Leidke nende ainete molaarmassid, mille kogus on antud või mille kogust soovitakse leida 4. Leidke nende ainete moolid, mille mass (või gaasilise aine ruumala) on antud 5. Reaktsioonivõrrandi kordajate suhte järgi leidke otsitud aine moolid 6. Leidke küsitud aine mass(ruumala) NÄIDIS: Mitu liitrit hapnikku kulub 35g raua roostetamiseks, kui rauast tekib RAUD(III)oksiid? Lahendus: 1. Kirjutame ja tasakaalustame reaktsioonivõrrandi: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 2. Kirjutame antud andmed reaktsioonivõrrand kohale 35g V=? 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 3. Leiame raua ja hapniku molaarmassid: 4. Leiame raua moolid, kuna me teame raua massi: 5. Reaktsioonivõrrandi kordajate järgi leiame hapniku moolid: 6. Leiame hapniku ruumala: VASTUS: 35g raua roostetamiseks kulub 21dm3 hapnikku
täielikult (Fe oksiidikiht on poorne). · Raua (või raua sulamite) roostetamine (korrodeerumine) kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine (Cl- ioonid). · Metallide korrosioon loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid (metallid - redutseerijad). · Metallide korrosioon redoksreaktsioon (4Fe + 3O2 2Fe2O3). · Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb (3Fe + 2O2 + to Fe3O4). · Elektrokeemiline korrosioon redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal olevad elektrolüüdi (näiteks õhuke veekiht) lahuses. Metalli aatomid oksü- deeruvad (Fe0 2e- Fe2+) ja hapnik redutseerub (O2 + 2H2O + 4e- 4OH-). · Raua roostetamine 4Fe + 3O2 + nH2O 2Fe2O3 nH2O. O2
täielikult (Fe oksiidikiht on poorne). · Raua (või raua sulamite) roostetamine (korrodeerumine) kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine (Cl- ioonid). · Metallide korrosioon loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid (metallid - redutseerijad). · Metallide korrosioon redoksreaktsioon (4Fe + 3O2 2Fe2O3). · Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb (3Fe + 2O2 + to Fe3O4). · Elektrokeemiline korrosioon redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal olevad elektrolüüdi (näiteks õhuke veekiht) lahuses. Metalli aatomid oksü- deeruvad (Fe0 2e- Fe2+) ja hapnik redutseerub (O2 + 2H2O + 4e- 4OH-). · Raua roostetamine 4Fe + 3O2 + nH2O 2Fe2O3 nH2O. O2
Reaktsioonivõrrand ja saadus 4Na + O2 2Na2O Kaks naatriumi ja üks hapniku molekul. 2Mg + O2 2MgO Kaks magneesiumi -ja üks hapniku aatom. 4P + 5O2 P4O10 Neli fosfori -ja kümme hapniku molekuli. S + O2 SO2 Üks väävli ja kaks hapniku molekuli. N2 + O2 2NO Kaks lämmastiku -ja üks hapniku aatom. 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Kaks raua aatomit, kaks raua ja- kolm hapniku molekuli
Elektrokeemiline korrosioon Fe + HCl->FeCl2 + H2 2H+2e->H2Happelises lahuses seob elektrone H+(vesiinikioon) 30 *Zn+Hcl->ZnCl+H2 Zn0-2e->Zn+2 2H-2e->H2 *Al+HCl-> AlCl3+H2 Ako+6e->Al+3 2H+2e=H2 Millised elektronvõrrandid kirjeldavad metallide korrosiooniga kaasnevaid protsesse? 2H+2e->H2 korros. Pb+2+2e->Pb0 - Cl2+2e->2Cl korros. Korrosioon õhus . 4Fe+3O2+2H2O->2Fe2O3 nH2O Fe-3e->Fe+3 O2+H2O->4OH- Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid 1)Välistingimused on niiskus H2O, to kõrgemalt to paremini 2)Metall, mis sisaldab lisandeid vähemaktiivsemaid lisandeid- korrodeerub kiiremini Nt. Fe-Cu korrodeerub kiiremini 3)Korrosiooni soodutavad lahuses olevad lisandid
Summaarne: 2NaCl >t, el 2Na + Cl2 b) Vesilahuse elektrolüüs NaCl ->(H2O) Na +Cl K(-): 2H2O +2e- -> H2 + 2OH- redutseerumine:vesi on tugevam oksüdeerija kui Na+ ioonid A(+): 2CL- -2e- -> 2Cl -> Cl2 - oksüdeerumine Summaarne: 2NaCl + 2H2O ->el 2NaOH + H2 + Cl2 4. Metallide korrosioon Metallide korrosioon- metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel 4Ag + 2H2S + O2 -> 2Ag2S + 2H2O 2Cu + O2 -> 2CuO 2Cu + O2 + H2O + CO2 -> Cu2(OH)2CO3 4Fe + 3O2 -> 2Fe2O3 - oksiidikiht on poorne ja roostetamise jätkumist ei takistad, raud ainsana roostetab Selleks, et peatada raua korrodeerumist, tekitatakse kõrgel temperatuuril tahtlik reaktsioon, kus raud reageerib püsivamaks ühendiks, mis kahjuks küll pole tugeva 3Fe + 2O2 ->t Fe3O4 Korrosiooni liigid 1) Keemiline korrosioon: saab toimuda kõrgel temperatuuril ja agressiivse gaasiga(nt hapnik või kloor, v.a kõik lämmastikgaasid
