Homework nr 4 in STRENGTH of MATERIALS I (MHE0011) Variant Title A B Strength Analysis of a Beam 8 9 Student Student Code Delivery Date Teacher 18.12.2017 Priit Põdra Hot-rolled INP section, manufactured of steel S235 must be used for a beam. The beam will be loaded by the concentrated load F and line distributed load p. Beam dimensions obey the relationship: b = a/2. The value of concentrated load is F = 10 kN and the line distributed load is uniform with the intensity: p = F/b. The value of design factor is: [S] = 4. The bea...
Võrgurakendused IV loengu konspekt Javascriptis on array nagu list. Pikkust ei pea määrama. Saab suvalisele indeksile lisada väärtuse, isegi siis, kui olemasoleva array pikkus on väiksem. var words=["rebane","kala","lind"]; words[10]="koll"; Kui javascriptis võrrelda kahe võrdusmärgiga ==, siis javascript üritab v6rduse mõlemad pooled samasse andmetüüpi teisendada ja siis võrdleb neid. Kui on kolm ===, siis ei teisenda tüüpi. null == 0 on näiteks tõene. TypeOf() true ja false väikeste tähtedega. JS converdib true 1-ks ja false'i 0-ks, juhul kui == kasutada. NaN - kui arvutustel tekib mingi viga, st "not available number" Javascripti dictionary vastab java objektidele. Dicte saab panna ka üksteise sisse. Array-sid saab ka sinna sisse panna. Tegelikult array sisse saab ka teisi arraysid panna. Kui panna var ette, siis tekib lokaalne muutuja, kui var-i ei pane, siis globaalne. Kui JS-s on mingi viga, siis brauser ei näita min...
I LOVE ENGLISH 5 Textbook unit4 exercise4 1.jõe ääres-by the riverside 2.ümber nurga pöörama-turn round the corner 3.jalutuskäiku tegema-have a walk 4.jõeäärt lonkima-dawdle along by the river 5.ärrituma-Get worked up 6.kellegile jalga ette panema-trip sb up 7.tüli norima-pick a fight 8.kedagi maha rahustama-calm sb down 9.midagi kellegagi selgeks rääkima-talk sth through with sb 10.maha jahtuma-cool down 11.tõsises hädas olema-be in real trouble 12.ära minema-walk off
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: A -8 Liistliite ja hammasliite arvutus B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MATB41 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 19.03.2015 Projekteerida listliide võlli ja hammasr...
Matemaatikafunktsioonid Tööjuhend Järgnevates ülesannetes algandmed asuvad vasakul pool üleval nurgas. Funktsioone tutvustavas tabelis on järgmised veerud: Kasutatavad arvud 1. veerg - funktsiooni nimetus Excelis 72 12.4 2. veerg - ülesanne koos lahenduskäiguga 18 5 3. veerg (oranž) - lahenduskäigu sisetamine: sisesta siia eelmises veerus 2 75 tulemusega. Valem algab alati võrdusmärgiga! 0.3 2 4. veerg - funktsiooni kirjeldus 2 0 NB! Olenevalt ülesandest erineb kohati veergude järjestus ning ülesande k sqrt SQRT(A4)/SQRT(A5) 2 ...
docstxt/14011862582314.txt
MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: keevisliide A -4 B -4 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: .................................................... MAHB47 .......A.Sivitski.............. ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud:
docstxt/14859812876298.txt
docstxt/135162104033.txt
docstxt/135152221367.txt
TTÜ majandusmatemaatika I kodutööd 1-4 koos lahendustega. Hinnatud maksimumpunktidega. Õppejõud Ants Aasma. NB! Millegi pärast AnnaAbi näitab, et materjalis on 16 lehekülge. Tegelikult on materjal 8 lehekülge.
