatsioonarv 5.1 Keemilise termodünaamika põhimõisteid. oma telje ja vastavalt pöörl-suunale. 2 arv-st väärtust 1/2; +1/2. NH - ligand K= ( [Cu2] [NH3]4 ) /( [Cu2 (NH3)4 ] 2+ ) Reaktsi seaduspärasusi võim-b avaldada keemil. termodünaamika,
CO2) on kergsulavad, vees vähelahustuvad, ei juhi elektrit; 3)ioonvõre- sõlmpunktides on vaheldumisi positiivsed ja neg. ioonid, mis on seotud statsionaarsete jõududega (NaCl, CaCl2); ioonvõrega ained lahustuvad kergesti vees, on suur sulamisjakeemistemp.4) metallivõre – võresõlmedes on ioon-aatomid(teatud ajamomendil aatomid) ja nende vahel elektrongaas. 19. Reaktsioonid toimuvad elektrolüütide vesilahustes: Ba2++SO42-=BaSO4; H++OH-=H2O; Cu2++4NH3=Cu(NH3)42- A+B=AB+DH (temp.i eraldumine või neeldumine). Reaktsiooni nimet. plahvatuseks kui toimub ülikiire põlemisreakt. sekundi murdosa jooksul. Plahvatuse jooksul toimub lagunemisreakts. ühe ja sama aine sees ning redoksreakts. Kõige plahvatusohtlikemad süsteemid on aur-õhk (bensiini või dietüüleetri aur), gaas-õhk (C2H4 või majapidamisgaas) ja tolm-õhk (väävli, tärklise või puidu tolm). 20. Tasakaalureaktsiooniks nimet
Paraformi tekke tõttu, kaotab formaliin ajapikku oma konservandiomadused. Kuumitamisel paraform laguneb tagasi metanaaliks Reageerimisel ammoniaagiga saadakse heksametüleentetraamiin (urotropiin) , mida kasutatakse neeruravimina. Kompleksi kaltsiumkloriidiga (Calcex) kasutatakse kükmetushaiguste korral (vähemale Venamaal küll kasutatakse, kas teda ka üle piiri tuua lubatakse - ei tea) 6 CH2O + 4NH3 à (CH2)6N4 + 6 H2O Etanaal (atseetaldehüüd) CH3CHO õunalõhnaga (?) mürgine vedelik. Lahustub hästi vees ja on kergesti lenduv (keeb 210C) Trimeerumisel tekib nn paraaldehüüd - tugevatoimeline uinuti (CH3CHO)3 molekul on tsüklilise ehitusega. Protsess kulgeb väikese hulga konts. väävelhappe juuresolekul Tetrameer on tahke aine, kuivpõletusaine, "kuivpiiritus Sahhariidid (süsivesikud)
Paraformi tekke tõttu, kaotab formaliin ajapikku oma konservandiomadused. Kuumitamisel paraform laguneb tagasi metanaaliks Reageerimisel ammoniaagiga saadakse heksametüleentetraamiin (urotropiin) , mida kasutatakse neeruravimina. Kompleksi kaltsiumkloriidiga (Calcex) kasutatakse kükmetushaiguste korral (vähemale Venamaal küll kasutatakse, kas teda ka üle piiri tuua lubatakse - ei tea) 6 CH2O + 4NH3 (CH2)6N4 + 6 H2O Etanaal (atseetaldehüüd) CH3CHO õunalõhnaga (?) mürgine vedelik. Lahustub hästi vees ja on kergesti lenduv (keeb 210C) Trimeerumisel tekib nn paraaldehüüd - tugevatoimeline uinuti (CH3CHO)3 molekul on tsüklilise ehitusega. Protsess kulgeb väikese hulga konts. väävelhappe juuresolekul Tetrameer on tahke aine, kuivpõletusaine, "kuivpiiritus Sahhariidid (süsivesikud)
annaabi.ee 