läbi viia eraldi elektroodidel. Ioonide liikumiseks ühendatakse lahused u-kujulise klaastoru abil, milles on elektrolüüdilahus. Mõlemas lahuses on metallpulgad(eri metallist), mis ühendatakse omavahel elektrijuhtmega paigutades ahelasse ka ampermeetri. Kohe kui vooluring on suletud näitab ampelmeeter et olemas on elektrivool. 4)a)N2O5+H2O = 2HNO3 ei ole redoksreakts. b)2Na+2HCl = 2NaCl+H2 Naº 1e = Na¹ reduts H + 1e = H oksüd 5) 4Fe+3O2=2Fe2O3*H2O raud korrodeerub Fe redutseerija O oksüdeerija 6)a) 4Ag+NO3- + 2H2O = 4 Ag0 + O2 + 4HNO3 Ag+ on katoodil. NO3 on anoodil. b)CaCl2=Ca+Cl Ca on katoodil. Cl on anoodil. 7)Sulamitel ja koostismetallidel on ühist soojus- ja elektrijuhtivus. Need ei muutu, või muutuvad vähe. malm(Fe+üle 2%C), teras(Fe+alla2%C), pronks(Cu+Sn). 1)b (c) 2)b 3)a 4)a 5)b 6)b 7)tsink korrodeerub n(aine hulk)=m/M=mol P(saagis)=(tegelik/teoreetiline)*100%
Leidumine Raud on looduses laialt levinud element, olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Tähtsamaid ühendeid Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel, nimetatakse rauamaakideks. Tähtsamad rauamaagid on järgmised: Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt). Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata, sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (FeCO3). Kasutamine 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi lõpul algas raua võidukäik tehnikas: ehitati esimene raudsild, esimene rauast veejuhe, ellingutelt lasti vette esimene raudlaev, rajati raudteed
kergesti asenduda sulfaatiooniga, mis tuleb õhust. Raua korrosioon · Kuna 90% kõikide metallide aastatoodangust moodustab raua tootmine, mis tähendab ka roostel kõige suuremat majanduslikku kahjut. · Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. · Rooste on urbne ja poorne, ei nakku metallipinnaga tugevalt ega takista raua edasist korrosiooni. · Raua keemiline korrosioon Raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 2Fe2O3 · Raua elektrokeemiline korrosioon: 4Fe + 3O2 + nH2O 2Fe2O3 nH2O Vase korrosioon · Õhus omandavad vask ja pronksesemed sinakasrohelise värvusega, kattuvad nn paatinaga (korrosiooni osakestega). · Noor paatina on kuldpruun või pruunika värvusega · Vananemisel värvus algul tumeneb ja muutub siis erinevate varjunditega sinakaks või roheliseks. Kuld ja hõbe. · Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega ained on tavaliselt väga stabiilsed ning nende
REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3
REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3
sisaldavate ainete lagundamisel( KMnO4) Puhas õhk koosneb hapnikust ja lämmastikust. Saastunud õhus on aga ka nt süsihappegaasi vääveloksiidi jne. Hapniku sisaldus õhus on püsiv, sest 2Mg + 02 -- 2MgO ----- redoksreaktsioon Mg Mg , o.-a. Kasvas, Mg = redutseerija O O , o.-a. Vähenes , O2 = oksüdeerija Mg - 2e -- Mg 2+ / / 2 O + 4e -- O 2- / 4 / 1 Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid a) 2Ba + O2 -- 2BaO b) 4Fe + 2O2 --- 2Fe2O3 (rooste) 2Fe + O2 --- 2FeO c)põleb liitaine C3H8 + 5O2 --- 3CO2 + 4H2O Arvutusülesanded: 1) 12 vase aatomit on vaja oksüdeerida vask(II)oksiidiks. Miru hapniku molekuli selleks kulub? 12aatomit ? 2Cu + O2 --- 2CuO 2aatomit - 1 molekul 2 aatomit 2.12 = 24 molekuli (O2) 2)Mitu alumiiniumi aatomit kulub reageerimisel 15 kloori molekuliga, kui tekib AlCl3? ? 15 molekuli x = 5 * 2 = 10 aatomit (Al)
*Aatomiraadius metallide omadest laguneb: O2-ks ja O3-ks. väiksem,seetõttu hoiavad mitte-met. Elektrone *Tekib monohapnik, kõige aktiivsem.sa tugevamini kinni. *Hapnik reageerib liht-ja liit ainetega ja *Mit.metallid+ metall/vesinik = oksüdeerija. saaduseks on vastavate elementide oksiid. *Mitte-met. On molekulaarsed või aatomvõrega. 4FeS2+ 11O2=2Fe2O3 + 8SO2 *Mitte-met. Pole plastilised ja head elektri juhid. *Hapniku saamine: (v.a grafiit) *Mitte-met. Suurenevad V-lt , P-le 2HgO(temp)=2Hg+O2 Ja rühmas ülevalt alla. 2KNO3(temp)=2KNO3+O2 *Tahked: N2,O2,P,Br2,Cl2, Ar,Nl,He,F2. *Tööstuslikult: Vedela õhu traktrioneeriva KEEMILISED OMADUSED: destillatsioonil. Väärisgaasid reageerivad metallidega. HALOGEENID:
Raud on hõbevalge hallika varjundiga, hea elektri- ja soojusjuhtivusega, keskmise peegeldumisvõimega, keskmise kõvadusega ja plastiline metall, mistõttu teda on võimalik mehhaaniliselt suhteliselt kergesti töödelda (sepistada, valtsida jt). Raud on raskmetall (tihedus 7,87 g/cm³), kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga (temperatuurid vastavalt 1535 ºC ja 2750 ºC) ning ta tõmbub magneti külge ja on magnetiseeritav. Keemilised omadused: 1) Reageerimine hapnikuga 2Fe + 3O2 2Fe2O3 2) Reageerimine veega 2Fe + 3H2O Fe2O3 + 3H2 3) Reageerimine happega 2Fe + 3H2SO4 Fe2(SO4)3 + 3H2 4) Reageerimine soolaga 8Fe + Pb(NO3)4 4Fe2(NO)3 + Pb Organismis leidumine, toime: Raud on vajalik punastes verelibledes leiduva hemoglobiini sünteesiks. Et sissehingatud hapnik seostub kopsudes hemoglobiiniga, millega ta kudedesse transporditakse, ongi suuresti raua teene. Raud tagab rakkude hingamise. Raud on vajalik ja kahjutu vaid siis, kui ta on seotud valkudega.
Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Raud looduses: Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis. Tähtsamad rauamaagid on järgmised Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekuliga (2Fe2O3, 3H2O jt ). Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Pilte rauamaagist Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
- kasutatakse taimekaitsevahendina seenhaiguste tõrjeks - kasutatakse peitsina riide värvimisel - kasututakse keeduvärvide valmisstamisel FeCl3 raud(III)kloriid on punakaspruun väga hügroskoopne aine. Kasutatakse metallide söövitamisel. Raua keemilised omadused Puhas raud on must, pehme, keemiliselt väheaktiivne metall. Lisandeid sisaldav raud roostetab niiskes õhus kiiresti. 4Fe+2O2 + nH2O-> 2Fe2O3*nH2O (rauarooste) Kuivas õhus katub raud musta segaoksiidi kihiga(rauatagiga), mis kaitseb rauda edasise oksüdeerumise eest ( näiteks sepistatud raudesemed). 3Fe+2O2 -> Fe3O4 Aktiivse etallina reageerib raud lahjendatud hapetega: Fe+2HCl -> FeCl2 + H2 Raua tootmine Raud redutseeritakse maagist CO (süsinikoksiid, vingugaas) abil. Fe2O3+3CO -> 2Fe + 3CO2 Fe +3elektroni -> Fe (redutseerub)
Reageerivad ainult IA ja IIA(alates Ca) metallide oksiidid. (metalli oksiid) + HAPE vaata HAPE + ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID vaata HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID METALL + HAPNIK OKSIID 4Fe + 3O2 2Fe2O3 + VÄÄVEL SULFIID (sool) 2Na + S Na2S + HALOGEEN (F, Cl, Br, I) SOOL (halogeniid) 2K + Cl2 2KCl + VESI LEELIS + VESINIK 2Na + 2H2O 2NaOH + H2
enamasti raudesemete roostetami- sena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Too konkreetseid näiteid oma kodusest elust erinevate metallide korrosioonist. Raua korrosioon Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 2. Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn. Kulla korrosioon Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe plaatina (korro-
3.Mööduvkaredus-Ca(HCO3)2,Mg(HCO3)2 kõrvaldatakse kuumutamisel.kuumutamisel Mittekarbonaatne-CaCl,CaSO4,MgCl2 kõrvaldatakse ioniitide abil. 4.Mis on katlakivi ja kuidas see tekkib?Tekkib vesinikkarb. Sisaldava kareda vee kuumutamisel. Rikub kuumutamise nõusid.Halvendab soojus juhtivust.Tekkib ülekuumenemine ja on täiendav el.kulu. 5.Millistes perj.ja rühmades asuvad siisdemet.?B rühmades ja 4,5,6,7 perioodis 6.Millise koostisega oks.kiht tekkib raua pinnale? a)niiskes õhus -4Fe+3O2=2Fe2O3-rauarooste b)kuumutamisel- 3Fe+2O2=Fe3O4 rauatagi 7.Kuidas on võimalik hoida raudtsisternis kon.väävelhap.?Raud passiveerub väävelhappe toimel,tekkib kaitae kiht. 8.Mis on allaotroopia?Keemilised el.esinemine mitme lihtainena.Allotroobid erinevad üksteisest aatomite arvu poolest,molekulide poolest kristallöis. 9.Miks ei tohi visata ohtlike aineid prügimäele? Vihmaveega kanduvad oh.jäätmed ümbritsevasse pinnasesse ja põhjavette.Lõpuks jõuavad taimede ja loomade vahendusel inim
langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis. Maa tuum koosneb metallilisest rauast. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel , nimetatakse rauamaakideks. Tähtsamad rauamaagid * Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ). * Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. * Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. * Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3).
kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Kuna 90% kõikide metallide aastatoodangust moodustab raua tootmine, siis edasi vaatlemegi põhiliselt raua korrosiooni ja korrosioonikaitset. Raua (või raua sulamite) roostetamine tekitab korrosioonidest kõige suuremat majanduslikku kahju. Soodustavateks teguriteks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine (Cl- ioonid). Rooste (raua korrosiooni) koostist avaldatakse harilikult valemiga 2Fe2O3 ×nH2O. Tähtsamad korrosiooniliigid mehhanismi järgi on järgmised: · keemiline korrosioon; · elektrokeemiline korrosioon; · biokorrosioon. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus, ilma niiskuse juurdepääsuta): 4Fe + 3O2 2Fe2O3
Google Maps). Rauda leidub ka inimese organismis, olles hemoglobiini koostisosa- põhjustab raud punase värvuse, millest omakorda sõltub vere värvus. Täiskasvanud inimese organismis on rauda 3 g, millest 75% on hemoglobiini koostises. Rauamaagid Rauaühendeid,mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel nimetatakse rauamaakideks. Tähtsaimad rauamaagid on : Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ). Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhape tootmisel. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib
Fe + CuSo4 = FeSo4 + Cu Cu+FeSo4 ei toimi Raud Raua leidmine looduses: Ehedalt meteoriitides Ühenditena kõikjal (muld, liiv, looduslik vesi) Fe3O4 magnetsit Fe2o# punane ja pruun rauamaak Raua füüsilised omadused Hõbedane plastiline hea soojus ja elektri juht Puhas raud on pehme, lisandid muudavad kõvemaks. Tõmbub hästi magneti külge. Keemilised omadused: Puhas raud on õhu ja vee suhtes püsiv, lisanditega raud roostetab: 4Fe+3O2=2Fe2O3 Reaktsioon veeauruga: 3Fe+4H2O=Fe3O4 +4H2 Raua tähtsus inim organismis Põhiosa rauast asub hemoglobiinis - Annab verele punase värvuse - Soodustab hapniku sidumist ja kandumist org Raha tähtsamad ühendid Raud 3 oksiid Fe2O3 · Muumia · Ooker · Rauamennik Moodustub raua roostetamisel Pruunvärvus kasutatakse värvide valmistamisel Tritaud tetra oksiid fe3o4 Magnetiit, musta värvi, ferromagneetiline kasutatakse: must värv, püsimagnet
on sulamistemperatuuriga 1538oC ja keemistemperatuuriga 2861oC. Tüüpolekuna on tahke 25oC juures. Raud on plastiline ning võimaldab sepistamist ja valtsimist. Raud tõmbub magneti külge. keemilised omadused: Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Tavalised rauasulamid teras ja malm hakkavad niiskes õhus kergesti roostetama. Puhas raud on korrosioonikindlam. 1. reageerimine hapnikuga Tavatingimustel reageerib raud aeglaselt õhuhapnikuga kattudes pruunika kihiga: 4Fe+3O2=2Fe2O3 raud(III)oksiid Kõrgemal temperatuuril oksüdeerub raud õhus või hapnikus: 3Fe+2O2=Fe3O4 triraudtetraoksiid Selle ühendi koostist võime avaldada kaksikoksiidina: Fe3O4=FeO*Fe2O3 , sel juhul võiksime Fe3O4 nimetada raud(II,III)oksiidiks. 2. reageerimine veeauruga kõrgtemperatuuril 3Fe+4H2O=Fe3O4+4H2 2Fe+3H2O=Fe2O3+3H2 3. reageerimine hapetega reaktsioonil eraldub gaasiline vesinik ja lahusesse moodustub vastava happe sool Fe+2HCl=FeCl2+H2 Fe+H2SO4=FeSO4+H2 4
(Linn) 2011 Sissejuhatus Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel .Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli või hävitab metalli täielikult. Raua või raua sulamite korrodeeruminse soodustavaks teguriks on ka mere lähedus ja tänavate soolatamine. Metallide korrosioon on loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid. Metallide korrosiooni redoksreaktsioon on 4Fe + 3O 2 2Fe2O3. Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb 3Fe + 2O2 + to Fe3O4. Metalli aatomid oksü- deeruvad ja hapnik redutseerub. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused on metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), metalli kaitsmine teise metalli