$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 193 872 176 904 176 3 0 193 872 272 888 272 3 5 193 872 368 880 368 3 5 193 872 464 880 464 3 5 L 744 656 744 712 0 1 false 5 0 w 744 568 744 656 0 w 744 464 744 568 0 150 752 440 752 400 1 2 5 150 752 320 752 280 1 2 5 150 752 240 752 200 1 2 5 150 752 136 752 88 1 2 0 w 744 464 744 440 0 R 800 624 800 720 1 2 100 2.5 2.5 0 0.5 w 800 624 800 480 0 w 872 480 800 480 0 w 800 480 800 392 0 w 800 392 800 384 0 w 872 384 800 384 0 w 800 376 800 288 0 w 872 288 800 288 0 w 800 376 800 384 0 w 800 288 800 192 0 w 872 192 800 192 0 L 848 632 848 712 0 0 false 5 0 w 848 592 848 632 0 w 848 496 848 592 0 w 848 496 872 496 0 w 848 400 848 496 0 w 848 400 872 400 0 w 848 304 848 400 0 w 848 304 872 304 0 w 848 208 848 304 0 w 848 208 872 208 0 w 920 464 944 464 0 w 920 368 944 368 0 w 920 272 944 272 0 w 920 176 944 176 0 w 944 464 944 448 0 w 944 448 760 448 0 w 760 448 760 440 0 w 752 400 752 368 0 w 944 36...
docstxt/14190971128707.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.4 2014/2015 Killustiku katsetamine Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning tugevusmargi määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivikillustik saadakse paekivi purustamisel ning sõelumisel, mille järel jääb fraktsiooni suurus killustikule omandatud tunnusvahemikku. 3. Kasutatud töövahendid Erinevate avadega sõelad, millega sõeluti killustik, et määrata terastikuline koostis. 10l silindrikujulist anumat kasutati puistetiheduse määramisel. Kaaludega kaaluti killustikku mitmel erineval katseetappidel. Silindrit diameetriga 75mm, kolbi ja hüdraulilist pressi kasutatakse killustiku tugevusmargi määramiseks....
1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asü...
Füüsika praktikum 4 - Kompensatsioonimeetod. Töös on olemas töö teoreetilised alused, tabelid, arvutused, järeldused e. kokkuvõte.
TASEMETÖÖ Matemaatika 4 klass I p/a 1.Kirjuta a)vahetult eelnev arv arvudele b)vahetult järgnev arv arvudele 4020 8009 5000 2799 5010 3019 2000 4899 2.Arvuta peast 40 * 60 = 6 : 0= 307 + 403 = 534 30 = 20 * 50 = 160 : 4 = 134 + 18 = 2400 1300 = 21 * 4 = 0 : 8= 606 + 304 = 474 70 = 16 * 5 = 150 . 3 = 156 + 38 = 2700 1600 = 3.Arvuta 26 kr 50 s + 80 s = 15 kg 250 g kg 500g = 32 kg 900 g 8 kg 985 g = 36 kr 80 s + 4 kr 70 s = 12 h 15 min 1 h 35 min = ...
Homework nr 1 in STRENGTH of MATERIALS I (MHE0011) Variant Title A B Strength Analysis of a Bar Structure 8 9 Student Student Code Delivery Date Teacher' Name Karina Korell 164498 MVEB 16.12.2017 Priit Põdra The structure consists of 2 members: steel wire rope 7x7 and a circular bar made of Aluminum alloy Al Mg4.5Mn0.7. The structure is loaded by the vertical force F that is acting at the joint, connecting these components. Calculate the minimum allowed diameter d of the aluminum bar and the maximum allowed value of the load F, assuming the relative position and mechanical properties of components (manufacturing tolerances, compone...
Andmed: P1 = 6 kW P2 = 9 kW P3 = 11 kW P4 = 3 kW y = 295 MPa [S] = 8 n = 500 p/min 1. Leian pöörlemise nurkkiiruse 2. Leian pöördemomendid ratastel 3. Sisejõudude analüüs 3.1. Skeem Lõige I T1=M1= 114,5 Nm (+) Lõige II T2=M1+M2= 114,5+171,8= 286,3 Nm (+) Lõige III T3=M1+M2-Mv=114,5+171,8-553,5= -267,2= 267,2 (-) Lõige IV T4= M4=57,3 (-) 3.2. Sisejõudude epüür Tmax=286,3 Nm 4. Tugevustingimus väändele Lubatav väändepinge 5. Leian võllide diameetrid Arvutan diameetri ring-ristlõikel Vastavalt eelisarvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 50 mm. Arvutan diameetri rõngas-ristlõikel Vastavalt eelisrvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 50 mm, seega d = 0,6*40 = 30mm 6. Leian võllide reaalsed varutegurid ja kontrollin tugevust Täisvõll: Tugevus on tagatud! Arvutan tegeliku varuteguri Toruvõll: Tugevus on tagatud! 7. Vastus Toruvõll on kindlasti otstarbekam valik, se...
nimi nimi PEETER I Referaat Juhendaja : nimi Tallinn 2012 Käesolev referaat räägib Vene Keisririigi ühest tähtsamast valitsejast Peeter Suurest. Esimene osa tööst räägib Peeter I’se isiklikust elust, perekonnast ning ainuvalitsejaks saamisest. Teises pooles on aga juttu Peeter Suure saavutustest Vene Keisririigis ning tema viimastest elupäevadest. Töö eesmärk on anda lühike ülevaade vene valitseja elust ja valitsemisajast. Peeter I ehk Peeter Suur sündis 9. juunil 1672. Nimi „Peeter Suur“ viitab ta suurele elutööle, kui ka ta kasvule, ta oli 197cm–204cm pikk. Peeter Suur oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, samuti väga ägedaloomuline. Peeteri vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovitš ja tema teine abikaasa Natalja Narõškina. Peeter kasvas Moskva lähistel Preobraženski külas. 1676. aastal suri Vene tsaar, Peeter Suure isa, Aleksei Mihhailovitš ning ...
1. Saksamaa pärast sõda - millised olid kõige suuremad probleemid ? Kuidas nendega toime tuldi ? Saksamaale pandi peale liiga suured reparatsioonid, mida ei suudetud maksta. Töötus oli suur, eriti sõjast naasnud meeste seas. Lisaks okupeeris Prantsusmaa Saksamaa ühe tähtsaima tööstus piirkonna Ruhri, sest Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta. Probleeme tekitas ka see, et Saksamaa pidi loovutama suuri sakslastega asustatud alasid. 2. Millised äärmusliikumised olid populaarsed, miks? Milles seisnes äärmusliikumiste ohtlikkus ? Kommunism, sest rahvas ei saanud ise hakkama ja paljud arvasid, et riik peab appi tulema ja neid aitama. Kuna demokraatlikul teel võimuletulek kommuniste ei huvitanud, siis tegid relvastatud mässe. Rahvas aga ei liitunud kusagil ning mässukatsed suruti kiiresti maha. Äärmuslik natsionalistlik liikumine rõhutasid klassihuvide asemel rahvuse kui terviku huve, olles aga orienteeritud diktatuuri kehtestamisele n...
Translate: 1.Dont get worked up. Nobody is going to punish you. 2.If you miss lessons,youll soon be in trouble. 3.Cool down and dont think about it. 4.Stop dawdling or well miss the bus. 5.Yesterday after the PE lesson Peter picking a fight with me. 6.Would you like to take a walk? 7.Take my words seriously, and dont be late. 8.Sandra always gets cross when we call hers names. 9.It s a pity you didnt apologize. 10.I need your help. Why are you walking off?
docstxt/14285295879098.txt
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Metallide tehnoloogia, materjalid I Kodutöö nr: 1 Teema: Terased ja malmid Variant: 4 Üliõpilane: Valery Fedorishchev Õppejõud: A. Lill Tallinn 2017 1. Рис.1 – диаграмма состояния железоуглеродистых сплавов. Зеленая линия показывает расположение сплава с содержанием углерода 0,6% на диаграмме. 2. Рис.2 - структура стали марки 60 феррит – светлые элементы, перлит – темные элементы Части структуры образуются при температуре приблизительно 800°С. Использование в промышленности: цельнокатаные колеса вагонов, валки рабочие листовых станов для горячей прокатки металлов, шпиндели, бандажи, диски сцепления, пружинные кольца амортизаторов, замочные шайбы, регулировочные шайбы, регулировочные прокладки и другие детали, ...
