Reaktsioonivõrrand ja saadus (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Oksiidid/redoksreaktsioon

Oksiid ­ liitaine, mille üks element on hapnik põlemisreaktsioon ­ ühinemisreaktsioon hapnikuga Redoksreaktsioon ­ keemiline reaktsioon, millega kaasneb eletronide liitmine ja loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastme muutus. oksüdatsiooniaste ­ arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Oksüdeerija ­ aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) redutseerija ­ aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) Redutseerumine ­ elektronide liitmine redoksreaktsioonis. O-A väheneb oksüdeerumine ­ elektronide loovutamine redoksreaktsioonis. O-A suureneb. Õhu tähtsamad koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%) ja ülejäänud õhus leiduvad gaasilised osakesed( argoon, süsihappegaas, veeaur) moodustavad 1%. Laboris saadakse hapniku kasutades vee elektrolüüsi või mõnede vähepüsivate hapnikku sisaldavate ainete lagundamisel( KMnO4) Puhas õhk koosneb hapnikust ja lämmastikust. Saastunud õhus on aga k

Keemia

2

pdf

Põhikooli keemia kordamine

Keemia 1. Prootonite, neutronite, elektronide, elektronkihtide arv. C, Ar, Ca, Br Prootonid Neutronid Elektronid Elektronkihid C 6 6 6 2 Ar 18 22 18 3 Ca 20 20 20 4 Br 35 45 35 4 2. Koosta elektronskeem. N, Mg, K N:+7|2)5) Mg:+12|2)8)2) K:+19|2)8)8)1) 3. Aatomnumber, aatommass, perioodi nr, A-rühma nr-> seos aatomi ehitusega Aatomnumber ­ prootonid/elektronid aatommass ­ prootonid+neutronid perioodi nr ­ elektronkihid A-rühma nr ­ viimase kihi elektronid 4. Keemiline element, aatom, molekul, ioon, lihtaine, liitaine, alus(hüdroksiid

Keemia

16

doc

MITTEMETALLID

MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetallide reageerimisel metallidega m

Keemia

2

docx

Alumiinium, kuld, elavhõbe, vask, plii,magneesium, raud, tina, hõbe paar küsimust ja vastust

Alumiinium 1.Alumiiniumi kasutusalad-Peeglites, oma hea peegeldumise tõttu, foolium, juhtmed. 2. Alumiiniumi füüsikalised omadused-Hõbevalge värvus, kergmetall, hästitöödeldav 3.Millest alumiiniumi tööstuslikult toodetakse. Nimeta üks alumiiniumi sulam-Boksiidist. Magnaalium(lehtmetall, cocacola purgid jne) 4.Veeaur+Alumiinium- Al+3H2O >2Al2O3+3H Kuld 1. vastused: 1) kuld on väga pehme väärismetall, kollaka värvusega, hea soojus ja elektrijuhtija - füüsikalised om 2) kuld ei reageeri peaaegu millegiga peale 1 happe ( seleenhape) ja kuningveega- keemilised om 3) Kuningvesi on konsetreeritud HCl : konsetreeritud HNO3( 3:1) 4) Kulda leidub kõige rohkem USAs, liskas sellele Venemaal, väheses koguses inimeses 5) kasutusalad raha, juveelid jne Elavhõbe 1.Milline on elavhõbeda kahjutuks tegemise reaktsioon?- Hg + S > HgS 2.Millises ühendis esineb elavhõbedat looduses- Elavhõbe sulfiid 3.Millised on elavhõbeda kasutusalad?- Valgusallika