3.1 Reageerimine hapnikuga: metall + hapnik oksiid IA, IIA ja Al oksüdatsiooniaste ühendis on võrdne rühmanumbriga, tsingil II, hõbedal I, raual II või III, vasel eelistatult II (aga ka I). II -II III -II 2Ca + O2 2CaO 4Al + 3O2 2Al2O3 Raud roostetab niiskes õhus: III -II 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Raua reaktsioonil hapnikuga kõrgemal temperatuuril kuivas õhus tekib aga rauatagi Fe3O4, mida võib vaadelda kui FeOFe2O3. 3Fe + 2O2 Fe3O4 Aktiivsed metallid (leelis- ja leelismuldmetallid ehk IA ja IIA alates Ca-st) reageerivad hapnikuga väga aktiivselt, mistõttu tuleb neid säilitada suletud anumas õli- või petrooleumkihi all. 3.2 Reageerimine happega: metall + hape sool + vesinik
hüübimine 2.Kuidas kasutatakse magneesiumit tööstuses?- Tööstuses kasutatakse teda kiiresti kõvastuvate tsementide valmistamisel 3.Mis on tähtsaim magneesiumiühend looduses?-klorofüll 4.Mis magneesiumiühend saame mg põlemisel?- 2Mg + O 2-2MgO 5.Miks ei tule magneesiumi kasutamine kõne alla puhtal kujul?-Kuna ta peab nii keemiliselt kui mehaaniliselt vähe vastu Raud 1.Raua roostetamise valem- 4Fe+3O2-2Fe2O3 2.2 raua sulamit ja nende erinevus-Malm(raua ja süsiniku sulam. 2,5% süsinikku). Teras ( raua ja süsiniku sulam.alla 2% sulamit) 3.Nimeta 3 roostetamise soodustajat-Hapnik, niiskus, temp. kõikumine ja kemikaalid 4.3 raua füüsikalist omadust- Tihedusega 7,87 g/cm3, kõrge sulamistemp. 1535 ja 2750 Tina 1.Milline on kõige tuntuim tina mineraal?(millisel kujul kõige rohkem leidub)-Kassiteriit ehk tinakivi e 2.Kus asuvad suurimad tina maaldad
· Mehhaaniliselt hästi töödeldav · Suhteliselt kõva · Magnetiliste omadustega Raua oksüdatsiooniaste II tekib, kui raua aatomid loovutavad oma väliskihi elektronid. Fe 2e- Fe2+ Fe2+: +26 | 2)8)14) Raua oksüdatsiooniaste III tekib, kui aatomid loovutavad ka eelviimaselt kihilt ühe eletroni Fe 3e- Fe3+ Fe3+: +26 | 2)8)13) Roostetamisel raud oksüdeerub, moodustub põhisaadusena raud(III)oksiid Fe2O3 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Õhtus kuumutamisel tekib raua pinnale tihe rauatagi kiht, mis kaitseb rauda edasise oksüdeerumise eest üsna hästi. Rauatagi koosneb pealmiselt segaoksiidist Fe3O4. Rauatagi tekib ka hõõgumiseni (üle 600º C) kuumutatud raua reageerimisel veeauruga. 3Fe + 4H2O Fe3O4 + 4H2 Hapete lahustega reageerib raud märgatavalt aeglasemalt kui aluminium. Seejuures tekivad raud(II)soolad ning eraldub vesinik: Fe + H2SO4 FeSO4 + H2
vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 2. Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn. Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks. Metallide kaitsmiseks korrosiooni eest tuleb metall keskkonnast eraldada värvimise,
o Püsivam Cu+ Saamine · Fe2O3 - pruun/punane rauamaak · Fe3O4 - must rauamaak, magnetiid · Toodetakse karbotermiaga o Fe3O4 + 4C -> 3Fe + 4CO (tegelikult saadakse malm-raua sulam süsinikuga, C-d >2%. Terase saamiseks põletatakse C välja, teras C-d <2%) o Fe3O4 + 4CO -> 3Fe + 4CO2 · Fe-l on magnetilised sidemed Keemilised omadused · Fe o Reageerimine mittemetallidega 3Fe + 2O2 -t-> Fe3O4 (rauatagi) 4Fe + 3O2 -niiske-> 2Fe2O3 (rauarooste) o Reageerimine veeauruga o 3Fe + 4H2O -t-> Fe3O4 + 4H2 o Reageerimine lahjendatud hapetega o Tekivad Fe(II) ühendid o Leelisega EI reageeri o Konsentreeritud H2SO4 ja HNO3 toatemperatuuril ei reageeri · d-metallid üldse o oksiidid vees ei lahustu veega ei reageeri reageerivad hapetega o hüdroksiidid vees ei lahustu võimalik saada ainult soola reaktsioonil leelisega Füüsikalised omadused
Olid antud NiSO4 lahus ning P, Zn ja Fe tahkel kujul. 1) Esiteks oli vaja tsink(II)oksiidi. Selleks puistasime piirituslambi leegi kohal tahket tsinki, mis seal põles. Et saada enam vähem puhast tsink(II)oksiidi kordasime eelmainitud katset mitu korda. 2Zn+ O2 2ZnO 2) Fe2O3 valmistamiseks toimisime samamoodi nagu ZnO valmistamisel. Puistasime kulbiga rauapuru piirituslambi leeki ja tekkis raud(III)oksiid. 4Fe + 3O2 2Fe2O3 3) Et valmistada nikkel(II)oksiidi valasime lahusesse kokku NiSO4 ja KOH. Tekkisid sool ja alus. NiSO4 + 2KOH Ni(OH)2 + K2SO4 Et nikkel(II)hüdroksiidist saada nikkel(II)oksiidi on vaja lahust kuumutada. Nikkel(II)oksiid lagunes kuumutamisel nikkel(II)oksiidiks ja veeks. Ni(OH)2 NiO + H2O (noole kohal on t°) 4) Viimaseks valmistasime P4O10, selleks võtsime fosforit kulbi peale ja põletasime seda