Arutlus: Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Kui rääkida diktatuuridest ja demokraatlikest riikidest, tekib küsimus, mida need mõisted küll tähendavad. Lühidalt öeldes on diktatuur mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim, demokraatia aga seevastu rahvavõim. Sageli piinab mind küsimus, miks üldsegi diktatuure vaja oli. Kas demokraatiast ainuüksi ei piisanud? Diktatuuri riigid jagatakse autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses riigis on võim koondunud ühe isiku või isikute rühma kätte. Seadusi muudetakse oma soovide järgi ja rahval puudub sõnaõigus. Totalitaarne riigikord on diktatuuri karmim vorm ning tunnusteks on mõttekontroll, inimõiguste räige rikkumine ja kontroll kodanike väljendumisvõimaluste üle. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna li...
docstxt/1286124542116880.txt
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse. Mida väiksem on vaatenurk , seda väiksem on silma võrkkestal tekkinud kujutis ja seda vähem detaile sa...
Maailm 20 saj. Algul Iseloomulikud jooned: 1. Valitses eurotsentrism st. maailma juhtivaks piirkonnaks peeti euroopat. Need riigid omasid otsustavat osa. 2. XIX/XX saj, algul algas üleminek imperialism ajastule (suurriikide püüd saavutada valitsev seisund kogu maailmas, selle aja 56-st riigis oli 8 suurriiki: SB, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Itaalia, Jaapan, Austria-ungari, Venemaa. 3. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid, vabu maid enam ei ole. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid: SB, Prantsusmaa ja Venemaa. Koloniaalriik=metropol=emamaa, millel on asumaad (koloonia) Dominioonid asumaa, kus on kohalik omavalitsus. On asumaa kõrval olevad paremas korras maad. Dominiooniks saab see riik, kus on valgenahalisi rohkem, kui pärismaalasi. 4. Algas võitlus suurriikide vahel maailma teritoriaalse umber jagamise pärast. Tekivad es...
docstxt/133063223859299.txt
MAINORI KÕRGKOOL ______________ Instituut _________________ eriala Nimi ENESEHINNANG JA SELLE MÕJU KÄITUMISELE Ainetöö Juhendaja: ___________ Enesehinnang ja selle mõju käitumisele Õppekeskus 2010 2 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI..............................................................5 1.1. Eneseteadvuse empiiriline uurimi...
docstxt/14145074762845.txt
Innovatsioon ja tööstuslik evolutsioon James M. Utterback’i „Mastering the Dynamic of Innovation“ peatükk 4 „Innovation and Industrial Evolution“ kokkuvõte. Innovatsioonitegevuse dünaamika… ehk dünaamiline suhe on toote innovatsiooni, turustamise ja tekkivate ning konkureerivate firmade vaheline seos, kus iga osapool mõjutab ma tegevusega konkreetse toote innovatsiooni. Sellist suhet seostatakse ajalooliselt eelkõige kirjutusmasina ja elektrilise valgustuse (hõõgpirn) innovatsiooniga. Seda suhet iseloomustab eripära, et ka juhul kui innovatsiooni fookus toote evolutsiooni ajal muutub, siis dünaamiline suhe mõjutavate aspektide vahel on jääv. Innovatsioonitegevuse dünaamika parimaks näiteks tänapäevast on arvuti (personal computer) areng, mille fookus on ajapikku muutunud, kuid milles mängivad olulist rolli erinevad tark- ja riistvara tootjad ning tarbijad. Paljudes teadusuuringutes on püütud tuua välja standardseid innovatsioone en...
Leedi Brett Ashley traagika „Ja päike tõuseb“ tegevus toimub peale esimest maailmasõda Pariisi ja Hispaaniasse elamusi otsima suundunud ameeriklaste vahel. Alkoholist läbi imbunud õhustikus on palju nii pessimismi kui ka realismi ja armuseiklusi, mis loob tegelaste vahele pingelisi olukordi. Hemingway on tabavalt kujutanud aegumatuid inimeste vahelisi probleeme ja isikuomadusi tuues esile nende traagikat. Igal tegelasel on traagiline taust, mida seostatakse suuresti Esimese maailmasõja tagajärgedega. Esmapilgul on traagikat isegi raske märgata, sest puudub klassikalisele tragöödiale omane katastroofiline sündmus, ent siiski leiab seda mõtlematute tegude tõttu kaotatud armastuses ja väärtustes ning saamatuses näha elu enda ümber. Leedi Brett Ashley oli kolmekümnendates inglanna, kes oma olemuselt ja välimuselt ei sobitu oma ajastusse. Naine, kelle ühes käes oli pidevalt veinipudel ja teise...