Keemia

10

doc

Keemiliste elementid ja ühendite omadused

Sissejuhatus Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama järjenumbriga) aatomite klass.Keemilist elementi saab veel erinevalt defineerida- keemiline element on sama järjenumbriga aatomite kogum; keemiline element on aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama järjenumbriga aatomid; keemiliseks elemendiks nimetatud ainet, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Valdav enamik elemente võib keemiliste reaktsioonide tulemusel moodustada keemilisi ühendeid (liitaineid). Liitaine koosneb kindla ehitusega ja molekulidest. Liitaine iga molekul sisaldab erinevate elementide aatomeid. See, milliste elementide aatomid millisel arvul molekuli kuuluvad, määrab liitaine keemilise koostise.Liitained on näiteks vesi, soolad, oksiidid ja orgaanilised ühendid. Näiteks vesi H2O on ühend elementidest vesinik H (2 aatomit molekulis) ja hapnik O (1 aatom molekulis).Eri elemendid v�

Keemia

5

docx

Alkaanid KT konspekt

VALEM: Arvutus: Tähele peab panama seda, et antud vee mass ja aine mass ning lahuse mass on seega nende summa: 250g + 10g = 260g VASTUS: Saadud lahus on 38,5%-line NÄIDE2 Kui palju 16%-list suhkrulahust saab valmistada 500g suhkrust? VASTUS: 500g suhkrust saab valmistada 3,125kg 16% suhkrulahust Reaktsioonivõrrandi ülesanded Reaktsioonivõrrandil baseeruvate ülesannete lahendamisel on mõistlik järgida järgmisi etappe: 1. Kirjutage ja tasakaalustage reaktsioonivõrrand 2. Kirjutage reaktsioonivõrrandi kohale ülesandes antud ja otsitava aine kohta toodud andmed 3. Leidke nende ainete molaarmassid, mille kogus on antud või mille kogust soovitakse leida 4. Leidke nende ainete moolid, mille mass (või gaasilise aine ruumala) on antud 5. Reaktsioonivõrrandi kordajate suhte järgi leidke otsitud aine moolid 6. Leidke küsitud aine mass(ruumala) NÄIDIS: Mitu liitrit hapnikku kulub 35g raua roostetamiseks, kui rauast tekib

Keemia

13

pdf

Redoks

a) keskkond puudub: 2H2(red) + O2(oks) 2H2O b) keskkond on happeline: Cu(red) + 2HNO3 + 2HNO3(kk) Cu(NO3)2 + 2NO + 2H2O c) keskkond on aluseline: 3MnO2(red) + KClO3(oks) + 6KOH(kk) 3K2MnO4 + 1KCl + 3H2O d) keskkond on neutraalne: SO2(red) + I2(oks) + 2H2O(kk) H2SO4 + 2HI. Keskkonna eraldi väljatoomisega on võimalik redoksreaktsiooni tasakaalustada lähteainete poolt. Ülesanne. Tasakaalustada reaktsioonivõrrand Al + HNO3 Al(NO3)3 + NH4NO3 + H2O Saadustes nitraatioonide olemasolu tõttu peab keskkonnaks olema lämmastikhape. 8Al(red) + 3HNO3(oks) + HNO3(kk) 8Al(NO3)3 + 3NH4NO3 + H2O 10 (-) 1III Al - 3e = Al 3 8 1V (-) 1(-III) 24 N + 8e = N 8 3 Koefitsiendid 8 ja 3 lähevad lähteainetes red ja oks ning saadustes vastavalt oks ja red ette. Nitraatioonide arv saadustes (83 + 31= 27) on keskkonna kordajaks. Oksüdeerija ja

Keemia

17

pdf

Kokkuvõte keemiast

· Metall + mittemetall ® sool  Reaktsioonide toimumise tingimused Igal juhul toimuvad järgmised reaktsioonid: a) alus + hape c) happeline oksiid + alus b) aluseline oksiid + hape d) aluseline oksiid + happeline oksiid Teatud tingimustel toimuvad järgmised reaktsioonid. a) sool + sool ­ mõlemad lähteained peavad vees lahustuma ja vähemalt üks saadus peab olema lahustumatu b) sool + alus ­ mõlemad lähteained peavad vees lahustuma ja vähemalt üks saadus peab olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid

rekursiooni- ja keerukusteooria

Kommentaarid (0)