musta värvi rauatagi. Raud kui keskmiselt aktiivne metall reageerib hästi lahjendatud hapetega. Raua oksiidid veega praktiliselt ei reageeri. Seetõttu tema hüdroksiide saadakse kaudsetel meetoditel, näiteks vastava soola reageerimisel leelisega. Reaktsioonid Raua oksüdatsiooniaste III tekib, kui aatomid loovutavad ka eelviimaselt kihilt ühe eletroni Fe – 3e- → Fe3+ Fe3+: +26 | 2)8)13) Roostetamisel raud oksüdeerub, moodustub põhisaadusena raud(III)oksiid Fe2O3 4Fe + 3O2 → 2Fe2O3 Õhtus kuumutamisel tekib raua pinnale tihe rauatagi kiht, mis kaitseb rauda edasise oksüdeerumise eest üsna hästi. Rauatagi koosneb pealmiselt segaoksiidist Fe3O4. Rauatagi tekib ka hõõgumiseni (üle 600º C) kuumutatud raua reageerimisel veeauruga. 3Fe + 4H2O → Fe3O4 + 4H2 ↑ Hapete lahustega reageerib raud märgatavalt aeglasemalt kui aluminium. Seejuures tekivad raud(II)soolad ning eraldub vesinik: Fe + H2SO4 → FeSO4 + H2 ↑
Olulisemad anorgaaniliste liitainete klassid on: -oksiidid näiteks: CO2, CaO, H2O -happed näiteks: HCl, H2SO4 -alused näiteks: NaOH, Ca(OH)2 -soolad näiteks: NaCl, K2SO4 OKSIIDID Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidid võivad tekkida: 1. Liht- või liitainete reageerimisel hapnikuga (oksüdeerumisel). Kiiret oksüdeerumist nimetatakse põlemiseks. C + O2 CO2 (põlemine) S + O2 SO2 (põlemine) 4Fe + 3O2 2Fe2O3 (aeglane oksüdeerumine, roostetamine) 2. Hapnikku sisaldavate ainete lagunemisel. CaCO3 CaO + CO2 (lubja põletamise reaktsioon) 2 OKSIIDIDE VALEMITE KOOSTAMINE -hapniku oksüdatsiooniaste ühendites on enamasti -II -see tähendab, et O aatom liidab endaga 2 elektroni -oksiidis sisalduva teise elemendi oksüdatsiooniaste on seega positiivne!
Divesiniksulfiid S + H2 = H2S On värvuseta, mädamuna lõhnaga mürgine gaas. Tekib valkainete lagunemisel. Väävelhape On värvuseta, lõhnata siirupitaoline vedelik, sööbiva toimega. Väävelhappe lahjendamisel veega tuleb alati valada väävelhapet vette. Väävelhapet kasutatakse laboris, lõhkeainete ja ravimite valmistamisel. Väävelhappe tootmine toimub 3-s etapis: I etapp: Vääveldioksiidi saamine püriidi särdamisel: 4FeS2 + 11O2 = 2Fe2O3 + 8SO2 Tekkinud gaas puhastatakse lisanditest. II etapp: Vääveltrioksiidi saamine 2SO2 + O2 = 2SO3 Vajalik katalüsaatori olemasolu. IIIetapp: Väävelhappe saamine: Vääveltrioksiid on väga hügroskoopne, ka väävelhappe moodustumine on aeglane. Seetõttu SO3 lahustatakse kanges väävelhappes. Saadakse ooleum, mille lahjendamisel veega saadakse soovitud kangusega väävelhape. SO3 + H2O = H2SO4 Sulfaatiooni tõestamine: kasutatakse baariumkloriidi.Tekib valge sade
5. Metallide korrosioon Metallide korrosiooniks nim. metallide reageerimist ümbritseva keskkonnaga. Korrodeerimine on eksotermiline protsess (vastupidine tootmisele, ebapüsivast püsivasse). 4Ag+2H2S+O2>2AgS+2H2O 2Cu+O2>2CuO Tekib kaitsev kiht, ei korrodeeru edasi, protsess jääb seisma: 2Cu+O2+CO2+H2O (õhus rohkem niiskust, süsihappegaasi jne)>Cu2(OH)2CO3 (paatina) 4Al+3O2>2Al2O3 Korrosioon ei lõppe: 4Fe+3O2>2Fe2O3 Korrosiooni liigid 1. keemiline korrosioon kõrgem temp, mitteelektrolüüdi lahus 2. elektrokeemiline korrosioon tavaline temp, niikus (elektrolüüdi lahuse olemasolu) a) happeline keskkond (pH u 4) () A: Fe 2e() > Fe(2+) anoodiline oksüdeerumine (+) K: 2H(+) + 2e() > H2 katoodiline redutseerumine Fe+2H>Fe(2+) +H2 b) neutraalne keskkond A: Fe 2e() > Fe(2+)
ka mitmesuguseid kõrvalaineid MAAK (rikastamine) > RIKASTATUD MAAK (särdamine) > METALLI OKSIID (redutseerimine) >METALL Malm raud + (2-5%)süsinikku, aga ka teisi lisandeid Metallid peegeldavad hästi valgust, plastilised, soojusjuhid, elektrijuhtivus(hõbe, vask) Redutseerija loovutab elektrone ehk ta oksüdeerub Rooste 4Fe + 3O2 + nH2O = 2Fe2O3 * nH2O Sulamid -koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metalli(de) ka mittemetalle Sulamite eelised odavamad, paremate omadustega kui vastavad puhtad metallid, Särdamine - maagi kuumutamine õhuhapniku juuresolekul, et viia nendes sisaldavad ühendid üle oksiidideks Teras raud + (alla 2%) süsinik Vasesulamid Cu + tina =pronks (skulptuurid, medalid, seadmed)
