aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi seisukohalt, aga ka majanduslikult. Taimed on vajalikuks tooraineks mitmel alal; ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki. Rio Konverentsil (UNCED 1992) kirjutas 157 riiki alla bioloogilise mitmekesisuse säilitamise konventsioonile, mis jõustus 1993. aasta lõpul
siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi seisukohalt, aga ka majanduslikult. Taimed on vajalikuks tooraineks mitmel alal; ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki. Rio Konverentsil (UNCED 1992) kirjutas 157 riiki alla bioloogilise mitmekesisuse säilitamise konventsioonile, mis jõustus 1993. aasta lõpul
põletamisest, globaalsest metsatustumisest ja põllumajandusest ning karjandusest. Inimtegevuse tõttu suureneb veeauru,süsinikdioksiidi ,metaani,lämmastikoksiidi,osooni ja freoonide (CFCs) hulk atmosfääris, mis põhjustabki globaalse soojenemise. Kõige enam suureneb inimtegevuse tagajärjel süsihappegaasi hulk. Seda eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%), tekib metsade mahavõtmisel (11%) ja eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%). Metaan eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%) ja prügilatest. Samuti paiskub õhku seda loomade väljaheidetest. Lämmastikoksiid paiskub atmosfääri reaktiivlennukite düüsidest (35%) ja eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%). Freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud) ja külmikute ning külmutussüsteemide kasutamisel. Kokku on sellised gaase üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks
Globaalset soojenemist põhjustavad küll paljud asjad, kuid on piisavalt tõendeid tõestamaks, et selle taga on peamiselt inimtegevus. Enamasti on inimtekkelised kliimamuutuste mõjutajad energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, ning kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Temperatuuri tõusu põhjustab inimtekkeliste kasvuhoonegaaside (Maa soojuskiirgust neelavate gaaside) sisalduse kasv atmosfääris. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid, CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Need gaasid tekivad näiteks fossiilsete kütuste põletamisel, aerosoolide, õhukonditsioneeride ja keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Veel põhjustavad globaalset soojenemist päikesekiirguse tugevnemine, otsene soojusproduktsioon ja ebaharilikult kõrge vulkaanilise tegevuse järgne aeg. Kasvuhoonegaase tekib nii looduslikes kui inimtekkelistes protsessides
Atmosfäär 1. Atmosfääri tähtsus Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid. Atmosfäär reguleerib maakera soojus-ja niiskusreziimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus) Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi.
27% peegeldub õhust 100% 18% neeldub ja pilvedelt atmosfääris 4% peegeldub 3% neeldub maapinnalt pilvedes Muutub soojuskiirguseks 48% kiirgusest neeldub pinnases Kasvuhoonegaasid 100% osoon CO2 NOx CH4 CO2 NOx CH4 freoonid H2O Kasvuhoonegaasid ·veeaur ·süsinikdioksiid ·metaan ·lämmastikoksiid ·osoon ·freoonid (CFCs) Need on kõik looduslikud gaasid, kuid tänu inimtegevusele nende hulk atmosfääris suureneb. Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus
( Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Sage nähtus on külmal poolaastal inversioonikihi tekkimine. Inversiooni korral õhutemperatuur vastupidiselt tavalisele käigule troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht võib põhjustada pilves taeva püsimist hoolimata kõrgest õhurõhust. Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva.) Eesti ilma kujundavad õhumassid:1)arktiline-toob kaasa külma ja kuiva ilma,eestis põhjustab tugevat pakast 2)parasvöötme mereline-toob kaasa niiske,talvel sooja, suvel jaheda õhu(eestis sageli, talvel sulailmad,suvel vihmased,tuulised) 3)parasvöötme mandriline-toob kaasa kuiva,suvel sooja talvel väga külma õhu(eestis sageli, suvel palav,talvel pakaseline) 4)troopiline mereline- toob kaasa sooja ja niiske õhu (eestis ainult suvi)
Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15oasemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO 2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. CO2 hulk atmosfääris on viimase 100 aasta jooksul kasvanud
Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel, metsade mahavõtmisel kus CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri, eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi, lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. CO2 hulk atmosfääris on viimase 100 aasta jooksul kasvanud umbes 17%, seega tuleks selle
Väikese jääajana tuntud eelnenud kliimapessimumi ajal oli alanenud Päikeseaktiivsusele lisandunud ebaharilikult kõrge vulkaaniline tegevus. Arvatavasti oli ka see üheks faktoriks, miks selle tegevuse lakkamisele järgnev temperatuuri tõus oli tavalisest kiirem ja seekordne tsükli miinimumaeg kogu holotseeni aegseist külmim. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Kasvuhoonegaasid põhjustavad kasvuhooneefekti. Kasvuhoonegaasid on soojuskiirgust neelavad gaasid. Süsihappegaas on põhiline kasvuhoonegaas, mis on iseenesest kõige tavalisem põlemisprotsessi kaasprodukt. Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. Dilämmastikoksiidi moodustumine toimub lämmastikurikkas keskkonnas anaeroobsetes tingimustes. F-gaasid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning
Üks looduslikest teguritest on metaani vabastamine tundras ja soodes. Teiseks põhjuseks on see, et Maa läbib kliimamuutuste tsüklid (Causesofglobalwarming.net ). Maavälise soojenemispõhjusena on oletatud veel Päikese aktiivsuse nüüdisaegset tõusu. Inimtegevus toob ilmselt kõige rohkem kahju meie planeedile. Peamiseks globaalset soojenemist põhjustavaks teguriks on kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris, mis tingib kasvuhooneefekti. Tähtsamated kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Praegusel ajal tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud. Süsihappegaasi pole maailma ajaloos varem olnud rohkem kui 300 osakest 1 000 000 osakese kohta, kuid hetkel on see üle 360 osakese. See on viimase 100 aastaga kahekordistunud. Kasvuhoonegaaside emissioonide
Osooniaugud ja kasvuhoonegaasid Ajalugu ja tänapäev Ajalugu Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Svante Arrhenius. Ta näitas, et süsihappegaas mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, mis põhjustabki atmosfääri täiendava soojenemise. Kasvuhoonegaasid lasevad päikesevalguse küll maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuskiirguse. Ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32° külmem, kui ta praegu on. Kasvuhoonegaaside vastu algas rahvusvaheline võitlus 1997. aastal. Kyotos sõlmiti rahvusvaheline leping nende koguste piiramiseks. Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16. septembril Montrealis riikidevaheline lepe osoonikihi kaitseks.
Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4 3.KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID...........................................................................5-6 4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7 5.KASUTATUD KIRJANDUS ....................................................................................................................8
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada:
Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. (http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html) Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. CO2 hulk atmosfääris on viimase 100 aasta jooksul
....26 Ekvatoriaalsete hoovuste muutused: El Nino...............................................................27 Ekvatoriaalsed Kelvini ja Rossby lained......................................................................28 Happevihmad...................................................................................................................29 Kasvuhooneefekt.............................................................................................................31 Millised on kasvuhoonegaasid?...................................................................................32 Osoon ja osoonikiht.........................................................................................................34 Mis on osoon ?.............................................................................................................34 Mis on osoonikiht ?......................................................................................................34 Osoonikihi kahanemine............
esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Selgita joonise abil Maa kiirgusbilanssi. Miks ei jõua maapinnani kogu atmosfääri jõudnud päikesekiirgus? Osa põrkub pilvedest ja osa neeldub atmosf.