Test 8 1 Translate. 1 Siin Kevin. Palun, kas ma saaksin Tinaga rääkida? This is Kevin. Could I speak to Tina, please? 2 mobiiltelefoni välja lülitama switch off the mobile phone 3 telefonisi rääkima talk over phone 4 hiljem tagasi helistama call back later 5 internetis surfama surf the Internet 6 nautima jututubades käimist enjoy visiting chat rooms 7 sõbrale meili saatma send an email to a friend 8 suurte tähtedega kirjutama write in capital letters 2 Write a/an or the where neccessary. 1 We travelled to Tallin by bus. 2 Tony is the tallest boy in our class. 3 We went to see a film yesterday. The film was called The Lord of the Rings. 4 My father is a police officer and my mother is a doctor. 5 I could play the piano when I was 6 years old. 6 Please don´t be late for dinner. 7 I´d like an apple, please. 8 My father liked to play football when he was a student. 3 Write the cor...
Test 3 1 Translate. 1 Homme samal ajal on meil kirjanduse tund. This time tomorrow we have a literature lesson. 2 Sule silmad ja kujutle, et sa oled rannas. Close your eyes and imagine that you are on the beach. 3 Meie koduklass on teisel korrusel. Our home-classroom is on the first floor. 4 Õpetaja ei karistanud kedagi. The teacher didn't punish anybody. 5 Üldkogunemisel me tavaliselt räägime mõnest päevakohasest probleemist. At an assembly we usually talk about some topical problems. 6 Ta vaatas mulle otsa ja nareatas säravalt. She looked at me and smiled brightly. 7 otsusele jõudma make up your mind 8 ajahätta jääma run out of time 2 Put the verbs in the past simple or the past continuous. 1 Tom was standing by the window when he heard a knock at the door. (stand; hear) 2 When the teacher entered the classroom, the students were laughing loudly. (enter; laugh) 3 We saw an accident ...
Test 4 1 Translate. 1 Kiusamine võib olla ka suusõnaline. Bullying can be verbal, too. 2 Ära kutsu kedagi solvavate nimedega Don 't call anyone names. 3 Ta püüdis mind rahustada. He tried to calm me down. 4 Räägi see oma sõpradega selgeks. Talk it through with your friends. 5 Ma tahan maha istuda. Mul käib pea ringi. I want to sit down. I feel dizzy. 6 Jim pani mulle jala ette. Jim tripped me up. 7 kellegagi tüli norima pick a fight with sb 8 kellegi ees vabandama apologize to sb 2 Put the verbs in the past simple, the past continuous, or the past perfect. 1 By the time we got home Aunt Mary and Uncle John had left for Liverpool. (get; leave) 2 Jane and Lisa were walking by the riverside when they heard somebody crying for help. (walk; hear) 3 I started reading a detective story after i had had a shower. (start; have) 4 Tom pushed Alan away and asked if he was picking a fight. (push; as...
Test 7 1 Translate. 1 Vabandage, kust ma saan osta spordijalatseid ja dressi? Excuse me, where can I buy trainers and a tracksuit? 2 Kas ma saan teid aidata? Can I help you? 3 Kas teil on seda punast dressipluusi M suurusele? Do you have this red sweatshirt in size M? 4 Kus ma saan seda proovida? Where can I tray it on? 5 Siin on teie tsekk ja raha tagasi. Here is your receipt and your change. 6 Majapidamistarvete osakond asub teisel korrusel ekskalaatorite kõrval. The homeware department is on the first floor, next to escalators. 7 kasutatud asju ostma buy second-hand 8 piinlik juhtum embarrassing incident 2 Complete the sentences. Use much, many, a lot of. 1 Is there much snow in the garden? 2 I´m going shopping. How much bread do you need? 3 Look at the lake! I´ve never seen so many swans before. 4 I´m really upset. I made very many mistakes in my maths test. 5 We can go to the cine...
Test 2 1 Translate. 1 Küll on kahju, et sa ei saanud tulla. What a pity that you couldn´t came. 2 Mitte keegi ei olnud närvis. Nobody was nervous. 3 Klass oli täis juttu ja naeru. The classroom was full of laughter and talk. 4 Õpilased tervitasid oma õpetajat rõõmsalt. The students greeted their teacher cheerfully. 5 Ma õppisin selle luuletuse pähe. I learned this poem by heart. 6 Lapsed olid enne pidu ootusärevil. The children were excited before the party. 7 osasid vahetama swap the role 8 kahe nädala pärast in two time a week 2 Complete the sentences with the correct verb form 1 Did you meet Ann at the party last night? (meet) 2 Do you think our team will win the football match tomorrow? (win) 3 I can´t go out because I haven´t done my homework yet. (not do) 4 Somebody has broken the lock. I can´t get in. (break) 5 Next year Mary will spend two weeks in Liverpool. (spend) 6 I usual...
Füüsika kordamine. 1. Magnetväljaks nimetatakse laetud osakeste liikumisel tekkivat jõuvälja. 2. Püsimagnet on olemuslik magnetvälja omav keha. Püsimagnetil on põhja –ja lõunapoolus(tähistatakse N ja S). 3. Magneetumine on nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja. 4. Ampere’i seadus käsitleb jõudusid elektrivoolu ja magnetvälja vahel. A) ühesuunalised voolud tõmbuvad B) vastassuunalised voolud tõukuvad C)Voolujuhtmete vahel mõjuv jõud on maksimaalne kui need juhtmed on paralleelsed. D)Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. 5. Kui kahe paralleelse ja lõpmata pika ning lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on üks meeter ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meeteri kohta jõud 2 * 10 -7 njuutonit, siis on voolutugevus juhtmes üks amper. 6. Elektrivälja ...
Sissejuhatus ........................................................................................................................2 Ajalugu ...............................................................................................................................2 Rock - muusika stiilid......................................................................................................... 2 Artistid................................................................................................................................ 4 Kokkuvõte ..........................................................................................................................5 Allikad.................................................................................................................................6 1 Sissejuhatus Järgnevas referaadis püüan teha ülevaate rock-ist ku...
Linux'i logo lugu. 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks parem kui Minix (Minix on väike Unixi kloon), aga järgiks samu standardeid. Aastal 1994 valmis Linuxi Kernelist versioon 1.0 ja sellest ajast alustas Linux oma võidukäiku. Algul ühe inimese poolt hobikorras loodud süsteemi on praeguseks täiendanud tuhanded programmeerijad üle maailma ja Linuxit kasutab umbes 7,5 miljonit inimest. Kunagi 1996 aasta alguses rääkis mitu inimest Linux-kernel maililistis, et Linuxile võiks teha maskoti/logo. Ettepanekuid oli väga palju, paljud pakkusid välja sarnaseid logosid teiste operatsioonisüsteemidega, paljud pakkusid loomade-lindude kujutisi, eriti haisid ja kotkaid. Kuid mingil hetkel mainis Linus Torvalds ise, et on kiindunud pingviinidesse ja tulevane logo võikski kujutada pingviini. Pärast mitmeid katseid, kui püüti joonistada pingviini erinevates poosides...
Suhtlemisvahendid arvutis Gerda Kiik Saue Gümnaasium 8a klass Teema valik Minu teemaks on MSN ja Skype. Ma valisin sellise teema sellepärast, kuna ma olen ise igapäevane MSN-i kasutaja, Skype kasutan ma küll tunduvalt vähem, kuid ma saan mõlema programmi abil suhelda oma sõpradega ja teha videokõnesid. MSN Messenger ja selle areng MSN messenger on kiirsuhtlusvahend, mis on loodud Microsofti poolt. Esimene versioon 1.0 ilmus 22. juulil 1999. See sisaldas ainult põhifunktsioone nagu tekstsõnumit ja kontaktide nimekirja. Alates 19. juunil välja tulnud versioonist 8.0 kannab programm nimetust Windows Live Messenger. Versioonist 8.1 on Windows Live Messenger ka eestikeelne. Viimane versioon avaldati 2011 aastal, mille nimeks on Windows Live Messenger Wave 4. Windows Live Messengeri kasutamine Iga internetiühenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab ühen...