Lihtainena on ta O2, võib leiduda ka O3-na, see on osoonikihina. Normaalolek on gaasiline. O: +8| 2)6) oksüdatsiooni aste II Lihtainena O2 *Omadused: Maitseta, värvuseta ja lõhnatu gaas. Õhust veidi raskem Lahustub vees (0,01g/l)(kalad!) Välk, EL säde (3O2=2O3 osoon) Kõrgpingega saab hapnikus osooni tekitada. *Keemilised omadused Lihtained põlevad hapnikuks : CO2 SO4 P4O10 MgO Lihtained põlevad hapnikuks: CO2 ; H2O ( CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O ) Fe2O3 ; SO2 ( 4HeS + 7O2 2Fe2O3 + 4SO2 ) Põlevad ära süsihappegaasiks ja veeauruks. *Saamine: 1. vee elektrolüüs 2H2O O2 + 2H2 2. vedela õhu lahutamine N2 + O2 3. fotosüntees taimedes H2O , CO2 O2 + orgaanilised ained ja mineraalsoolad 4. laboris O- ühendite lagundamisel 2KClO3 2KCl + 3O2 2KNO3 2KNO2 + O2 *Kasutamine: Kõrge temperatuuriga leek. Raketikütuse koostisosaga. Keemiatööstuse oksüdeerija. Meditsiin. Väävel
METALLIDE KORROSIOON. Korrosiooniks nimetatakse metalli hävinemist metalli ja teda ümbritseva keskkonna vahelise keemilise või elektrokeemilise mõju tagajärjel. Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: 1)Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne. 2)Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn. Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks.
On 230 kraadi, kui aga Cr sulamist. On 1900 kraadi Celsiuse järgi. Kinlasti on aga üheks huvitavamaks metallide omaduseks roostetamine(korrosioon). See on asi, millega me puutume kokku pidevalt ning seega on ka rohkem mõstetav. Raua kokkupuutel vee ja õhuhapnikuga toimub keemiline reaktsioon - roostetamine. See on oksüdatsiooniprotsess - reaktsioon, mis toimub hapniku kaasabil. Üks tuntumaid roostetamis materjale on raud. Roostetamisel raud oksüdeerub. 4Fe + 3O2 -- 2Fe2O3 (Arvutiga on raske seda välja kirjutada, seega ma selgitan ka sõnadega- raud laiendiga neli pluss hapnik indeksiga 2 ja laiendiga kolm, saadus- raud indeksiga kaks, hapnik indeksiga kolm ja nende laiend on kaks.) 7 Sisukord Tiitelleht ......................................................................lk 1 Sisukord .......................................................................lk 2
CuCl2 + 2NaOH → Cu(OH)2↓ + 2NaCl lagunemine (to) → ALUSELINE OSKIID + VESI Ca(OH)2→(to) CaO + H2O HAPPELINE OSKIID (mittemetalli oksiid) + VESI → HAPE SO3 + H2O → H2SO4 + ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OSKIID → SOOL SO2 + Na2O → Na2SO3 ALUSELINE OKSIID (metalli oksiid) + VESI → LEELIS Li2O + H2O → 2LiOH + HAPE vaata HAPE + ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID vaata HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID METALL + HAPNIK → OKSIID 4Fe + 3O2→ 2Fe2O3 + VÄÄVEL → SULFIID (sool) 2Na + S → Na2S + HALOGEEN (F, Cl, Br, I) → SOOL (halogeniid) 2K + Cl2 → 2KCl + VESI → LEELIS + VESINIK 2Na + 2H2O → 2NaOH + H2↑ + VESI → OKSIID + VESINIK 3Fe + 4H2O → Fe3O4 + 4H2↑ + HAPE vaata HAPE + METALL + SOOL → UUS SOOL + UUS METALL Zn + CuCl2 → ZnCl2 + Cu SOOL + HAPE vaata HAPE + SOOL + ALUS vaata ALUS + SOOL + SOOL → UUS SOOL + UUS SOOL NaCl + AgNO3 → NaNO3 + AgCl↓ + METALL vaata METALL + SOOL
maakoores ühenditena. Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel , nimetatakse rauamaakideks. Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale , mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. Tähtsamad rauamaagid on järgmised : Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ). Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3)
a. kergus) o Keemilised omadused - F järel tugevuselt teine oksüdeerija · Allotroopia nt O2 ja O3 METALLID Füüsikalised omadused · Tahked (v.a elavhõbe) · Metalne läige · Elektrijuhtivus · Soojusjuhtivus · Plastilisus Alumiiniumi ja raua keemilised omadused Alumiinium (Al) Raud (Fe) 1. O2 4Al + 3O2 2Al2O3 Niiske õhk: 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Põlemine: 3Fe + O2 Fe3O4 (rauatagi) 2. H2O Tavatingimustes ei toimu Tavatingimustes ei toimu Veeauruga: 4Al + 3H2O Al2O3 + Veeauruga: 3Fe + 4H2O Fe3O4 + H2 4H2 3. Hape 2Al + 6HCl 2AlCl3 + 3H2 Fe + 2HCl FeCl2 + H2