Hetkel valitseva teadusliku maailmapildi järgi ongi väga tõenäoliselt keskmise temperatuuri tõusu põhjuseks loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse mõjul. Kuid mida üleüldse tähendab “inimtegevuse mõjul”? Igasugune inimtegevus ei tekita kasvuhooneefekti. Seda tekitab fossiilsete kütuste põletamine, metsade vähenemine, soiste alade kuivendamine, kõrbestumine ja intensiivpõllundus, mille tagajärjel tekivad kasvuhoonegaasid. Need kogunevad atmosfääri ja tugevdavad kasvuhooneefekti. Nii peegeldub vähem soojuskiirgust maapinnalt tagasi kosmosesse, mis tähendab, et rohkem soojust jääb Maa atmosfääri. Mida tehakse ja mida saaks veel teha kliima soojenemise vastu ning kas on midagi, mis kasvuhoonefekti vähendaks? Mis saab edasi kui globaalne soojenemine jätkub? Millised on selle tagajärjed? Mis saab 100 aasta pärast? Globaalne soojenemine
Tänapäeval räägitakse enamasti soojenemisest, millele on inimene oma tegevusega kaasa aidanud. Globaalne soojenemine tähendab, et Maa keskmine temperatuur küll tõuseb, samas ei ole välistatud keskmise temperatuuri langus teatud piirkondades või mingil kindlal aastaajal Mis põhjustab kliimasoojenemist? Peamiseks globaalset soojenemist põhjustavaks teguriks on kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris, neist olulisimad on veeaur, süsihappegaas ning metaan. Veeauru konsentratsioon suureneb siis, kui temperatuurid on kõrgemad - seega on tegu omamoodi lumepallieffektiga - mida rohkem veeauru, seda suurem soojenemine, seda suurem veeauru konsentratsioon jne. Inimtekkelised kasvuhoonegaasid vabanevad atmosfääri peamiselt fossiilkütuste põletamise, põllumajanduse ning lageraie tagajärjel. Globaalsed probleemid Seoses kliima soojenemisega on hakanud esinema suuremaid torme, kui kunagi varem. Jaapanis on
viljakamad mullad. Ootamatu või eriti kõrge suurvee korral võivad nad osutuda üleujutuse ohvriteks. Seal, kus jõgedes on tihti suurvesi on mõnel aastaajal tavaline, püütakse üleujutusi vältida, ehitades piki jõekaldaid kaitsetamme. Ent alati ei aita needki. TSÜKLON madalrõhkkond e. õhurõhu miinimum võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk madalam kui äärtel ja õhk liigub väljaspoolt keskele, pöördudes põhjapoolkeral vastu kellaosuti liikumise suunda, lõunapoolkeral aga vastupidi. See on madala rõhuga õhukeeris, kus kõrgema rõhuga äärealalt voolab õhk keskme suunas ja hakkab tõusma. ANTITSÜKLON kõrgrõhkkond e. õhurõhu maksimum suur kõrge rõhuga õhukeeris, mille keskel on õhurõhk kõrgem kui äärtel ja alumistes kihtides liigub õhk keskelt äljaspoole, pöördudes põhjapoolkeral kellaosuti liikumise suunas, lõunapoolkeral aga vastupidi
Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. EHITUS: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: o TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri
teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Õhus oleva veeauru hulk varieerub väga suurtes piirides (0,5-4%). Kõige rohkem on veeauru maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Kõrguse kasvades veeauru hulk kahaneb kiiresti. Veeaur neelab nii päikesekiirgust kui ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel õhutemperatuuri kõikumised vähenevad. 4) Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. · Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6oC kilomeetri kohta. Troposfäär on 10-15 km paksune kiht ning seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tropopaus - troposfääri kohal paiknev õhukiht, kus temperatuur kõrguse kasvades ei muutu.
Globaalne soojenemine Natalija Lugovaja Ester Lindeberg Karin Korobeinikov Mis on globaalne soojenemine? See on Maa atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõusmine. Viimase sajandi jooksul on temperatuur tõusnud 0,6 °C Globaalne soojenemine Miks tekib globaalne soojenemine? Põhjustavad kasvuhoonegaasid Ø Inimtekkelised Ø Looduslikud Globaalse soojenemise peamine põhjus on kasvuhooneefekt! Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhooneklaasile ehk siis laseb läbi lühilainelist valguskiirgust, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. Peamiseks soojuskiirguse neelajateks õhus on: veeaur, süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, osoon O3. Mida globaalne soojenemine põhjustab: Globaalne soojenemine põhjustab liustike
Atmosfäär ehk Õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