Aineosakeste kineetilist potensiaalset energiat nim. Siseenergiaks.Temperatuur näitab keha soojustaset. 1)Celsiuse skaala, võttis kasutusele A.Celsius, tähistatakse sümboliga °C.Soojuspaisumisel põhinev termomeetril tähistas vee keemispunkti 0 ja jää sulamispunkti 100 kraadi. Nende vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Ebamugav oli praktikas seda kasutada, mille tulemusel C.Linne keeras skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadiga, millest sai kõige enam kasutatava skaalaga termomeeter. 2)Fahrenheiti skaala võttis kasutusele füüsik D.G.Fahrenheit. Loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. °F.Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone.Jää sulamispunkt on 32 ja vee keemispunkt 212.3)Kelvini temperatuuriskaala ehk absoluutne, termodünaamiline temp.s. võttis ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut SOOJUSJÕUSEADMED Referaat Juhendaja: .......................... Koostas: ............. (Rühm) Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.AJALUGU...............................................................................................................................3 2.SISEPÕLEMISMOOTORITE TÜÜBID JA KLASSIFIKATSIOON.....................................4 3.OTTO RINGPROTSESS....................................................................................................
11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suu...
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poo...
Descartes: ,,Arutlus meetodist" 1) Kaine inimaru on võime eristada tõde valest ning vastu võtta meie jaoks häid otsuseid. Meie arvamuse erinevus tuleb aga sellest, kuidas me oma mõistust rakendama, milliseid valikuid teeme ja kuidas oma mõtteid juhime, kas produktiivselt või destruktiivselt. Taoline seisukoht on ratsionalistlik kuna eeldab, et inimene eristab õiget ja valet tuginedes enda mõistusele ehk arule mitte aga kogemustele, niisiis teadmised tulenevad meist endist. 2) Descartes teab, et ta on olemas kuna ta on võimeline mõtlema ning keegi ei saa vastupidist väita kuni ta mõtlemast ei lakka. Niikaua kuni inimene on oma mõtete autor on ta keegi, teisisõnu: olematu asi ei saa mõelda. Teiseks väidab Descartes, et kuna inimene kahtleb oma olemuses, siis järelikult kahtlemine teeb temast ebatäiusliku olendi, kelle loomus pärineb mõnest täiuslikust olendist. Argumentide erinevus seisn...
Polügonomeeteria-polügonomeetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi polügonomeetriakäigu abil.Selles polügonomeetriakäigus mõõdetakse joonte pikkused Si ja nendevahelised horisontaalnurgad .Murdjoonte tippusid nimetatakse polügonomeetria punktideks.Üksikkäik peab olema seotud kummaski otsas baasjoonega .Ühe lähtepunktiga seotud üksikkäik ei ole soovitav, sest seal ei tule ilmsiks süstemaatilised vead.Kasutatakse ka koordinaatsidumist e. Pimesidumist.Eristatakse kõveraid ja piklikke käike, kusjuures eelistatakse viimaseid.Omavahel seotud käigud moodustavad polügonomeetriavõrgu.Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid.Üksikut käiku kahe sõlmpunkti vahel nimetatakse ka lüliks.Erandjuhtudel võib kinnine polügoon koosneda ühest kinnisest käigust.Polügonomeetriavõrgu punktid kindlustatakse looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostidega ja hoonestamata maa-alal ümbri...
1.funk mõiste Y=f(x) on eeskiri,mis seab ühe muutuja igale väärtusele vastavusse teise muutuja kindla väärtuse. 2.funk liigitus kui terves määramispiirkonnas kehtib funk f(x) jaox võrdlus f(-x)=f(x), siis on tegemist paarisfunktsiooniga. süm y- telje suhtes. F(x)=x2 , x4 .3.funk piirväärtus-vaatleme funk f(x).kui argumendi x väärtuste jada xn lähenemisel arvule a üxkõik kummalt poolt kas paremalt või vasakult funk väärtuste jada f(xn) läheneb kindlale arvule A siis see arv A on funk f(x) piirväärtus argumendi x lähenemisel arvule a lim f(x)=A 4.funk tuletis-funk tuletis on funk muudu ja argu muudu suhte piirväärtus argu muudu lähenemisel nullile.y=f(x) tuletiste tähised y`,f`(x),dy/dx,df/dy,yx funk tuletis sümb.- y`=lim(x0) y/x=lim(x0) f(x+x)- f(x) / x ..funk tuletise väärtus mingis puntkis näitab selle funk muutumiskiirust antud punktis. 5.joone puutuja-joonele mingis punktis tõmmatud puutuja on seda punkti läbivate lõlikajate p...
annaabi.ee 