a. P b. Mn c. Si d. C Question 38 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milliste metallide baasil valmistatakse pehmed magnetmaterjalid? Select one: a. aluminiumi ja nikli baasil b. nikli ja kobalti baasil c. nikli ja raua baasil d. alumiiniumi ja räni baasil Question 39 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Rauamaakidest suurima rauasisaldusega on Select one: a. limoniit 2Fe2O3·3H2O b. hematiit Fe2O3 c. sideriit FeCO3 d. magnetiit Fe3O4 Question 40 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kuidas seletada temperatuuriseisakuid metallide jahtumise kõveratel? Select one: a. metalli terade moodustamine b. kristalliseerumiskeskmete moodustamine c. kristalliseerumissoojuse eraldumine d. metalli terade eraldumine
· Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel , nimetatakse rauamaakideks. Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale , mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. · Tähtsamad rauamaagid on järgmised : o Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ). o Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. o Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel.
кислотными. Растворимость сульфидов металлов в воде зависит от pH среды. Сульфиды бывают разных цветов. Степень окисления: +6 SO3, H2SO4. Молекулы SO3 существуют в газообразном виде. 3.6 Производство серной кислоты 1. Получение SO2: 4FeS2 + 11O2 −→ 8SO2 + 2Fe2O3 2. Окисление SO2 при наличии платинового катализатора: 2SO2 + O2 → 2SO3 3. SO3 растворяют в концентрированной серной кислоте. Полученный раствор называется олеумом (ooleum). 4. При разбавлении олеума водой получают серную кислоту.
tööstusprotsessides. CO2 on happeline oksiid, reageerimisel veega moodustab ta
ebapüsiva süsihappe.
13. .
14. .
15. Metallid on värvuselt hallikad, nad on tahked kõvad ained (erandid Hg, Au, Cu), kerge
või raske kaaluga, sepistatavad, läikega ained. Metallid sulavad üpris madalatel või
kõrgetel temperatuuridel, paljud metallid juhivad hästi soojust ja elektrit.
16. Metall+hapnik→oksiid
Nt: Na+O2→Na2O
4Fe+3O2→2Fe2O3
Metall+mittemetall→sool
Nt: Ca+Cl2→CaCl2
Zn+S→ZnS
17. Metall+hape
Reageerivad hapetega
Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Raud on suhteliselt raske. Kõrge sulamistemperatuuriga. Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. Raua sulamistemperatuur on 1539 kraadi Celsiuses. Tihedus on 7874 kg/m3. 1.2.3. Keemilised omadused Rauapulbri põlemisel võib tekkida nii raud(II)oksiidi-FeO, kui ka raud(III)oksiidi- Fe2O3: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 2Fe + O2 = 2FeO Raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi Fe 3O4. Seda nimetatakse rauatagiks. Fe3O4 kiht on küllalt tihe ja kaitseb rauda roostetamise eest. 4Fe + 2O2 = Fe3O4 Raua üheks omaduseks on roostetamine. Roostetamisel raud oksüdeerub, moodustades põhisaadusena raud(III)oksiidi Fe2O3 Täpsem rooste koostis valem Fe2O3.nH2O Raud reageerib lahjendatud hapetega: Fe + 2HCl = FeCl2 + H2
· Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel , nimetatakse rauamaakideks. Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale , mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. · Tähtsamad rauamaagid on järgmised : o Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ). o Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. o Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel.
Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel , nimetatakse rauamaakideks. Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale , mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. Tähtsamad rauamaagid on järgmised : Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ). Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava
OKSIID NB! Reageerivad ainult IA ja IIA(alates Mg) metallide oksiidid. (metalli oksiid) + HAPE vaata HAPE + ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID vaata HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID METALL + HAPNIK OKSIID 4Fe + 3O2 2Fe2O3 + VÄÄVEL SULFIID (sool) 2Na + S Na2S + HALOGEEN (F, Cl, Br, I) SOOL (halogeniid) 2K + Cl2 2KCl + VESI LEELIS + VESINIK 2Na + 2H2O 2NaOH + H2
annaabi.ee 
