Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

KEEMIA - Raud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
KEEMIA - Raud #1 KEEMIA - Raud #2 KEEMIA - Raud #3 KEEMIA - Raud #4 KEEMIA - Raud #5 KEEMIA - Raud #6 KEEMIA - Raud #7 KEEMIA - Raud #8 KEEMIA - Raud #9 KEEMIA - Raud #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkkkkerda Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Keemiline element Raud

Raud Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Raud avastati 3500 aastat ekr, egiptlaste poolt meteoriidi seest Rauaühenditel on tähtis roll elusorganismide eluprotsessides. Veres sisalduv hapnikku transportiv hemoglobiin näiteks sisaldab rauda ja raud on vajalik ka vereloomeks. Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist on 26 ja täisarvuni ümardatud aatommassist 56 järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26 / 2)8)14)2) Pehme hallikasvalge plastiline ja magnetiline siirdemetall, mis looduslikult esineb vaid ühenditena.

Keemia
thumbnail
2
doc

Keemia - Alumiinium ja raud

Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks. Rauatriaadi (4. perioodi VIIIB rühm) kuuluvad raud, koobalt ja nikkel. Saavad loovutada s-alakihi elektrone ning osa d-alakihi elektronidest. Raud(II)ühendid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks, vastupidiseks toimeks on vaja tugevaid redutseerijaid. Eestis on rauda toodetud nn. soorauast, ehedal kujul esineb teda looduses meteoriitrauana, looduslik vesi võib sisaldada raud(II)vesinikkarbonaati. Looduses leidub punakas-pruuni rauamaagina (Fe2O3), magnetiidina (Fe3O4), raudoksiidina (FeO), püriidina (FeS2), rauapaguna (FeCO3)

Keemia
thumbnail
7
docx

Keemia ajalugu

etanooli, mida nimetati aqua vitae (elu vesi ld.k). Kasutas seda ka ravis. Püüdis leida ka elueliksiiri. Väitis, et ta avastaski ja kasutas seda. Ta märkis ühena esimestest, et puude põlemisel, kui pole piisavalt õhku, tekivad mürgised aurud (viitas vingugaasile). Raymond Lully (nimel erinevad variatsioonid). Hispaania päritoluga. Misjonär. Võitles muhamedi usu vastu. Tegutses mitmes valdkonnas ­ sai aunimetuse Dr. Illuminatissimus (valgustatuim). Tema põhiteos on ,,Ars magna" (suur kunst), käsitles küllalt palju alkeemiat. Tema ,,järglased", llullistid, kirjutasid mitmele enda teostele alla Raymond Lully, et saavutada suuremat edu. Tegeles metallide transmutatsioonidega. Legendid räägivad, et ta valmistas ise ka kulda ja kinkis seda Inglise kuningale (kuigi ise pidas sellist käitumis taunitavaks). Suutis valmistada puhast absoluutset alkoholi (saadi veevaba alkoholi). Kirjeldas täpsemalt lämmastikhappe ja kuningvee saamist

Keemia ajalugu
thumbnail
14
doc

Keemia alused KT3

· Paljude mittemetallide oksiidid on gaasilised. Enamik neist on Lewis'i happed ja moodustavad happelisi vesilahuseid, neid nimetatakse happeanhüdriidideks. 7. Vesinik: leidumine, lihtaine saamine, omadused ja kasutamine. · Lihtsaim võimalik aatom. · Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). · Universumis levinuim element (~89%). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Saamine : laboratoorselt Zn (s) + 2H+ (aq) = Zn2+ (aq) + H2 (g) Tööstuses ­ CH4(g) + H2O(g) =Ni CO(g) + 3H2(g) CO(g) + H2O(g) =Fe / Cu CO2(g) + H2(g) · Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. · Vesinik on väga väikese tihedusega ­ 0,089 g/l · Kondenseerub alles 20 K juures. · Kasutamine ­ aastas toodetakse 3·108 kg. ­ Pool sellest kulub ammoniaagi sünteesiks. ­ Kolmandik metallide hüdrometallurgiliseks ekstraktsiooniks: Cu2+ (aq) + H2(g) Cu(s) + 2H+ (aq)

Keemia
thumbnail
4
doc

Keemia

KEEMIA Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 1) Elemendi elektronskeem ­ näitab elektronide arvu ja nende asetsemist elektronkattes. Nt: Na: + 11| 2) 8) 1) 2) Elektronvalem ­ aatomi elektronkatte ehitust väljendav üleskirjutis, mis näitab elektronide energiatasemeid ja -alatasemeid ning elektronide arvu nendel. Nt: Na ­ 1s22s22p63s 3) Elektronorbitaal ­ ruumi osa, kus elektronid liiguvad. 4) S-element ­ Kui viimane täituv orbitaal on s-orbitaal, siis on tegemist s-elemendiga. (IA ja IIA elemendid) 5) P-element ­ Kui viimane täituv orbitaal on p-orbitaal. (IIIA ­ VIIIA rühm) 6) D-element ­ Kui viimane täituv orbitaal on d-orbitaal. (IB ­ VIIIB rühm) 7) Metallilisus -suureneb Mendelejevi tabelis rühmas ülevalt alla, väheneb vasakult paremale. 8) Aatomiraadius ­ Suureneb rühmas ülevalt alla.

Keemia
thumbnail
26
odt

Keemia kordamine

Keemia kordamine 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga Mateeria peamised avaldumisvormid: aine (mateeria eksisteerimise vorm) ja kiirgus Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest. 1. Aine massi jäävuse seadus 1748 (Lomonossov) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 2. Energia jäävuse seadus (1760) Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 3

Keemia
thumbnail
3
doc

Keemia kordamine

KORDAMINE KEEMIA EKSAMIKS 1.Aatom koosneb aineosakestest.(elektronid, prootonid, neutronid) Elektron skeem: Mg: +12| 2)8)2 12-on prootonite arv, väike number vasakul üleval. 2,8,2-on elektronide arv 2. lahus-on ühtlane segu, mis koosneb lahustunud ainest ja lahustist. lahustuvus-näitab aine massi mis saab lahustuda kindlas koguses lahustis kindlal temperatuuril. anioon- on negatiivse laenguga ioon katioon-on positiivse laenguga ioon aatom-üliväike aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronidest molekul-aine väikseim osake, koosneb aatomitest ühinemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus ained ühinevad, moodustades uue aine

Keemia
thumbnail
1
doc

Keemia - Alumiinium ja raud

Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks. Rauatriaadi (4. perioodi VIIIB rühm) kuuluvad raud, koobalt ja nikkel. Saavad loovutada s-alakihi elektrone ning osa d-alakihi elektronidest. Raud(II)ühendid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks, vastupidiseks toimeks on vaja tugevaid redutseerijaid. Eestis on rauda toodetud nn. soorauast, ehedal kujul esineb teda looduses meteoriitrauana, looduslik vesi võib sisaldada raud(II)vesinikkarbonaati. Looduses leidub punakas-pruuni rauamaagina (Fe2O3), magnetiidina (Fe3O4), raudoksiidina (FeO), püriidina (FeS2), rauapaguna (FeCO3)

Analüütiline keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun